oluliseks osaks TsÜS § 54 lg 1 mõttes. Sellega lakkavad vallasasjad iseseisva õiguskäibe objektina olemast ning tekib uus asi, s.o kinnisasi. 3-2-1-84-06: Kinnisasja päraldisteks on ka selle kohta käivad dokumendid (kaardid, plaanid jne), seetõttu asja müümisel tuleb lisaks asjale endale anda üle ka selle päraldiseks olevad dokumendid. TsÜS § 56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. § 57. Päraldis (3) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. (4) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (5) Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi.
arvel. Omanikuhüpoteek - hüpoteegi seadmine kinnisasja omanikuenda kasuks. Hüpoteek tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse ja lõpeb kande kustutamisega. 8. Ehitise reaalosa ja mõttelise osa mõiste. Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. 9. Kuidas võib hinnata ja järjestada aktsiate ja kinnisvara järgmised tunnused: tulukus, risk, likviidsus, juhtimine, jaotamine osadeks. 10. Kuidas kinnisvara iseäärasused mõjutavad kinnisvaraturu funksioneerimist? Kinnisvara iseäärasused määravad kinnisvaraturu funksioneerimist. Näiteks kinnisvara mis on kehvas asukohas selle vastu on nõudlust vähem. Samuti on oluline seisukord. Üldiselt tahgetakse osta, rentida, üürida kinnisvara mis on heas
põhjal. 3) äratarvitatavad asjad: vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Asi võib tsiviilkäibes olla kas tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eralduv osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust määratletakse murdosana asjast ning asja reaalselt ei jagata (nt müüakse ½ kaasomandis olevast hoonest). Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, näiteks ridaelamuboks ja teatavatel tingimustel korteriomand. Leping tsiviilõigusliku kohustuse tekkimise alusena. Lepingu mõiste. Leping on tehing kahe või enam isiku (lepingupoolte) vahel, millega lepingupool kohustab või lepingupooled kohustavad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele
põhjal. 3) äratarvitatavad asjad: vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Asi võib tsiviilkäibes olla kas tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eralduv osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust määratletakse murdosana asjast ning asja reaalselt ei jagata (nt müüakse ½ kaasomandis olevast hoonest). Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, näiteks ridaelamuboks ja teatavatel tingimustel korteriomand. Tööleping ja selle sõlmimine. Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga
Maa- ja keskkonnaõigus: 1) Eesti õigussüsteem jaguneb kaheks: Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla...
Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasi ja vallasasi Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Tahteavaldus Otseseks tahteavalduseks on kõik niisugused teod, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (nt ettepanek sõlminda või lõpetada leping, muuta lepingutingimusi, taganeda lepingust jne). Kaudne tahteavaldus võib väljenduda teos, millest võib järeldada tahet tuua õiguslikke tagajärgi. Vaikimine või tegevusetus on tahteavaldus ainult
Asja liigid: 1.Kinnis- ja vallasasjad 2.Asendatavad asjad 3.Äratarvitatavad asjad Asja osad: 1. Asja oluline osa- koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. 2.Kinniasja olulised osad – sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, asvav mets, muud taimed ja koristamata vili. 3. Asja mõtteline osa- tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Mõttelise osa uhul asja reaalselt ei jagata. 4.Asja reaalosa – võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, nt ridaelamuboks. Loomad ei ole asjad, neile kohaldatakse asjade kohta käivaid seadusi vaid siis, kui seadus ei sätesta teisiti. Päraldis on vallasasi, mis teenib teist asja (mida nimetatakse peaasjaks) ning on sellega ruumilises seoses, kuid ei ole peaasja koostisosa. Näiteks ettevõtte juurde
Asi võib tsiviilkäibes olla kas tervikuna, reaalosana või mõttelise osana: Asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või tema osa häviks või oluliselt muutuks; ei saa olla isikute omandis Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets, koristamata vili); jagab maatüki saatust ja on maatüki omaniku omandis Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast; reaalselt ei jagata, käibes osalevadki nn mõttelised osad Asja reaalosa tegelikkuses piiritletud Vastavalt majanduslikule seosele eristatakse: päraldis ja peaasi Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega ühise majandusliku eesmärgi ja selle vastava ruumilise seose kaudu - on kinnisasja omamise ja valdamise dokumendid, samuti ehitise kohta käivad dokumendid
lepingud. Igas lepingus on vastavad punktid, mis on mõeldud täitmiseks. Paljudel juhtudel nõutakse lepingu sõlmimisel ka tagatisi, käendajaid, garantiid ja käsiraha. Kui üks osapool ei kanna õigel ajal raha üle on teisel õigus nõuda leppetrahve ja viivist. 8. Mis on kaasomand asjaõiguses? Kaasomandi puhul on kindlaks määratudud erinevatele omanikele kuuluvad mõttelised osad väljendatuna murdosana ajast, mis ei ole piiritletud reaalsuses. Kaasomanik võib oma mõttelist osa käsutada st. seda võõrandada, pärandada, pantida jne. Kaasomandi kasutuskord ja valduse teostamine toimub reeglina kaasomandi kokkuleppel.Kaasomand on näiteks korteriühistu liikmetele kuuluv trepikoda, õue esine. 9. Kes on teie hõimlased perekonnaõiguse alusel? Hõimlased on need nn. sugulased, kes ei ole veresugulased e. siis näiteks elukaaslane (abikaasa) ja kõik tema sugulased. 10
Ettevõte-majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõtja-füüsiline isik, kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, Ettevõtja tegutseb äriregistrisse kantud nime all (ärinimi e. firma). Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Vastand reaalosa-looduses tõmmatud piir. Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Nt autovõti, kus auto on peaasi ja võti vallasasi. Asendatav on vallasasi, millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused, üldiste tunnustega. Laenuleping-tahetakse asja saada samas väärtuses/koguses, kuid mitte täpselt sama asja.
(maja või mets) Vallasasi - valdamine, kasutamine. mida saab vallata ja käsutada Eksamiküsimus: asendatav asi - vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused (raha, vesi). Tahad saada samas väärtuses - Laen asendamatu - individuaaltunnustega. Kui tahad saada sama asja - Rent äratarvitatav asi - kohv mõtteline osa - väljendatakse murdosana asjast, mõtteline osa ehk piiritlemata Päraldis - vallasasi, teenib peaasja (autovõti on päraldis, autodokumendid) miks on vaja päraldist? et neid ei saaks eraldi müüa Kasu - esemest saadav vili (ka õigusvili ntks. korterit välja üürides saadav raha) kulutus: 1) vajalik - säilitatakse eset (katuse parandamine) 2) kasulik - eset parendatakse (lagede värvimine) 3) toreduslik - kui taotletakse eseme mugavust (ilus lamp)
27. Kuidas võib kinnisasi tsiviilkäibes olla? Tähele tuleb panna , et seadus sätestab selle, et asi ja selle oluline osa ei saa olla eri isikute omandis, kuid võimaldab samal ajal erinevate isikute valdust asjale ja selle olulistele osadele. Asi võib tsiviilkäibes olla: - tervikuna - reaalosana osana, mis on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud - mõttelise osana osana, mis on tegelikkuses piiritlemata ja mille suurust väljendatakse murdosana. 28. Mis on kinnisomand? Kinnisomand on täielik võim kinnisasja üle, milleks on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. Kinnisomandi tekkimist ja lõppemist kinnistab kinnistusraamatu kanne. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses,
ole sätestatud teisiti. 68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad Asju liigitatakse erinevatel alustel, mis kajastuvad asjade liikide nimetustes. Asju liigitatakse: 1. kinnis- ja vallasasjad 2. asendatavad asjad 3. äratarvitatavad asjad. Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. 69. Vallasasjad ja kinnisasjad Kinnisasi on maatükk ehk maapinna piiritletud osa. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused.
seotud asjaõigused. 19. Kuidas võib kinnisasi tsiviilkäibes olla? Asi ja selle oluline osa ei saa olla eri isikute omandis, kuid võimaldab samal ajal erinevate isikute valdust asjale ja selle olulistele osadele Asi võib tsiviilkäibes olla: o tervikuna o reaalosana osana, mis on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud o mõttelise osana osana, mis on tegelikkuses piiritlemata ja mille suurust väljendatakse murdosana 20. Mis on kinnisomand? o ...on täielik võim kinnisasja üle, milleks on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. o Kinnisomandi tekkimist ja lõppemist kinnistab kinnistusraamatu kanne. o Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. o Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses,
asjaõigused. 19. Kuidas võib kinnisasi tsiviilkäibes olla? Asi ja selle oluline osa ei saa olla eri isikute omandis, kuid võimaldab samal ajal erinevate isikute valdust asjale ja selle olulistele osadele Asi võib tsiviilkäibes olla: o tervikuna o reaalosana – osana, mis on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud o mõttelise osana – osana, mis on tegelikkuses piiritlemata ja mille suurust väljendatakse murdosana 20. Mis on kinnisomand? o …on täielik võim kinnisasja üle, milleks on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. o Kinnisomandi tekkimist ja lõppemist kinnistab kinnistusraamatu kanne. o Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. o Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses,
Ettevõte on osa varast. Vara on asjade kogum Kinnisasja osad – püsivalt kinnisasjaga ühendatud asjad. (nt ei või võtta õuna mis ulatub üle kellegi aia, aga kui see maha kukub on see vallasasi. Oluline osa – koostisosa (kasutatakse üürilepingu puhul, mida üürnik kaasa saab võtta – kinnisasja koostisosa, aknad, uksed jne, kõik nö kruvitavad asjad sinna ei kuulu) Mõtteline osa – piiritlemata, selle suurus väljendatakse murdosana asjast (abikaasade ühisomand) Mõttelise osa vastand on reaalosa. Reaalosa – on kindlalt piiritletud, füüsiliselt (?) Päraldis – vallasasi, mis teenib peaasja huve (näiteks autovõti, auto on peaasi ja võti on vallasasi, päraldis reguleerib selle, et automüüja ei saaks nõuda võtme eest eraldi raha) Asendatav asi – Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad
paigalseisus kui ka nende muutumises. Subjektiivne asjaõigus on õiglusik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. 10. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asju liigitatakse erinevatel alustel, mis kajastuvad asjade liikide nimetustes: kinnisasi ja vallasasi, asendatav asi, äratarvitatav asi. Asja osad on: Mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud. Vastavalt asjade omavahelisele majanduslikule seosele eristatakse peaasju ja päraldisi. Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused.
häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised., kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatüki oluliseks osaks. Kinnisasja olulised osad on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Mõttelise osa puhul asja reaalselt ei jagata, käibes osalevadki nn mõttelised osad. Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud., näiteks ridaelamuboks, teatavatel tingimustel korteriomand. Vastavalt asjade omavahelisele majanduslikule seosele eristatakse peaasju ja päraldisi. 69. Vallasasjad ja kinnisasjad.. Kinnisasjad on maa ja sellega alaliselt seotud ehitised (näiteks krunt ja sellel asuv maja), samuti on
– territoriaal- ja sisemeri, – laevatatavad veekogud, – avalikud tänavad, väljakud ja pargid. Eraasi: on asi, mis ei ole üldine ega avalik asi ja kuulub konkreetsele isikule. 7. Asja reaal- ja mõtteline osa – sisu ning näiteid Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. Näiteks: Korteriomand, Korter on reaalosa ja maja all olevast maast on omandis mõtteline osa. 8. Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets ja koristamata vili, samuti maatükiga seotud ja kinnisasja igakordsele omanikule kuuluvad asjaõigused. Ehitis, mis on maatükiga ühendatud mööduvaks otstarbeks, ei ole maatüki oluline osa
võõrandatakse; eeldatakse, et ülejäänud asjad on äratarvitamatud Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks Asi ja selle olulised osad ei saa olla ei isikute omandis Kinnisasja olulised osad – püsivalt ühendatud asjad, nt ehitised, kasvav mets, taimed, koristamata vili Asja mõtteline osa – tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast; asja reaalselt ei jagata Asja reaalosa – see on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, nt ridaelamuboks Päraldis – vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (nt lukk – luku võti; viiul – poogen) Asja vili – asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu
ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Oluline osa – koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. (kasutatakse üürilepingu puhul, mida üürnik kaasa saab võtta – kinnisasja koostisosa, aknad, uksed jne, kõik nö kruvitavad asjad sinna ei kuulu) Mõtteline osa – piiritlemata, selle suurus väljendatakse murdosana asjast (abikaasade ühisomand) Mõttelise osa vastand on reaalosa. Reaalosa – on kindlalt piiritletud, füüsiliselt (?) Päraldis – vallasasi, mis teenib peaasja huve (näiteks autovõti, auto on peaasi ja võti on vallasasi, päraldis reguleerib selle, et automüüja ei saaks nõuda võtme eest eraldi raha). Päraldis ei saa kuuluda kellelegi teisele, see kuulub sellele, kellele kuulub kinnisasi.
rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omandit võib vaadelda nagu õiguste kogumit, mille üksikuid elemente saab piiratud asjaõigustena anda üle ka teistele isikutele. Omandit saab liigitada: Ainuomand – ühe isiku omand Ühine omand – üheaegselt mitme isiku omand: - Kaasomand – kindlaks määratud erinevatele omanikele kuuluvad mõttelised osad väljendatuna murdosana asjast, mis ei ol piiritletud reaalsuses - Ühisomand – ei ole ühiste omanike osad kindlaks määratud. Omandi tekkimise aluseks on kas seadus või tehing. Omandi tehingulisel üleandimisel läheb omand seniselt omanikult teisele pooltevahelise kokkuleppe alusel, millele liseks tuleb omandi üleminek seaduses ettenähtud viisil avalikustada. Omandi seadusjärgsete tekkealuste puhul saab isik omanikuks, kui täisetus on seaduses ettenähtud faktilised eeldused.
mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ehitise olulised osad on asjad, millest need on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata (nt küttesüsteem, mört hoone kivide vahel jne). Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast (nt 1/3 mõttelist osa elamust). Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Peaasja ja päraldise ühine majanduslik eesmärk seisneb selles, et neid mõlemaid kasutatakse koos ühiseks otstarbeks, kusjuures päraldisel on abistav ülesanne. Päraldise näited: raamatukogu päraldis on sealsed riiulid; veesõidukite päraldis aerud, ankrud, köied, purjed.
ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Ehitise osad TsÜS §55 lg1 on asjad. Millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. 10 Mõtteline osa TsÜS §56 on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. ( siis kui on tegemist kaasomandiga) Asja päraldis - Ei ole asja oluline osa, kuid teenib peaasja ja on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. KASU Vili on alati mingi juurdekasv või tulu. Asja vili : asja loodusvili e otsene vili. (vasikas, maasikas) asja õigusvili e kaudne vili mida saab õigussuhte kaudu (renditasu)
-kinnis(maatükk)- ja vallasasjad(asi, mis ei ole kinnisasi) -asendatavad asjad (vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu v kaalu järgi) -äratarvitavad asjad (vallasasi, mis lakkab olemast või võõrandatakse. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa eraldada. Asi ja selle osad ei saa olla eri isikute omandis. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud osad(mets, ehitis, vili) Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Asja reaalosa on tegelikkuses piiritletud Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Päraldise ja peaasja vahekord on oluline. Kinnisajsa omandamise ja valdamise dokumendid on asja päraldised. Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. Õigusvili on tulu, mida isik saab . vili kuulub asja omanikule.
Kui üürnik paneb tapeedi seina, muutub see asja oluliseks osaks ja omanikuks saab üürileandja. § 55. Ehitise osad (1) Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. (2) Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa. § 56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Kui kinnisasjal on 2 omanikku ja omand on mõttelises ühenduses, siis jagatakse murdosa. Reaalosa ja mõtteline osa-reaalosa on piiritletud:nt kahele omanikule kuulub kinnisosa võib piiri vahele teha, mõttelise osa puhul piiri vahele teha ei saa ja võib kasutada kogu asja. Mõtteline osa on ka kaasomandid, ühisomandid jne. Päraldis-on vallasasi, iseseisev vallaasi,millel on seos peaasjaga.(korter on kinnisasi, aga võtmed, mis käivad kinnisasja juurde teenivad peaasja)
üksikisikutele. asjaõigus on turumajnduse nurgakivi. Esiteks kaitseb omanikku rünnakute eest, teiseks võimaldab saada asjaõiguslikke tagatisi. Aõ reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas. 14. Asja reaal- ja mõtteline osa sisu ning näiteid.Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. 15. Ühis- ja kaasomandi mõisted ja nende olulisus kinnisvara haldamises. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.Kaasomanike osad ühises
Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. 226. Kas ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi on ehitise oluline osa? Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa 227. Mis on asja mõtteline osa? Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast.( Kui kinnisasjal on 2 omanikku ja omand on mõttelises ühenduses, siis jagatakse murdosa) 228. Mille poolest erinevad reaalosa ja mõtteline osa? reaalosa on piiritletud:nt kahele omanikule kuulub kinnisosa võib piiri vahele teha, mõttelise osa puhul piiri vahele teha ei saa ja võib kasutada kogu asja. Mõtteline osa on ka kaasomandid, ühisomandid jne. 229. Mis on päraldis? vallasasi,millel on seos peaasjaga
uuele omanikule, st keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnisasjade puhul täidab avalikkuse funktsiooni kinnistusraamat, kuivõrd kinnisasja õiguste kehtivuseks on vajalik kande tegemine kinnistusraamatusse, mille kannetega võib igaüks tutvuda, st ta on avalik. Asja mõtteline osa – seaduses on defineeritud asja mõtteline osa, milleks on tegelikkuses piiritlemata asja osa, mille suurust väljendatakse murdosana asjast (⅓, ⅔, ⅙ jne) (vt TSÜS §56). Päraldis. Päraldis – vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (nt lukk ja luku võti, viiul ja poogen) (vt TSÜS §57 lg 1). Päraldiseks olemise üheks oluliseks tingimuseks on ühise majandusliku eesmärgi olemasolu. Selle puudumisel ei saa asjal olla ka päraldist (nt kui vabriku ehitamine on veel pooleli, siis ei ole
– asjaõigus on turumajnduse nurgakivi. Esiteks kaitseb omanikku rünnakute eest, teiseks võimaldab saada asjaõiguslikke tagatisi. Aõ reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas. 14. Asja reaal- ja mõtteline osa – sisu ning näiteid.Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. 15. Ühis- ja kaasomandi mõisted ja nende olulisus kinnisvara haldamises. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.Kaasomanike osad ühises asjas on
(1) Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. (2) Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ruumis pole oluline osa nt tool..Mõtteline osa on piiritlematu § 56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. § 57. Päraldis (1) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. (2) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (3)Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi.
tunnused. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, nt ridaelamuboks. Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu, näiteks lukk ja lukuvõti, viiul ja poogen. Vallasasjad ja kinnisasjad. Kinnisasi on maatükk ehk maapinna piiritletud osa. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud
võõrandamisel uuele omanikule, st keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Kinnisasjade puhul täidab avalikkuse funktsiooni kinnistusraamat, kuivõrd kinnisasja õiguste kehtivuseks on vajalik kande tegemine kinnistusraamatusse, mille kannetega võib igaüks tutvuda, st ta on avalik. Asja mõtteline osa seaduses on defineeritud asja mõtteline osa, milleks on tegelikkuses piiritlemata asja osa, mille suurust väljendatakse murdosana asjast (, , jne) (vt TSÜS §56). Päraldis. Päraldis vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (nt lukk ja luku võti, viiul ja poogen) (vt TSÜS §57 lg 1). Päraldiseks olemise üheks oluliseks tingimuseks on ühise majandusliku eesmärgi olemasolu. Selle puudumisel ei saa asjal olla ka päraldist (nt kui vabriku
(1) Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. (2) Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ruumis pole oluline osa nt tool..Mõtteline osa on piiritlematu § 56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. § 57. Päraldis (1) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. (2) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (3) Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi.
või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asi ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Asja mõtteline osa on tegelikkuse piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (nt viiul ja poogen). Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. 78. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed
omanduses ja neid ei saa ka koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asi võib tsiviilkäibes esineda tervikuna või teatud osana ainult. Osade puhul mõistetakse neid kas reaalosadena või mõtteliste osadena. Reaalosa on tegelikkuses piiritletud võrreldes teiste osadega, nt ridaelamuboks majaosana. Mõtteline osa on aga tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Asjad on tihtipeale omavahel majanduslikult seotud nind selle majandusliku seose alusel jaotatakse asjad peaasjadeks ja päraldisteks. Päraldiseks on selline vallasasi, mis ei ole peaasja osa, kuid mis teenib peaasjaga ühist majanduslikku eesmärki. Peaasja ja päraldise vahekord on väga oluline, kuna peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui just seadusega, eriti aga lepinguga, pole ette nähtud teisiti
koristamata vili. Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ehitise olulised osad on asjad, millest need on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata (nt küttesüsteem, mört hoone kivide vahel jne). Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast (nt 1/3 mõttelist osa elamust). Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Peaasja ja päraldise ühine majanduslik eesmärk seisneb selles, et neid mõlemaid kasutatakse koos ühiseks otstarbeks, kusjuures päraldisel on abistav ülesanne. Päraldise näited: raamatukogu päraldis on sealsed riiulid; veesõidukite päraldis aerud, ankrud, köied, purjed.
Näide: Ostja ostab ühe kinnisasja, kus on suviti püstitatav varjualune, kasvab ilus puu ja kus on kelder. Kui varjualune on maha võetud, puu on maha võetud ja kelder on maha lammutatud, siis ostja saab nõuda puud ja keldrit, kuid mitte varjualust, sest see ei ole kinnistu oluline osa. Juriidiliselt tähtis küsimus on see, et kas on tegemist olulise osaga. Mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast (TsüS § 56) Näitab näiteks omandiõiguse suurust kogu asjale. Vastavalt sellele pannakse paika kasutuskord kaasomandi puhul. Praktikas on kaasomandis eelkõige kinnisasi, kuid võib olla ka vallasasi (arvuti, auto). Võib jaotada ka reaalosadeks (maatükk näiteks; kahekorruselist maja saab jagada kaheks osaks, kui seatakse korteriomand korterid on eraldi omandis, kõik ümbritsev on kaasomandis). Asja päraldised §57. Päraldis
Näide: Ostja ostab ühe kinnisasja, kus on suviti püstitatav varjualune, kasvab ilus puu ja kus on kelder. Kui varjualune on maha võetud, puu on maha võetud ja kelder on maha lammutatud, siis ostja saab nõuda puud ja keldrit, kuid mitte varjualust, sest see ei ole kinnistu oluline osa. Juriidiliselt tähtis küsimus on see, et kas on tegemist olulise osaga. Mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast (TsüS § 56) Näitab näiteks omandiõiguse suurust kogu asjale. Vastavalt sellele pannakse paika kasutuskord kaasomandi puhul. Praktikas on kaasomandis eelkõige kinnisasi, kuid võib olla ka vallasasi (arvuti, auto). Võib jaotada ka reaalosadeks (maatükk näiteks; kahekorruselist maja saab jagada kaheks osaks, kui seatakse korteriomand korterid on eraldi omandis, kõik ümbritsev on kaasomandis). Asja päraldised §57. Päraldis
· vallasasi asi, mis ei ole kinnisasi 36 · asendatav vallasasi, mida käibes määratletakse arvu, mõõdu või kaalu järgi · äratarvitatav vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud (ntx ridaelamuboks). Päraldis on vallaasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle. Valdusel on kohtulik kaitse. Kinnisasjade ja nendega
kehtima ka asja võõrandamisel uuele omanikule. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitte teadmisega. Kinnisasjade puhul täidab avalikkuse funktsiooni kinnistusraamat, kuivõrd kinnisasja õiguste kehtimiseks on vajalik kande tegemine kinnistusraamatusse, mille kannetega võib igaüks tutvuda. Asja mõtteline osa seaduses on defineeritud selleks on tegelikkuses piiritlemata asja osa, mille suurust väljendatakse murdosana asjast. Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi või sellele vastava ruumilise seose kaudu. (lukk ja lukuvõti, tsello või viiulipoogen) Päraldiseks olemise üheks oluliseks tingimuseks on ühise majandusliku eesmärgi olemasolu. Selle puudumisel ei saa olla asjal ka päraldist. Näiteks kui vabriku ehitamine on veel pooleli ei ole kohale toodud masinad päraldiseks, sest hoonet veel ettenähtud eesmärgil kasutada
Asi ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ehitise olulised osad on asjad, millest need on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata (nt küttesüsteem, mört hoone kivide vahel jne). Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast (nt 1/3 mõttelist osa elamust). Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Eristatakse loodus- ja õigusvilja. Loodusvili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenev saadus (nt puu- ja
häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asi ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. · Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. · Asja mõtteline osa on tegelikkuse piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. · Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (nt viiul ja poogen). · Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. 78. Tehing ja tehingu vormid. · Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku
Asja osad Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja olulised osad on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatatakse murdosana asjast. Asja reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, nt. ridaelamuboks, teatavatel tingimustel korteriomand. Päraldised Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu, nt lukk ja luku võti, viiul ja poogen. 27
h territoriaal- ja sisemeri, laevatatavad veekogud, avalikud tänavad, väljakud ja pargid. Eraasi: on asi, mis ei ole üldine ega avalik asi ja kuulub konkreetsele isikule. 7.Asja reaal ja mõtteline osa sisu ning näiteid Asi võib tsiviilkäibes olla tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja reaalosa on asja teiste osadega võrreldes tegelikkuses piiritletud. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana. Näiteks: Korteriomand, Korter on reaalosa ja maja all olevast maast on omandis mõtteline osa. 8.Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili, samuti maatükiga seotud ja kinnisasja igakordsele omanikule kuuluvad asjaõigused. Ehitis, mis on maatükiga ühendatud mööduvaks otstarbeks, ei ole maatüki oluline osa
oluliseks osaks. Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata (tellised, aknad, uksed jt). Seni kuni ehitisele pole nt küttesüsteemi paigaldatud ning see seisab ehitusplatsil montaazi ootel, ei ole tegemist ehitise olulise osaga. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast (TsÜS § 56). Intellektuaalselt huvitava seisukohana ei oma selline abstraktsioon praktilist tähendust, kuid seadusandja on siinkohal loodetavasti silmas pidanud mitte asja mõttelist osa, vaid omandi mõttelist osa asja suhtes. Kaasomandi esemeks on terve asi, mitte asja mõtteline osa. Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Nii võib olla
oluliseks osaks TsÜS § 54 lg 1 mõttes. Sellega lakkavad vallasasjad iseseisva õiguskäibe objektina olemast ning tekib uus asi, s.o kinnisasi. 3-2-1-84-06: Kinnisasja päraldisteks on ka selle kohta käivad dokumendid (kaardid, plaanid jne), seetõttu asja müümisel tuleb lisaks asjale endale anda üle ka selle päraldiseks olevad dokumendid. TsÜS § 56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. § 57. Päraldis (3) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. (4) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (5) Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi.
kasutuskord, tüüpiliselt kui mingi asi on kaasomandis. Ütleme, et kinnistul on maja, siis kellelegi ei kuulu reaalselt mingi korrus; kui ära põleb ülemine, on seal elanud iskul õigus ka alumisele. Korteriomand omanik on reaalosa omanik, samal ajal on õu, katus jms kaasomandis. Omanikul on suurem vabadus oma korteri eest vastutamisel. TsÜS §56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. 4.2.4. Asja päraldised TsÜS §57. Päraldis (1) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. (2) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (3) Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi
kasutuskord, tüüpiliselt kui mingi asi on kaasomandis. Ütleme, et kinnistul on maja, siis kellelegi ei kuulu reaalselt mingi korrus; kui ära põleb ülemine, on seal elanud iskul õigus ka alumisele. Korteriomand – omanik on reaalosa omanik, samal ajal on õu, katus jms kaasomandis. Omanikul on suurem vabadus oma korteri eest vastutamisel. TsÜS §56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. 4.2.4. Asja päraldised TsÜS §57. Päraldis (1) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. (2) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (3) Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi
Arvestmata ei saa jätta asjaolu,et vallasasju ühendatakse maatükiga sageli ka ajutiselt või teatud asjaõiguste teostamiseks võõral maatükil. Väliselt paistavad need asjad oluliste osadena, maaga ühendamise ajutise iseloomu või teisele isikule kuulumise tõttu ei ole seda. Selliseidasju nimetatakse näilisteks osadeks. Asja mõtteliseks osaks nimetakse tegelikkuses piiritletamata asja osa, millee suurust väljendatakse murdosana asjast. Päraldis Päraldis on vallasasi, mis oma majandusliku kasutamise erisuse tõttu (kasutatakse peaasja majandamiseks) liigub käibes koos peaasjaga (§ 18 lg. 3). Oluline on siin aga dokumentatsiooni tunnistamine päraldiseks ja nn. põllumajandusliku ja tööstusliku kinnisasja päraldiste eraldi väljatoomine. Viimane on eriti oluline pankadele, sest siin näidatakse ära talude ja tehaste
annaabi.ee 
