Koidula oli esimene eesti naisluuletaja, kes kirjutas kunstiküpset romantilist loodus- ja isamaaluulet. Eesti keeles luuletamist alustas ta Pärnus, kuid esialgu olid tema luuletused vagatsevad ja sentimentaalsed. Alles Tartu vaimses õhkkonnas avaldus tema tõeline luuleanne. Esimesed luuletused avaldas 1865 Eesti Postimehes. 1866 ilmus anonüümselt tema esimene luuletuskogu "Vainulilled". Sisaldab varasemaid, ka Pärnus kirjutatud luuletusi. Valdavalt olid need tõlked ja mugandused saksa keelest. Valitseb moraliseeriv ja õpetav, paiguti usuline kallak. Kõige populaarsemaks on saanud luuletused "Kodu" ("Meil aiaäärne tänavas"), "Sügismõtted" ("Juba kase ladvalt lehed langvad"). Luuletus "Kaugelt koju tulles" kajastab juba inimese kokkukuuluvust kodumaaga.
Rahvapärastesse vaatemängudesse sulandati kreeka eeskujusid. Teater oli ka välisilmelt sarnane. Erinevus oli selles, et Rooma teatris puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid aariatega. Kui Kreekas olid näitlejateks vaid mehed, siis Roomas said ka naised näidelda. Roomas teatris oli rahva lõbustamine olulisel kohal ja näidendid ei olnud nii tõsised kui Kreekas. Enamik näidenditest olidki kreeka komöödiate mugandused. Kõige rohkem on sarnasusi jumalates. Roomlastel oli üks sõjajumal Janus, millele kreeka kultuuris vastet ei leitud. Peale sõjajumala oli ta veel uste ja piiride kaitsja ning lõpu ja alguse kehastus. Rooma kultuur, kui Kreeka omast hilisem võttis üle kreeka jumalad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja oli kreekas Zeus. Zeusi abikaasa oli Hera kuid Kreekas oli ta Juno. Suhteliselt lähedase nimega olid Appollo ladinakeeles ja Appollon Kreekas. Roomlased
eeskujudega. Teatrietendused kuulusid avalike mängude kavasse lisaks hobuste võidusõitudele ja gladiaatorite võitlustele, kuid need polnud nii populaarsed kui Kreekas. Kreeka eeskujusid sulandati rahvapärastesse naljamängudesse. Rooma teatrietendused jäidki rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks, ega käsitlenud tõsiseid probleeme, nagu seda leidus Kreeka draamas. Suur osa näitemängudest olid hellenistliku Kreeka komöödiate roomapärased mugandused. Välisilmelt oli Rooma teater samuti üsna kreekapärane. Lava ja pealtvaatajate istekohad olid varasemal perioodil enamasti puust. Esimesed kivist teatrid rajati Rooma alles vabariigi lõpul. Erinevalt Kreekast puudus Rooma teatril koor. Näitlejate dialoogid vaheldusid seal hoopis laulupartiide ehk aariatega. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli Roomas madal ja nende hulgas oli isegi orje, kes rääkisid igapäevast lopsakat kõnekeelt, milles esines sageli sündsusetut sõnapruuki
mängude kavva nagu hobuste võidusõidud ja gladiaatorite võistlusedki. Rahvapärastesse naljamängudesse sulandati kreeka eeskujusid. Välisilmelt oli ka teater üsna sama. Erinevus oli selles, et Rooma teatris puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid lauluparitiide ehk aariatega. Kui Kreekas olid näitlejateks vaid mehed, siis Roomas hakkasid ajapeale ka näitlema naised. Roomas tehti tearis nalja, mitte nii nagu Kreekas. Suuremosa näidenditest olidki kreeka komöödiate mugandused. Ajalugu ei saaks mäletada , kui seda pole kirja pandud. Roomalsed hakkasid oma ajalugu uurima ja kirja panema kreeklaste eeskujul III sajandil eKr. Toonaseid kirjutisi pole kahjuks säilinud. Esimesed säilinud tervikteosed on Vabariigi lõpuajast. Teiste seas kirjutas ka ajalugu üles riigimes ja väejuht Caesar, tehes seda kolmandas isikus. Tema kirjutistes on tunda oma tegevuste ja otsuste õigustamist. Kõige tuntum ajaloolane oli Titus Livius kes tegutses Augusteuse valitsusajal.
naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid. Näitlejateks olid ainult mehed. Teater oli ka välisilmelt üsna kreekapärane. Aga erinevalt Kreeka teatrist puudus Roomas koor, näitlejate partiid vaheldusid aariatega. Roomas jäid teatrietendused rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme nagu Kreeka draama, suur osa näitemängudest olid hellenismiperioodi Kreeka komöödiate mugandused. Kreeklaste teadmised oma kaugemast minevikust põhinevad kangelaseepikal. Roomlased hakkasid ajalugu uurima ja kirja panema kreeklaste eeskujul III saj eKr. Kreeklastest hakkas ajaloo uurimisega põhjalikumalt tegelema Herodotos, nn ajaloo isa, kes kirjutas teose"Historia". Rooma tuntuim ajaloolale oli Titus Livius, tema suurteos kannab pealkirja ,,Raamatud linna rajamisest alates". Kuna Rooma oli madalamal kultuuritasemel kui mitmed vallutatud alad, kujunes hilisem
koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik" Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud (kokku üle 220, ilmunud seitse korda pooleperioodilises rahvaraamatus "Sannumetooja" 1848-1860). Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka ajalehtedest ja kalendritest, need muutusid eestlaste seas ruttu populaarseteks. Enamik neist on olnud saksa ajaviitekirjaniku W.O. von Horni õpetliku sisuga teoste mugandused. Pärnu Postimees Pärnu Postimees ehk Perno Postimees, originaalis "Perno Postimees ehk Näddalileht", ilmus Jannseni eestvedamisel Pärnus aastatel 1857 1886. Lisaks "Postipapale" aitas lehe ilmumisele ka kaasa F.W. Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863, so kuus aastat. Just see pani aluse eesti ajakirjanduse järjepidevale arengule. Pärnu Postimees väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus
Ühelt poolt on nimeküllus tervitatav ja tõstab huvi loo nimitegelase suhtes, teisalt aga muutub häirivaks, eriti olukorras, kus mõnikord ei saadagi aru, mis vilja toiduretseptides silmas peetakse. Esmalt otsetõlge ingliskeelsest eggplant'ist ehk "munataim", mõnel juhul ka "munavili". Väidetavalt sündis see nimetus algsete viljade teatud sarnasusest munadega nii värvuse kui ka suuruse osas. Seejärel samuti võõrkeeltest tulenevad mugandused "aubergiin" või "obergiin". Ja lõpuks eestikeelne vaste "pommu", mis paraku eriti laialdaselt kasutusele pole läinud. Peategelane ise on pärit Indiast. See taim armastab valgust ja soojust ning meie kliimas ei kipu viljad valmima. Lõuna-Euroopasse jõudis baklazaan VIII sajandil araablaste vahendusel. Algul peetigi Euroopas baklazaane pigem ilu- ja ravimtaimedeks ning nende söömist vaadati kui parajat julgustükki. Kahtlusi tekitas nii viljade
Voldemar (suri 29 juulil 1878). 1876. aastal sündis tütar Hedwig-Hedda, kes suri oktoobris 1941. 1878.aastal sündis tütar Anna, kes suri 27.detsembril 1965. Lydia Koidula loomingu kõige tähtsama osa moodustab luule. 1866.aastal ilmus tema esimene luuletuskogu "Waino-Lilled". See sisaldas järgmisi luuletusi: "Kodu" ("Meil aiaäärne tänavas"), "Sügismõtted" ("Juba kase ladvalt lehed langvad"), "Kaugelt koju tulles" jne. Valdavalt olid need tõlked ja mugandused saksa keelest. Teises luulekogus , mis kandis nimetust "Emmajõe öpik" mis ilmus aastal 1867, olid järgmised luuletused: "Sind surmani", "Mu isamaa, nad olid matnud", "Mu isamaa on minu arm", "Üht eesti laulu", "Mõtted Toomemäel", "Emasüda", "Oh räägi, "Ja õues on kevade", "Lenda", "Kevade tulek". See luulekogu tõstis Koidula rahvusliku liikumise juhtluuletajaks. Hilisem luule ilmus ajalehtedes, kalendreis ja mujal. Kesksel kohal on olnud
on sarnane. Suurema vastupidavuse saavutamiseks jooksevad nad kiires tempos sagedamini 200-600 meetri pikkusi distantse. 5000/10000 meetri jooks Antiikolümpiamängude kavas oli pikamaajooks – dolichos, mille pikkus oli 12 või 24 staadionipikkust. Sportlased pidid jooksma peaaegu 5000 meetri pikkuse distantsi võimalikult kiiresti. 19. sajandil Inglismaal joostud 3 miili (4828 m) ja 6 miili (9656 m) jooksudest arenesid nende mugandused meetermõõdustikus: 5000 meetri ja 10000 meetri jooksud. 1912. aastal Stockholmi mängudel lülitati mõlemad jooksualad meeste olümpiaprogrammi. Naiste 10000 meetri jooks sai olümpiaalaks alles 1988. aastal Soulis, aasta pärast seda, kui ala oli võetud Rooma maailmameistrivõistluste kavva. Naiste 5000 meetri jooks oli esmakordselt olümpial kavas 1996. aasta Atlanta olümpiamängudel, asendades naiste 3000 meetri jooksu, mis oli kavas olnud kolmel eelmisel olümpial. Huvitavat: 1
Koidula oli esimene eesti naisluuletaja, kes kirjutas kunstiküpset romantilist loodus- ja isamaaluulet. Eesti keeles luuletamist alustas ta Pärnus, kuid esialgu olid tema luuletused vagatsevad ja sentimentaalsed. Alles Tartu vaimses õhkkonnas avaldus tema tõeline luuleanne. Esimesed luuletused avaldas 1865 Eesti Postimehes. 1866 ilmus anonüümselt tema esimene luuletuskogu "Vainulilled. Sisaldab varasemaid, ka Pärnus kirjutatud luuletusi. Valdavalt olid need tõlked ja mugandused saksa keelest. Valitseb moraliseeriv ja õpetav, paiguti usuline kallak. Kõige populaarsemaks on saanud luuletused "Kodu" ("Meil aiaäärne tänavas"), "Sügismõtted" ("Juba kase ladvalt lehed langvad"). Luuletus "Kaugelt koju tulles" kajastab juba inimese kokkukuuluvust kodumaaga. 1867 ilmus taas anonüümselt "Emajõe ööbik". On toimunud üllatav areng nii sisus kui vormis. Ülekaalus on originaalluuletused. Luulekogule annab tooni isamaaluule, mis on programmiline ja üleskutsuv
St.-Josephi kalmistule. Kuninga korraldusel ühendati Moliére'i teater kahe teise trupiga Prantsusmaa rahvusteatriks, Comédie-Francaise'iks. 4 5 LOOMING Molière'i komöödiad moodustavad tänini koomilise tearti klassikalise raudvara. Erinevalt eelkäijatest, kelle komöödiad olid enamasti itaalia ja hispaania näidendite tõlked või mugandused, kujutas Molière oma näidendites kaasaegseid prantslasi. Ta ehitas oma komöödiad üles mingi üksiku iseloomujoone igakülgsele kujutamisele ning naeruvääristas üldinimlikke ja sotsiaalseid pahesid. Ta tegi nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas komöödia rolli ühiskonnas kõrgelt. Moliére naljamängudest võis leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk neis oli siiski suunatud intriigile ja elavale kõnele. Moliére esimene näidend "Arutu" lavastati 1653
Looming Köstriameti kõrvalt hakkas Jannsen ka kirjatööga tegelema. 1845. aastal ilmunud „Sioni- Laulo-Kannel”, mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje said, olid rahva hulgas väga populaarsed ja julgustasid edasi kirjutama. Kirjutas ca 220 juttu – külajutud, ajaloolised jutud. Valdav enamus laenatud saksa õpetlikust ajaviitekirjandusest; pigem mugandused kui tõlked; eestindus ületab originaali keele lopsakuse ja värvikuse poolest. Iseloomulik on veel Jumalasõna ohtrus ja pealetükkiv moraliseerimine. Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Lehe” mõjul esitas Jannsen 1845 taotluse rahva harimiseks ajalehte välja anda, kuid sai eitava vastuse. Selle asemel hakkas ta välja andma perioodiliselt ilmunud aastaraamatut „Sannumetoja”, mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil. Kokku ilmus seitse osa
seega kujundada uusaja teatri palet. Looming Loomingust üldiselt Moliere'i peetakse klassitsistliku draama suurimaks esindajaks. Molière kirjutas ja lavastas komöödiaid, kus ta naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus, silmakirjalikkus) ja sotsiaalseid pahesid. Molière'i komöödiad moodustavad tänini koomilise tearti klassikalise raudvara. Erinevalt eelkäijatest, kelle komöödiad olid enamasti itaalia ja hispaania näidendite tõlked või mugandused, kujutas Molière oma näidendites kaasaegseid prantslasi. Molière tundis Prantsusmaa elu, inimesi ja kombeid paremini kui ükski teine tolle aja näitekirjanik. Seda võib pidada tema teatri tugevuseks, nagu ka seda, et ta peegeldas kaasaega kriitiliselt. Silmakirjalikkus, vagatsemine, eputamine ja peenutsemine olid talle võõrad, teda köitsid inimlik lihtsus ja loomulikkus. Kahtlemata pidi ta kirjutamsel ühtlasi arvestama publiku ja muidugi kuninga maitset
olemuselt realist. Ta ei tunnistanud teatrit, mis irdub kaasajast, kritiseeris lavakujude skemaatilisust ja kunstlikult väljamõeldud stseene. Tema püüe lavalise tõe poole oli ilmne, ehkki ta klassitsistlikud tegelased jäid paratamatult samuti üsna ühekülgseks ja staatiliseks. Naruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid. Erinevalt eelkäijatest, kelle komöödiad olid enamasti itaalia ja hispaania näidendite tõlked või mugandused, kujutas Molière oma näidendites kaasaegseid prantslasi. Molière tundis Prantsusmaa elu, inimesi ja kombeid paremini kui ükski teine tolle aja näitekirjanik. Seda võib pidada tema teatri tugevuseks, nagu ka seda, et ta peegeldas kaasaega kriitiliselt Valgustusajastu sai alguse 18.sajandil euroopas, kasvab välja haritlaste protestidest ametlike poliitika vastu. Inglismaa eelkõige alguseks
Või oli klassikaline raamjutustus ja lõpus selgub, et tegelikult oli jutustaja ebausaldusväärne. Tavaliselt on ebausaldusväärse jutustaja tüübid: hull, kelm, kloun, narr jne. Hullu võetakse nigunii teistmoodi ja sellepärast saab sageli avada teemasid (eriti mingil kindlal ajastul), mida muidu ei saaks. Ebausaldusväärne jutustaja võib olla ka naiivne ● Mis kuulub kirjandusajalukku ? ⮚ Enne 19.sajandit – eestikeelne tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja diadaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule). ⮚ XVI sajandivahetus – esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused ⮚ XVII sajand eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1973.a esimesed piiblitõlked ⮚ XVIII sajand – eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktiliste vagajuttude tõlked, kalendrid. Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad
saj pKr, mis oli kasutusel kogu keskaja. Rooma kultuur 1. Traditsioon ja võõrmõjud TRADITSIOON VÕÕRMÕJUD · Kaua aega suulises RAHVAPÄRIMUSED · Kirjapanek kreeklaste vormis. mõjul 3.saj. eKr · Kirjandusteoste KIRJANDUS · Kreeka teoste ladina- mugandused. keelsed tõlked. · Põhiteemaks Puunia · Homerose eeskujul sõjad. ajaloolised eeposed. · Hilisem originaal- kirjandus. · Looduse hingestamine. RELIGIOON · Kreeka, etruskide ja Idamaade mõju.
Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik" Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud (kokku üle 220, ilmunud seitse korda pooleperioodilises rahvaraamatus "Sannumetooja" 1848-1860). Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka ajalehtedest ja kalendritest, need muutusid eestlaste seas ruttu populaarseteks. Enamik neist on olnud saksa ajaviitekirjaniku W.O. von Horni õpetliku sisuga teoste mugandused. Pärnu Postimees Pärnu Postimees ehk Perno Postimees, originaalis "Perno Postimees ehk Näddalileht", ilmus Jannseni eestvedamisel Pärnus aastatel 1857 1886. Lisaks "Postipapale" aitas lehe ilmumisele ka kaasa F.W. Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863, so kuus aastat. Just see pani aluse eesti ajakirjanduse järjepidevale arengule. Pärnu Postimees väärtustas tugevalt eestlaste
kalmistule kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. Tähtsus Eesti kultuuriloos Looming Köstriameti kõrvalt hakkas Jannsen ka kirjatööga tegelema. 1845. aastal ilmunud ,,Sioni-Laulo-Kannel", mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje said, olid rahva hulgas väga populaarsed ja julgustasid edasi kirjutama. Kirjutas ca 220 juttu külajutud, ajaloolised jutud. Valdav enamus laenatud saksa õpetlikust ajaviitekirjandusest; pigem mugandused kui tõlked; eestindus ületab originaali keele lopsakuse ja värvikuse poolest. Iseloomulik on veel Jumalasõna ohtrus ja pealetükkiv moraliseerimine. Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala-Lehe" mõjul esitas Jannsen 1845 taotluse rahva harimiseks ajalehte välja anda, kuid sai eitava vastuse. Selle asemel hakkas ta välja andma perioodiliselt ilmunud aastaraamatut ,,Sannumetoja", mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil. Kokku ilmus seitse osa
juulil 1890 Tartus ning ta maeti Tartu Maarja kalmistule kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. TÄHTSUS EESTI KULTUURILOOS Looming Köstriameti kõrvalt hakkas Jannsen ka kirjatööga tegelema. 1845. aastal ilmunud ,,Sioni- Laulo-Kannel", mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje said, olid rahva hulgas väga populaarsed ja julgustasid edasi kirjutama. Kirjutas ca 220 juttu külajutud, ajaloolised jutud. Valdav enamus laenatud saksa õpetlikust ajaviitekirjandusest; pigem mugandused kui tõlked; eestindus ületab originaali keele lopsakuse ja värvikuse poolest. Iseloomulik on veel Jumalasõna ohtrus ja pealetükkiv moraliseerimine. Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala-Lehe" mõjul esitas Jannsen 1845 taotluse rahva harimiseks ajalehte välja anda, kuid sai eitava vastuse. Selle asemel hakkas ta välja andma perioodiliselt ilmunud aastaraamatut ,,Sannumetoja", mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil. Kokku ilmus seitse osa
5. Kirjasõna ja kultuur Varasest kultuurist pole teada peaagu midagi. Tõeline kirj. al 3. saj eKr ->kreeka kirj tõlk, mugandamine. Teor. teaduse js filofoofia alal roomlased kehvad. Pop. filos. õpetus stoitism - inimestel saatusest määratud roll. Teatris komöödiad. Mitte nii tähtis kui Kreekas. Vabas õhus. Jämedakoeline, aariad. Näitlejad madalad, algselt mehed, hiljem ka naised. Kuulsaim rooma näitekirjanik Plautus (3.-2. saj eKr) - hellenistlike komöödiate mugandused. Vabariigi lõpul eriti labane. Kõnekunstil pol. tähtis osa. Oraatorid - kõnemehed, Kreekas õppimas. Cicero - väljapaistvaim oraator. Pooldas senati õigusi ja vabariiki. Kakles Caesari, Octavianuse, Antoniusega - käsul tapeti. Suur osa kõnedest säilinud. Eristas 3 kõnestiili: madal (seisukohtade loog. põhj.), keskmine (kuulajate naudinguks), kõrge (kuulajate innustamiseks). Augustuse ajal kultuuriõitseng. Kunsti, kirj. peam. ül - Rooma riigi ülistamine. Maecenas - rikas
o sibülliraamatud Kreeka pärisolu ennustajanna Sibülli poolt kirjutatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid · Kreeka kultuuri mõju o (usk eelpool mainitud) o haridus pöörati tähelepanu vaimsele haridusele; õpiti kreeka keelt ja kultuuri; Kreekas kõnekunsti õppimine o teater rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid; välisilme kreekapärane; näitemängud Kreeka komöödiate mugandused; näidendite tegelased kreeklased · Romulus rajas Rooma linna; kaksikvend Remus · Cicero - (kordamislehelt) · Augustus Caesari kasupoeg · Maecenas (kordamislehelt; ka Vergilius ja Titus Livius)
Sageli saadeti lapsi Kreekasse mõne tuntud õpetlase juurde. Õpiti kreeka keelt, kultuuri, rooma ajalugu ja kirjandust. Kõige sellega kaasnes ka sõjaline ettevalmistus. Teater Oli väga kreekapärane, lava ja istekohad olid algselt puust, vabariigi lõpuks ehitati need kivist. Näitlejad olid madalatest ühiskonnakihtidest. Teatris ei käsitletud tõsiseid teemasid ja draamasid, süzeed olid mõeldud meelelahutuseks. Enamasti kreeka näidendite mugandused. Põhilised tegelased olid kreeklased või siis tavalised tüübid, kelles võisid roomlased ennastki ära tunda (orjad, prostituudid, noorukid, ihned vanamehed, hooplevad sõjamehed). Kultuuri õitseng Augustuse ajal Augustus oli suur kultuuri soosija, tahtis, et kunstnikud ja kirjamehed jäädvustaksid selle rahuaja väärikalt oma teostes. Tema taotlusi aitas ellu viia rikas sõber Maecenas, kelle nimest tuleneb rikka kulturisoosija üldnimetus metseen.
Sageli saadeti lapsi Kreekasse mõne tuntud õpetlase juurde. Õpiti kreeka keelt, kultuuri, rooma ajalugu ja kirjandust. Kõige sellega kaasnes ka sõjaline ettevalmistus. Teater Oli väga kreekapärane, lava ja istekohad olid algselt puust, vabariigi lõpuks ehitati need kivist. Näitlejad olid madalatest ühiskonnakihtidest. Teatris ei käsitletud tõsiseid teemasid ja draamasid, süzeed olid mõeldud meelelahutuseks. Enamasti kreeka näidendite mugandused. Põhilised tegelased olid kreeklased või siis tavalised tüübid, kelles võisid roomlased ennastki ära tunda (orjad, prostituudid, noorukid, ihned vanamehed, hooplevad sõjamehed). Kultuuri õitseng Augustuse ajal Augustus oli suur kultuuri soosija, tahtis, et kunstnikud ja kirjamehed jäädvustaksid selle rahuaja väärikalt oma teostes. Tema taotlusi aitas ellu viia rikas sõber Maecenas, kelle nimest tuleneb rikka kulturisoosija üldnimetus metseen.
ANTIIKAEG Antiikkirjanduse moodustavad Vana-Kreeka ja Rooma kirjandused, mis jäävad ajavahemikku 8. saj. eKr 5. saj. pKr. Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest vanim ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt (võrsus suulisest folkloorist). Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema 3. sajandil eKr ja lähtus põhiliselt juba olemasolevast Vana-Kreeka kirjandusest ja kultuuri eeskujudest. Paljud Vana- Rooma teosed on tegelikult Kreeka kirjanduse mugandused. Antiikkirjandus on paljude kirjanduszanrite looja (dramaturgia, eeposed, retoorika). Antiikkirjanduse algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Eepos lugulaul, lüroeepika suurvorm. Ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks on vägilased või muinasjumalad. Umbes 400. aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna ,,mythologia", et eristada
Nende luuletustest on Grenzstein sündis 5. veebruaril1849 Viljandi- heliloojad loonud palju rahvalikke koorilaule. maal Tarvastus talurentniku pojana. 1881. aastal Lydia Koidula Luuletamist alustas saksa keeles. asutas Grenzstein uue ajalehe «Olevik». Ta Isalt ja vanaemalt omandas rahvapärase eesti keele avaldas ajalehes omaenda luuletusi, samuti .Esikkogu Vainulilled 1866 tõlked või ilmusid kogud «Laulud ja salmid» ning mugandused saksa luulest .Emajõe ööbik 1867 «Mõttesalmid». A. Grenzstein luuletajana - suur edasiareng sisult ja vormilt; ülekaalus kogud ,,A. Piirikivi Esimesed luuletused" originaalluuletused. Looduspildid konkreetsemad, ,,Laulud ja salmid" - on Koidulast mõjutatud. isikupärased. Armastuslüürika traagilise Tema loodus-, isamaa-, hällilaulud ei kerki aga varjundiga, näilist õnne varjutavad surmamõtted
Rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid. Välisilmelt oli Rooma teater üsna kreekapärane. Varasemal perioodil oli lava ja pealtvaatajate istekohad enamasti puust. Esimesed kivist teatrid rajati vabariigi lõpul. Erinevalt Kreekast puudus Rooma teatris koor, näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli madal ja nende hulgas oli isegi orje. Suur osa näitemängudest olid hellenismiperioodi Kreeka komöödiate mugandused. Linnaad ja ehituskunst: Ajaarvamiste vahetusel elanud keiser Augustus tundis uhkust selle üle. et ta tellistest Rooma asemele jättis endast järele marmorist pealinna. Veel tänapäevalgi näitavad rohked varemed tolleaegsete ettevõtmiste ulatuslikkust ja julgust. Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk triumfikaari. Kombeks oli ka ehitada tähtsatele isikutele hauakambreid, mida Halikarnassose hauakambri
optimist?" Isa vastab: ,,Optimist on inimene, kes ostab loteriipileti ja hakkab kohe garaazi ehitama" 42. Nimeta ühte eesti parömioloogi ja mõnda tema olulist teost Lühivormide uurijad ona nt Anneli Baran, Katre Õim, Piret Voolaid, Anne Hussar, Asta Õim, Luule Kirkmann, Arvo Kirkmann, Rein Saukas. 43. Missuguseid rühmi saab (P. Voolaiu järgi) eristada parömioloogilises grafitis? - Üldistavad väited; sh ka parafraasid, mugandused - Aforistlikud mõtteterad - Minakeskne grafiti - Sina-pöördumised - Süntaktilised stereotüübid 44. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Eesti rahvalaulude liigituse alused: elavas kasutuses (,,esimene elu") ja väljaannetes ja arhiivis (,,teine elu"). Väljaannetes ja arhiivis:
joomisharjumused omakorda ohustavad mõisa majandust, kehv tervis, probleemid peredes, viimased rahad juuakse maha, mille arvelt sots olukord halveneb, tööjõud nõrgeneb. 18. Saj alguses euroopas levib karskusliikumine (levitavad pastorid, nt Põlva pastor), Mõis ei vaadanud sellele hästi, kirik sõltus mõisast, mõisnikud keelasid pastorile karskusvande levitamise. Nt: Peter Manteuffel ,,Villem Navi elupäevad". 1839-40 Kreutzwald Viina Katk- 1. Eestikeelne teos, meditsiiniline aspekt (mugandused), viimase kahe teose keskmes eestlane, kes sakslaste teenrina käinud Euroopas(hübriidsus..) (Oluline euroopa kontekst!), ühendatakse kõrts ja kuritegevus. Kirjanduslik võte, kirjeldada midagi lagunevat, kehva (kõrtsihoone) vs ilusat ja viisakat (taluhoone kus alkoholi ei tarbita). Viinakatkus kõrtsmiku nimi laikõri, pakutakse välja pidada pulmad ilma akoholita (vau, uudne! utoopia). 19. Saj kirjanduses ei puudu kõrtsmiku kujutamine, enamasti negatiivses
optimist?" Isa vastab: ,,Optimist on inimene, kes ostab loteriipileti ja hakkab kohe garaazi ehitama" 42. Nimeta ühte eesti parömioloogi ja mõnda tema olulist teost Lühivormide uurijad ona nt Anneli Baran, Katre Õim, Piret Voolaid, Anne Hussar, Asta Õim, Luule Kirkmann, Arvo Kirkmann, Rein Saukas. 43. Missuguseid rühmi saab (P. Voolaiu järgi) eristada parömioloogilises grafitis? - Üldistavad väited; sh ka parafraasid, mugandused - Aforistlikud mõtteterad - Minakeskne grafiti - Sina-pöördumised - Süntaktilised stereotüübid 44. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Eesti rahvalaulude liigituse alused: elavas kasutuses (,,esimene elu") ja väljaannetes ja arhiivis (,,teine elu"). Väljaannetes ja arhiivis:
• digitaalsed keskkonnad Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Arengutendentsid: Tiit Hennoste: “Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19. sajandist alates pole kirjanduslool suuremat pistmist mitteilukirjandusega” (Kirjanduse periodiseerimisest, 57). Enne 19. s. - eestikeene tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule 16. s. vahetus - esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused 17. s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge 18. s. - eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad 19. s
Grafiti andmebaas www.folklore.ee/grafiti Grafiti folkloorses aspektis Paröömiline grafiti = folkloorne lühivorm (ütlused, vanasõnad, kõnekäänud, nende paroodia jms) grafitis; tekstiline pool grafitist Grafiti kui multimodaalne ja sünkreeriline ilming. Kommunikatiivne ja mittekommunikatiivne grafiti Grafiti vahendusel toimuva suhtluse asünkroonsus. Pööramise grafiti liike Üldistavad väited; sh ka parafraasid, mugandused; Aforistlikud mõtteterad; Minakesksed grafitid; Sina-pöördumised; Süntaktilised stereotüübid. Rahvaluuleteaduse ajaloost: folkloristika kujunemine eeldused ja arenguludu 19.-20. Sajandil (2) I põlvkond (nt O. W. Masing; õ-tähe ,,väljamõtleja", esimene eestikeelse kirjasõna väljaandja) II põlvkond (nt Fr. R. Kreutzwald; sillaehitaja batisaksa ja eesti kultuuri vahe, folkloori ja folkloristika vahel)
teatrid rajati Rooma alles vabariigi lõpul. Erinevalt Kreekast Roomas puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega.näitlejate ühiskondlik positsioon oli madal ning nende hulgas oli isegi mõningad orjad. Alguses olid kõik osatäitjad meessoost kuid hiljem lasti ka naisi lavale etendama. Roomas ei käsitlenud etendused tõsiseid teemasid, need olid ainult rahva lõbustamiseks ja naerutamiseks. Enamus etendustest olid Kreeka hellenismiperioodi komöödiate mugandused. Ka näidentite tegelased olid peamiselt kreeklased. Kuid kuna näidelti avalikke tegelasi siis võisid roomlased ka ennast ise seal ära tunda. Ka süseedki olid võetud igapäeva koomilistest situatsoonidest. Kasutati erinevaid ihneid vanamehi, rumalaid noori, lõbutüdrukuid, orje, üleolevaid sõjamehi jne. Kasutati roppu ning ebaviiskat kõnekeelt. 63.a. eKr vallutas Rooma väejuht Pompeius Palestiina ala. Esialgu oli juutidel suhteliselt vaba seisund Rooma riigis. Juudid olid
tagapool uus kultuuriajalugu). Arusaam kirjandusajaloost kui olevikku kinnitatud nähtusest, mineviku kättesaamatus (ei ole võimalik jõuda nn. päris minevikuni, uurija on oma oleviku poolt paratamatult piiratud). Eesti kirjanduse ajalood: Esimesed käsitlused (M. J. Eisen, Tähtsad mehed); Nõukogude aeg (Eesti kirjanduse ajalugu I-V); pagulus (G. Suits, Eesti kirjanduslugu); taasiseseisvusaeg. Eesti kirjandusloo arengutendentsid: Enne 19. s. - eestikeene tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule; 16. s. vahetus - esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused; 17. s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge; 18. s. - eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad; 19. s. I pool - esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud; 19. saj
9. Rahvusvaheline koostöö ja võrgustumine: – Nii kogukondade kui uurijate võrgustikud; – Nt TÜ-s India tudengite koolitamine 10. Folkloori asendi määratlus – Kultuurilise identiteedi toetamine 12. Missuguseid rühmi saab [P. Voolaiu järgi] eristada parömioloogilises grafitis? Paröömiline grafiti = folkloori lühivormid (ütlused, vanasõnad, kõnekäänud, nende paroodiad jms) grafitis; tekstiline pool grafitist Eriistada saab: Üldistavad väited; sh ka parafraasid, mugandused; • Aforistlikud mõtteterad; • Minakeskne grafiti; • Sina-pöördumised; • Süntaktilised stereotüübid 13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid (11. saj.), Saxo Grammaticuse “Gesta Danorum” (12. saj.), Läti Henriku “Liivimaa kroonika” (13. saj.) Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri “Cosmographey” (1588) Kohtudokumendid (17. saj
eesti keele kirjapanekuid 13.sajandist alates, ulatuslikumad tekstid 16.sajandist. Eesti tänavanimed. Vanimad kirjapanekud XIV sajandist. Parem ülevaade Tallinna tänavanimedest. Vanim aastal 1313 ,,Forum" (Raekoja plats). Tänavanimed ametlikult kinnitati 19.sajandil, Tartust andmed varasemad. Tartus 18. Sajandil suur tulekahju, siis tehti uus planeering ning tänavad tehti sirgemaks, millega tulid tänavanimed käibele. Vähe esineb mugandnimesid, kõige sümpaatsemad eestikeelse nime mugandused. Iseseisvad nimed. Iga keel pani nime iseseisvalt. XIX tänavanimistu. On nimesid, mida võib leida igast keskaegsest linnast. Nt Rüütli tänav. Üks põhjendusi, miks nimetus tekkinud: ,,Riter" tähendab ratsanikku tähtsamad läbisõidutänavad. Elukutsete nimetused, tähtsamate hoonete, objektide järgi. Ka majaomanike ja maavaldajate nimed. XIX-XX vahetus. 19. Sajandil hakkas domineerima poliitiline lähenemine, võivad kajastada ideoloogiat
Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teistele kirjandustele toetumata. Võrsus suulisest folkloorist ja on ilma ida mõjutusteta. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema alles 3. sajandil eKr ja lähtus seejuures põhiliselt möödunud sajandite kreeka kirjanduse ja kultuuri eeskujudest. Paljud rooma kirjanduse teosed on tegelikult kreeka kirjanduse mugandused (eeposed). 5. Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduse kujunemisel? Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli just keeleline aspekt, sest Euroopa ühiskeeleks sai pikaks ajaks roomas valitsnud ladina keel. 6. Milline erinevus on kreeka ja rooma kirjanduste tekke ning arenemise vahel? Kreeka kirjanduse puhul on tegemist täiesti iseseisvalt tekkinud ja arenenud
Antoloogia. I-IV (1969-1974; 1999: • Eesti regilaulude andmebaas hdp://www.folklore.ee/regilaul • Eesti rahvamuusika antoloogia I-III (1970; 2003; 2016) • Eesti rahvalaule viisidega I-V (1956-1965; 2010-2013) Uurijad: Tiiu Jaago Mari Sarv Aadu Lintrop 34. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? • Levis alates 18. sajandi lõpust • Oluline kirjakultuuri mõju: eeskujuks vaimulik laul (tõlked ja mugandused saksa keelest) ja eestikeelne juhuluule; ajakirjanduse roll • Levikule aitasid kaasa muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse kaotamine, liikumisvabaduse suurenemine, industrialiseerimine jms) • Laul vastas enamal määral ajastu vaimule: tegevust kirjeldav toon; aktiivne reageerimine elunähtustele; tõtlik ja asjalik väljenduslaad (suuremalt osalt meeste looming) • Uute teemade kajastumine laulurepertuaaris
aastad) Oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt, borealism (keskajast pärit Põhjala kujund, vrdl. orientalism) Tiit Hennoste: “Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19. sajandist alates pole kirjanduslool suuremat pistmist mitteilukirjandusega” (Kirjanduse periodiseerimisest, 57). Enne 19. s. > eestikeene tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didakiline kirjavara, eestikeelne juhuluule XVI s. vahetus > esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused XVII s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge XVIII s. > eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad XIX s
Süvenetakse laululoomega seotud küsimustesse. Lõppriim, alliteratsioon, värsiread grupeeruvad salmideks. Värsimõõt mitmekesine (enamjaolt 3-4 jalgne trohheiline või jambiline, vt nt vemmalvärss). Keel ei sisalda arhaisme, toetub 19. saj murretele, ligineb kirjakeelele. Viisid arenenumad, ulatuvad sageli üle stroofi (viisid võetakse sageli üle pillilugudest). Refrään arenenum kui regivärsil . Oluline kirjakultuuri mõju: eeskujuks vaimulik laul (tõlked ja mugandused saksa keelest) ja eestikeelne juhuluule; ajakirjanduse roll. Levikule aitasid kaasa muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse kaotamine, liikumisvabaduse suurenemine, industrialiseerimine jms). Lisandub laulude (käsi)kirjaline levik; autorilaulude folkloriseerumine. Laul vastas enamal määral ajastu vaimule: tegevust kirjeldav toon; aktiivne reageerimine elunähtustele; tõtlik ja asjalik väljenduslaad (suuremalt osalt meeste looming)
digitaalsed keskkonnad Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Arengutendentsid: Tiit Hennoste: "Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19. sajandist alates pole kirjanduslool suuremat pistmist mitteilukirjandusega" (Kirjanduse periodiseerimisest, 57). Enne 19. s. - eestikeene tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule 16. s. vahetus - esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused 17. s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge 18. s. - eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad 19. s. I pool - esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud 19. saj
Saksamaal sai klassikaliseks ja kõrgelt hinnatuks Ludwig Tiecki tõlge (1799-1801). Venemaale jõudis "Don Quijote" esmakordselt XVIII sajandil prantsuskeelse tõlke kaudu. XX sajandi esimese poole venekeelsed "Don Quijoted" on Maria Vatsoni tõlkes (esmatrükk 1907); 1953-1954 ilmus LääneEuroopa kirjanduse nimeka tõlkija Nikolai Ljubimovi vahendus "Don Quijotest". Eesti keeles hakkasid "Don Quijote" mugandused raamatu kujul ilmuma selle sajandi algusest peale. Eduard Bornhöhe vaba lühiümberpanek aastast 1900 kandis pealkirja "Hispania rüütli Don Quixote imelikud teod ja juhtumised". 1924. aasta noorsooadaptatsioonis (tõlkija G. Peet) kasutati Doré illustratsioone. Aasta varasemale, samuti mugandatud väljaandele (tõlkija Helmi Jansen) on saatesõna kirjutanud Hugo Raudsepp. Ta lõpetab oma kirjutise skeptiliselt: "Kunas meil "hispaanlane" leiduks,
Rooma kirjandus oli laenuline ning selle eesmärgiks oli luua kuulsusrikas ajalugu. Rooma kirjandus tekkis 3 saj. eKr. Kirjanduseelne ajalugu (sõjad, vallutused) olid sellele oluloseks taustaks. Oluliseks teguriks oli kreeka jäljendamine. 55. Millist autorit peetakse rooma kirjanduse rajajaks, mis oli tema tähtsaim teos? Lucius (?) Livius Andronicus (u 290pärast 207 eKr), Sattus noore sõjavangina Tarentumist Rooma.Livius Andronicuselt pärinevad kreeka tragöödiate ja komöödiate mugandused ning ka Homerose ,,Odüsseia" tõlge Saturnuse värssides. 56. Millised korduvad teemad ja motiivid mütoloogia ja ajaloo vallast esinesid rooma kirjanduses? 57. Mis on fabula palliata ja fabula togata? Fabula togata Tegelased astuvad üles rooma riietuses Fabula palliata draamateos kus tegelased esinevad kreeka riietuses. 58. Mille poolest erines rooma teater kreeka teatrist?
Maskid ja koori kasutamine oli väga populaarne. 59. Millist ainest kasutasid oma komöödiates Plautus ja Terentius? Kuidas iseloomustaksite nende autorite komöödiaid? Nimetage autoreid, kes on Plautuse teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos? Plautus kirjutas komöödiaid üle 100, säilinud on 21. Üks komöödia on säilinud fragmentidena. Suuresti olid rooma komöödiakirjanike teosed kreeka autorite mugandused. Plautus ise viitas ka kreeka originaalile. Plautuse komöödia iseloomustus: tegevus toimub alati kuskil kreeka linnas, vahel ka kreeka nimed. Rohkesti rooma olustikku. Roomlastel oli kergem nalja teha, kui tegevus pandi Kreekasse. Näiteks et ori petab oma peremeest või on peremehest targem. Seega said seda mängida kujutledes Kreekat taustaks, seal ollakse nii veidrad et võib kõike olla, arvasid roomlased.
ja orkestrimuusikat, peeti kõnesid ja ettekandeid ning lõpuks tantsiti, hiljem lisandus näitemäng. Vallakirjutaja Koos vallavalitsusega ilmus eesti kirikukülla ka uus haritlane vallakirjutaja. Vallakirjutajad moodustasid uue sotsiaalse rühma. Aastal 1881 oli neid kogu Eestis umbes 420, neist vaid seitsmendik Põhja-Eestis. Rahvaraamat Ärkamisajal saavutasid proosa kõrval laia leviku rahvaraamatud, peamiselt tõlked ja mugandused: odavad, põnevad ja rahuldasid rahva lugemisnälga. Alaliikideks olid laulik, sentimentaalne jutustus (Jenoveeva ning Hirlanda lood), seiklus- ja põnevusjutt (tegelasteks krahvid ja röövlid), sõjakirjeldused (Napoleoni sõjad), idamaised muinasjutud (Ali-Baba ja 40 röövlit, Anderseni muinasjutud) ning rahvajutud (Eisen ,,Esivanemate varandus"). Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium Revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue
peata pisipoegi ja temale mõistetud karme patukahetsus-ülesandeid räigetes värvides. Esteetilise mõõdupuuga hinnatuna on see soome rahvaluule tippsaavutusi. Ülesehituselt tihe, omapärane ja dramaatiline, temaatiliselt rikas. Sotsiaalne ja rahvuslik vastandus. Ballaadid ja korduslaulud Hiljemalt 13. sajandil saabus põhjalasse ballaad ehk tantsulaul. Soome ballaadid on esijoones skandinaavia ballaadide mugandused. Skandinaavia ballaadidel tuli loobuda oma meloodiast, värsimõõdust, lõppriimist ja refräänist, koguni stroofilisest jaotusest, et alistuda kalevalarunolistele reeglitele. Muust runoeepikast eraldab ballaadi draamapärane kompositsioon ning armastuse ja surma ümber keskendunud temaatika. Ballaadi peetakse feminiinseks luuleliigiks, peamiselt naiste zanr. Soome ballaadide maailm ei ole romantiline, rüütellik ega loodusmütoloogiline, vaid argipäevaselt agraarne ja talupoeglik. Kõige
210 000 inimesel. Kust võeti eesti nimesid? Abstraktnimedest ja loodusapellatiividest. Põhinimed on olnud liitsõnad või tuletised. Seaduse omapära oli see, et kui nimi eestistati, siis sai suure raha eest kanda kaitseregistrisse, nii et peale selle pere sugulaste polnud õigus kellelgi nime võtta, st patenteeriti oma nimi. Nimesid muudeti Emakeele Seltsi väljaannete soovitustel. Suur osa nimesid oli originaalnime tõlked, originaalkõla matkimine ning mugandused. Tänapäeval on 147 000 nime, neist 1/3 unikaalsed. 19–20.saj oli ligi 50 000. Kõige sagedasemad (mõisates pandud) nimed 1835: 1. Saar 6. Karu 2. Tamm 7. Mägi 3. Juhanson 8. Peterson 4. Lepik 9. Kukk 5
depressioonis inimene ei jaksa teha enesetappu, Traumaga seotud häired - Ei ole kaua tunnustatud kui päris häireid - Alates 2018 PTSD ametlik haigus - Traumahäireid ei loeta enam ärevushäirete alla DSM5: Trauma ja stressiga seotud häired - Traumajärgne stressihäire PTSD o Eelkooliealiste laste traumajärgne stressihäire alles nüüd defineeritud, laste jaoks mugandused toodud o Traumajärgsete stressihäirete dissotsiatiivne alatüüp - Akuutne/äge stressreaktsioon ADS - Kohanemishäire AD - Reaktiivne kiindumussuhte häire RAD - Liiase sotsiaalse soetuse häire DSED - Persistent coplex bereavement disorder RHK11: Spetsiifiliselt stressiga seotud häired - 2018 - Traumajärgne stressihäire PTSD - Kompleks traumajärgne stressihäire CPTSD o Lapsepõlvetrauma järgne, kogu elu trauma põhjal kujunenud
aastaid interaktiivses keskkonnas, tervikliku kirjandusajaloolise ruumina. Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Arengutendentsid: Tiit Hennoste: "Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19. sajandist alates pole kirjanduslool suuremat pistmist mitteilukirjandusega" (Kirjanduse periodiseerimisest, 57). Enne 19. s. - eestikeene tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule 16. s. vahetus - esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused 17. s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge 18. s. - eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad 19. s. I pool - esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud
· Epigramm - Kõige vanem kreeka luulest üle võetud luulevorm (3./2. saj. eKr) · Eeskuju: kreeka hellenistlik epigramm · Värsimõõt: eleegiline distihhon · Sisu: hauaepigramm; poliitiline, seltskondlik, kirjanduslik, sõprus, armastus, inimsuhted · Maht: minimaalselt 2 värsirida, pikemad kuni 10 värssi · Stiilivõtteist sõnamängud ja puänt · Algul sageli kreeka eeskujude otsesed mugandused · Sageli ebakindel autorsus 116. Iseloomusta ladina epigrammi ja selle peamise autori Martialise loomingut. keisriülistused, lipitsus ; sõprade/patroonide kiitus ; silmapaistvad juhtumid, kunstiteosed jm filosoofilised mõtisklused elu üle; kirjanduslik poleemika ; ühiskonna pahede piitsutamine (satiiriline e pilkeepigramm) ; seksuaalsed teemad (palju obstsöönsusi) 10.4.10: hominem pagina nostra sapit (`mu lehekülg maitseb inimese järele')
aastaid interaktiivses keskkonnas, tervikliku kirjandusajaloolise ruumina. Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Arengutendentsid: Tiit Hennoste: “Enne 19. sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas kui 19. sajandist alates pole kirjanduslool suuremat pistmist mitteilukirjandusega” (Kirjanduse periodiseerimisest, 57). Enne 19. s. - eestikeene tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja didaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule 16. s. vahetus - esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused 17. s. eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1739. esimene piiblitõlge 18. s. - eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktliste vagajuttude tõlked, kalendrid, Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad 19. s
annaabi.ee 
