Rooma kultuur- kas Kreeka kultuur ladina keeles? (1)

Rooma kultuur- kas kreeka kultuur ladina keeles?
Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suuliselt. Oma pärimusi hakkasid roomlased üles kirjutama alles 3. sajandil eKr. Kõik varasem on teada hilisemate autorite teoste kaudu. Need aga kirjutati ajal, mil paljud muistsed traditsioonid olid juba unustusse vajunud. Seetõttu võib üldjoontes väita, et Rooma kultuur on suuresti välja arenenud Kreeka kultuurist.
Rooma teatris sulas itaalia rahvapärane naljamäng ühte kreeka teatrikunsti eeskujudega. Teatrietendused kuulusid avalike mängude kavasse lisaks hobuste võidusõitudele ja gladiaatorite võitlustele, kuid need polnud nii populaarsed kui Kreekas. Kreeka eeskujusid sulandati rahvapärastesse naljamängudesse. Rooma teatrietendused jäidki rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks , ega käsitlenud tõsiseid probleeme, nagu seda leidus Kreeka draamas. Suur osa näitemängudest olid hellenistliku Kreeka komöödiate roomapärased mugandused. Välisilmelt oli Rooma teater samuti üsna kreekapärane. Lava ja pealtvaatajate istekohad olid varasemal perioodil enamasti puust. Esimesed kivist teatrid rajati Rooma alles vabariigi lõpul. Erinevalt Kreekast puudus Rooma teatril koor. Näitlejate dialoogid vaheldusid seal hoopis laulupartiide ehk aariatega. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli Roomas madal ja nende hulgas oli isegi orje, kes rääkisid igapäevast lopsakat kõnekeelt, milles esines sageli sündsusetut sõnapruuki. Seega mängis suuresti Rooma teatri kujunemisel ka Kreeka teater.
Kõnekunstile hakati aja jooksul rohkem tähelepanu pöörama eeskätt Kreeka kultuuri mõjul. Enamik roomlasi saatis oma pojad kooli kirjatarkust õppima. Üsna tavaline oli saata noored Rooma aristokraadid Kreekasse mõne tuntud õpetlase juurde ennast täiendama ja kõnekunsti õppima. Rooma oraatorite seast tõuseb suurkujuna esile Cicero , kes saavutas oma kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega, kus ta paistis silma oma meisterliku keele-kasutusega. Ta polnud üksnes oraator. Temalt on säilinud ka hulk mõttetihedaid erakirju, kus ta kirjeldab, milline oli Rooma ühiskondlik ja poliitiline elu Rooma vabariigi lõpukümnenditel. Rooma kõnemehed õppisid Kreeka kõnemeestelt ja olid neist kohati targemad ja paremad.
Ehituskunstis võtsid roomlased samuti paljudes asjades õppust Kreeka hellenismiperioodi ehituskunstist, kuid küündisid peagi eelkäijatest märksa kõrgemale. Juba vabariigi ajal hakati Roomas rajama kivist teid ja sildu , aga ka monumentaalseid veejuhtmeid. Keisririigi ajal levisid olmeehitised kõikjal impeeriumis. Kreekas seevastu pandi ehituskunsti põhirõhk templiehitusele. Rooma ehituskunsti tipp saavutati keisririigi ajal. Peamise ehitusmaterjalina kasutasid roomlased tellist, pidulikumate ehitiste puhul kaeti see marmoriga. Roomast sai alguse ka kaarte, võlvide ja kuplite konstrueerimine , need on ka suurimad erinevused, mis eristavad Rooma ehitisi varasematest, kreeklaste rajatutest. Ehitiste välispind ja interjöör kaunistati aga endiselt kreekapäraste sammaste ning poolsammastega. See näide tõestab, et roomlased mitte ainult ei kopeerinud kreeklasi oma kultuuris, vaid arendasid seda edasi vastavalt võimalustele ja üldisele arengutase Roomlastele on suuremal või vähemal määral olnud eeskujuks Kreeka pärand, kuid sellelt aluselt lõid nad silmapaistvaid originaalteoseid, mis on suurel määral mõjutanud ja kujundanud kogu hilisemat Euroopa kultuuri