Tallinna Ülikool Riigiteaduste Instituut PLATONI MORAALIFILOSOOFIA Referaat Koostaja: Triin Hanikat TALLINN 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................3 1ELULUGU................................................................................. 4 1LOOMING................................................................................. 6
VÄÄRTUSED Maarja Janson Väärtus on midagi, mis paneb inimesi tegutsema Kui miski on väärtuslik, tähendab, et seda tuleks omada, austada või selle poole püüelda. Pidades õnne väärtuslikuks, tahame olla õnnelikud ja püüelda selle poole. Pidades väärtuslikuks loodust, väljendame ka seda oma käitumisega. Küsimused väärtuste puhul Kas kõik inimesed peavad väärtuslikeks samu asju või on kõik väärtused relatiivsed (kultuuriti erinevad)? Kas eksisteerib väärtuste hierarhia, peavad kõik inimesed ülimaks väärtuseks õnne? Kas on väärtusi, mis kaaluvad inimese õnnelikkuse üles? Väärtuste jagunemine Seesmised väärtused hüved, mida soovitakse väärtuste eneste pärast: sõprus, armastus, õnn, heaolu jne. Väärtuste jagunemine Vahendiväärtused (instrumentaalsed väärtused) aitavad kõrgema astme väärtusi saavutada: raha, tööriistad, arstirohi. Väärtuste jagunemine Segaväärtused iseenesest head, kui ka millegi jaoks kasulikud: õppmine, töö...
Maarja Janson EETIKA Iseseisev töö Tartu 2009 EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA Eetika mõiste Eetikal on mitmeid tähendusi. Laiemas tähenduses on ,,eetika" ja ,,moraal" sünonüümid. Mores ( ladina k.) ja ethos ( kreeka k.) on algselt samatähenduslik: kombed, harjunud eluviis. Kitsamas tähenduses ,,eetika" ja ,,moraal" pole moraalifilosoofide arvates sama. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja norme. Mõiste ,,eetika" on pigem uurimus nende normide kohta e. uuurimus moraalist (moraalifilosoofia). Mis on moraalifilosoofia?
EETIKA ALUSED Mis on eetika? Näited eetikaküsimustest: Kas meil on absoluutseid kohustusi? Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid.
kasulikud. Näiteks hea nägemismeel on väärtus iseeneses, kuid samas vahend selleks, et tunneksime ennast hästi. Segaväärtuste alla kuuluvad ka õppimine, töö või tervis. Väärtuste teema on tihedalt seotud küsimusega heast elust. Antiik-Kreekast alates on väidetud, et kõik inimesed otsivad õnne. Küsimused nagu ,,mida tähendab olla õnnelik" või ,,mis teeb elu heaks" kuuluvad moraalifilosoofia algseimate ning keskseimate küsimuste hulka. 8 1.8 Moraalne areng · Eelsobimuslik mõjutatud hirmust vahelejäämise ees või isiklikust kasust · Tavapärane mõjutatud teiste ootustest, püüab täita tavapäraseid kohustusi millega ise on nõus. · Põhimõtestatud mõjutatud isiklikust eetilistest põhimõtetest, mis võivad vastata
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Etikett Anna Morozova 9.c klass 2014 Sisukord Eetika jaotised Eetikateooriate põhitüübid Klassifikatsioon eetilisi väärtusi Eetika ja moraalifilosoofia Teoreetiline eetika Normatiivne eetika Rakenduslik eetika Eetika ajalugu Eetiliste tüüpide mõte Sissejuhatus Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse
Näit. kutseeetika = teatud elukutsega (arst, advokaat jm.) seotud moraalipõhimõtted = kõlbelised omadused, mis on seotud kindla kutsega. Moraalivaldkonnas inimene käsitleb ja hindab maailma oma vajaduste ja püüdluste kaudu, väärtustab seda. Moraaal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. Moraal väljendab isiksuse suhet teise inimesse, ühiskonda, loodusesse. Lad. Norma reegel, ettekirjutus Kitsamas tähenduses eetika (ka moraalifilosoofia, normatiivne filosoofia) on valdkond, mis mõtestab konkreetsete moraalinähtuste esinemist, käsitleb valikutegemist hea ja halva vahel üldteoreetiline tasand, praktiline filosoofia. Moraalifilosoofia vastab küsimusele ,,Mis peaks olemas olema?" Inimeseprobleemi ja moraaliprobleemid iseseisvate küsimustena püstitas Sokrates (469 399 eKr). Praktiline filosoofia (eetikateooria) algab Aristotelesest (384 322 eKr). Praktiline filosoofia
ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Neist seisab omakorda eraldi metaeetika, mis uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid propositsioonide kaudu. Metaeetika ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis-loogilise analüüsiga. Eetika ja moraalifilosoofia Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Lähtuvalt sellest eristatakse tihti eetika moraalifilosoofiast, mis uurib inimese kõlbelist käitumist, eetiliste hoiakute rakendamist pigem subjektiivses mõttes. Sisuliselt on eetika ja moraalifilosoofia siiski tihedalt seotud, kuna eetika mõte on ikkagi selle rakenduses
põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Neist seisab omakorda eraldi metaeetika, mis uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid propositsioonide kaudu. Metaeetika ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis-loogilise analüüsiga. Eetika ja moraalifilosoofia Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Lähtuvalt sellest eristatakse tihti eetika moraalifilosoofiast, mis uurib inimese kõlbelist käitumist, eetiliste hoiakute rakendamist pigem subjektiivses mõttes. Sisuliselt on eetika ja moraalifilosoofia siiski tihedalt seotud, kuna eetika mõte on ikkagi selle rakenduses
Eetika KT1! 1)Eetika arutlus moraali üle 2)Moraal tavad ja kombed Eetika sisu: moraalid ja moraalifilosoofia (vahendiks on argumendid, mis koosnevad andmetest ja arutlusest). TEOREETILINE EETIKA: KIRJELDAV (koodeksid), NORMATIIVNE EETIKA (Tagajärje eetika (õpetus maailma liikumisest eesmärgi suunas, hindame tulemusi (hea, neutraalne, halb), elumõtteks naudingud, moraali lepime ise kokku); Kohustuste eetika (hindame tegu (õige, väär, valikuline, kohustuslik), moraal kaasasündinud); Vooruste eetika (hindame iseloomu (missugune inimene sa oled), eristame inimesi tema tegudega, moraal
MIS ON PRAKTILINE EETIKA? Timo Airaksisnen Tõlkinud Katrin Raid Akadeemia 1993, nr. 12. Lk. 2591-2603 I Praktiline eetika on analüütilise moraalifilosoofia uus, ameerika päritolu suund. See rõhutab eetika rakendamist tänapäeva põletavatele probleemidele nõnda, et kaoksid traditsioonilise moraalifilosoofia abstraktsus ja teatud autarkilisus. Tegemist pole mingisuguse programmilise ühiskondliku valgustusliikumise ega poliitilise kampaaniaga, ehkki tuleb tõdeda, et vähemalt rassipoliitilise ja feministliku probleemiasetusega liitub ka selliseid toone. Tervikuna on praktiline eetika siiski osa moraalifilosoofiast ja mitte sotsiaalpoliitikast või sotsioloogiast. Olemuselt on see ameerika suund, kuigi sellist uurimistööd harrastatakse Inglismaalgi, kontaktid
*Kaubanduse, panganduse, käsitöö ja kommertsliku põllumajanduse areng *Tugeva ja poliitiliselt müjuka keskklassi teke *Feodalismi kokkuvarisemine *Ülikoolide teke ja areng *Trükikunsti leiutamine *Rahvakeelse kirjanduse teke *Jõukad inimesed, kellel oli raha osta antiikseid käsikirju, toetada kunstnikke jne Renesanssi iseloomulikud jooned: *Ilmalikkus *Humanism *Antiikultuuri taassünd Humanismi teke: *Studin humanitatis filoloogia, ajalugu, luule, moraalifilosoofia *Maailmavaade, misnäeb maailma inimese vaatekohast ning seab esiplaanile inimese kõigi tema voorusteja puufustega *Ideaaliks kujunes universaalinimene L´uomo universale (ntx: Leonardo Da Vinci) Niccolo Machiavelli Uusaegse poliitfilosoofia alusepanija. Ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid.Ideaali saamiseks ei saa välistada pettust, mõrvu ja reetmist. Moraalist mittehooliv poliitika on tuntud makjavellismi nime all.
Esemeks huvi terviku vastu, meetod induktsioon ja deduktsioon Õigusfilosoofia vaates õigusele sisaldub alati ka vaade olevale üldse kogu selle terviklikkuses ja kõikehaaravuses. Õigusfilosoofia on üks osa praktilisest filosoofiast (Aristoteles ja Kant). Teoreetiline filosoofia ontoloogia (õpetus olevast), gnoseoloogia (teadmine, tunnetus, know-how), loogika, psühholoogia, esteetika Praktiline filosoofia aksioloogia (väärtusõpetus), moraalifilosoofia (eetika), õigusfilosoofia Sünteetika mis saame kogemusega ja sünteesime, kuidas teame? Kas vaatamae, kaatsume või mingi asi on peas teoreetiliselt sünteesitud. Subjekti suhe objekti Sotsioloogia ühiskonnateadus, oluline subjekt ja nende omavaheline suhe Õigusdogmaatika teadus õigusest Õigusfilosoofias käsitletakse õiguse põhimõttelisi küsimusi, juriidilisi põhiprobleeme: õigusfilosoofia olemus, õiguse olemus, õiguse muutumine,
ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi: Allkiri: Eetika on filosoofia harudest, kus arutatakse moraali üle. Tahes tahtmata puutume sellega igapäevaselt kokku. Moraal tähendab aga käitumisnormide kogumit ehk arusaamad, milline käitumine on õige, milline vale. Üldjoontes on mõisted „eetika“ ja „moraal“ enamasti tähenduselt samad, kuid vahel tahetakse neid teineteisest eristada. [1] Moraalifilosoofia uurib seda, kuidas oleks õige oma elu elama. Otseloomulikult igapäevaelus ei pea me langetama tõsiseid moraaliotsuseid ning eetiliste valikute tegemiseks kasutame intuitsiooni. Siiski tuleb ette ka olukordi, mil peame oma tegude eest tõsiselt vastutama ning põhjendama, miks ühtemoodi käitumine on õige ning teistmoodi vale. [2] Kõlbluse puhul seab piiri tõe ja väära vahel südametunnistus või mõistus.
3.6 Felix Wankel leiutas rootorkolb mootori 4. Ratas Mis on ratas ? Ratas on ümmargune seadeldis mis on võimeline pöörlema telje peal mis on asetatud tema tsentrisse. Kui vana on ratas ? Mõningatel andmetel 3100 või 3200 eKr Erinevad Rattad 5. Eetika 5.1 Mis on eetika Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. * Eetika on teoreetiline distsipliin. *Eetika mõte on moraalifilosoofia rakendus. *Moraalifilosoofia uurib inimese kõlbelist käitumist Eetika võib tähendada lisaks: * Filosoofia haru * Mõnda konkreetset eetilist süsteemi * Olemasolevate eetiliste hoiakute kompleksi 5.2 Aristoteles sündis 384 eKr ja suri 322 eKr. Vanakreeka filosoof, Platoni õpilane. Pani aluse paljudele uutele teadusharudele ja süstematiseeris oma aja teadmised. Eristas esimesena eetika kui filosoofia valdkonna. Aristoteles 5.3 Eetika liigid *Praktiline eetika
Kordamisteemad ärieetikas 1. Mida mõistad moraali ja eetika all? Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Sellel on 5 otstarvet: - Hoida ühiskonda koost lagunemast - Leevendada inimkannatusi - Soodustada inimõitsengut - Lahendada huvikonflikte õiglaselt - Jagada kiitust, laitust, tasu, karistust, süüd – anda hinnanguid Kuidas moraal väljendub? Normatiivsed süsteemid: -Eetika südametunnistus ja mõistus -Religioon usuline autoriteet -Seadused kohtuorganid -Etikett kultuur Eetika arutleb ja põhjendab: miks? (miks võiks üht tegevust pidada heaks, teist halvaks) Etikett – käitumisnormid – kuidas? (vastavalt kontekstile) – Mida tohib, mida ei toh...
Ladina keeles kasulikus Õige tegu on see, mis toob suurima kasu ning võimalikult vähe kahju võimalikult paljudele inimestele. On olemas naudingud ja kannatused ehk ebameeldivused. Alati tuleks valida rohkem toovat kasu. Me ei suuda kõikide tegude tagajärgi ette ennustada. Tuleks eristada naudingute kvaliteeti. Naudingut ei ole võimalik õpetada, need on omandatud. On olemas ütlus : Parem on olla õnnetu inimene, kui õnnelik siga. Deontoloogilin eetika, Kanti eetika. Deontoloogia on moraalifilosoofia suund, mis väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele (nagu teleoloogilised süsteemid). Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehkkohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed. Tuntuim deontoloogilise eetika esindaja on Immanuel Kant . Kant uskus, et moraalil pole mingit
1864. aastal lõpetas Nietzsche õpingud Pfortas ja asus ema soovil Bonni ülikooli teoloogiateaduskonda, kuid juba 1865 aastal läks üle filoloogiateaduskonda, kus külastas Freidrich Wilhelm Ristchili seminare ja kui õppejõud sama aasta sügisel Leipzigi ülikooli üle viidi järgnes ta õppejõule. Nietzsche kannatas ome elu viimased kümme aastat vaimuhaiguse käes ja ta suri 1900. aastal Weimaris. Nietzsche moraalifilosoofia Nietzsche maailmavaate võib jagada laias laasuts kolmeks, mis kergendavad selle mõistmist. Esiteks avaldasid Nietzschele suurt mõju Schopenhauer ja Darwin. Schopenhauer väitis, et maailma olemus on tahe, Nietzsche aga sõnastas selle ümber ja ütles konkreetsemalt, et kõige elava olemus on tahe. Darwini evolutsiooniteooria järgi jäävad ellu paremini kohastunud organismid ning see tagab kõige elava progressi; organismid on ainult vahendid. Nietzsche
27.10.2016 1. loeng 2016 sügis Marek Volt "ilma kriitilise refleksioonita filosoofilise ettevõtmise enda üle ollakse parimal juhul vaid potentsiaalne filosoof" Wilfrid Sellars (1963) Loengu struktuur I. SISSEJUHATUS "Mis on filosoofia?" on filosoofiline probleem! I. Sissejuhatus F...
näinud ja kas te olete teadlik tema asukohast. Kanti moraalifilosoofiast lähtuvalt on teil kohustus oma sõbra asukohta reeta. Immanuel Kant on veendumusel, et meil ei ole õigus valetada isegi hädaolukorras või õilsal eesmärgil. Kokkuvõttes pole oluline, kas meie vale otseselt ka kedagi kahjustab või mitte, vale õõnestab ühiskonna aluseks olevaid kokkuleppeid ning seetõttu teeb usaldamise põhimõtteliselt võimatuks (Kant, 2004: 2692 – 2693). Kuid utilitaristliku moraalifilosoofia kohaselt peate te kaaluma kõigi variantide tagajärgi ning seega on teil ka võimalus kurjategijale valetada, sest vale informatsiooni edastamine võib päästa teie sõbra elu ning see võib olla ühiskonnale kasulikum kui teie sõbra surm. Seega võime öelda, et näiteks kantiaanliku moraalifilosoofia pooldajad mõistaksid valetamise alati hukka, kuid samas näiteks utilitaristid kaaluksid valetamisega seotud teo tagajärgi ning teatud olukordades oleks valetamine ka lubatud
Tal puudu ettekujutus sellest, mis on õige ja mis väär, mis hea ja mis halb. Öelda, et mingi asi on väärtuslik, tähendab, et seda tahetakse omada, saada või teha. Seega on väärtused suhtelised s.t nad on väärtused kellegi jaoks. Väärtusi saab jaotada mitmel moel, üheks võimaluseks on moraalsed väärtused (ausus, hoolivus, headus, töökus, väärikus, lugupidamine jt), esteetilised väärtused (ilu, kunst) jne. Samas, eetka kui moraalifilosoofia, esitab meile küsimuse :"Kuidas peab elama?", kas me oskame sellele vastata. Ma kaldun arvama, et sellele küsimusele ei oska me vastata. Me teame küll, kuidas me tahame elada. Eetika seab meile ette normid, mis on ühiskonna poolt paika pandud. See sisaldab nii kirjutatud kui ka kirjutamata seaduseid. Seadused on meile kohustuslikud, kuid normid on ajas muutuvad.Ta seab meile ette moraali reeglid, moraal on aga seotud seadusega. Paljud
· Essee (max 2 A4 lehekülg) ühest õenduse eetilisest põhimõttest (tuginedes õendusteaduslikule kirjandusele ja lähtudes õe eetikakoodeksist). Kasutada vähemalt ühte õenduseetikat puudutavat artiklit (teadusandmebaasist leitud artiklist näit. ajakirjast Nursing Ethics) · Vormistada vastavalt kirjalike tööde juhendile ja saata hiljemalt 19. märtsiks e-posti teel [email protected] Mis on eetika? Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb moraaliga e moraalifilosoofia. Eetika kui moraaliõpetus heast ja halvast, õigest ja valest Eetika põhiküsimus Kuidas peaks olema? Kuidas on õige? · Väärtused ja hoiakud · Moraalinormid · Käitumisnormid Eetika kolmemõõtmeline mõtlemisruum (M.Remmel) 1. Suhted iseenda ja oma eetilise identiteediga 2. Suhted teiste inimestega 3. Suhted inimelu üldiste sihtide ja üldeesmärgiga Eetika liigid
Eetika Kui öeldakse, et mõni inimene või tegu on eetiline või ebaeetiline, siis antakse sellele inimesele või teole hinnang: seda kas kiidetakse või laidetakse. See tähendab, et eetilised või moraalialased väited on ettekirjutavad ehk normatiivsed. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetilise eetika alla kuulub näiteks metaeetika, mis uurib abstraktseid küsimusi: kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb; kas ,,hea" ja ,,halb" on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus. Teoreetilise eetika juurde kuuluva...
LEIBNIZ Leibniz sündis Leipzigis 1. juulil 1646, (kolm ja pool aastat hiljem kui Newton). Leibnizi isa oli moraalifilosoofia professor ja põlvnes perekonnast, kes juba kolme generatsiooni kestel oli Saksamaale truu olnud. Noore Leibnizi lapsepõlveaastad möödusid intellektuaalsete ja poliitiliste vestluste õhkkonnas. Ta oli alles kuue aastane, kui suri tema 71-aastane isa. Samast ajast on juba teada tema huvi ajaloo vastu. Koolis käis ta Leipzigis, haris end aga siiski eelkõige agara lugemise teel isa raamatukogus. Kaheksa aastaselt hakkas õppima ladina keelt ja
filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika (arstieetika), spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Louis P. Pojmani raamatus ,,Eetika. Õiget ja väära avastamas" on eetikale oma seletus. Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks aga ei saa olla ei sotsiaaltöötaja ega ka tavainimene olla ilma moraali ja eetikata. Nagu on teada siis Aristoteles on eetika ristiisa. Maie Tuuliku teoses ,,Eetika ja moraal" on Aristotelesest oma peatükk Aristoteles Moraalne karakter. Me võime õppida eetika
Kuigi filosoofid kasutavad termineid moraal ja eetika mõnikord samatähenduslikult, siis paljud peavad siiski eetikat kõlblusõpetuseks, teaduseks moraalist. Eetika ongi moraali ja moraalifilosoofia valdkond tervikuna. Moraalireeglid puudutavad norme; laias laastus käsitlevad nad mitte seda, mis on, vaid seda, mis peaks olema. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Selle poolest sarnaneb ta teiste praktiliste institutsioonidega nagu religioon, seadus ja etikett. Moraal on tihedalt seotud ka seadustega, ning mõned inimesed võrdsustavad need kaks praktikat. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflikte ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale, nii nagu seda teeb ka moraal. Kuid eetika võib leida, et mõned seadused on ebamoraalsed, eitamata seejuures, et need seadused on kehtivad. Näiteks võivad seadused lubada orjust, abieluvägivalda, rassilist või seksuaalset diskrimineer...
1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt? MORAAL Moraal on normide süsteem, mis osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale. Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle. Sõna moraal tuleb ladina keelest: mores tähistab kombeid. Moraalinormid: 1) mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. 2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga)
ja peaksid lähtuma kõik. See ongi kuulus kategooriline imperatiiv Kanti sõnastuses: "Talita vastavalt niisugusele maksiimile, mis ise kohe võib üldiseks seaduseks saada." Sellel imperatiivil on ka teine sõnastus: "Talita nõnda, et sa inimkonnasse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse." See tähendab, et kõik inimesed on moraalses mõttes võrdsed. Moraalifilosoofia Moraalifilosoofia põhieesmärk on leida kommete filosoofia alusprintsiip. "Alusepanekus kommete metafüüsikale" analüüsib Kant terve mõistuse moraaliideid, püüdes sõnastada printsiipe, millel need põhinevad. Eeldatavalt on need sellised otsustused, mida iga terve mõistusega vaimselt terve täiskasvanu aktsepteerib. Edasi püüab Kant näidata, et see fundamentaalne moraaliprintsiip on iga inimese ratsionaalse tahte nõue. Kant eeldab, et inimestel on autonoomia
a juhtuda ka mõni halb tegu. G.E.M.Anscombe'i artikkel: "Modern Halvad inimesed tõenäoliselt ei tee Moral Philosophy"), praegu anglo- häid tegusid, ehkki vahel võib ka nii ameerika moraalifilosoofia üks enim juhtuda. tähelepanu pälvivaid suundi. 14 15 A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds
Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Moraal on printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse. Moraaliprintsiibid peavad olema reaalselt ellu rakendatavad, teostatavad, ülemuslikud, universaalsed ja avalikud. (NT on moraalinormiks, et vähemuste diskrimineerimine on ebaeetiline, ka erinevad seadused on moraaliks, neid tuleb järgida) Eetika on moraalifilosoofia, kõlblusõpetus, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale ja hea ja halva vahel. Eetika jaguneb normatiivseks ehk mis püüab leidaparimat lahendit ja deskriptiivseks (eetikateooriate kirjeldused), mis ei anna hinnangut (NT kui teed midagi õigesti, siis kiidetakse, kui valesti, siis laidetakse, antakse juba kodust lapsena kaasa) Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline – vastavuses teo iseloomuga
Ontoloogia Õpetus olemisest; filosoofia osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga. Antropoloogia Teadus inimesest. Filosoofias inimese olemust ja eksistentsi käsitlev osa. Psühholoogia Inimese käitumist ning psüühikat hingeelu ja sisemaailma - uuriv teadus. Kaua aega filosoofia üks osasid. Eetika Moraalifilosoofia. Filosoofia osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust, päritolu ja ala. Esteetika Ilu ja kunsti olemust uuriv teadus. Filosoofia põhiküsimused: 1.Mis on tõde? Tunnetusteooriad ja nendega seotud mõisted: idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest
Ontoloogia Õpetus olemisest; filosoofia osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga. Antropoloogia Teadus inimesest. Filosoofias inimese olemust ja eksistentsi käsitlev osa. Psühholoogia Inimese käitumist ning psüühikat hingeelu ja sisemaailma - uuriv teadus. Kaua aega filosoofia üks osasid. Eetika Moraalifilosoofia. Filosoofia osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust, päritolu ja ala. Esteetika Ilu ja kunsti olemust uuriv teadus. Filosoofia põhiküsimused: 1.Mis on tõde? Tunnetusteooriad ja nendega seotud mõisted: idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest
Essee Õppejõud: Triin Kirss Mõdriku 2011 Eetika tuleneb vanakreeka sõnast komme ja tava. Eetika ise on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Louis P. Pojmani raamatus ,,Eetika. Õiget ja väära avastamas" on eetikale oma seletus. Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks on nii, et ka ükski sotsiaaltöötaja ei saa olla ilma väärtuste ja eetikata. Nagu on teada siis Aristoteles on eetika ristiisa. Maie Tuuliku teoses ,,Eetika ja moraal" on Aristotelesest oma peatükk Aristoteles Moraalne karakter. Ühes pisikeses lõigus on väga ilusti öeldud, et
Ontoloogia Õpetus olemisest; filosoofia osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga. Antropoloogia Teadus inimesest. Filosoofias inimese olemust ja eksistentsi käsitlev osa. Psühholoogia Inimese käitumist ning psüühikat hingeelu ja sisemaailma - uuriv teadus. Kaua aega filosoofia üks osasid. Eetika Moraalifilosoofia. Filosoofia osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust, päritolu ja ala. Esteetika Ilu ja kunsti olemust uuriv teadus. Filosoofia põhiküsimused: 1.Mis on tõde? Tunnetusteooriad ja nendega seotud mõisted: idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest
klassiühiskonna ning eriti ettekujutuse loomulikust ja universaalsest südametunnistusest üksteise järel maatasa teinud. Skeptiline ja armutu arutlemine, mille Descartes välja pakkus, on tunnistatud kõrgeimaks vooruseks. Ometi on selle protsessi üheks paradoksaalseks saaduseks see, et lõpuks peab puhas mõistus puhtamõistusliku arutluse tulemusena tunnistama omaenda ebaadekvaatsust: mõistuslikkus iseenesest ei suuda anda sisu heale, tähendusrikkale elule. Praktilise ehk moraalifilosoofia põhiseisukoht on pikka aega olnud: ainult faktide põhjal ei saa teha järeldusi väärtuste kohta. Kui sellesse arvamusse tõsiselt suhtuda, muutub praktilise filosoofia eesmärk. Sellest saab loov protsess, kus filosoofia valdavalt ei "paljasta" väärtusi, vaid loob neid. Siin, kriitilise mõtlemise holistlikus vormis, kus küsitakse küsimusi stiilis "Kas teades, et teaduslike uuringute põhjal on nigeerlased õnnelikumad kui soomlased või
õigetest ja vääradest tegudest. mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Moraal osutab inimeste ja kultuuride kokkuleppelistele tavadele, reeglitele Eetika kui moraalifilosoofia on või käitumisviisidele, nagu nad on. filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. 8 9 A Free sample background from www.awesomebackgrounds
1. Eetika olemus ja kultuur. · Eetika mõiste. Eetika, moraal, kõlblus. Eetika on filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. Mõistel eetika on mitu tähendust. Laiemas tähenduses on ta samane mõistega moraal ja kõlblus (sünonüümid). Nii on see kinnistunud argiteadvuses ja leiab kasutamist argises kõnepruugis. Kitsamas tähenduses mõistetakse aga eetika all teadust moraalist, s.t eetika kui moraalifilosoofia uurimisobjektiks on moraal ehk kõlblus. Seisukoht, mis küllalt levinud ka paljude uurijate juures. Et siin võib tekkida loogika viga eetika uurib iseennast, ei näi kedagi huvitavat. Ilmselt on tava surve liiga tugev. Mõneti võib mõiste eetika mitmetähenduslikkus tuleneda ka sellest, et uurijad ei suuda kokku leppida, kuidas eetikat täpsemalt määratleda. Eetika uurimisvaldkonnaks on traditsioonilised maraali probleemid: mis on hea ja
IGAÜKS NÄEB MAAILMA ERINEVALT EGA NÄE KUNAGI MAAILMA TERVIKUNA... MAAILMU ON MITU JA SEE MAAILM ON ÜPRIS MEIE ENESTE NÄGU INIMENE TEOSTAB OMA KOHALOLU s.o. INIMESE OLEMUS, MIS POLE RUUMILISELT KINNITATUD TA KEHA KÜLGE HARITUSE EELDUS. LEIDA TAAS INIMPILT, MIDA SAAKS TEOSTADA LÄBI KASVATUSE VABADUSE JA VASTUTUSE IDEAALIDE POOLE EETILINE INIMENE?! 12.05. Jyväskylä Ülik. Prof. Eestimaa Haridusfoorumil INSENERI-EETIKA KUI KUTSE-EETIKA 1. EETIKA KUI MORAALIFILOSOOFIA JA KÕLBLUSÕPETUS 2. EETIKA JA KUTSE-EETIKA 3. KUTSE-EETIKA AJALOOST. KOODEKSID 4. INSENERIEETIKA TEKKEST JA ERIPÄRAST. 5 I. EETIKA KUI MORAALIFILOSOOFIA JA KÕLBLUSÕPETUS Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) : Ludwig Wittgenstein (austerlane, 1889-1951): keelefilosoof 1. EETILINE TEADMINE sügavalt subjektiivne
Euroopa ideede ajalugu Mida see tähendas ideede ajaloole? -avastati autor kui tegutseja -kes on dialoogis oma kaasajaga, mitte ei osale ajatus diskursuses -ei muutu üksnes vastused, vaid ka küsimused (Collingwood: ,,küsimuse ja vastuse loogika") Kuidas peame uurima? Seetõttu vaja uurida: -autorit ennast -tekste, millele autor vastas -konkreetseid kaasaegseid probleeme -konventsioone, mille raames ta kirjutas Teooria seos praktikaga: -ideoloogid tegelevad legitimeerimisega -kasutusel normatiivsed mõisted. Mida ideoloogid uue sisuga täidavad -innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Tegeleme Euroopaga. -Euroopa või Lääne mõttelugu Mis on Euroopa? -negatiivne defitsioon(defineerime objekti lähtudes sellest, mida ta ei ole) -positiivne defitsioon Keskendume varauusajale Võimalik periodiseering: -Antiikaeg etc. Euroopa ideede ajaloo arengujooni Moraalifilosoofia üldine are...
analüütilised aprioorsed; c) sünteetilised aprioorsed · Kuidas on võimalikud aprioorsed sünteetilised otsused? Neid iseloomustavad paratamatus, üldkehtivus, seniste teadmiste avardumine · Immanuel Kant lõpetas pika vaidluse jumalatõestuse küsimustes: tema arvates ei ole apodiktiliselt (ilma vastuväideteta) võimalik väita, et Jumalat pole olemas ega seda, et Jumal on olemas · Kant tunnistab inimese vaba tahet · Kanti moraalifilosoofia tugineb "puhtale mõistusele" ja kohusetundele, selle juured on transtsendentaalsuses · Kanti järgi on moraali põhjus moraalis eneses ning ei ole vajadust empiiriliseks seletuseks · Kant väidab, et teadmine on vaid üks osa meie käitumise ilmnemisest oluline on küsimus, mida ma pean tegema · Moraal on jäägitult üldine ja paratamatu moraali alus säilib muutumatuna, moraal ei vaja kogemusel põhinevat kinnitust
nende puudumise) kirjeldamisele. Nende mõistete kasutus ei piirdu ainult privaatsfääriga, kuna mistahes perekonna või kogukonna moraal toetub universaalsematele kultuurilistele, etnilistele, religioossetele või ideoloogilistele uskumustele (vrd: ladina keeles moralis =komme või tava). Moraalifilosoofia viitab erinevate moraaliteooriate ehk erinevate uskumuste ja väärtussüsteemide kriitilisele ja akadeemilisele uurimisele. Moraalifilosoofia ei keskendu niivõrd praktilisele moraalsete otsustuste tegemisele või tegelike otsuste ja tegude põhjendamisele kui oskusele mõista üldisi filosoofilisi aluseid, millele tuginedes võime teoreetiliselt põhjendada nii oma põhimõtteid kui ka uskumusi ja väärtuseid. Moraalne kogukond mõiste, mida kasutatakse mistahes grupi inimeste kohta, kes oma tegutsemises ja teiste inimestega suhtlemisel juhinduvad ühtsest põhireeglite kogumist. Mõjusus
26) Millised olid Locke teened? · Ei ole võimalik tostada kaasasündinud ideede teooriat (Tabula Rasa) · Ideed jagunevad lihtsateks ja keerukateks · Primaarsed ja sekundaarsed omadused (objekti füüsikalised omadused nt tahkus) · Inimene on egoga ja otsib naudinguid, seega vajame me piiranguid ja ohjamist. 27) Millised olid Hume teened? · Eesmärgiks oli luua moraalifilosoofia, mis oleks olnud sarnane Newtoni loodusteaduse filosoofiaga. · Kõik tuleb läbi kaemuse. · Kausaalsed seosed tulevad läbi kogemuste, mitte loogikast. · Vaba tahe vajab determinismi, muidu tegija ei suuda seostada end vabalt valitud tegevusega. 28) LaMettrie ja Condillaci vaated LaMettrie Inimene tegutseb kui automaat. Oli Ateist. Materialism teeb inimese õnnelikumaks. Intellekti mõjutab aju suurus.
ja 2. mailmasõja mõju- miljonite inimeste õigustamatu, anonüümne surm võõrutas inimesed mõtlemast surmale. Selline ühekülgne kohtumine surma hävitajaloomusega on põhjustanud kultuurilise soki (lk 130) 1 1. Eetika ja moraali mõistete eristus, Eetika tasandid. Moraal- ühiskonnas käibel olevad normid, mille kaudu, inimene ennast määrab. Eetika- moraalifilosoofia, arutlemine moraali üle. Tasandid: 1. Kirjeldav. Ajalooline või teaduslik vaatlus, mis seletab moraalist ühes või teises kultuuris, ajastus. 2.Normatiivne. arutletakse kuidas tuleb käituda, mis on õige või hea, jõutakse moraaliprintsiipide ja reeglite sõnastamiseni. 3.Metaeetiline e. analüütiline. Tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega. 2. Moraaliprintsiipide tunnused. Preskriptiivsus- moraali juhtiv iseloom
lubatud? Kas krokodillinahast saabaste kandmine on moraalselt väär? Eetikasse puutuvaid küsimusi Mis mõttes üldse on kellegi tegu õige või väär (halb või hea)? Mis ja miks on lubatud ja mis ei ole? Mida see tähendab, kui me ütleme, et nii ja nii peab käituma või ei tohi käituda? Kas moraalsus on ainult eelarvamuse asi või saame anda oma moraalsetele seisukohtadele ka häid põhjendusi? Kuidas me peaksime elama? Filosoofia haru, mis sedalaadi küsimustega tegeleb on eetika ehk moraalifilosoofia. Eetika harud: 1. Praktiline eetika (rakenduseetika) 2. Normatiivne eetika (normid) 3. Metaeetika 1. Praktiline eetika (rakenduseetika) - Käsitleb konkreetseid moraaliprobleeme, mis kerkivad üles erinevates eluvaldkondades. 2. Metaeetika - ei võta ise seisukohta eetika küsimustes, vaid tegeleb pigem keelelis- loogilise analüüsiga. Uurib moraalimõisteid, moraalikeel 2 3. Normatiivne eetika - teooriad moraalselt õige e
Eetika ja moraal (Pojmani järgi) Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos komme, harjumus; thos iseloomuomadus Moraal: lad. Mores kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism).
Leibnitzi ja Wolffi oma. See oli ratsionalism, selle metoodiliselt dogmaatilisel kujul. See tähendab, et see oli mõistusefilosoofia. Mõistuse põhimõtteist lähtudes on võimalik kujundada õige maailmapildi ja nimelt ilma, et me kogemust appi võtaksime. Kuna ratsionalismi jaoks kogemus ei ole aluseks ega piiriks, siis ei olnud selle poolehoidjail ka mingit põhjust kahelda metafüüsika (igasugust kogemust ületava teaduse) tõelisuses. Kant tõi esimesena moraalifilosoofia keskmesse arusaama austusest. Austada inimest tähendab kohelda neid kui eesmärke iseeneses. Kant näeb inimesi autonoomsetena inimesed ise annavad endale moraaliseaduse. Vastupidine nägemus oleks kohelda inimesi kui pelgalt vahendeid eesmärgi saavutamiseks. Kanti jaoks on austuse objektiks tahe. Seega austus inimese vastu seostub tahte küsimustega teadmise ja vabadusega. Kanti lootus viia oma süstemaatiline töö samasugusele täiusele nagu kriitiline töögi ei täitunud
Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika ehk moraalfilosoofia: · kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; · õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; · praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eeetika jaguneb: normatiivne ja deskriptiivne. N- aktiivsed valikud hea-halb või õige- vale(mäng, õigus, religioon, moraal, kombed, etikett); D- erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused. Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse ...
EETIKA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED: 1. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraal tegeleb selliste reeglite kindlakstegemisega, mis edendavad inimhüvet. Eetika on teadus/õpetus moraalist. Eetika objekt on moraalifilosoofia. Eetika uurimisobjektiks (ülesandeks) on põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. 2. Moraalset toimimist iseloomustab ratsionaalsus ja õiglus, mis põhinevad moraaliprintsiipidel. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3
Oma kohkumuses hüüab ta appi mäetööliste patrooni St. Annat ja annab tõotuse pääsemise korral mungaks hakata. Isa on pahane ja pettunud poja meelemuutuse pärast, kuid annab siiski vajaliku nõusoleku kloostrisse astumiseks. Martin astub noviitsina Erfrudi augustiinlaste-eremiitide ordu kloostrisse. 1.3 Vaimuelu 30-aastaselt oli ta preester ja professor. 1508. Aastal generaalvikaar Staupitz viib Lutheri üle Wittenbergi kloostrisse. Ta pidas loenguid Wittenbergi ülikoolis moraalifilosoofia üle. Kuid siiski tihti leidis ta end mõtisklemast usuküsimuste üle, mille tulemusena kasvas kuristik õpitud kirikudoktriinide ja selle vahel, mida ta tegelikkuses nägi. Suvel aastal 1511 jõuab ta tagasi Wittenbergi. Luther määratakse Wittenbergi kloostri jutlustajaks. Olukord muutub tema jaoks kriitiliseks novembris 1510-1511, mil ta Roomat külastas. See, mida ta nägi rabas teda veel eriti. Ta nägi linna mitut erinevat nägu kõige kaunimad jumalakojad ja hardunud
arusaamadesse,õigete vastuste otsimist. Selle tulemuseks võiks olla tolerantsem suhtumine teistsugustesse arvamustesse. Nii, et saab ka öelda, et tänu filosoofiale suudame õigemini elada.Fil peaks aitama selgitada, mis on õige ja vale, ning kuidas mingites situatsioonides õigesti käituda. Fil üritab asju mõista ratsionaalselt. 15) Mis on esteetika ja millised on esteetika olulisemad küsimused? Eetika, moraalifilosoofia, moraali- ja kõlblusõpetuste süsteem. E. uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja teiste selliste mõistete olemust, päritolu ja seoseid. Küsimused:Millises vahekorras on esteetiline teadvus ja kunst ühiskondliku olemisega, inimeste eluga? See ka 16) Mis on eetika ja millised on eetika olulisemad küsimused? Üks vanimaidteoreetilisi distsipliine, ehk uurimis objektiks on moraal. Eetika käitumises
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
