VANAKREEKAA KIRJANDUS töölehtt (0)

                         TÖÖLEHT: VANAKREEKA KIRJANDUS Internetti kasutades täida tööleht.  • Vanakreeka kirjanduse periodiseering. Märgi sajandid: ¤ arhailine ajajärk  (   8.-6. saj eKr   ) ¤ atika ajajärk         (   5.-4. saj eKr  ) ¤ hellenismi ajajärk (  3.-1. saj eKr   ) • Vanakreeka mütoloogia maailma loomisest: kes olid ja kuidas olid omavahel  seotud Gaia, Uranos, titaanid, Kronos, Zeus? Gaia (maapind, esimene naine) ja Uranos(taeva, taevakaare) olid Kreeka ühed  vanimad jumalad. Gaia sünnitas magades Uranose. Gaia ja Uranos said koos ka  järglasi. Sellest ühinemisest sündis kõik elav . Ühe müüdi järgi olid esimesteks  elusolenditeks, inimestega sarnanevad titaanid. Uranos vihkas oma lapsi(titaane)  nende koleda välimuse pärast, kartis, et neid saab väga palju ja nad tõstavad  mässu tema valitsemise vastu, sellepärast sulges nad kõik Gaia üsasse. Sellepeale  sai Gaia väga pahaseks ja saatis ning õhutas ühte oma poegadest – titaan Kronost  kivist sirbiga (mis, Gaia talle andis) oma isa kastreerima ja nii võimust ilma  jätma, mida Kronos ka tegi vasaku käega, mida peetakse pikka aega Kreekas  ebapuhtuse sümboliks. Kronos tõusis valitsejaks. Kronos parem kartis kui  kahetses ja neelas oma lapsed kohe peale sündi.  Gaia soovitusel anti viimase  lapse pähe hoopis mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos alla neelas,  allesjäänud laps, kelleks osutus Zeus aga tõukaski oma isa omakorda troonilt  (ning vabastas oma õed ja vennad). Samal ajal oli ta naiseks aga Metis (tarkuse  jumalanna), kelle kõhus kasvas tütar. Zeus unustas tütre olemasolu ja neelas  Metise tervenisti alla. • Kus asus vanakreeka jumalate Panteon? Kui palju jumalaid seal oli? Nimeta jumalad ja nende tegevusvaldkonnad. Vanakreeka jumalate Panteon asus Olümpose mäel. Seal oli 12 jumalat.  Zeus– peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Hera– taeva- ja abielu jumalanna Poseidon– merejumal Demeter– vilja-ja põllutööjumalanna Hestia– kodukoldejumalanna Ares– sõjajumal Athena– tarkusejumalanna


Apollon– valguse- ja ennustusjumal Aphrodite– armastus- ja ilujumalanna Hermes– teekäijate ja kaupmeeste jumal Artemis– jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna Hephaistos– tule- ja sepatööjumal • Millal elas Homeros? Nimeta ta eeposed, nende maht ja värsimõõt. Tee  kummagi eepose sisust 50-sõnaline kokkuvõte.  Elas umbes 8.sajandil eKr. "Ilias" ja "Odüsseia". Ilias: Koosneb umbes 15 600  heksameetrilisest värsist. Teadlased on jaotanud 24 raamatuks. Odüsseia: jaguneb  24 lauluks ja sisaldab 12 110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Ilias: Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses  toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ja troojalaste vahel,  ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori  juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega  uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes  lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd  asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha  sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja  kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused.  Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad  võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. Odüsseia: Teises eeposes on juttu Odysseuse kümme aastat kestnud  eksirännakutest teel koju. Oma merereisil kohtas ta erinevaid muinasjutulisi  tegelasi (nõida, hiigelküploopi, merekoletisi jt). Samal ajal kimbutas kodus tema  naist Penelpoet hulk ülbeid noormehi, kes tahtsid kõik teda kosida.  Kui lõpuks  Odysseus viletsaks kerjuseks moodatuna koju jõudis jõudis, tappis ta kangelasena  kõik Penelope kosilased. • Tee lühikokkuvõte järgmistest vanakreeka autoritest, märkides nende • eludaatumid,
• viljeldud žanri(d) ja loomingu üldiseloomustuse,
• tuntuma(d) teose(d) SAPPHO- oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel. Tema  sünniaeg jääb vahemikku 630–612 eKr, surmaajaks dateeritakse sageli 570 eKr, ehkki  see päris kindel pole. Sünnikohaks arvatakse olevat kas Eresos või Mytilene – Lesbose  linnad. Enamik tema kirjatööst on hävinenud, kuid tema tohutu maine nii pedagoogi kui 


lüürikuna on säilinud. Oletatakse, et Sappho kirjutas ühtekokku 12 000 värssi, neist on  säilinud aga umbes 193 fragmenti, tervikuna ka luuletus "Palve Aphroditele". Tema  luuletustes kajastatakse sageli sügavaid tundeid ja elamusi. Tänapäeva luules kasutatakse  ka Sappho stroofi.  ANAKREON-oli Kreeka lüüriline luuletaja, kes oli tähelepanuväärne joogilaulude ja  erootiliste luuletuste poolest. Elas vahemikulu u 582-485 eKr.Anacreon kirjutas kogu  oma luule iidses ioonia murdes. Nagu kogu varane lüürika, loodi see laulmiseks või  ettekandmiseks muusika, tavaliselt lüüra, saatel. Anakreoni luule puudutas universaalseid teemasid armastusest, armumisest, pettumusest, lõbutsemisest, pidudest, festivalidest  ning igapäevaste inimeste ja elu vaatlustest. Tema laialdane populaarsus inspireeris  lugematuid jäljendajaid, mis hoidis ka tema nime elus. Anacreonil oli maine nii hümnide  kui ka nende bakhhanaalsete ja amatoorsete laulusõnade heliloojana, mida tavaliselt  seostatakse tema nimega. Kaks lühikest hümni Artemisele ja Dionysusele, mis koosnevad vastavalt kaheksast ja üheteistkümnest reast, on tema väheste vaieldamatute jäänuste  hulgas esikohal. AICHYLOS-456 eK r(Gelas) oli vanakreeka tragöödiakirjanik, kes sai kuulsaks varsti  pärast Kreeka-Pärsia sõdu. Ta on esimene teoste järgi tuntud näitekirjanik maailmas.  Aischylos kirjutas 90 tragöödiat, millest 79 on tuntud pealkirja ja katkendite järgi.  Täielikult on säilinud seitse: "Pärslased", "Seitse Teeba vastu", "Palujannad", triloogia  "Oresteia" ja "Aheldatud Prometheus" . Müütidest võetud ainestikku kasutas Aischylos  selleks, et väljendada oma suhtumist kaasaja poliitika ja kõlbluse probleemidesse.  Vajaduse korral teisendas ta selleks müüte üsna vabalt nagu teisedki traagiku d  SOPHOKLES-  elas 497/496 eKr Kolonos – 406/ 405 EkR Ateenas oli üks tuntumaid  vanakreeka näitekirjanikke. Sophokles on tuntud oma tragöödiate poolest. Ta on üks  kolmest vanakreeka tragöödiakirjanikust, kelle teoseid on tänapäevani säilinud.  Sophokles kirjutas 123 näidendit, millest täielikult säilinud on ainult seitse: "Aias",  "Antigone", "Trahhislannad", "Kuningas Oidipus", "Elektra", "Philoktetes" ja "Oidipus  Kolonoses".Kolm kuulsamat neist on tuntud Teeba tsükli nime all, sest jutustavad Teeba  kuningas Oidipusest ja tema tütrest Antigonest, kuigi tegelikult kuulus igaüks algselt  erinevasse tetraloogiasse, mille ülejäänud osad pole säilinud. Sophokles mõjutas  teatrikunsti arengut paljuski, näiteks lisas ta etendusse kolmanda näitleja, vähendades nii  koori osatähtsust narratiivi edasiandmisel. Samuti olid tema tegelaskujud inimlikud  indiviidid oma tegude ja otsustega ning viimistletumad kui varasematel autoritel. EURIPIDES-elas umbes 480 eKr Salamis – 406 eKr Pella) oli vanakreeka  tragöödiakirjanik. Ta oli kolmest tragöödiaklassikust (teised olid Aischylos ja Sophokles) noorim .Atiikajal arvati, et ta kirjutas 95 näidendit, kuid vähemalt nelja talle omistatud  tragöödia autor oli tõenäoliselt. Tervikuna on säilinud 17 tema tragöödiat ja  saatüridraama "Kükloop". Lisaks on veel tragöödia "Rhesos", mis levis antiikajal  kogumikus, mille 9 ülejäänud tragöödiat olid Euripidese kirjutatud, ja see on tekitanud  oletuse, et ka "Rhesos" on tema teos, ent selles suhtes puudub tänapäeval üksmeel.  ARISTOPHANES- elas u 445 eKr– 385 eKr,oli kuulsaim vanakreeka (Atika)  komöödiakirjanik, tragöödiaautorite Sophoklese ja Euripidese noorem kaasaegne, ainus  vana-atika komöödia esindaja, kelle teoseid on tervikuna säilinud.  Esimest korda võttis Aristophanes dionüüsiast osa 427 eKr komöödiaga "Pidusööjad"  ("Daitalēs"), millega saavutas teise koha. Tema rohkem kui 40 teosest on täielikult  säilinud 11 (kadunud teostest on meieni jõudnud ligi 1000 katkendit).


Säilinud komöödiad: • "Ahharnlased" ("Acharneis", 425 eKr) — tugevalt sõjavastase sisuga, saavutas lenaidel  esimese koha • "Ratsanikud" ("Hippeis", 424 eKr) — ründab ägedalt demagoogiat ja kritiseerib sõda "Pilved" ("Nephelai", 423 eKr) — keskseks teemaks on sofistide moodsa  "kasvatussüsteemi" pilamine; esisofistina kujutatakse seejuures Sokratesest • "Herilased" ("Sphēkes", 422 eKr) — pilab Ateena kodanike kirglikku kohtuskäimist "Rahu" ("Eirēnē",421 eKr) — käsitleb rahu ja leppimise temaatikat, kanti ette umbes  seitse kuud pärast seda kui nii spartalaste kui ateenlaste väejuhid olid Peloponnesose  sõjas langenud ning sõlmimisel oli ajutine rahuleping (nn Nikiase rahu) • "Lysistrate" (411 eKr) — põhilised teemad on sõjavastasus ning naiste ja meeste  vaheline võimusuhe; see komöödia on tuntud Kreeka abielunaiste seksistreigi poolest,  mida nad kasutasid rahu saavutamiseks • "Linnud" ("Ornithes", 411 eKr) — enamasti peetakse seda lihtsalt fantaasiakomöödiaks,  ehkki selles on nähtud ka poliitilist satiiri • "Naised tesmofooridel" ("Thesmophoriazousai", 411 eKr) — pilab tragöödiaautoreid,  eriti Euripidest, aga ka Agathoni • "Konnad" ("Batrachoi", 405 eKr) — tegeleb kirjandusliku teemaga ning parodeerib nii  Euripidest kui Aischylost. Jumal Dionysos tuleb siin allilma, et tuua tagasi äsja surnud  Euripides, ent leiab tragöödiaautorite võistluse käigus, et Aischylos on siiski parem  kirjanik, ning võtab kaasa hoopis tema • "Naised rahvakoosolekul" ("Ekklēsiazousai", arvatavasti 392 eKr) — Ateena naised  riietuvad meesteks ja võtavad rahvakoosolekul vastu "kommunistliku" riigikorra, milles  nii vara kui armusuhted on kõikide jaoks ühised • "Plutos" ("Ploutos", 388 eKr) — moraliseeriva põhitooniga SOKRATES- (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas.  Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt  vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaateid esitas ta avalikes vaidlustes või  vestlustes, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole. Sokrates ka  eelkõige kõlblusesse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda  kreekalikke voorusi nagu õiglus , vaprus , vagadus ,mõistlikkus jne, mis pidid toonase  arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu.  PLATON-elas umbes 428 või 427 eKr Ateena– umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli  vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese  kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platoni  õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Platoni dialoogid keskenduvad luulele, eriti draamaluulele, kuid luulet  vaadeldakse Platoni-eelset traditsiooni järgides kõrvuti kujutava kunstiga.  Platoni filosoofia tuumaks oli ideeõpetus. Veel käsitles ta õpetust hingest, õpetust riigist,  kunsti-ja ilu käsitlemist.


“Poleteia”, “Protagoras”, “Gorgias” ARISTOTELES- Elas  (384 eKr  Stageira– 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka  filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval  mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja  pani aluse paljudele uutele teadusharudele.  Aristotelesel on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika),  esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias  Platon kirjutas mitukümmend filosoofilist dialoogi (vestluse vormis arutlust) ja mõned  kirjad.   Aristoteleselt pärinevad esimesed pikemad filosoofilised uurimused konkreetsetest  kunstivormidest. Enamik tema teostest luule kohta on kaotsi läinud, säilinud on ainult  "Poeetika".