TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Humanitaar-ja sotsiaalteaduste instituut Nimi:................... MITTEMATERIAALSETE HÜVEDE OLULISUS EESTI ETTEVÕTETES Põhiõppe ainetöö Juhendaja: ............... Tallinn 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolevas uurimustöös lähtub autor majanduse ja tehnoloogia üldisest arengust tingitud globaalsetest ühiskondlikest protsessidest ning keskendub sellele,................... Sellest tulenevat on püstitatud ka uurimustöö hüpotees, eesmärk ja ülesanded.
d. tootekanalipoliitika, hinnapoliitika, konkurentsipoliitika, müügijuhtimise poliitika Küsimus 13 Alternatiivturundus on: a. andmetekogumise viiside ( vaatlus, eksperiment, küsitlus) kombinatsioon b. turundus ja meedia, mis ei ole tarbijale harjumuspärane, aga on osa terviklikust kommunikatsioonist (ITK-st) c. firma tegevust toote tarbijale kättesaadavaks muutmise osas d. toote/teenuse eriline koht tarbija teadvuses Küsimus 14 Toode on ... a. materiaalsete ja mittemateriaalsete omaduste kogum, mis hõlmab värvi, pakendit, hinda, kvaliteeti, marki, teenust ja isegi müüja reputatsiooni b. mistahes osaline immateriaalne tegevus/eelis, mida üks osapool pakub teisele, mis ei too kaasa omandiõiguste üleminekut ning mis võib olla seotud materiaalsete toodetega c. tegevus, rahulolu, eelis, mida müüakse, ostetakse toote müümisel Küsimus 15 Teenus on ... a
Klient ja klienditeenindaja on võrdsed, nad arendavad ja mõjutavad üksteist vastastikku. Tuleb olla tähelepanelik, et ära tajuda, millal on õige aeg kliendile oma abi pakkuda, et mitte olla liiga pealetükkiv. Nii nagu on ka erinevaid teenindajaid, on ka erinevaid kliente, kelle nõudmised ja arusaamad teenindusest iga päevaga suurenevad. Kliendil on vajadus olla lugupeetud ja meeldejäetud. Kokkuvõte Teenindus on protsessikeskne mittemateriaalsete tegevuste seeria kliendi ja teenindaja vahel klientide probleemide lahendamiseks ja tugineb kehtestavale veaolukordade lahendamise paratamatusele klienditeenindaja poolt. Merilyn Rigolt Tallinna teeninduskool 011M
Andmine ja saamine suhetes Alice Turunova Aliis Uudelt TPL 2011 Sotsiaalse vahetuse teooria Teooria kohaselt põhinevad ühiskondlikud suhted materiaalsete ja mittemateriaalsete hüvede vahetamisel. Raha, edu, prestiiz, mugavus, armastus Aluseks turumajanduse mudel Ratsionaalsus Hüved ja kulud Emotsionaalne, psühholoogiline, materiaalne tugi Soojuse, stabiilsuse, armastuse, imetluse, hoolitsuse kogemine Pingutused käituda sobivalt, truudusetus, hoolimatus, vaba aja puudumine, loobumine Ootused ja reaalsus Tunda end armastatuna Pettumus Ootuste ümberkujundamine Reaalsusega vastavusse viimine Probleemidest rääkimine
kohta, seda adekvaatsemalt kujuneb ostja poolt pakutav hind. Vähene informatsioon eelkõige ettevõtte tulevikustsenaariumide kohta alandab reeglina ka ettevõtte hinda, arvestamata seejuures ettevõtte kogu potentsiaali. Väärtust läbi intellektuaalse kapitali luua nii, et ka huvitundjad seda õigesti oskaks hinnata, on ühtlasi raske, kuna ainult rahaliste näitajate põhjal ettevõttele antav hinnang seab kehva situatsiooni veel turul vähetuntud mittemateriaalsete varade poolest rikkad ettevõtted, milliste põhiliseks varanduseks on intellektuaalne kapital. Alahinnatakse ettevõtete potentsiaali, mis omakorda viib turuhinna alahindamisele ja ettevõtetel on raskusi kapitaliturgudelt soodsa laenuressursi saamisega, vähendades võimet realiseerida täit potentsiaali. Seega ettevõtete intellektuaalse kapitali, teisisõnu mittemateriaalsete varade, mittemõõtmine ja seeläbi mittemõistmine võib oluliselt kahjustada ettevõtete edasist käekäiku
pakkuda. Teenusel pole esemelist vormi ja ta ei saa olla kellegi omand. Teenust pole võimalik ladustada ega ette toota, seda saab üle anda vaid teenindaja ja ostja kontakti korral. Teenus ei pruugi oma vormi säilitada ja kui teenus kliendile ei sobi, võib olla tegemist individuaalse sobimatusega teenuse osutamise hetkel. Teenused võivad olla kas isikule suunatud, näiteks arst või kino, või objektile suunatud, näiteks reklaamiagentuur või valveteenus. Teenindus on protsessikeskne mittemateriaalsete tegevuste seeria kliendi ja teenindaja vahel klientide probleemide lahendamiseks, mis tugineb kehtestavale, isiksust arvestavale käitumismallile ja ,,veaolukordade" lahendamise paratamatusele klienditeenindaja poolt. Põhimõted teenindamisest: Teenindus on niisugune kaup, mida klient ei saa kunagi sõrmedega katsuda ega kellelegi teisele näidata. Teeninduse tootmine ja kulutamine toimub üheaegselt, seda ei saa kunagi kliendilt varastada. Teeninduse kvaliteeti võib märkamatult vahetada.
asendub demogr. Plahvatusega. Industriaalühiskond: üleminek masinalisele suurtootmisele ja klassiühiskonnale. Peamised levikualad Hiina, Taiwan, India, Mehhiko. Riigi osa majanduses on väga suur, tekivad segatalud ja suurtalud, vee-ja tuuleenergia asenduv nafta, söe ja maagaasiga ning toodetakse ka elektrit. Transport: bussid jne. Rahvastiku uuenemine: demogr. Plahvatus. Infoühiskond: Suur osatähtsus infotehnoloogial, globaliseerumine ja tähtsal kohal mittemateriaalsete tööhüvede tootmine ja teenindussektori oluline kasv. Levik: Jaapan, Lääne- Eur, P-Ameerika. Riigi osa majanduses on madalam. Hästiarenenud metsanudskompleksid ja intensiivne põllumajandus. Fossiilsed kütused, päikese-, tuule- ka vee energia. Transport muutub odavamaks ja kiiremaks. Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse ja kehtib ühtne maailmamajandus. Arengutaseme näitajad: Sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks, sündimus,
Näiteks terve perekond või siis üksikisik käib mitmes kohas tööl, jättes endale vähe aega vaba ajaks/puhkuseks. Ka soovitakse üha enam kõrgema palga poole püüelda. Leian, et sellised maailma kodanikud on uppunud materiaalsetesse vajadustesse. Neid ei lahuta tööst miski muu oluline välismõju tegur. Sellised on rahaahned ning kuulsuse janulised inimesed, kes ei mõtle teistele ja elavad vaid enda nimel. Täielik vastand materiaalsete vajadustega inimestele on mittemateriaalsete vajadustega rahvas. Neid esineb maailmas vähem. On ka selliseid kes sooviksid, et neil oleks materiaalne ülekaalus, kuid puuduvad selleks vajalikud oskused ja eelised. Mittemateriaalsed inimesed peavad elus olulised eelkõige vaimseid asju, nagu teadmiste avardamine, kunsti nautimine ning selle loomine. Väätrushinnangud peegelduvad inimese tegevuses, kuna nendest lähtudes valib ta käitumisviisi. Jälgides inimesi enda ümber märkad kindlasti, kuivõrd erinevad on nende eelistused
silmsidet, on ükskõikne ja ei ütle isegi pileti hinda või ,,Meeldivat reisi". Kuigi Ida-Virumaal elab palju vene rahvusest inimesi, elab siin siiski ka eestlaseid ja klientidena on üheks nõudeks teenindaja eesti keele oskus. Minu arvates on see puhtalt tööandja ja teenindaja ükskõiksus klientide suhtes. Mujal Eestis olen saanud palju head klienditeeninduse kogemust ning üldmulje on siiski hea, kuid alati saab ka paremini. Kokkuvõte Teenindus on protsessikeskne mittemateriaalsete tegevuste seeria kliendi ja teenindaja vahel klientide probleemide lahendamiseks ja tugineb kehtestavale, isiksust arvestavale käitumismallile ja veaolukordade lahendamise paratamatusele klienditeenindaja poolt. Töötaja on iga firma kalleim väärtus, kes klientidega vahetult suheldes esindab firmat, mitte iseennast. Teenindaja on ettevõtte peegeldus, seepärast on teenindaja roll väga tähtis.
Seoses pidevalt kasvavale üldnõudlusele maailmaturgudel erinevate toodete järele, on Eesti riigisisene kogutoodang viimase aastakümne jooksul oluliselt kasvanud. Sellest saab järeldada ka riigi ekspordi statistilist kasvu. 2009. ja 2010. aasta võrdlusena kasvas Eesti eksport aastal 2010 35%, mis oli Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas suurim tõus. (ERR, 2011) Peale finantskapitali ehk materiaalsete kaupade ekspordi on Eestis ka infoühiskonna tulemusel intellektuaalse kapitali (mittemateriaalsete väärtuste) ekspordi osakaal suurenemas. (Tiidemann, 2011). Välisinvestorid jaettevõtted ostavad eestlaste pantenteeritud ideid ja lahendusi, nähes neis turupotentsiaali. Lepingu aluseline autoritasu tuleb kapitali loojale, kes omakorda maksab selle eest makse riigile- Eesti majanduslik edukus kasvab. 1 EESTI EKSPORDI AJALUGU
Philip Kotleri definitsioon on, et teenus on tegevus või eelis, mida üks osapool võib teisele pakkuda. Teenusel pole esemelist vormi ja ta ei saa olla kellegi omand. Teenust pole võimalik ladustada ega ette toota, seda saab üle anda vaid teenindaja ja ostja kontakti korral. Teenus ei pruugi oma vormi säilitada ja kui teenus kliendile ei sobi, võib olla tegemist individuaalse sobimatusega teenuse osutamise hetkel. Teenindus on protsessikeskne mittemateriaalsete tegevuste seeria kliendi ja teenindaja vahel (laiemalt kogu toodete/teenuste tootjate süsteemi vahel) klientide probleemide lahendamiseks, mis tugineb kehtestavale, isiksust arvestavale käitumismallile ja „veaolukordade” lahendamise paratamatusele klienditeenindaja poolt Teeninduskvaliteet, nagu kliendid seda tajuvad, on kaks mõõdet: • Tehniline ehk see, MIDA kliendid saavad suhtlemisel firmaga. • Funktsionaalne ehk see, KUIDAS see tehniline mõõde klientidele kätte tuleb.
Tegevuse audit Analüütilised auditid Reaalaja auditid Vaatlus Suuline küsitlus Kirjalik küsitlus Toote turundus Massturundus Sihtgruppidele suunatud turundus Strateegiline ehk integreeritud turundus Kutse-eetika Klienditeenindus sõnastik ladina keeles servio, mis tähendab kellegi teenistuses olla, alluda, olla teenindusvalmis. teenindamise all tuleb seega mõista äritegevusele iseloomulikku tegevuse ja teenindaja omaduste kogu protsessikeskne mittemateriaalsete tegevuste seeria kliendi ja teenindaja vahel klientide probleemide lahendamiseks, ning tugineb kehtestavale isiksust arvestavale käitumismallile ja veaolukordade lahendamise paratamatusele klienditeenindaja poolt. sallivus nii kaasinimese kui ka grupi eriarvamuste ning käitumis- ja suhtumisviiside suhtes. okes peab täpselt ära kirjeldama selle, mida ta soovib – vormistab tellimuse ja kirjeldab teenust
1LOG(e)g Juhendaja: Sirje Schumann Tallinn 2017 1 Teenindus on rohkem kui lihtsalt klientidega tegelemine. Teenindamine ei ole riiulilt kauba ulatamine, lubamine, jaotamine või kättetoimetamine (s.o. defitsiidiühiskonna mentaliteet.) Kauba või teenuse jaotamine suletud ühiskonnas pole võrdne kauba või teenuse pakkumisega avatud ühiskonnas. „Teenindus on protsessikeskne mittemateriaalsete tegevuste seeria kliendi ja teenindaja (laiemalt kogu toodete ja teenuste tootjate süsteemi) vahel klientide probleemide lahendamiseks ning tugineb kehtestavale, isiksust arvestavale käitumismallile ja „veaolukordade“ lahendamise paratamatusele klienditeeninduse kaudu. Lihtsamalt öeldes: teenindus on teenuste pakkumine, kus kliendi rahulolu tagatakse teenindajapoolse positiivse suhtumise, viisakuse ja teenindusvalmiduse kaudu. Kvaliteetse teeninduse määrab suures osas
Kui inglise keeles on sõna service kasutusel väga mitmes aspektis, siis eesti keeles on lugu keerukam. Ühe sõna asemel on kasutusel mitmeid erinevaid ja erinevalt tõlgendatavaid sõnu – teenus, teenindus, teenindamine, teenimine. (Tooman, 2003:64) Kuigi nende sõnade tähendused on erinevad, jääb põhimõte samaks ehk tähelepanu pööramine läbi erinevate tegevuste või abivalmidus mingis protsessis. Teenindus on protsessikeskne mittemateriaalsete tegevuste seeria kliendi ja teenindaja (laiemalt kogu toodete/teenuste tootjate süsteemi) vahel klientide probleemide lahendamiseks ning tugineb kehtestavale, isiksust arvestavale käitumismallile ja „veaolukordade“ lahendamise paratamatusele klienditeenindaja poolt. Teenindus on väga komplitseeritud mitmetähenduslik nähtus, ulatudes personaalsest teenindusest teenuse kui tooteni. Peaaegu iga toode võib muutuda tarbijale teenuseks, kui toote müüja teeb jõupingutusi tarbija väga
Mis on veaolukorrad? Teenindus on protsessikeskne mittemateriaalsete tegevuste seeria kliendi ja teenindaja (laiemalt kogu toodete ja teenuste tootjate süsteemi) vahel klientide probleemide lahendamiseks ning tugineb kehtestavale, isiksust arvestavale käitumismallile ja „veaolukordade“ lahendamise paratamatusele klienditeeninduse kaudu. Lihtsamalt öeldes: teenindus on teenuste pakkumine, kus kliendi rahulolu tagatakse teenindajapoolse positiivse suhtumise, viisakuse ja teenindusvalmiduse kaudu.
Tervelt elatud eluaastad on suremuse ja haigestumise andmeid kombineeriv kontseptsioon, mis võimaldab mõõta tervisega seotud elukvaliteeti. Dok: Rahvastikutervise arengukava 2009-2020 ja selle rakendusplaan 2013-2020. Terviseprobleemideta mehed-52a; naised 57a. 14. E. Allardti heaolukäsitlus. Heaoluvajaduste rahuldatus. Vajadused ja soovid vajadused seostuvad heaoluga; soovid seonduvad õnnelikkusega. Having: vajadused materiaalsete ja mittemateriaalsete ressursside omamise suhtes (sissetulek, eluase, tööhõive, tervis, haridus); loving: vajadused armastuse, seltsiliste ja solidaarsuse järgi - see, kuidas inimesed üksteisega suhtlevad (haaratus kogukonnaellu, perekonda, sõprusmustrid: sõprade arv, suhtlemise sagedus, võrgustiku tihedus, kontaktide loomise võimalikkus); being: mida indiviid on ja mida ta teeb suhetes ühiskonnaga (isiklik prestiiz, asendamatus, poliitilised ressursid, huvitavate asjadega tegelemine). 15. S
on väiksem kui import (netoeksport on negatiivne), on kaubandusbilanss defitsiidis. Kaubandusbilansi defitsiit võib tekitada tööpuudust: kuna kulutused kodumaistele kaupadele on väiksemad kui kogunõudlus. Kaubandusbilansi ülejääk võib tekitada inflatsiooni: kodumaiste hüviste nõudlus on suurem. Kui riik ei suuda suurendada oma toodangut kogunõudluse tasemeni, tekib kogunõudluse ülejääk ja seega areneb välja inflatsiooniline situatsioon. 58. Mittekaubandusbilanss: kajastab mittemateriaalsete hüviste ostmist välisriikide residentidelt (nt oma riigi kodanike kulutused reisimisele ja turismile) ja nende müüki välisriikide residentidele. 59. Valuutakurss on ühe valuuta hind, väljendatuna mõnes teises valuutas. ujuv tähendab, et riik ei sekku valuuta väärtuse kujunemisse. fikseeritud on määratud vahetuskurss, mille korral riik (riigi keskpank) hoiab oma valuuta
haigusteta. 75–79-aastasel naisel on eeldatavalt elada jäänud 12 ja mehel 9 aastat, kusjuures mõlema soo esindajal sellest tervena ligi 3 aastat. Dokumendid: Rahvastiku Tervise Arengukava 2009-2020 ja selle rakenduskava 2013-2020 18. E. Allardti heaolukäsitlus. Heaolu ⇒ vajaduste rahuldatus Vajadused ja soovid – vajadused seostuvad heaoluga; soovid seonduvad õnnelikkusega having: vajadused materiaalsete ja mittemateriaalsete ressursside omamise suhtes (sissetulek, eluase, tööhõive, tervis, haridus) loving: vajadused armastuse, seltsiliste ja solidaarsuse järgi (haaratus kogukonnaellu, perekonda, sõprusmustrid) being: mida indiviid on ja mida ta teeb suhetes ühiskonnaga (isiklik prestiiž, asendamatus, poliitilised ressursid, huvitavate asjadega tegelemine)s 19. S. Hirdi heaolukäsitlus. Subjektiivse heaoluerinevate aspektide vastastikused seosed Objektiivne heaolu ↑↓
Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri teisenemist.
levik, sh HIV jm ja vigastused ning mürgistused. • vanemaealine osa eesti rahvastikust elab kauem • keskealine elab tervislikumalt • noorte seas väheneb tervist kaitsvate tegurite mõju 18. E. Allardti heaolukäsitlus. Heaolu ⇒ vajaduste rahuldatus Vajadused ja soovid – vajadused seostuvad heaoluga; soovid seonduvad õnnelikkusega having: vajadused materiaalsete ja mittemateriaalsete ressursside omamise suhtes - sissetulek, eluase, tööhõive, tervis, haridus loving: vajadused armastuse, seltsiliste ja solidaarsuse järgi - haaratus kogukonnaellu, perekonda, sõprusmustrid being: mis indiviid on ja mida ta teeb suhetes ühiskonnaga - isiklik prestiiž, asendamatus, poliitilised ressursid, huvitavate asjadega tegelemine 19. S. Hirdi heaolukäsitlus. Subjektiivse heaolu erinevate aspektide vastastikused seosed: Objektiivne heaolu ↑↓ Subjektiivne heaolu
MAJANDUSKASV- tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. MAJANDUSARENG-pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. OLULINE: Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arengule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; tehnoloogia areng; ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? MODERNISEERIMINE laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri teisenemist.
5. "Läbirääkimistel ollakse valmis millestki loobuma ja samas loodetakse midagi saavutada" (Lewicki jt 1999:19). Eeldatakse kõikide osapoolte valmisolekut loobuda mõnest algsest nõudmisest. 6. Läbirääkimiste edukust mõõdetakse nii materiaalsest kui ka mittemateriaalsest küljest. Materiaalseteks teguriteks võivad olla näiteks hind ja lepingu tingimused. Mittemateriaalsete tegurite all peetakse silmas sügavamat psühholoogilist mõju, näiteks isiklike suhete mõju või soov kuidagi silma paista. Mittemateriaalsed faktorid tuleb läbirääkimiste protsessis kontrolli all hoida, kuna need võivad väga palju mõjutada läbirääkimiste käiku ja tulemusi. 1.3.2 Läbirääkimiste faasid Läbirääkimised on protsess, milles erinevate või isegi vastandlike vajadustega inimesed võivad jõuda kokkuleppele
Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine Laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri teisenemist. Moderniseerimisprotsess
orgaaniline soov teha midagi ära organisatsiooni, teiste, ühiskonna heaks. Tema võime mõjutada teiste inimesi sulandub kokku isetu pühendumusega, mistõttu on väga suur võimalus võita järgijaid, kes ka ise jagavad samu väärtusi. Sel on tõenäoliselt omamoodi nakkav efekt. Kõrgem tase seisneb ka selles, et inimesed innustuvad eestvedaja enda eeskujust ja püüdlustest mittemateriaalsete eesmärkide suunas. (Kerstin) 57) Tooge esile kaks põhimõtteliselt erinevat eestvedamisteooriate suunda ja selgitage, millele nad keskenduvad. Eestvedamisteooriad saab laias joones kahte lehte jagada: 1) Keskenduvad liidri persoonile, tema eeldustele, omadustele ja oskustele ning uurivad juba olemasolevate liidrite võimeid ja/või kaasasõndinud omadusi, sh vaimset võimekust 2) Keskenduvad eestvedamisele kui
Seadmed Personal Tarbijad Kaasaegne ettevõte võtab enda ülesehitamiseks vajalikud põhielemendid väliskeskkonnast ja tegutseb selle vajaduste rahuldamiseks. b. Väliskeskkonna mõjutegurid Majanduslikud (majanduskeskkond) Kapital Tööjõud Materiaalsete resursside ja mittemateriaalsete teenuste tarnijad Riik kui majandamise subjekt ja selle organid, valitsuse rahandus ja majanduspoliitika Ostjad Konkurendid Rahvusvahelised majandussuhted Tehnoloogilised (tehnoloogiline keskkond) Teadmised, leiutised, nende saamise ja realiseerimise viisid ja vahendid Kaupade tootmise ja säilitamise viisid ja vahendid
teeninduse kvaliteeti. Tõeline võimaluste hetk sest järgmisel momendil on situatsioon läbi, kl lahkunud ja ei ole enam võimalust teeninduse kvaliteeti tõsta. Seda võimaluste kasutama jätmiseid võib kl kogeda ka seriana (nt lennujaamas al saabumisest kuni lahkumiseni - puudulikud viidad, pikk aeg jms). 18. Mõisted TEENINDUS ja TEENINDAMINE? Klient ja tarbija? Klient ja külastaja/külaline? Teenindus protsessikeskne mittemateriaalsete tegevuste seeria mitte ainult kliendi ja teenindaja (laiemalt kogu toodete/teenuste tootjate süsteemi) vahel klientide probleemide lahendamiseks ja tugineb kehtestavale, isiksust arvestavale käitumismallile ja veaolukordade lahendamise paratamatusele kl.teenindaja poolt. Teenindamine - seostub teenindusmõttelaadile tugineva personaalse lähenemisega igale konkreetsele kliendile/külastajale/inimesele ning teenindussituatsioonile.
teist mõjutada ja parema kokkuleppeni jõuda, selle asemel, et teha lihtsalt teise poole tahtmist või suruda talle peale enda oma. Läbirääkimised on suures osas vabatahtlik protsess. 4) Osapooled tahavad vähemalt hetkel leida kokkulepet ega lähe avalikult vastuollu, ei katkesta suhteid ega pöördu ka kolmanda osapoole poole.’ 5) Läbirääkimistel ollakse valmis millestki loobuma ja samas loodetakse midagi saavutada. 6) Läbirääkimiste edukus on seotud nii mittemateriaalsete kui materiaalse küljega (nt hind ja lepingu tingimused).Mittemateriaalsete tegurite all on peetud silmas sügavamat psühholoogilist motivatsiooni, mis võib osapooli läbirääkimiste ajal mõjutada kas otseselt või kaudselt. Mittemateriaalsete faktorite alla kuuluvad: a) vajadus olla meelepärane neile, keda te läbirääkimistel esindate; b) soov müüa rohkem kui teised müügiesindajad; c) hirm luua läbirääkimistega pretsedent. Mittemateriaalsed faktorid võivad
• Õnnelikkust suurendab ka religioosne usk ja praktika, kuigi mida sa vajad, on armastus>sõprus o Halva tervisega inimestel (eriti vaimse õnnelikkusega ei ole teada, kas see on tingitud usust kõigekõrgemasse või sotsiaalsest tervise osas) märkimisväärselt väiksem sotsiaalne võrgustik. o Krooniliste _ having: vajadused materiaalsete ja mittemateriaalsete ressursside omamise suhtlemisest ja toetavast võrgustikust koguduses. • Õnnelikkus ja rõõm haiguste põdejatel on vähem lähisuhteid ja sõpru ning nad hindavad toetuse suhtes - sissetulek, eluase, tööhõive, tervis, haridus võivad olla eraldiseisvad heaolust, kuid sageli kogetud rõõm võib tingida kvaliteeti madalamaks vaatamata võrgustiku suurusele. o Sotsiaalselt
jätkamine ning püsiva soovitud käitumisviisi saavutamine. Väärtuste vahetuse hindamine. Probleemse käitumise asendamine soovitud käitumisega, soovitud hoiakumuutus või ühekordne käitumisakt (sõltuvalt sellest, mis on konkreetsel juhul sotsiaalturunduse „tooteks“), – igasugune muudatus on inimese puhul seotud kulu v hinna mõistega. Harjumuste või tõekspidamiste minetamine on alati seotud kas materiaalsete või vaimsete/mittemateriaalsete kulutustega. On oluline hinnata saadava tulu (kasu isiklikust või ühiskondlikust heaolust) ja kulu (vahekorda ning vastavalt sellele disainida turunduskontseptsioon nii, et saadav tulu tunduks suurem, kui tajutud kulu. ( Vt. „4 P mudel sotsiaalturunduses“) Konkurents. Oluline on kaardistada konkurentsisituatsioon. Konkurents sotsiaalturunduses välejndub n.ö. sisemise ja välise konkurentsina. Sisemine konkurents seisneb inimeste probleemseteks hinnatud
iseväärtus (sisemine väärtus) (intrinsic value ) * Keskkonda ei vaadelda kui vahendit, vaid kui eesmärki. Keskkond on väärtus iseenesest ja seda tulebki kaitsta keskkonna enda pärast, mitte selleks et inimene sellest rohkem kasu saada saaks. Laialdaste uuringute käigus on leitud, et arenenud heaoluühiskondades (Rootsi) liigub avalikkuse arvamus rohkem mittemateriaalsete väärtuste toetamise poole. Seelga käib kaasas ka liikumine keskkonnakaitse toetamise suunas keskkonna enda pärast (keskkonna väärtustamine selle sisemise väärtuse pärast). 4 3 Keskkonnaõiguse ajalooline areng Materjal: Õpik lk. 42 46 , Loeng Antiikajal võib leida esimesi õiguslikke katseid tegeleda keskkonnaprobleemidega. Ajendatud sotsiaalsetest ja
Arusaamatuste vältimiseks tasuks aeg-ajalt täpsustada "Kas ma sain teist õigesti aru...", "Kas te palun korrake veelkord, mida te mõtlesite..." Teise poole mõtet korrates sõnastage nende seisukoht positiivselt. Heade suhete demonstreerimiseks soovitatakse minna läbirääkimistele veidi varem ja mitte lahkuda koheselt pärast läbirääkimiste lõppu. Läbirääkimiste edukus on seotud ka mittemateriaalse küljega. Mittemateriaalsete tegurite all peetakse silmas sügavamat psühholoogilist motivatsiooni, mis võib osapooli läbirääkimiste ajal mõjutada otseselt või kaudselt. Mittemateriaalsete faktorite hulka kuuluvad nt. vajadus olla meelepärane neile, keda te läbirääkimistel esindate, soov säilitada mainet (peab näima jäigana, ent samas näitama ka, et temaga on võimalik kokku leppida). Mittemateriaalsed faktorid võivad läbirääkimiste protsessi ja tulemust väga palju mõjutada
Arusaamatuste vältimiseks tasuks aeg-ajalt täpsustada "Kas ma sain teist õigesti aru...", "Kas te palun korrake veelkord, mida te mõtlesite..." Teise poole mõtet korrates sõnastage nende seisukoht positiivselt. Heade suhete demonstreerimiseks soovitatakse minna läbirääkimistele veidi varem ja mitte lahkuda koheselt pärast läbirääkimiste lõppu. Läbirääkimiste edukus on seotud ka mittemateriaalse küljega. Mittemateriaalsete tegurite all peetakse silmas sügavamat psühholoogilist motivatsiooni, mis võib 40 osapooli läbirääkimiste ajal mõjutada otseselt või kaudselt. Mittemateriaalsete faktorite hulka kuuluvad nt. vajadus olla meelepärane neile, keda te läbirääkimistel esindate, soov säilitada mainet (peab näima jäigana, ent samas näitama ka, et temaga on võimalik kokku leppida). Mittemateriaalsed faktorid võivad läbirääkimiste protsessi ja tulemust väga palju mõjutada
järgmiselt: 1)dividendid aktsiatelt ja võlakirjade teistele võlgu) ·omakapitali osa vähenemine võrreldes Koost. tekkepõhiselt, ei näita kõiki tegelikke rahavoo- intressid; 2)kapitali juurdekasv või vähenemine väärt- võlgnevusega ·mittemateriaalsete aktivate osa suurene. gusid. Panga tulud: 1)Intressitulu- saadakse panga paberi hoidmise perioodil; 3)tulu reinvesteerimisest; ·pikaajalise kapitali oluline suurenemine- kap. üldine järgm. varadest: ·nõuded keskpangale ·kom
abikaasa surm, töötus) on inimeste vahel suured erinevused. • Välisfaktorid omavad subjektiivse heaolu suhtes suhteliselt vähest tähtsust, isegi kui need sündmused tekitavad positiivseid emotsioone (nt loteriivõit). Uurides heaolu ja õnnelikkust, tuleb arvesse võtta nii konteksti kui indiviidi. E. Allardti heaolukäsitlus. Heaolu -> vajaduste rahuldatus Vajadused ja soovid – vajadused seostuvad heaoluga; soovid seonduvad õnnelikkusega • having: vajadused materiaalsete ja mittemateriaalsete ressursside omamise suhtes - sissetulek, eluase, tööhõive, tervis, haridus • loving: vajadused armastuse, seltsiliste ja solidaarsuse järgi - haaratus kogukonnaellu, perekonda, sõprusmustrid • being: mida indiviid on ja mida ta teeb suhetes ühiskonnaga- isiklik prestiiž, asendamatus, poliitilised ressursid, huvitavate asjadega tegelemine Heaolu Õnn
enesetunde, rahulolu jne kohta kindlate hinnanguliste kategooriate keeles. Motiveerimisvestlus toimub eesmärgiga saavutada positiivne nihe alluva hoiakutes ja soovis end pidevalt ning aktiivselt edasi arendada innustada ning ergutada alluvat senisest aktiivsemalt ja paremini töötama, õppida samas ka tundma alluva vajadusi, tööga rahulolu ning seda tingivaid faktoreid. Vestluse tulemusena planeeritakse võimalike materiaalsete või mittemateriaalsete tööalast edukust stimuleerivate vahendite ning võimaluste kasutamist. Arenguvestlus toimub eesmärgiga tuua välja eelmisel perioodil toimunud muutused alluva tööalases arengus. Vestluse käigus antakse hinnanguid alluva ja tema töö senisele arengule ning seatakse edasised arengueesmärgid, analüüsitakse koolitusvajadust jne. Laine Simson, Ph.D 24 Personalijuhtimine 2013 Laine Simson, Ph.D 25
- Kultuuri eri osad ilmtingimata seotud ei olnud - Vähenes veendumus, et ühiskonnad on terviklikud koherentsed nähtused. - Vaadeldi kõiki kultuurilisi jooni võimalike kultuuriliste jäänukitena - Minevik polnud enam ühesuunaline liikumine selgete staadiumide vahel, vaid fragmenteerunud lugu kultuurilistest kohtumistest, migratsioonist ja mõjudest, mille iga osa oli unikaalne. - Difusionism rõhutab asjade (materiaalsete või mittemateriaalsete) üle kandmist ühest kultuurist teise, ühelt rahvalt teisele või ühest kohast teise. - varjatud eeldus: inimkond pole loomult kuigi leidlik - Korra leiutatud asi levib paiksete populatsioonide vahelise otsese ülekandmisega või populatsioonide rände tagajärjel - Difusionism sai üldlevinuks 19. saj. Lõpu Saksamaa ja Austria geograafide-antropoloogide seas - soov ajalooliselt kindlaks teha, kuidas kultuurijooned olid just sellisteks kujunenud, nagu nad olid, ent universaalse
Kaitse viie konkurentsijõu vastu Sisenemisbarjäärid kõrgenevad klientide lojaalsuse ja toodete diferentseerituse tõttu Vähene ostjate mõjukus läbirääkimistel, konkurentide tooted sobivad vähem Vähene asenduskaupade poolne oht Mõjukad hankijad ei ole ohtlikud, ettevõte talub paremini hinnamuutusi. Diferentseerimisel baseeruva konkurentsieelise saavutamine: Toote omadused, mis vähendavad tarbija kulutusi Tootel on omadused, mille abil toode pakub tarbijale enam Mittemateriaalsete omaduste lisamine Diferentseerimisstrateegia sobivus: Olemas erinevad võimalused diferentseerimiseks ja tarbija tunnetab neid väärtusi Ostjate vajadused ja toote kasutamisviisid mitmekesised Vähesed konkurendid kasutavad samu diferentseerimisvõimalusi Diferentseerimisstrateegia ebaõnnestumised Tarbijad rahul baastootega ega ole valmis maksma kõrgemat hinda 44
Arusaamatuste vältimiseks tasuks aeg-ajalt täpsustada "Kas ma sain teist õigesti aru...", "Kas te palun korrake veelkord, mida te mõtlesite..." Teise poole mõtet korrates sõnastage nende 84 seisukoht positiivselt. Heade suhete demonstreerimiseks soovitatakse minna läbirääkimistele veidi varem ja mitte lahkuda koheselt pärast läbirääkimiste lõppu. Läbirääkimiste edukus on seotud ka mittemateriaalse küljega. Mittemateriaalsete tegurite all peetakse silmas sügavamat psühholoogilist motivatsiooni, mis võib osapooli läbirääkimiste ajal mõjutada otseselt või kaudselt. Mittemateriaalsete faktorite hulka kuuluvad nt.: a) vajadus olla meelepärane neile, keda te läbirääkimistel esindate, b) soov säilitada mainet (peab näima jäigana, ent samas näitama ka, et temaga on võimalik kokku leppida). Mittemateriaalsed faktorid võivad läbirääkimiste protsessi ja tulemust väga palju mõjutada
9 Kkkaitse ei sisaldunud Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artiklites 2 ja 3, mis sätestasid ühenduse põhieesmärgid. Ka sel perioodil moodustasid Euroopa Ühenduse kkõiguse õigusliku aluse Rooma lepingu artiklid 100 (nüüd 95) ja 235 (nüüd 308), samuti kasutati nende artiklite kombinatsiooni. EN rõhutas mittemateriaalsete (sh kkkaitse) tähtsust, kkpol arenes Lepingu raames, mis ei andnud otsest kkalast pädevust. Olulisemad dir: KMH kohta, suplusvee, põhjavee ja kalamaj vee kohta, jäätmete raamdir. Art 100 sätestas: "...Vastavalt artiklis 251 sätestatud menetlusele ning pärast konsulteerimist Majandusja Sotsiaalkomiteega võtab nõukogu liikmesriikides nii õigus kui ka haldusnormide
detailsete nõudmiste täitmiseks. Kui jõupingutusi ei tehta, ei saa protsessi nimetada teenindamiseks. Ostetud arvuti või kingapaar jääb ikkagi kaubaks, kuid viis, kuidas seda müüakse ja kuidas tarbija seda kasutada saab, lisab talle juba teeninduse Heli Tooman, Aare Mae: "Teenindus on protsessikeskne elemente. Seetõttu on teenindus igale mittemateriaalsete tegevuste seeria kliendi ja teenindaja (laiemalt kogu toodete /teenuste tootjate süsteemi) vahel müüjale võimas salarelv, mis annab klientide probleemide lahendamiseks ning tugineb keh- testavale, isiksust arvestavale käitumismallile ja "vea- kliendile põhjuse just seda firmat
organisatsioon on stabiilsem ning ka toimimine efektiivsem. Poliitilisel süsteemil on 5 peamist võimet, mille laiendamine toob kaasa kõrgema poliitilise arengu taseme: Algupärane Lihtne keskkonnaressursside ärakasuatmine Reguleeriv Indiviidide ja gruppide tegevuse kontrollimine Reageeriv Otusustamine ja elluviimine vastavalt nõudmistele väärtuste jagamisel Jaotav Värtuste jaotamine institutsionaliseeritud struktuuride ja protsesside kaudu Sümboolne Mittemateriaalsete väärtuste ja hüvitiste jagamine. Poliitilise arengu protsessid: 1. Poliitilne areng (sõltuv suurus) ilmneb vastusena majanduslike ja sotsiaalsete süsteemide (sõltumatud suurused) arengule. Baseerub ajalooliste süsteemide( 18-19 saj. ) arengu ideel. 2. Poliitilise arengule võib olla ka vahendiks sotsiaalse ja majandusliku arengu saavutamisel. Iseloomustab viimasel 40 aastal arenenu ja poliitilis tugevust omandanud riiki. Poliitiline institutsionaliseerumine ja langus:
käitumise jätkamine ning püsiva soovitud käitumisviisi saavutamine. Väärtuste vahetuse hindamine. Probleemse käitumise asendamine soovitud käitumisega, soovitud hoiakumuutus või ühekordne käitumisakt (sõltuvalt sellest, mis on konkreetsel juhul sotsiaalturunduse ,,tooteks"), igasugune muudatus on inimese puhul seotud kulu v hinna mõistega. Harjumuste või tõekspidamiste minetamine on alati seotud kas materiaalsete või vaimsete/mittemateriaalsete kulutustega. On oluline hinnata saadava tulu (kasu isiklikust või ühiskondlikust heaolust) ja kulu (vahekorda ning vastavalt sellele disainida turunduskontseptsioon nii, et saadav tulu tunduks suurem, kui tajutud kulu. ( Vt. ,,4 P mudel sotsiaalturunduses") Konkurents. Oluline on kaardistada konkurentsisituatsioon. Konkurents sotsiaalturunduses välejndub n.ö. sisemise ja välise konkurentsina. Sisemine
kinnisasi külgneb avaliku teega kui nii on vähem koormav. Seega pole iseenesest kahe juurdepääsuõiguse olemasolu välistatud, tuleb aga arvestada proportsionaalsuse nõuetega. Olenevalt asjaoludest võib juurdepääs üle mitme kinnisasja vähem koormav kui üle ühe. Riigikohtu otsus nr 3-2-1-141-04 Kraavi sulgemine naabri poolt, liigniiskus maatükil > omandiõiguse rikkumine, negatoorhagi (p89). P143 reguleerib teisel kinnisasjal inimtegevusest tekkinud mittemateriaalsete mõjutuste talumist / tõrjumist, kuid mitte voolava veega seotud. Ainuüksi naabri takistatus vee äravoolus ei õigusta teda rikkumast naabrusõigusi. Riigikohtu otsus nr 3-2-1-33-05 Eraõiguslikku nõuet ei saa põhjendada üksnes avaliku õiguse normide rikkumisega (nt õigusvastaselt püstitatud ehitis). Varjav mõjutus (nt valguse varjamine ehitisega) on p89 järgi keelatud vaid siis, kui ehitis ei ole av. Õigusega kooskõlas ning lisaks rikutakse teise
olemasolevad majanduslikud, administratiivsed ja juriidilised meetmed ning inimeste arusaamised ja tõekspidamised elu kvaliteedist. Eesmärk on mõistusliku elukeskkonna ehk noosfääri arendamine. Keskkonnaökonoomika on arenev teadus. Edaspidi täpsustub ta ainevaldkond, täiustuvad kasutatavad meetodid ja selguvad suhted teiste teadusaladega. Väga aktuaalne ja perspektiivne probleem on materiaalsete ja mittemateriaalsete hüvede võrdlev majanduslik hindamine ning nende käsitlemine inimese ja ühiskonna seisukohast ühtse kompleksina. Kõikide hüvede ühtne majanduslik hindamine avab autori arvates uue tee tarbimise materiaalsuse vähendamise teaduslikul käsitlemisel, mis on kindlasti jätkusuutliku arengu üks võtmeküsimusi. 2. NÕUDED SUPLUSVEELE JA SUPELRANNALE § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse nõuded suplusveele ja supelrannale (edaspidi supluskoht), suplusvee
Tasakaalustamatusega (disproportsioonidega) on võimalik vähemalt mingi lühema perioodi jooksul arengut forsseerida. Kuid pikemas perspektiivis võib selline tegutsemine suure tõenäo- susega tekitada raskusi ja tagasilööke. Areng hõlmab lisaks majanduslikule arengule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; demograafiline areng jne. Arengustrateegia valik sõltub paljudest teguritest: riigi (rahva) ajalooline arengukogemus; kultuurikontekst; psühholoogiline kliima; ühiskondlik-poliitiliste grupeeringute jõuvahekord; välismaalt pärinevad mõjud jne.
annaabi.ee 
