Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Agraar-, industriaal- ja infoühiskond ning globaliseerumine (0)

1 HALB
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Agraarühiskond: peamised majandusharud on alepõllundus, karjakasvatus , käsitöö, kaubandus ja rannikualadel kalapüük. Tööjõuks on inimeste enda jõud, loomajõud, tuul, vesi(veskid, tuulikud ). Linnu vähe ja need on väikesed. Kehtis elatus- ehk naturaalmajandus ning puudus maailmamajandus. Kaasajal levik väike, aga kehtib Aasias, Aafrikas, Okeaanias. Transport: laevad. Rahvastiku uuenemine: trad . Põlvkondade vaheldumine , mis hiljem asendub demogr. Plahvatusega. Industriaalühiskond: üleminek masinalisele suurtootmisele ja klassiühiskonnale. Peamised levikualad Hiina, Taiwan , India, Mehhiko . Riigi osa majanduses on väga suur, tekivad segatalud ja suurtalud , vee-ja tuuleenergia asenduv nafta , söe ja maagaasiga ning toodetakse ka elektrit. Transport: bussid jne. Rahvastiku uuenemine: demogr. Plahvatus.
Infoühiskond: Suur osatähtsus infotehnoloogial, globaliseerumine ja tähtsal kohal mittemateriaalsete tööhüvede tootmine ja teenindussektori oluline kasv. Levik: Jaapan, Lääne-Eur, P-Ameerika.
Riigi osa majanduses on madalam. Hästiarenenud metsanudskompleksid ja intensiivne põllumajandus. Fossiilsed kütused, päikese-, tuule- ka vee energia. Transport muutub odavamaks ja kiiremaks. Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse ja kehtib ühtne maailmamajandus.
Arengutaseme näitajad: Sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks, sündimus, väikelaste suremus , keskmine eluiga, kirjaoskuse tase/haridustase, põllumajandus ja elektrienergia tarbimine.
*Globaliseerumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu side- ja transpordivahendite arengule.
Majanduslik integratsioon : rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne)
Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides.
Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, Mõju: Arenenud maadele: Investeerida võimalik ükskõik millisesse maailma nurka,; Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste areng teeb suhtlemise lihtsamaks ja kiiremaks; Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut. Arengumaad: Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse ning nende mahajäämus suureneb veelgi. Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel. Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine.* a) iseseisev industrialiseerumine- üleminek uuele tootmissüsteemile toimub loomuliku arengu käigus, riik on sellest huvitatud b) sõltuvindustrialiseerumine- üleminek on teise riigi poolt peale surutud, arendades endale kasulikke majandusharusid ning riigi kui terviku areng on ebaühtlane. Majanduse arengu eeldused: kapitali olemasolu, tööjõu hulk ja kvaliteet, laenude võimalused, toetused, soodustused agraarühiskond- ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks., industriaalühiskond- ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. infoühiskond- on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Korilus- marjade , juurte, puuviljade, seente, seemnete, mugulate, ka pisiloomade, putukate jms loodussaaduste korjamine toiduks. geograafiline tööjaotus- tööjaotus piirkondade vahel, mis toimub nende piirkondade mingi tööstus- või põllumajandustoodangu tootmisel või teenuste pakkumisel . rahvusvaheline firma- firma, mis tegutseb mitmes riigis. SKT- rahvamajanduse kogutoodangu osa, mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil mingi ajavahemiku jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumahtu rahalises väljenduses. inimarengu indeks- ÜRO poolt arvutatav riigi heaolutaseme näitaja, mis arvestab haridustaset, kaskmist eluiga ja sisemajanduse kogutoodangut ühe inimese kohta. majanduse struktuur- majandusharude erinev vahekord . Primaarne-majandustegevuse sektor, mis hõlmab põllu-ja metsamajandust ja kalandust. Sekundaarne -töötlev tööstus, ehitus. Tsertsiaarne teenindussfäär (kaubandus,pangandusjne) Kvaternaarne- -..- sümboliseerib postindustriaalne tootmisviis ja infoühiskond, kõrgtehnogloogia. Arengumaa- madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riik. arenenud riik- on riik, mis kuulub kõrgema arengutaseme ja arenenud turumajandusega tööstusriikide hulka. Logistika- õpetus turustusega seotud füüsiliste toimingute otstarbekast korraldamisest, mis hõlmab toodete ja nende kohta olemasoleva teabe kulgemise detailset käsitlust. Monopol- ainuõigus toota mingit kaupa, osutada teenust ja määrata hindu. Elatusmajandus- olukord, kus kõiki olulisi majanduslikke hüvesid toodetakse oma tarbeks, jaotatakse tootjate vahel ja tarbitakse ise. traditsiooniline tootmisviis- vara-ja hilisagraarne tootmisviis , industriaalne tootmisviis-tootmisviis, mis baseerub tehnika progressil ning kus tehnoloogia nõuab suurte inimhulkade hästikorraldatud koostööd. postindustriaalne tootmisviis- tänapäeva moodsaim tootmisviis, mille peamiseks tunnuseks on vaimse töö ja teenuste ostamise muutumine kogu majanduse aluseks.
Agraar--industriaal- ja infoühiskond ning globaliseerumine #1 Agraar--industriaal- ja infoühiskond ning globaliseerumine #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 67 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anisa V Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED
4
docx

GEOGRAAFIA KORDAMISK�SIMUSED

Korilus Agraarühiskond Tööstus(industriaal)ühiskond Infoühiskond Lühiiseloomustus Elatusmajandus- Üleminek Algas seoses masinate Tööjaotus, igasuguste söödavate põllumajandusühiskonnale, kui kasutuselevõtuga; hüvede tootmine; viljade, juurikate inimesed käid paikseks ja hakkasid põllumajandus, kaubandus ja infotehnoloogia suur kogumine; põldu harima

Maailma majandus- ja poliitiline geograafia
Ühiskonnageograafia I konspekt
10
doc

Ühiskonnageograafia I konspekt

ÜHISKONNAGEOGRAAFIA I KURSUS ­ Muutused ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia ­ sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus ­ hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid ­ majanduses tegutsejad Maailmamajandus ­ kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis ­ eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus ­ spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine ­ Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria ­ kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine ­ kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav

Geograafia
Maailma ühiskonnageograafia
29
doc

Maailma ühiskonnageograafia

MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus

Geograafia
Geograafia
29
doc

Geograafia

MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus

Geograafia
Geograafia mõisted
1
odt

Geograafia mõisted

Liitriik. -koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. Konföderatsioon e. riikide liit- ühendus, kus on mitu suveräänsuse säilitanud liikmesriiki. Poliitiline kaart- maailma või mõne selle osa jaotumine erinevat liiki riikide vahel. Maailmamajandus ­ kõikide maailma riikide rahvamajandused, käsitletuna nende omavahelistes seostes ja suhetes, nagu need ilmnevad maailmaturul, rahvusvahelistes arveldustest, riikidevahelistes laenusuhetes ning rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide tegevuses. Tootmisviis ­ ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Agraarühiskonnas tegeleb enamik selle liikmeid põllumajanduse või kalapüügiga ja tööd tehakse peamiselt käsitsi. Industriaalühiskond ­ ühiskond, millesse Põhja riikides on hakatud üle minema alates 1970

Geograafia
I Muutused ühiskonnas
16
doc

I Muutused ühiskonnas

Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu

Globaliseeruv maailm
Mailmamajanduse kordamine
8
rtf

Mailmamajanduse kordamine

kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas, vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. Too välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed ( tagajärjed). Positiivsed *Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel *Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka. *Rikkad muutuvad veel rikkamaks ( u. 20 % Maa elanikest)

Geograafia
MUUTUSED ÜHISKONNAS JA MAAILMAMAJANDUSES
6
docx

MUUTUSED ÜHISKONNAS JA MAAILMAMAJANDUSES

vajadus laieneda uutele turgudele, et leida oma toodetele uusi tarbijaid ja suurendada sel moel tootmismahust tulenevat mastaabisäästu. Ettevõtteid viidi riikidesse, kus on odavam tööjõud, leebemad keskkonnakaitse nõuded, madalamad maksud või muud sisendi hinda alandavad tegurid, et tootmiskulsid vähendada. 5. Analüüsi rahvusvaheliste firmade mõju. Rahvusvahelised firmad mõjutavad suurel määral investeeringute liikumist ja riikidevahelist kaubandust ning reklaami kaudu ka tarbijate ostukäitumist. Ettevõtte poliitikast sõltub, mis riikidesse rajatakse tehaseid, kellelt allhankeid tellitakse ja millistes maades müüki korraldatakse. Ettevõtted annavad kohalikele inimestele tööd. Raha lisandumine riigi majanduse ja uute tehnoloogiate ülekanne elavdab majandust ja parandab inimeste heaolu. 6. Millised muutused on toimunud tootmises ja selle paigutuses? Too näiteid tekstiili- ja rõivatööstuse kohta.

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun