....................................8 KOKKUVÕTE................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................11 Mis on inimene 3 Sissejuhatus 20. sajandi esimese poole väga mõjukas juudi soost saksa filosoof Ernst Cassirer (1874- 1945) ei ole Eestis just eriti tuntud. Üks tema põhiteostest Uurimus inimesest on kindlasti sobiv sissejuhatus tutvumaks tema loomingu ja vaadetega (eestikeelne tõlge ilmus trükist 1999.a.). Oma elu viimased kümmekond aastat tegeles Cassirer sümboolsete vormide filosoofia rakendamisega inimkultuuri erinevate valdkondade uurimisel. Selle perioodi olulisemaks tulemiks ongi juba eelpool nimetatud teos, mis on ühtlasi minu referaadi allikmaterjaliks
võetaksegi kokku sõnaga psüühika. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psühhoanalüütiline strateegia: Freud · Das Unbewusste TEADVUSTAMATUS · Psüühika kolm instantsi: o id (das Es) MISKI o ego (Ich) MINA o superego (Überich) ÜLEMINA Lacan · ,,puudumise olukord" · ... mida üritatakse ületada kolmes registris: o imaginaarne o sümboolne o reaalne III loeng NB!! EKSAMIS ON POOLED KÜSIMUSED TEKSTIDE KOHTA JA ÜLEJÄÄNUD LOENGU TEKSTIDEST... Maailm on see tervik, mis moodustab inimestele vastuse küsimusele kus. Maailm on see koht, kus kõik on ja mis struktureerib seda kõike. Meeleolu kaudu tajume seda suurt tervikut. Eetika ehk praktiline filosoofia 1. klassikaline paradigma Sokrates 18 saj. · Milline on hea elu? Mis on õnn?
Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada. Mul on uskumus, et homme hommikul päike tõuseb. Ja kui homme tõuseb, saan ma teada, kas minu uskumus on ka tõene. probleem: see , et ma seda uskusin ja see on tõene, ei ütle mulle veel midagi selle kohta miks see on õigustatud. Kuidas ma tean seda? R.DESCARTES-MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN-praktiline eristus kust saada tõsikindlat teadmist? Absoluutselt kõiges kahtlen Iseenda ole
• Nt Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv
• Selliselt formuleeritud väiteid oli vaja süllogismi jaoks, milles onoma (1) on laiendatud kvantoriga.
• Ülekanne (metaphora) seisneb selles, et asjale antakse teise asja nimi.
• A. metafoorikäsitlus põhineb arusaamal, et nimed kuuluvad asjade juurde ja ainult erandkorras
(luules) võib nimesid üle kanda. (tänapäeval ei pea paika)
• Metafooride käsitlus Poeetikas on esimene teadaolev empiiriline keeleteaduslik käsitlus: A. näitab,
kuidas me mõnikord saame aru sõnadest ka siis, kui need ei ole oma tavalises tähenduses. Kasutab
poeetika ühe näitena: laev seisab ankrus. Laev ei saa seista.
• Veel üks näide Poeetikast:
• Mõnel
tegelikkuses on niiviisi või ei. Väide koosneb anomast ja rhemast. Nt, Väide = onoma(1) + rhema rhema = koopula + onoma(2) Nt Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv Metafoorist: metafoor seisneb selles, et asjadele antakse teise asja nimi. Tema metafoorikäsitlus põhineb sellel, et nimed kuuluvad asjade juurde ja ainult erandkorras, nt luules, võib neid nimesid üle kanda. Metafooride käsitlus Poeetikas on esimene teadaolev empiiriline keeleteaduslik käsitlus: A. näitab, kuidas me mõnikord saame aru sõnadest ka siis, kui need ei ole oma tavalises tähenduses. Näiteid metafoorist A. mõttes üldine üksik Laev seisab (kuigi tegelikult on ankrus) üksik üldine kümme tuhat(kuigi tegelikult palju) üksik üksik minu näide: hiir(kuigi tegelikult arvuti osa) analoogia kevad suvi sügis
nõid) Inimese suhe ühiskonnaga- seineb tugev vastasseis Suulise kultuuri väljalöömist saab seostada ühiskonnas toimuvate suurte muutustega nt. Sõjad, haigusepideemiad, kriisid jne. Meditsiinis-> nt antibiotikumide kõrvalnähtude avastamisel pöörduti rahvameditsiini juurde. Huvitav artikkel: Vepsa rahvausu põhjal. "Rahvausund tänapäeval" 1995 . Mees suhtleb metsaga Kirjandust Juri lotman (1922-1993) rmt. Semiosfäärist , 1992 lk 77 jj Ernst Cassirer (1874-1945) rmt uurimus inimesest 1999 Jack Goody (1919) rmt Metsiku mõtlemise kodustamine 2000 [1977] Jaan Sootak " Möögaga leegi vastu" Akadeemia nr 4, 1990 Arhailine arusaam karistusest Keelust üleastumine lepitus Ohverdamine karistus ( lindpriius, veretasu). Keskaja arusaam karistusest Karistaja ja kahjukannataja lahusus - Psühkoloogiline alus: kättemaks - Ajalooline põhjendus tavaõigus
Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. Donatus (3. saj pKr) - kaks ladina keele grammatikat Varro (116 eKr – 27 eKr) Andis suure hulga etümoloogiaid, millest enamus olid naeruväärsed ja seetõttu said hiljem palju kriitikat. Esimesena sõnastas vastanduse indiviidi keelelise vabaduse ja keele kui konventsiooni vahel. 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide põhjused) Grammatika oli seega keskaegse hariduse alustala, nii vaba kunstina kui vajadusena ladina keelt kasutada. Säilinud ladina paistab, et tegelikult õpetatav keel oli ikkagi tolleaegne teadusladina keel, mitte enam klassikaline ladina keel. Hiliskeskajal (umb. alates 1100) hakkab tekkima ka muude keelte grammatikaid (iiri, kõmri, provansi, islandi).
Väljatõrjutu (mida teadvusesse tuua ei saa) mängib olulist rolli meie käitumise kujundamises. Psüühika kolm instantsi (eristust): ...MISKI (das Es)- mis moodustab isiksuse tuuma, see on sünniga kaasa antud, moodustab meie psüühilise energia allika ja meie elu jõu. Energia investeerimisel objektidesse tekibki nauding, iha. ... MINA (Ich)- tekib miski pinnale ja on kaasasündinud kaasasündinud instantsi osa, mis on tekkinud välismaailma mõjul. Püüab kehtestada reaalsus printsiipi. Nagu ratsanik, kes peab ohjeldama hobust. ...ÜLEMINA (Überich)- ammutab oma energia miskist kuid suunab selle miskile vastu. Miskivastane energiline reaktsioon. Piirab, keelab ja sanktsioneerib. Moraalsed piirangud. Lacan- kujutab meie teadvus endast tähistajate jaga. Tähistaja ja tähistatava vahel on ületamatu barjäär. ... puudumise olukord. Ta leiab, et sümbol, sõna, mille asja surm, mille ta fikseerib (puuduv asI) asendub sõnaga. Iha suunatud
ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teoseid, olles raamatut) palve vormis kogu oma elu. samal ajal mõjustatud kreeka ja araabia filosoofia · Ta sündis 354 a. Tagaste linnas Numidias (Põhja- uusplatonistlikust traditsioonist. Aafrikas). Isa Patricius oli pagan ja Rooma · Oma ajastu üks tähelepanuväärsemaid ohvitser, ema Monica oli kristlane. loodusuurijaid
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ........................................9 1. ÜLIÕPILASTÖÖDE T
lõpetas 1903 Tartu Ülikooli. 1911 alustab usulise kogemuse eksperimentaalset uurimist. Dorpati religiionipsühholoogia koolkond (T.Lehtsaar, Mõnda Dorpati religioonipsühholoogia koolkonnast. EPL Laualeht, 1992, 17, lk. 6). Jakob Johann von Uexküll (1864-1944) Elulugu. 1864 sündis Keblastes, Läänemaal. 1884-1888 zooloogia ja anatoonia õpingud Tartu Ülikoolis; 1928 Puhtu suvekodu rajamine; 1944 sureb Capril. Vitalism. Elu on rippumatu ja eneseküllane reaalsus, mida ei ole võimalik ammendavalt kirjeldada füüsika ja keemia terminites. Elu avaldusi tuleb kirjeldada nende endi tasandil ja neis vormides, nagu see eksisteerib (fenomenalism). Omailm (Umwelt). Ei ole olemas absoluutset reaalsust, mis ühine kõigile organismidele. On palju erinevaid maailmaid, milles mingi organism elab ja mis erineb maailmast, milles teised organismid elavad. Pole asju üldse, on vaid "nahkhiire asjad" ja "siili asjad".
tähendustest. Peirce'i märgitüpoloogia: I märk ise oma olemuselt. Seotud objektiga läbi esmasuse, mingi kvaliteedi. Näiteks: (IKOONILINE MÄRK) On see õun või kirss ? Märgi oluline omadus: Me ei aja teda segi asjaga II märk suhtes objektiga. See on kõige tähtsam kaks objekti on omavahel seotud. Näitab suhet ja suunda. Näiteks. (INDEKSAALNE MÄRK) III märk suhtes interpretanti. Üldine seaduspära, omadus, reegel või seadus. Näiteks õun sümboolne, ühelt poolt üldine, teiselt poolt suvaline ta on kokku lepitud. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksaalsed märgid (indeksid) võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm. Peirce'i üks tähtsamaid järglasi oli Charles Morris. ,,Foundation of the Theory of Signs" , ,,Signs, Language and Behaviour". Tal oli kolm kõrgemat haridust, uuris sotsiaal(käitumis)psühholoogiat, huvitus teoloogiast
Psüühika- inimese võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühhoanalüütiline antropoloogia- Freud leiab, et on olemas mitmeid psüühilisi protsesse, mida ei ole võimalik teadvustada. Psüühika kolm instantsi: id- miski, ego- mina, superego- ülemina. Lacan-puudumise olukord- milliegi puuduva teadvustamine, mida üritatakse ületada ihade kaudu (kolm registrit: imaginaarne, sümboolne, reaalne). Analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia- kuidas on vaim ja keha seotud? Kas vaim asub kehas mingis kindlas kohas? On erinevad käsitlused seoses vaimu ja kehaga. Esimesena väidetakse, et vaim ja keha eksisteerivad eraldi (dualism). Teiseks füsikalistlik redukstsioon- tegelikult on olemas ainult keha, aju, ajuprotsessid, see, mida nimetatakse vaimuks, on vari, mille heidab see, mis on tegelikult olemas. Vaim ei eksisteeri surmajärgselt. Teadvuse kogemuse
Põhjus miks midagi tehakse; miks miski toimub GRAMMATILINE LAUSE vastab emakeele kõneleja grammatilistele arusaamadele. Emakeelne kõneleja eksib stiili, mitte grammatikaga. VASTUVÕETAV LAUSE on grammatiline, aga peab vastama kontekstile ja olema hetkeolukorras, situatsioonis vastuvõetav. TRANSITIIVNE LAUSE on sihiline, INTRANSITIIVNE LAUSE sihitu. 10. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Süntaktilisi teooriaid: 1. generatiivne süntaks: Noam Chomsky (1957 Süntaktilised struktuurid) Generativismi põhiteesid: 1. Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused. Reeglid koostatakse, et näidata, kuidas lause sünnib. Tootvad reeglid on ise seletus. Alguses välistas tähenduse, mis polevat keeleteaduse asi. 2
keelekollektiivi, kes teda kasutab, on tähistaja mitte vaba, vaid pealesunnitud. F. de Saussure Ühikute omavaheline seos keelesüsteemis 2 tüüpi suhted süsteemi liikmete vahel -- süntagmaatilised ja assotsiatiivsed. Kumbki tüüp tekitab oma väärtuste rea. Süntagmaatilised -- lineaarsed assotsiatiivsed -- tähekujulised ¤ Viimased võivad tekkida akustiliste kujundite või tähistatavate sarnasuse põhjal Sünkroonia on ainuke tõeline reaalsus rääkija jaoks. Lingvisti jaoks diakrooniast olulisem. Valdkond - üldgrammatika. Diakroonia olemus väljendub nihkes tähistaja ja tähistatava vahelises suhtes. Diakroonia on seotud süsteemi elementidega, mitte süsteemiga tervikuna, kuid mõjutab tervet süsteemi. Hodge, Robert & Gunther Kress (1988). Social Semiotics. Cambridge: Polity Kasutades Saussure´i skeeme ehitavad sotsiosemiootika võrgustiku.Nende semiootika käsitleb 1) kultuuri, ühiskonda ja poliitikat
Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. 17
Preliminaries to Speech Analysis: The Distinctive Features and Their Correlates Ütlevad et vokaalid ja konsonandid pole häälikute klassid, vaid on tunnused Loomulik keel (LK) Võib käsitleda masina/algoritmina, mis tekstivälise reaalsuse paneb vastavusse mingile tekstile selles keeles Nt eesti k võime väljendada 1kõik mida, va asjad mida me ei oska neid asju mida me ei oska väljendada, ei ole olemas Malelaud- saab mängida erinevaid mänge: male, vene kabe, inglise kabe, tsapajev jne Semantika Tähenduse probleem Filosoofias, loogikas, keeleteaduses, kunstis Semantika loogikas ja filosoofias: Gotlob Frege (1848-1925) Rudolf Carnap (1891-1970) Willard Van Orman Quine (1908-2000) Kaarlo Jaakko Juhani Hintikka (1929-2015) C.K.Ogden, I.A Richards "The meaning of meaning : a study of the influence of language upon thought and of the science of symbolism" raamat keskpärane, kuid sellest saanud hitt, trükitakse siiamaani
igasugusest mitmetähenduslikkusest leida keel, mis lõpuks fikseeriks selle, mida me öelda tahame. 20. sajandi II poolest on üha enam veendutud sellise ettevõtmise tulutusest. Ega keele elementide ja nende fikseerimise kaudu me keele saladuseni ei jõua. Tähendused ei peaks olema fikseeritud, vaid voolavad, ujuvad. Sõnade tähendused mitte ainult ei teisene, vaid muutuvad ka üksteise vastanditeks. Ei sümboolne ega kirjalik keel oma mingisugust eelist suulise kõne ees. Kui me kasutame sõnalist keelt, kasutame sõnu nii, et nende tähendused kogu aeg muutuvad. Keeles väljendatavaid tarkusi üles kirjutada ei saa, sest siis kaotavad nad oma mõtte. Mitmed tuntud filosoofid ei kirjutanudki oma mõtteid ülesse. Kokkuvõtteks: Üks lugu räägib alati rohkem kui need sõnad, mida ta endas sisaldab Poliitikafilosoofia ...on filosoofia valdkond, kus küsitakse:
Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917) 1871 Primitive Culture Creation - foundation Antrop. kõige tavalisem tuumperekond, monogaamiline perekond on väga tavaline igal pool. Meeste naiste kooselu sellises vormis nagu tänapäev . Katoliku kiriku abielu lahutumatuse põhjendusmüüt. Antropoloogiliselt pole see väga tavaline. Probleem, et on mingid müütilised põhjendused, mis sarnanevad primitiivsetes ühiskondades olnud põhjendusmüütidega. otsiaalsete suhete mobiilsus on.... Evolutsionistlik antropoloogia läheb veidi teistmoodi nende loomislugude kallale. Miks on üldse hakatud selliseid lugusid rääkima, et oli selline suur hiiglane ja jumalad mõtlesid, et temaga tuleb midagi ette võtta, ta tapetakse, tema kehast saab maa, verest jõed, järved, mered... Tegemist on maailma primitiivse seletusega. Tekib mingisugune skeem. Tylor eeldab, et inimesed on algusest peale püüdnud maailma ratsionaalselt liigendada. See idee on üle võetud kogu kultuur- ja sotsiaalantropoloogias
9 Cicero (106-43 eKr) ........................................................................................ 6 1.10 Plotinos (204-270 pKr) ................................................................................ 6 2 KESKAJA FILOSOOFIA ..................................................................................... 8 2.1 Ireneus (u 125-202) ......................................................................................... 8 2.2 Augustinus Aurelius (354-430) ....................................................................... 8 2.3 Thomas Aquinost (1225–1274)....................................................................... 8 3 RENESSANSS .................................................................................................... 10 3.1 Bernardino Telesio (1509 – 1588) ................................................................ 10 3.2 Giordano Bruno (1548 – 1600) .....
Üldine alge termin on SUBSTANTS- mis on kõikidel ühine? Ühise alge otsimine. Siin mõtlejad jagunesid: 1. Monism (mono) monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. 2. Dualism (duo) dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm; materiaalne ja vaimne ehk mentaalne. Nähtused ja asjad koosnevad kahest asjast. 3. Pluralism pluralistid, mitme alge käsitlus, vähemalt 3. Empedokles temal oli nelja juure käsitlus, et maailm koosnes neljast juurest maast, õhust, tulest ja veest. 2. Teine tasand on seotud TUNNETAMISEGA tunnetusõpetus ehk gnoseoloogia.
raskusjõul ülevalt alla liikumisel tekivad ennustamatutel ajamomentidel ja ennustamatutes kohtades põhimõtteliselt mittejälgitavad kõrvalekalded. Sellele ideele tugineb üks tänapäevase iseorganiseerumise teooria (nn. dissipatiivsete struktuuride teooria) rajajaid -- Ilya Prigogine (19172003), kes on kasutanud printsiipi ,,korrastatus fluktuatsioonide kaudu". KESKAJA FILOSOOFIA (II - XIV S.) PATRISTIKA ehk kirikuisade õpetus (IIVI sajand). Patre = isa. Aurelius AUGUSTINUS (IVV s.) Keskaja kuulsaim teoloog. Põhiteos "Pihtimused". Jumala looming väärib ülistamist (seda Augustinus oma teoses ,,Pihtimused" peamiselt tegigi). Augustinuse arutlused aja mõistest. Augustinus väitis: "Jumal lõi taeva ja maa mitte ajas, vaid koos ajaga." ,,... minevikku enam ei ole, tulevikku veel ei ole." Prohvetid ei saa ennustada tulevikku. On olemas 3 aja komponenti -- 3 olevikku: mineviku olevik, oleviku olevik ja tuleviku olevik. Kõik nad eksisteerivad inimese hinges
ÜLIÕPILASTE UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1 TÖÖ ÜLESEHITUS............................................................................................................4 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA VORMINDAMINE...............................................................5 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus........................................................................................5 2.2 Pealkirjad.....................................................................................................................5 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal......................................................................6 2.3.1 Joonised ja tabelid...........................................................................................6 2.3.2
tsiviliseeritu eristus, võib ka metslastel oma kultuur olla. 4. Psühholoogilised definitsioonid rõhutavad kultuuri tähtsust probleemide lahendamise vahendina. Kultuur võimaldab inimestel suhelda, õppida, ja rahuldada nende emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi. 1) Kultuur kui adaptatsioon e kohanemine keskkonnas e kultuur kui probleemide lahendamise vahend Mitmekülgne ameerika humanitaar & sotsioloog William G. Sumner, Albert Keller 1927. The Science of Society. Teatud hulk inimeste kohanemisi oma keskkonnaga moodustab nende kultuuri või tsivilisatsiooni. Need kohanemised on saavutatakse ainult läbi tegevuse varieerimise, selektsiooni ja pärimise kombinatsioonis. The sum of men's adjustments to their life-conditions is their culture, or civilization. These adjustments are attained only through the combined action of variation, selection and transmission. Austraalia-Briti antropoloog Ralph Piddington 1950
Psühholoogia gümnaasiumile TÜ kirjastus, 2002 2. Psühholoogia ajaloost Katselise ehk eksperimentaalsepsühholoogia üks rajajatest Hermann Ebbinghaus on tabavalt öelnud, et psühholoogial on lühike ajalugu, kuid pikk minevik. See tähendab, et juba antiikajal tekkisid esimesed inimeseõpetused, kuid teadusliku psühholoogia tinglikuks sünnimomendiks peetakse aastat 1879, kui Wilhem Wundt (1832-1920) sisutas Leipzigi Ülikoolis paar ruumi , kus hakati tegema inimese psüühika uurimise katseid. Inimes kohta saab andmeid koguda ka plaanipärase vaatlusega, mille üks oluline liik on sisevaatlus ehk introspektsioon (ld introspectare ,,sisse vaatama"). See oli eriti populaarne 100a tagasi.Tänapäeval kasutatakse seda meetodit täiendavate andmete kogumiseks katses. 2.1 Antiikaja psühholoogia Aristoteles`e (384-322 eKr) teos ,,Hingest"( hing- kr psych) peetakse esimeseks põhjalikuks p
EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne) Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs (vrd Ihonen 1996: 10) kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama) Mõned küsimused, mida võib esitada eepilisele tekstile Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme me ära, et tekst on fiktsionaalne? Kes jutustab? Millisest perspektiivist me `näeme' tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg Teksti aeg mingiks loo ajav
asukohamuutustele. o Saaja väljendab omanduse ülekande lõpp-punkti o Siht väljendab paiknemise muutuse lõpp-punkti o Asukoht o Tee o Instrument o Kogeja Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel): • SOV 45% • SVO 42% • VSO 9% • VOS 3% • OVS 1% • OSV ? 10. Süntaktilisi teooriaid: generatiivne süntaks, valentsiteooria, konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus. Generativism Noam Chomsky rajatud koolkon(na)d: generatiivsed hargmikud ja süntaktilised transformatsioonid, tihti samastatav formaalse süntaksiga. Oluline nii eraldi suunana kui arvutilingvistika seisukohast. Noam Chomsky: • Keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised (õiged) laused; • Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni; • Süva- ja pindstruktuuri eristamine;
· Teosed · Mateeria on vormi võimalikkus (Dynameis), vorm aga on · Varajased teosed olid dialoogid, neist on säilinud vaid mateeria aktuaalsus (energeia), see on lõpule viidud fragmente. reaalsus. · Meistriaja teosed moodustavad nn. CORPUS · Mateeria pidurdab, vorm ehitab üles. ARISTOTELICUM'i. · Loodus on mateeria vallutamine vormi poolt. Elu · Kirjutiste arv ulatub sadadesse. võidukäik.
Friedrich Wilhelm Nietzsche Tallinn 2008 Sisukord: lk 1 : Sissejuhatus lk 2 : Elu ja looming lk 3 : Elu ja looming lk 4 : Vaated lk 5 : Vaated lk 6 : Vaated lk 7 : Vaated lk 8 : Kokkuvõte lk 9 : Arvamus lk 10: Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: Referaadi eesmärgiks on uurida Friedrich Nietzsche elu ja loomingut ning tutvuda tema filosoofiliste vaadete ja tõekespidamistega. Eraldi eesmärgiks on ka referaadi koostamise tulemusena laiendada maailmavaadet ja omandada teisi vaatenurki maailmaasjdele lähenemiseks. Nietzschet võib tõlgendada õigesti ja võib tõlgendada valesti. Kõige kuulsam valesti tõlgendaja oli kahtlemata kolmandat "Reich'i" juhtinud Adolf Hitler kelle täitumatuks unistuseks oli üliinimeste rassi loomine. Üliinimese teooriaga oli lähemalt tutvunud ka Jokela koolimõrvar. Nietzsche näol on tegemist kahtlemata äärmusliku individualismiga ja kui ta ka räägib hulkadest mõtleb ta aga ainult indiviidi. Elu ja looming:
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics Ilona Tragel [email protected] Lossi 3 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. C++; esperanto k.) Tuntumad tehi
..................................................13 Indoeurooplased...................................................................................................................13 Semiidid................................................................................................................................13 Keskaeg..........................................................................................................................................14 Augustinus (vt Lisa 15).............................................................................................................14 Aquino Thomas (vt Lisa 16).....................................................................................................14 Renessanss.....................................................................................................................................15 Barokk................................................................................
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
oma tähelepanu tavalise inimese igapäevaelule (talupojakultuur). Uueks etnoloogiaks on Cultural Studies, sest tänapäeval on rahva mõiste vaja ümber def-ida. Strateegiate, teoreetiliste paradigmade, objektide paljusus. Puudub oma kanooniline bibliograafia, millele toetuda. Enesereflektiivne, üritab vastata küsimusele "mis toimub", anda mõtlemisviise, ellujäämise strateegiaid. Roland Posneri käsitlus kultuuriliste faktide maailmast: Kuigi ei ole üldtunnustatud määratlust kultuurilise fakti mõiste kohta, valitseb siiski kokkulepe, millised kultuuriteaduse osadistsipliinid uurivad milliseid faktitüüpe. Sotsiaalantropoloogia (ehk ühiskonnaetnoloogia) uurib ühiskonda, mis koosneb seal töötavatest institutsioonidest. Ühiskondliku kultuuri faktid: institutsioonid, riitused, kombed. Aineline etnograafia (material anthropology) uurib ainelist kultuuri, teiste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
