Nimi: Tööleht 1.2 Rasvad ja mineraalhapete estrid rasvhapete Rasvad on ......................................... glütserooli ja .......................................estrid, kus 1 3 ........ glütserooli molekuli kohta on ........ rasvhappe jääki (ühesugused või erinevad). Rasva tekivad glütserooli ja rasvhapete reageerimisel. Võrrand: CH2-OH CH-OH + 3C15H31-COOH CH2-OH
Estrid. (aat) Alkaanid. ( aan) a) CH3CH2COOCH3 + H2O CH3CH2COOH + CH3OH a) CH3CH2CH3 + Cl2 CH3CH2CH2Cl + HCl b) CH3CH2COCH3 + NaOH CH3CH2COONa + CH3OH b) CH3CH2CH3 + HNO3 CH3CH2CH2NO2 + H2O c) (CH3CH2COO)2Ca + 2HCl 2CH3CH2COOH + CaCl2 c) CH3CH2CH3 + 5O2 3CO2 + 4H2O Rasvhapped ja rasvad. Halogeenid. a) CH3CH2CH2Cl + NaOH CH3CH2CH2OH + NaCl a) CH3OCO(CH2)14CH3 CH2OH nukleofiilsus ja elektrofiilsus tsentrid | | CHOCO(CH2)14CH3 + 3NaOH CHOH + 3CH3(CH2)14COONa Alkoholid. (ool) | | CH2...
5. Estrite ja amiidide keemilised omadused Hüdrolüüs aine ära reageerimine veega. 1) Estri happelisel hüdrolüüsil moodustuvad hape ja alkohol. Katalüsaatorina kasutatakse tugevaid happeid (H2SO4). 2) Reageerimisel leelistega moodustuvad estrist happe sool ning alkohol. Seda reaktsiooni nimetatakse estri leeliseliseks hüdrolüüsiks. 3) Estri saamine: saadakse happe ja alkoholi omavahelisel reaktsioonil happelises keskkonnas (tavaliselt H2SO4 juuresolekul). 6. Mineraalhapete estrid · Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul). · Nitraadid lämmastikhappe estrid. Moodustuvad lämmastikhappest ja alkoholist väävelhappe juuresolekul. a) Nitroglütseriin (glütserooli trinitraat). Dünamiit lõhkeaine. b) Nitrotselluloos saadakse tselluloosi töötlemisel lämmastikhappe ja väävelhape seguga. · Sulfaadid väävelhappe estrid
o Lahustid värvid, lakid o Vahad (hästi pika ahelaga) o Mesilasvaha kärjed, küünlad; toiduks, ravimid o Taime lehed, viljad kaitseks kuivamise, mustuse, ärasöömise, külmumise eest o Vaalavaha parfümeeria o Ftalaadid ehk dihapete estrid o Plastmassi pehmendaja o Sääsetõrjevahend o PVC linoleum, mänguasjad (mürgised), torud (meditsiinis) 7. Mineraalhapete estrid Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul). o Nitraadid (HNO3 estrid) R OH + HNO3 R NO2 + H2O o Nitroglütseriin plahvatab põrutusel Südamerohi Dünamiit (n.g. + puusüsi); leiutas A. Nobel o Nitrotselluloos Püssirohi o Sulfaadid (H2SO4 estrid) H on asendunud CH-rühmaga o Fosfaadid (H3PO4 estrid)
o Lahustid värvid, lakid o Vahad (hästi pika ahelaga) o Mesilasvaha – kärjed, küünlad; toiduks, ravimid o Taime lehed, viljad – kaitseks kuivamise, mustuse, ärasöömise, külmumise eest o Vaalavaha – parfümeeria o Ftalaadid ehk dihapete estrid o Plastmassi pehmendaja o Sääsetõrjevahend o PVC – linoleum, mänguasjad (mürgised), torud (meditsiinis) 7. Mineraalhapete estrid Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul). o Nitraadid (HNO3 estrid) R – OH + HNO3 → R – NO2 + H2O o Nitroglütseriin – plahvatab põrutusel Südamerohi Dünamiit (n.g. + puusüsi); leiutas A. Nobel o Nitrotselluloos Püssirohi o Sulfaadid (H2SO4 estrid) H on asendunud CH-rühmaga
R -- COOR + R'NH2 R -- CONHR' + ROH 6. Milleks estreid kasutatakse ja kus neid esineb? Estreid kasutatakse lille- ja puulõhnade tõttu puuviljaessentsidena muuhulgas karastusjookides, kondiitritoodetes, seebi- ja parfümeeriatööstuses. Estrid on lahustiteks värvidele ja lakkidele ja neid kasutatakse ka ravimite valmistamisel. Suurtes kogustes vajatakse estreid plastmasside ja kiudainete tootmiseks. 7. Mis on mineraalhapete estrid? Mida kujutab endast nitroglütseriin? Too näiteid elusorganismidele tähtsatest fosforhappe estritest. Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul). Nitroglütseriin (glütserooli trinitraat) on õline vedelik ning võimas ja ohtilk lõhkeaine. Väga palju kasutatakse lõhketöödes näiteks kaevandustes, hoonete õhkamisel jne. Sõjanduses kasutatakse nitroglütseriini tänapäeval
Tärklis: (C6H10O5)n Jaguneb: Amüloos ja Amülopektiin On glükoosi jääkide polümeer K;omadused: 1)Reageerib J : amüloosiga=sinine;Amülopektiin=violetne 2)kuumutamisel: (C6H10O5)n=t´=(C6H10O5)x Dekstiin(saia koorik) 3)mineraalhapete või ensüümide toimel hüdrolüüsub: (C6H10O5)n+nH2O=nC6H12O6 4)Seedekulglas: (C6H10O5)n=glükoos=a)verre b)maksa c)rasvaks Tselluloos(C6H10O5)n: Looduses kõige levimum aine 1)rakukestada 2)annab taimele mehaanilise tugevuse 3)tugifunktsioon Sisaldavus:puuvill(vatt)=99% okaspuud=55% Kasutatakse:riided;paber;vatt K;koostis: On glükoosi jääkida polümeer (C6H10O5)n kus n=10.000 Kuna koostises on 3 OH rühma (C6H10O5)n=((C6H7O2(OH3))n F;omadused: 1)Tahke 2)värvuseta 3)vees ei lahustu 4)ei lahustu OH lahusdes; 5)lahustub:lahuses: Cu(OH)2+ 4NH3*H2O=(CuOH3)4(OH)2=4H2O K;omadused: 1)(C6H10O5)n +nH2O=nC6H12O6(glükoos) OH rühmade tõttu reag hapetega estreid
Tärklis on kõrgmolekulaarne aine ehk polümeer looduses moodustub rohelistes taimedes fotosünteesil. 6CO2+6H2O->C6H12O6+6O2 C6H12O6->n(C6H10O5)+ nH2O Tähtsaim keemiline omadus: 1) Mineraalhapete või ensüümide toimel hüdrolüüsib n(C6H10O5)+ nH2O -> n C6H12O6 (seedimine) Seedekulglas: n(C6H10O5) -> glükoos -> veres, maksas, rasvad Füüsikalised omadused: Tahke, valge, pulbriline aine, lahustumatu Kasutamine: toiduaine nt kartul ja jahu, tooraine -> glükoos meditsiinis, tärklisest toodetakse etanooli Valgud on orgaanilised ained mille koostises on põhielemendiks C, H, O + N, S, P ning mõningad teised.
Lämmastikhape Anett Roosa 9. a Kärdla Ühisgümnaasium Lämmastikhape Lämmastikhape (HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. Värvuseta või pruun vedelik. Laialt levinud hapetest üks tugevamaid happeid. Iseloomulik terav lämmatav lõhn, mis pisut meenutab kloori lõhna. Kuulub mineraalhapete ja üheprootoniliste hapete hulka. Lämmastikhapet sisaldub ka happevihmades. Kolmemõõtmeline mudel Füüsikalised omadused Molekuli mass: 63,0 amü Sulamistemperatuur: 231,15 K (-42 °C) Keemistemperatuur: 356,15 K (83 °C) Tihedus: 1,522×10³ kg/m³ Lahustuvus: Segunev Ohutus Suu kaudu manustamine - Võib vigastada seedeelundeid. Nahk - Võib põhjustada tõsiseid põletushaavu, arme, plekke jms. Silmad - Väga ohtlik
Väga kõrgetel substraadi kontsent reaktsiooni kiirust vaid ensüümi hulk (ja reaktsiooni tingimused). Kõrgetel subs ensüüm täielikult reaktsioonis hõivatud. Sahharoosi inversioonireaktsiooni (hüdrolüüsi) produktideks on glükoos ja frukt Reaktsioon kulgeb vesilahuses (kusjuures vee kontsentratsioon on tunduvalt su kontsentratsioonist) esimest järku reaktsioonina. Inversioonireaktsiooni kiirus o väike, seetõttu kiirendatakse reaktsiooni katalüsaatorite – kas mineraalhapete ensüümkatalüsaatorite – abil. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse lahust läbiva pol polarisatsioonitasandi pöördenurga ajalise muutuse kaudu. Seda võimaldab su lagunemisproduktide optiline aktiivsus. Sahharoos pöörab polarisatsioonitasan 66,550 ), tema inversiooniproduktide segu aga vasakule, kuna glükoos pöörab 52,50 ), fruktoos aga vasakule ([αeri] = eri] = - 91,90 ). Seetõttu reaktsiooni kulgemi pöördenurk väheneb, muutub võrdseks nulliga ja seejärel negatiivseks. Reakts
ESTRID JA AMIIDID Karboksüülhapete funktsionaalderivaadid Karboksüülhappe funktsionaalrühmas, karboksüülrühmas, asub karbonüülrühka kõrval hüdroksüülrühm. RCOOH Hüdroksüülrühm on elektronegatiivne rühm. Asendades hüdroksüülrühma teiste elektronegatiivsete aatomite või rühmadega, on võimalik konstrueerida uusi molekule. RCOCl karbüksüülhappe kloriid (halogeniid) RCOOR ester RCONH amiid Selliseid ühendeid, milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga, mis pole hüdroksüülrühm, nimetatakse karboksüülhappe funktsionaalderivaatideks. Karboksüülhappe derivaatidest on tähtsaimaid estrid ja amiidid. Estrite nimetused moodustatakse sarnaselt karboksüülhappe soolade nimetustega: CH CH COOK kaaliumpropanaat CHCH COOCH met üülpropanaat CHCCHOH COCH prop üületanaat ehk propüülatsetaat Estrid on vedelad või tahked ained, paljudel neist on meeldiv lõhn. Osal estritest on narkootiline toime, kuigi nad iseenes...
LEIDUMINE 1)mesi 1)koeensüümid 2)veri, koed, rakkud 2)vitamiinid 3)viinamarjad, marjad 3)kõik organismid 4)maisisiirup 5)puuviljad, juurviljad 6)õienektar SAAMINE Glükoosi saadakse tärklise hüdrolüüsil mineraalhapete manulusel. Fruktoosi saa- dakse sahharoosi hüdro- lüüsil. KASUTAMINE Glükoosi kasutatakse ravi- mina, energiaallikana mitme- suguste haiguste ravil, mitmete ravimite koostisosa, tekstiilitööstuses, peeglite- valmistamisel, toiduaine-ja kondiitritööstuses.
Looduses kõikides rakkudes. mugulates (kartul). levinuim polüsahhariid. (puhtal kujul ei esine) Saamine Glükoosi saadakse mineraalhapete manulusel Fruktoosi saadakse sahharoosi Aurutamise teel eraldatakse Tekib taimelehtedes Tselluloosi saadakse puidust hüdrolüüsil. suhkur siis suhkrupeedi või fotosünteesi protsessis. kõvalainete eraldamisel.
Alkoholid ja karboksüülhapped Alkoholid on sellised süsivesinikest tuletatud ühendid, milles üks või enam vesiniku aatomit on asendatud ühe või enam hüdroksüülrühmaga (-OH- rühmaga) Alkoholid ei muuda indikaatori värvi. R-alküülrühm (tuletatakse alkaani valemist lahustades ühe vesiniku aatomit) R-OH CH4 metaan ; CH3 metüül ; CH3OH metanool Metanool CH3Oh on suure süsinikuühendite rühm alkoholide kõige lihtsam esindaja. Metanooli võib saada metaani oksüdeerumisel: 2CH4 + O2 -> 2 CH3OH Metanool on värvitu, põletava maitsega mürgine vedelik, mis keeb temperatuuril 65C ja seguneb veega igasuguses vahekorras. Vähene kogus metanooli võib põhjustada raskeid tervisehädasid, sealhulgas pimedaks jäämist. Etanool CH3CH2OH on tähtsaim ja tuntuim alkohol. Etanooli saadakse glükoosi lagunemisel: C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2 Etanool on värvitu, põletava maitsega, lahustub hästi vees, keeb 78C juures, joomine te...
sool ning alkohol. Seda reaktsiooni nimetatakse estri leeliseliseks hüdrolüüsikd hüdrolüüsiks. CH3 — COOCH3 + NaOH CH3 — COONa + CH3 — OH Amiidid • 1)Amiidi leeliselisel hüdrolüüsil saadakse sool ja ammoniaak. CH3 — CONH2 + NaOH → CH3 — COONa + NH3 • 2) Amiidi happelisel hüdrolüüsil saadakse karboksüülhape ja moodustub ammooniumkatioon (NH4+ ) Amiide saadakse karboksüülhapete derivaatidest. Mineraalhapete estrid • Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul) • Nitraadid – lämmastikhappe estrid • Sulfaadid – väävelhappe estrid • Fosfaadid – fosforhappe estrid • Rasv – glütserooli (propaan1,2,3triooli) triester karboksüülhappega (tegelikult rasvhapetega). Rasvade omadused • 1) Ei märgu veega (väga hüdrofoobsed). Ei lahustu vees kuna hüdrofoobne süsivesiniku ahel on pikk.
lahustitena, värvide ja lakkide valmistamisel, tööstuslikes protsessides ainete väljalahustamiseks segudest. Paljud neist kuuluvad puuviljade ja veini lõhnabuketti. Selliseid estreid nimetatakse ka puuviljaessentsideks. Sünteetiliste estrite segudega maitsestatakse odavaid karastusjooke ja kondiitritooteid. Hästi pika süsivesinikahelaga hapete ja alkoholide estrid ei lendu, on lõhnatud. Selliseid nimetatakse vahadeks. o Mineraalhapete estrid Estreid ei moodusta üksnes KHd. Ka anorgaanilistel, nn mineraalhapetel, nagu väävelhape, fosforhape, lämmastikhape, on funktsionaalderivaate, neist tähtsaimad on estrid. Mineraalhapete estreid nimetatakse nii nagu nende soolasid. Nitraadid moodustuvad alkoholist ning lämmastikhappest väävelhappe manulusel. Kõik orgaanilised nitraadid on ebapüsivad. Nitroglütseriin (glütserooli trinitraat) on õline vedelik, võimas ning ohtlik lõhkeaine. Temaga
Tegin vajaliku lahuse ja fikseerisin reaktsiooni algusaja. Panin lahuse katse toru teatud aja tagant vaatasin näitu ja panin selle kirja. Kõige alguses tegin katse p hiljem arvutustes teha kalibratsioon. Kõige viimase tulemuse saatis mulle labo ja vmax määramine Lineweaver-Burki s on glükoos ja fruktoos: C12H22O11 + H2O uses (kusjuures vee kontsentratsioon on tunduvalt tsioonina. Inversioonireaktsiooni kiirus on e reaktsiooni katalüsaatorite – kas mineraalhapete kiirust mõõdetakse lahust läbiva polariseeritud e kaudu. Seda võimaldab suhkru ja tema polarisatsioonitasandit paremale (eripööre [αeri] = αeri] = eri] = una glükoos pöörab paremale (eripööre [αeri] = αeri] = eri] = reaktsiooni kulgemisel polarisatsioonitasandi negatiivseks. Reaktsiooni lõppemisele vastab k αeri] = sõltub eripöördest [αeri] = αeri] = eri], lahusekihi paksusest αeri] = eri], l ,c). Polarisatsioonitasandi pöördenurka
Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Üliõpilane: Teostatud: 22.02.2012. Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr. 23FK Arvestatud: FK23a Sahharoosi ensüümreaktsiooni kineetiliste parameetrite määramine Töö eesmärk ja üldmõisted: Eesmärgiks on ensüümreaktsiooni kineetiliste konstantide Km ja vmax määramine Lineweaver- Burki koordinaatides ehitatud graafiku abil (1/v sõltuvana 1/S). Samuti on võimalik määrata ensüümi aktiivsust (1 sekundi jooksul ärareageerivate substraadi moolide arv 1 grammi ensüümi toimel 1 sekundi jooksul ehk teiste sõnadega reaktsiooni kiirus ühikulise hulga ensüümi toimel). Üldmõisted: Erinevalt esimest järku kineetilisest võrrandist kirjeldub reaktsiooni kiirus sõltuvana substraadi kontsentratsioonist võrdhaarse hüperboolina (graafik käitub vastavalt Michaelise-Menteni võrrandile...
Luunja Keskkool Apelsiniõli Esterid Koostaja: Juhendaja: Luunja 2011 Sisukord Sissejuhatus ...................................3 Estrid..............................................4 Apelsiniõli......................................7 Kokkuvõte.....................................10 Kasutatud materjal.........................11 Sissejuhatus Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad karboksüülhapete ja alkoholide reageerimise tulemusena. Estreid leidub eeterlike õlidena taimedes näiteks apelsinikoores. Vanim estrite saamise viis oli nende tootmine taimedest eeterlike õlidena ja loomadest rasvana. Kui peenestatud taimemassi juhitakse veeauru, siis võtab see kaasa lenduvad eeterlikud õlid. Muid rasvu ja õlisid saab kudedest eraldada veega keetmise või lihtsalt pressimise teel. Täna...
test sahharoosi, 5 tilka lillakaks ning glükoosi lahus muutus Molischi reaktiivi, samamoodi lillakaks. Süsivesikute 1ml olemasolul tekkis lahuste segus - kontsentreeritud naftaooliga kontsentreeritud väävelhapet. II väävelhappe lisamisel happe ja katseklaas: 2 ml uuritava lahuse piirpinnale purpurne glükoosi, 5 tilka vahekiht. Tugevate mineraalhapete Molischi reaktiivi, toimel lagunevad süsivesikud 1ml monosahhariidideks, mis annavad kontsentreeritud positiivse reaktsiooni - süsivesikud väävelhapet. koosnevad monosahhariididest. 2) Osasoonide I katseklaas: 2 ml Reaktsioonisegusid hoidsin 40 minutit saamine maltoosi , II keeval veevannil ja jahutatakse katseklaasi jäävannil
4 Keemilised omadused 3 Sahharoos 3.1 Saamine 3.2 Tootmine 3.3 Kasutamine 3.4 Keemilised omadused 3.5 Fakte elus 4 Kasutatud kirjandus 5 Lisa Glükoos (C6H12O6) 1.1 Saamine Glükoosi leidub puu- ja juurviljades, marjades, õites, mees. Rikkalikult leidub teda viinamarjades, millest tuleneb tema rahvapärane nimetus viinamarjasuhkur. Glükoosi sisaldub veres ja kõikides kudedes ning rakkudes. (1) 1.2 Tootmine Glükoosi toodetakse tärklise hüdrolüüsil mineraalhapete manulusel: (C6H10O5)n + nH2O H2SO4 nC6H12O6 (1) 1.3 Kasutamine Glükoosi kasutatakse ravimina ja energiaallikana mitmesuguste haiguste korral, ravimite koostisosa. Tekstiilitööstuses viimistletakse glükoosiga kangaid. Klaasitööstuses kasutatakse glükoosi peeglite valmistamisel. Glükoosi sisaldavat tärklisesiirupit tarvitatakse toiduainete ja kondiitritööstuses marmelaadi, karamelli ja küpsiste tootmisel. (2)
Pliidioksiidid: PbO2 tekib plii (II) ühendite oksüdeerimisel tugevate oksüdeerijatega. PbO2 on ka ise tugev oksüdeerija, teda kasutatakse akudes elektroodimaterjalina. PbO ja PbO2 mõlemad amfoteersed oksiidid, kusjuures esimesel oksiidil on ülekaalus aluselised omadused, teisel aga happelised omadused. Plii(II)oksiidile vastab plii(II)hüdroksiid Pb(OH)2, mida saadakse leeliste toimel plii(II)sooladesse. Pb(OH)2 on amfoteerne Na2[Pb(OH)4] . Kemmilistel reaktsioonide PbO2 ja tugevate mineraalhapete ( HCl , H2SO4 ) vahel moodustuvad plii(IV)soolad : PbCl4 ja Pb(SO4 )2 . Need on suhteliselt vähepüsivad ühendid, mis lagunevad plii(II)ühenditeks. Pliitetrakloriid plahvatab soojendamisel, vees aga hüdrolüüsub PbCl4 + 2H2O ? PbO2 + 4HCl . Dipliitrioksiid: Pb2O3 vaadeldaksse kui plii (II) metaplumbaati(IV) PbPbO3. Tripliitetraoksiid: ehk pliimennik Pb3O4 tekib pliioksiidi pikemaaegsel kuumutamisel. Teda võib käsitleda kui plii (II) ortoplumbaati(IV)Pb2PbO4
Eristab taandavaid monosahhariide oligosahhariididest Barfoed reaktiiviga, kuna nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid, andes punase vask(I)oksiidi sademe. Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi ning teisesse 1 ml maltoosi 1.Mõlemale lisasin 3ml Barfoed' reaktiivi, segasin ja hoidsin kuumal veevannil 3 minutit Kus oli fruktoos punane sade tekkis 2 minuti jooksul , kuna fruktoos on taandav monosahhariid. SELIVANOFF'I REAKTSIOON Kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidets heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Reageerides mitmealuseliste fenoolidega annavad värvilisi produkte (kasutatakse ka kvantitatiivseks määramiseks). Seliffanov'i reaktiiv benseen-1,3-diool[C6H4(OH)2] ja katalüsaator FeCl3. Ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega. 1.Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi, teisesse 1 ml glükoosi 2.Lisasin Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin 3
annab puidule tugevuse ja elastsuse. Tselluloos on tegelikult glükoosi polümeer. Glükoos tekib rohelistes taimedes ja puudes veest ja CO 2-st päikesekiirguse toimel: 6H2O + 6CO2(+klorofüll + päike) = C6H12O6 + 6O2 nC6H12O6 = (C6H10O5)n + nH2O n~10000 Hemitselluloos: samuti polüsahhariidid (heksosaanid, pentosaanid, orgaanilised happed), moolmass väiksem kui tselluloosil. Hemitselluloos hüdrolüüsub kergesti lahjendatud mineraalhapete ning leeliste toimel, minnes lahusesse. Hemitselluloos on hästi lahustuv leelises lahuses, mida kasutati kõigepealt tselluloosi eraldamisel. Hemitselluloosi struktuur ja omadused olenevad puuliigist (okaspuu, lehtpuu). Ligniin: keeruline aromaatsete ühendite segu, sisaldab rohkem süsinikku kui tselluloos, annab puidurakkudele tugevuse. Ligniin taidab tselluloosikiudude vahelise sideme rolli. Ta on kolmedimensionaalne heterogeense struktuuriga polimeer
tumepruuniks. Mida kauem kuumutada seda tumedamaks värvid muutusid kuni neid polnud enam võimalik värvi järgi eristada. Kuumutamisel tekkinud ühendid polükondenseerusid mitmealuseliste fenoolidega ning andsid värvilisi produkte. Eristamatuks muutusid lahused pärast pikka kuumutamist sellepärast, et liiga palju suhkru molekule polükondenseerusid ning varem eristatav värv muutus järjest (intensiivsemaks) tumedamaks. Suhkrute kuumutamisel mineraalhapete juuresolekul tekkisid ühendid mis reageerisid mittealuseliste fenoolidega andes värvilisi produkte. Selivanhoffi reaktiive saab kasutada suhkrute määramiseks pärast kuumutamist nende värvi alusel. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis ja jood annavad
Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1 ml fruktoosi, teise 1 ml maltoosi lahust. Lisati 3 ml Barfoed'i reaktiivi ning kuumutati veevannil ~5 min. Tulemus: Pärast mõneminutilist kuumutamist tekkis fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis punane sade. Järeldus: Fruktoos kui monosahhariid taandas vaske, tekkis punane Cu2O sade. Maltoos kui oligosahhariid vaske neis katsetingimustes ei taandanud. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest furfuraal ja heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal . Mitmealuseliste fenoolidega reageerides moodustuvad nendest värvilised produktid. Selivanoff'i reaktiiv koosneb soolhappest, benseen-1,3-dioolist ja FeCl3- st. O O pentoosid CH furfuraal O O
· Mõlemasse lisatakse 3 ml Barfoed´ reaktiivi ning kuumutatakse kuni 10 min. Katseklaasi, kus oli glükoosi lahus, tekkis tumepunane sade, laktoosi lahusesse sadet ei tekkinud. Järeldus: Tumepunane sade glükoosi lahuses annab tunnistust taandava monosahhariidi olemasolust. Glükoos taantas happelises keskkonnas vaske. Et laktoos on disahhariid, siis tema lahusest vaske välja ei ole võinmeline taandama. 1.2.6 Selivanhoff´i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel mineraalhapete juuresolekul moodustub heterotsükliline aldehüüd furfuraal, mis reageerib fenoolidega ning annab värvilisi produkte. Neid produkte kasutatakse suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Töö käik · Ühte katseklaasi valatakse 1 ml fruktoosi lahust, teise samapalju glükoosi lahust. · Lisatakse 2 ml Selivanhoffi reaktiivi ning soojendatakse 4-5 minutit. Katseklaasi fruktoosi lahusega tekkis värviline ühend kiiremini kui glükoosi omasse.
Nahalt eralduv veeaur imatakse kiudu nii, et nahk jääb kuivaks. Siid võib kuni kolmandiku enda raskusest niiskust imada, ilma et ta tunduks nahal märjana. Siidist rõivad tunduvad suvel jahedad, kuid talvel soojendavad üllatavalt hästi. Kiu pinnale võib tekkida staatiline laeng, eriti kui niiskustase on madal. Higi põhjustab siidkanga nõrgenemise. Seetõttu muudavad siiditootjad tihti kanga pinna kortsulise struktuuriga, et vähendada mineraalhapete mõju kangale. Pinna tugevdamiseks kasutatakse ka orgaanilisi happeid, mis muudavad siidi sahisevaks. Siid on kõige vähem vastupidavam kiud UV kiirgusele. HOOLDAMINE: Sageli ei sõltu materjali hooldus kiust, vaid just kasutatud värv- ja viimistlusainetest. Mõningad siidid on vaid keemiliselt puhastatavad just veeslahustuva viimistluse pärast. Kuna siidikiud on vastupidav orgaanilistele lahustitele, on siidi soovitav keemiliselt puhastada
30 ammooniumkatioon (NH4 + ). + CH3 -- CONH2 + H2O ¬¾ ¾® CH3 -- COOH + NH4 + H O 3 3) Amiide saadakse karboksüülhapete derivaatidest. R -- COCl + R'NH2 R -- CONHR' + HCl R -- COOR + R'NH2 R -- CONHR' + ROH 4. Mineraalhapete estrid · Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul). · Nitraadid lämmastikhappe estrid. Moodustuvad lämmastikhappest ja alkoholist väävelhappe juuresolekul. Kõik orgaanilised nitraadid on ebapüsivad. Võivad kergesti plahvatada. a) Nitroglütseriin (glütserooli trinitraat) Õline vedelik ning võimas ja ohtilk lõhkeaine
30 ammooniumkatioon (NH4 + ). + CH3 -- CONH2 + H2O ¬¾ ¾® CH3 -- COOH + NH4 + H O 3 3) Amiide saadakse karboksüülhapete derivaatidest. R -- COCl + R'NH2 R -- CONHR' + HCl R -- COOR + R'NH2 R -- CONHR' + ROH 4. Mineraalhapete estrid · Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul). · Nitraadid lämmastikhappe estrid. Moodustuvad lämmastikhappest ja alkoholist väävelhappe juuresolekul. Kõik orgaanilised nitraadid on ebapüsivad. Võivad kergesti plahvatada. a) Nitroglütseriin (glütserooli trinitraat) Õline vedelik ning võimas ja ohtilk lõhkeaine
30 ammooniumkatioon (NH4 + ). + CH3 -- CONH2 + H2O ¬¾ ¾® CH3 -- COOH + NH4 + H O 3 3) Amiide saadakse karboksüülhapete derivaatidest. R -- COCl + R'NH2 R -- CONHR' + HCl R -- COOR + R'NH2 R -- CONHR' + ROH 4. Mineraalhapete estrid · Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul). · Nitraadid lämmastikhappe estrid. Moodustuvad lämmastikhappest ja alkoholist väävelhappe juuresolekul. Kõik orgaanilised nitraadid on ebapüsivad. Võivad kergesti plahvatada. a) Nitroglütseriin (glütserooli trinitraat) Õline vedelik ning võimas ja ohtilk lõhkeaine
Füüsikalised omadused Välimus sinine-hõbedane-hall metallist Keemilised omadused Vanaadium on mõõdukalt reaktiivne. Toatempartuuril väga püsiv merevee toimele ja lahjade mineraalhapete suhtes. Reageerib : HF, kontsentreeritud HNO3 ja H2SO4, kuningveega Ei reageeri. leeliste lahustega leelistega sulatamisel (+O2) vanadaadid (VO-3) 2
Töö käik Võtan kaks katseklaasi ning valan ühte 1 ml glükoosi ja teise 1 ml laktoosi lahust. Lisan mõlemale 3 ml Barfoed' reaktiivi (vask(II)atsetaadi lahus äädikhappes), segan hoolikalt ja hoian kuumal veevannil 5 minutit. Järeldus Glükoosi lahuses tekkis punane sade. Laktoosi lahus ei muutunud. Järelikult on reaktsioon tõestanud monosahhariidi lahuse. 1.2.6.Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub kas furfuraal või 5-metoksümetüülfurfuraal. Need reageerivad mitemaluseliste fenoolidega, mille tulemiks on värvilised produktid. Töö käik Võtan kaks katseklaasi ning valan ühte 1 ml fruktoosi lahust ja teise 1 ml glükoosi lahust. Lisan 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutan ja soojendan 4-5 minutit keeval veevannil. Järeldus Fruktoosi lahus värvub juba paari minuti möödudes telliskivipunaseks. Glükoosi lahus värvub kollakaks
sade, laktoosis tekib see pikemal soojendamisel, kuna siis laktoos hüdrolüüsub. Järeldus Kuna fruktoosis tekkis kiirelt punane sade, siis tõestab see, et fruktoos on monosahhariid, samas laktoosis tekkis sade alles pärast hüdrolüüsumist, st laktoos on oligosahhariid. Laktoosis sademe tekkimiseks pidi katseklaasi soojendama kauem kui 5 minutit ehk laktoos pidi enne hüdrolüüsuma monosahhariidideks. 1.2.6. Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad mitmesuguste fenoolidega, andes värvilisi produkte. Selivanoff'i reaktiiv sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli e benseen-1,3- diooli ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva ühendi värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik
Mõlemale lisatakse 3 ml Barfoed' reaktiivi. Segatakse ja hoitakse kuumal veevannil maksimaalselt 5 minutit. Jälgitakse Cu 2O sademe moodustumist. Monosahhariidide korral peab sade moodustuma 23 minuti jooksul. Järeldus: Kasutasin fruktoosi ja maltoosi. Sade tekkis 3 minuti jooksul fruktoosi lahuses. Järelikult on fruktoos taandatav monosahhariid. Ta taandab nõrgas happelises keskkonnas vaske. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustuvad furfuraalid. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte. Selleks kasutatakse näiteks Selivanoff'i reaktiivi, mis sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli e benseen-1,3-diooli [C 6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekkiva ühendi värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega.
Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1 ml fruktoosi, teise 1 ml maltoosi lahust. Lisati 3 ml Barfoed’i reaktiivi ning kuumutati veevannil ~5 min. Tulemus: Pärast mõneminutilist kuumutamist tekkis fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis punakas-pruunikas sade. Järeldus: Fruktoos kui monosahhariid taandas vaske, tekkis punakas-pruun Cu2O sade. Maltoos on oligosahhariid, seega vaske neis katsetingimustes ei taandanud. 1.2.6 Selivanoff’i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest furfuraal ja heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal . Mitmealuseliste fenoolidega reageerides moodustuvad nendest värvilised produktid. Selivanoff’i reaktiiv koosneb soolhappest, benseen- 1,3-dioolist ja FeCl3-st. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1 ml fruktoosi, teise 1 ml glükoosi lahust. Lisati 2 ml Selivanoff’i reaktiivi ning soojendati ~5 minutit keeval veevannil
muutumatuks. Järeldus: Fruktoosi lahuses moodustus Cu2O sade, mille värvus on punane. Sade moodustus, sest fruktoos on monasahhariid ning nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske vaid monosahhariidid. H O +2 HO O + C + 2Cu + 2H2O C + Cu 2O + 4H R R 1.2.6 Selivanoffi reaktsioon Tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub suhkrute kuumutamisel pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega nt Selivanoffi reaktiiviga (soolhappe, 1,3-benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töökäik: Võetakse 2 katseklaasi, kust ühte valatakse 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi lahust
Reaktsiooni tulemus on punane vask(I)oksiidi sade. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1ml fruktoosi lahust ja teise katseklaasi 1 ml laktoosi lahust. Mõlemasse klaasi lisasin 3ml Barfoed' reaktiivi. Segasin ja hoidsin 4 miutit veevannil. Fruktoosiga katseklaasis tekkis punane sade, teises katseklaasis sadet ei tekkinud. Järelused: Siit katsest saab järeldada, et fruktoos on monosahhariid, aga laktoos on oligosahhariid. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Tugevate mineraalhapete juuresolekul suhruid kuumutades moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal ja heksoosidet 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Ühendid reageerivad mitmealuselist fenoolidega, moodustades värvilisi omplekse. Seda kasutatakse suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Üks selline reaktiiv on Selinoff'i reaktiiv (soolhape+kondenseeriva agendina benseen-1,3-diool+katalüsaatorina FeCl3) Reaktisooni värvus on punakaspruun kuni tumepruun. Reaktsioon toimub kiiremini ketoosidega.
Mõlemale lahusele lisasin 3 ml Barfoed' reaktiivi, segasin ning kuumutasin ca 5 minutit. Tulemus: Kuumutamise käigus tekkis glükoosi lahust sisaldavas katseklaasis tekkis punakas sade (Cu2O), maltoosi lahust sisaldavas katseklaasis sadet ei tekkinud. Järeldus: Glükoos on monosahhariid ja taandab vaske, andes punaka sademe. Maltoos on oligosahhariid ja Barfoed' reaktiiviga positiivset reaktsiooni ei anna; ei taanda vaske ja sadet ei teki. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Kui suhkruid kuumutada mineraalhapete juuresolekul, siis moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal ja heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Need ühendid reageerivad fenoolidega ja tulemuseks on värvilised saadused. Selivanoff'i reaktiiv koosneb soolhappest, resortsinoolist ja FeCl3-st. Selivanoff'i reaktsioon annab punakaspruuni kuni tumepruuni ühendi. Töö käik: Valasin ühte katseklaasi 1 ml fruktoosi lahust ja teise 1 ml glükoosi lahust. Lisasin
Tulemus: Kasutasin fruktoosi ja maltoosi. Sade tekkis 3 minuti jooksul fruktoosi lahuses. Järelikult on fruktoos taandatav monosahhariid. Ta taandab nõrgas happelises keskkonnas vaske. Pikemal seismisel tekkis ka maltoosi sisaldavasse katseklaasi sade, kuna maltoosis toimus glükosiidsideme hüdrolüüs ja vabanenud monosahhariidid (glükoosijäägid) taandasid samuti vaske. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte. Selleks kasutatakse Selivanoff'i reaktiivi, mis sisaldab soolhapet, kondenseeritud benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega.
Fruktoosi lahuses sadestub kuumutades vask(I)oskiid kiirelt punasena, kuna tegu on monosahhariidiga. Laktoosi lahus jääb läbipaistvaks, kuna tegu on oligosahhariidiga, mis vaske ei taanda. Pikaajalisel kuumutamisel muutus ka laktoosi lahus õrnalt roosaks, sest oligosahhariid on kuumutamise käigus hüdrolüüsunud galaktoosiks ja glükoosiks, mis on monoosid ja taandavad vaske. 1.2.6 Selivanoff'i reakstsioon Pentoosidest moodustub kuumutamisel mineraalhapete juuresolekul heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoonidest aga 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Furfuraalid reageerivad polükondenseerivad mitmealuselistega fenoolidega, andes värvilisi produkte, mis efektiivsed suhkrute kvantitatiivsel määramisel. Sellepärast on kasutusel ka Selvanoff'i reaktiiv, milles soolhape ja kondenseeriva agendina resortsinool e benseen-1,3-diool [C6H4(OH)2] ning katalüsaatorina FeCl3. Reaktsioon kiirem aldoosidega kui ketoonidega ning saaduse värv
Lisasin mõlemale 3 ml Barfoed' reaktiivi, segasin ning kuumutasin 5min veevannis. Glükoosilahus värvus punakaks ning tekkis punakas vask(I)oksiidi sade, tegemist on taandava monosahhariidiga. Laktoosilahus aga värvi ei muutnud- tegemist on oligosahhariidiga, mis Barfoed' reaktiivi toimel vaske ei taanda. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Võimaldab eristada ketoose ja aldoose, kuna esimesed reageerivad Selivanoff'i reaktiiviga (resortsinool, FeCl3) kiiremini. Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüül- furfuraal, mis omakorda reageerivad fenoolidega, andes värvilisi produkte punakaspruunist tume-pruunini. Töö käik: valasin esimesse katseklaasi 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi lahust. Lisasin 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin ja soojendasin 5min keeval veevannil. Fruktoosilahus värvus roosakaks, st tegemist on ketoosiga (reaktsioon kulges kiiremini)
Tulemus Kuumutamise käigus tekkis fruktoosi lahust sisalduvasse katseklaasi tume punakas-pruunikas sade, mis oli vask(I)oksiid. Laktoosi lahust sisalduvas katseklaasis muutusi ei toimunud ja sadet ei tekkinud. Järeldus Fruktoos on monosahhariid ja taandab vaske, andes punaka sademe. Laktoos on oligosahhariid ja Barfoed’ reaktiiviga positiivset reaktsiooni ei anna, ehk siis ei taanda vaske ja sadet ei teki. 1.2.6.Selivanoff’i reaktsioon Teoreetilised alused Kui suhkruid kuumutada mineraalhapete juuresolekul, siis moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal ja heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Need ühendid reageerivad fenoolidega ja tulemuseks on värvilised saadused. Selivanoff’i reaktiiv koosneb soolhappest, resortsinoolist ja FeCl3-st. Selivanoff’i reaktsioon annab punakaspruuni kuni tumepruuni ühendi. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega.
taandava oligosahhariidi lahust. Võtsin võrdlemiseks glükoosi ja laktoosi. Mõlemale lisame 3 ml Barfoed' reaktiivi, segame ning hoiame kuumal veevannil paar minutit. Tulemus: Glükoosi lahuses sadestus punane Cu2O sade, kuid laktoosi lahuses ei toimunud midagi. Üksnes monosahhariidid taandavad vaske nõrgas happelises lahuses, seega näitas reaktsioon, et glükoos on monosahhariid ja laktoos on oligosahhariid. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilis produkte. Selleks kasutatakse Selivanoff'i reaktiivi, mis sisaldab soolhapet, kondenseeriva agengina benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega.
Töö käik: valasin ühte katseklaasi 1 ml glükoos lahust, teise 1 ml laktoosi lahust. Lisasin mõlemasse 3 ml Barfoed' reaktiivi, segasin, hoidsin kuumal veelvannil mõne minuti. Glükoosilahusesse tekkis punane sade. Järeldus: monosahhariidi lahusesse tekkis punane sade, oligosahhariidi lahusesse mitte. Järelikult on tõestatud, et glükoos on monosahhariid ja laktoos oligosahhariid. 6. Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub tugevate mineraalhapete juuresolekul pentoosidest furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad fenoolidega, andes värvilisi produkte. Reaktiivina kasutatakse Selivanoff'i reaktiivi, mis sisaldab HCl-i, benseen-1,3-diooli ja FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekib ühend, mille värvus varieerub punakaspruunist tumepunaseni. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: valasin ühte katseklaasi 1 ml fruktoosi lahust, teise 1 ml glükoosi lahust
Järeldus: Glükoosi juhul tekkis sade, aga laktoosi puhul mitte. Me teame, et aandavad monosahariidid ja oligosahariidid reageeruvad Cu2+ ioonidega, mille tulemusena tekkib punane sade (Cu2O), aga happelises keskkonnas reageeruvad ainult monosahariidid, mis annavad võimalust eristada taandavaid monosahariide oligosahariididest. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Töö teoreetilised alused Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul tekib pentoosidest heterotsükliline furfuraal ja heksoodisest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad fenoolidega ja annavad värvilise produkti, mida sageli kasutatakse suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. . Üks selles protsessis kasutavaid reaktiive on Selivanoffi reaktiiv.Ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: 1 Võtsin kaks katseklaasi ning ühe valasin 1 ml fruktoosi lahust ja teisele sama palju glükoosi
Oluline on, et proove ei kuumutataks liiga kaua, muidu võib sade tekkida ka oligosahhariidi sisaldavas katseklaasis. Tulemus: Kasutasin oma katses monosahhariidina glükoosi ning taandava oligosahhariidina laktoosi. Glükoosi sisaldavas katseklaasis tekkis õrn punakas sade, laktoosi sisaldavas katseklaasis sadet ei tekkinud. Katse õnnestus, kuna katse eesmärk oligi eristada taandavat monosahhariidi oligosahhariidisst. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Kui kuumutada suhkruid tugevate mineraalhapete juuresolekul, siis moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest aga 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega ja annavad värvilisi produkte neid kasutatakse sageli ka suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Selivanoff'i reaktiiv sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli ja katalüsaatorina FeCl3. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini kui aldoosidega, ühendi
Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga annab punase vask(I)oksiidi Cu2O sademe. Töö käik Võtsin kaks katseklaasi, millest esimesse valasin 1 ml glükoosi ja teise 1 ml laktoosi. Lisasin mõlemasse katseklaasi 3 ml Barfoed' reaktiivi ning seejärel kuumutasin veevannil. Glükoosi lahuses tekkis punane sade 3 minuti jooksul, laktoosi lahuses seda ei juhtunud. See tõestab, et glükoosi puhul on tegu monosahhariidiga. 2.6. Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5-hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad (polükondenseeruvad) mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte, mida sageli kasutatakse ka suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. 15 Üks selleks otstarbeks kasutatavaid reaktiive on tuntud Selivanoff'i reaktiivina. See sisaldab
laktoosi (oligosahhariid) · mõlemale lahusele lisasin 3 ml Barfoed' reaktiivi ning segasin · hoidsin kuumal vesivannil, mitte üle 5 minuti Tulemused ja järeldused: Glükoosi lahusesse tekkis punane Cu2O sade, mis tõestas, et glükoos on taandav monosahhariid. Laktoosi lahusesse sadet ei tekkinud, kuna tegemist oli oligosahhariidiga, mis ei taanda Barfoed' reaktiivi abil vaske. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfuraal, heksoosidest 5- hüdroksümetüülfurfuraal. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte, mida kasutatakse suhkrute kvalitatiivseks määramiseks. Üheks kasutatavaks reaktiiviks on Selivanoff'i reaktiiv, mis sisaldab soolhapet, resortsionooli ja katalüsaatorina FeCl3. Reaktsiooni käigus tekkiv värvus varieerub punakaspruunist tumepruunini. Töö käik:
Mõlemasse katseklaasi lisasin Barfoed reaktiivi ning kuumutasin vesivannil. Töö tulemus Esimeses kasteklaasis, kus oli fruktoosi lahus, pärast kuumutamist värvus muutus punaseks, mis tähendab, et sadestus vask(I)oskiid. Teises katseklaasis, kus oli lisatus laktoosi lahus, ei toimunud midagi. Saame järjeldada, et ainult monosahhariidid(aldehüüdrühmasisaldavad) taandavad vaske, mitte oligosahhariid. 1.2.6 Selivanoffi reaktsioon Suhkrute kuumutamisel tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub pentoosidest heterotsukliline aldehuud furfuraal, heksoosidest 5-hudroksumetuulfurfuraal. Tekkivad uhendid reageerivad (polukondenseeruvad) mitmealuseliste fenoolidega, andes varvilisi produkte, mida sageli kasutatakse ka suhkrute kvantitatiivseks maaramiseks. Uks selleks otstarbeks kasutatavaid reaktiive on tuntud Selivanoff'i reaktiivina. See sisaldab soolhapet, kondenseeriva agendina resortsinooli e benseen-1,3-diooli ja katalüsaatorina FeCl3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
