50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
netunetunetu
Õppematerjali autor
Lämmastikhape Lämmastikhape Keemiline valem : HNO3 Lämmastikhape on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. Laialt levinud hapetest üks tugevamaid happeid. Iseloomulik terav lämmatav lõhn, mis pisut meenutab kloori lõhna. Füüsikalised omadused 99-protsendilise lämmastikhappe: Tihedus on umbes 1,52 g/cm³ Sulamistemperatuur on umbes -41,7 °C Keemistemperatuur on umbes 84 °C (lämmastikhape lagunemisel eraldub lämmastikdioksiid) Värvus- lämmastikhape ise on värvuseta, on tal enamasti punakaspruunikas või kollakas varjund, sest lagunemisel eraldub temast lämmastikdioksiidi, mis temas lahustub ja annab lahusele värvi. Lämmastikhappe aurud on õhust 3,2 korda raskemad. Keemilised omadused Lämmastikhapet võib vaadelda koosnevana lämmastikpentoksiidist (N2O5) ja veest (H2O). Lämmastikhape ei ole keemiliselt eriti stabiilne ja laguneb ka valguse toimel p
NH4Cl (l) + NaOH (l) NH3 (g) + H2O (v) + NaCl (l) Veel võib ammoniaaki tuvastada märja lakmuspaberi abil, mis asetatakse ammoniaagi aurude kohale. Ammoniaagi aurudes muutub lakmuspaber siniseks. Ammoniaak ja tema soolad on redutseerivate omadustega. Kõrgel temperatuuril ammoniaak põleb õhus // 4NH3 + 3O2 2N2 + 6H2O Plaatinakatalüsaatori kasutamisel tekib ammoniaagi ja hapniku vahelisel reaktsioonil lämmastikoksiid. See reaktsioon on suure tähtsusega tööstuse jaoks, sest ta on vaheetapiks lämmastikhappe tootmisel ammoniaagist: // t°, Pt 4NH3 + 5O2 ------- 4NO + 6H2O Ammoniaaki kasutatakse lämmastikhappe, väetiste, plastmaside, lõhkeainete, puhastusvahendite tootmiseks. Tuntumad ammooniumsoolad on: NH4Cl (ammooniumkloriid ehk salmiaak) metallipinna puhastusvahend tinatamisel, elektrolüüt süsinik-tsinkelemendis, meditsiinis rögalahtisti . NH4NO3 (ammooniumnitraat)
Mürgid läbi aegade Referaat 1 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................3 Happed.....................................................................................................3 Erinevaid mürke........................................................................................6 Lisad......................................................................................................10 2 Sissejuhatus Mürk (ka mürkaine) on aine, mis võib ainevahetuse kaudu põhjustada organismi tervisehäire või surma.Organismi kahjustavaid viirusi ja baktereid ning muid elusolendeid ei arvata mürkide hulka, vaid neid nimetatakse haigusetekitajateks. Samuti ei loeta mürkideks aineid ja esemeid, mis kahjustavad organismi mehhaaniliselt või kiirituse kaudu. Minu eesmä
· Lahustuvad vees hästi · Kuumutamisel muutuvad ebapüsivaks ja lagunevad · Tugevad oksüdeerijad · Leelismetallide nitraatide kuumutamisel tekib vastav nitrit ja hapnik 2KNO3 2KNO2 + O2 · Vähemaktiivsete nitraatide kuumutamisel tekib enamasti vastava metalli oksiid NO2 ja O2 Lämmastikhappe tootmise põhimõtted 1. Lämmastiku ja vesikiku vahelises reaktsioonis saadakse ammoniaak 2. Ammoniaak oksüdeeritakse hapniku toimel lämmasikoksiidiks ja veeks 3. Lämmastikoksiid oksüdeeritakse lämmastikdioksiidiks 4. Lämmastikdioksiid reageeritakse vee ja hapnikuga Lämmastikushape HNO2 · Nõrk hape · Ebapüsiv · Esineb ainult veailahustes · Tema soolad on valged kristallsed ained, mis lahustuvad hästi vees · Nitrid on mürgised · Võivad organismis muutuda vähkitekitavaks ühendiks Ammoniaak NH3 Omadused · Üks tähtsamaid lämmastikuühendeid · Värvuseta · Terava lõhnaga
(NaOH, KOH) lahust ning soojendatakse: NH4Cl+NaOH=NaCl+H2O+NH3 Eralduvat ammoniaaki võib ära tinda iseloomuliku lõhna järgi või märjastatud punase lakmuspaberiga, mille värus muutub NH3 sisaldavates aurudes siniseks. 5. Lämmastiku oksiidid. Lämmastik moodustab hapnikuga 9 oksiidi, neist tähtsamad on 5, milles lämmastiku o.-a. on I kuni V: N2O, NO, N2O3, NO2 ja N2O5. Neist omakorda on praktiliselt tähtsamad lämmastikoksiid (NO) ja lämmastikdioksiid (NO2). Eespool nägime, et NO saadakse vastavate lihtainete otsesel ühinemisel või NH3 katalüütilisel oksüdatsioonil. Laboratooriumis valmistatakse NO vase reageerimisel lahjendatud lämmastikhappega: 3Cu+8HNO3=3Cu(NO3)2+2NO+4H2O Looduses moodustub NO välgu toimel õhus. NO on värvuseta mürgine gaas, õhust on ta veidi raskem. Õhus oksüdeerub lämmastikoksiid lämmastikdioksiidiks: 2NO+O2=2NO2
"Keemia alused" 3. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. Tudeng peab teadma erinevate rühmade elementide peamiste ühendite nimetusi, oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius ülevalt alla. Vasakult paremale
reageerib veega, kas keemiatööstuses, väetisena, laborites, med) 2) H2N – NH2 – hüdrasiin e diamiid – värvitu õhus suitsev ebameeldiva lõhnaga vedelik 3) HN3 lämmatikhape– ebapüsiv ühend, värvuseta kergkeev terava lõhnaga väga mürgine vedelik. Vesiniku ja hapnikuga – NH2OH hüdroksüülamiin, HNO3 lämmastikhape, HNO2 lämmastikushape metallidega- nitriidid. Hapnikuga – N2O dilämmastikoksiid – lõhnatu värvuseta gaas, narkootilise toimega, NO lämmastikoksiid – mürgina värvuseta gaas. Fosfor(P)- lad-valgusekandja. H.Brand 1669(euroopas). Üks stab. Isotoop. Maakoores 13.kohal, inimorg 5.kohal (kesmiselt 1.5kg, millest 1,4 luudes ja hammastes). Eestis fosforiidi varud üsna suured, tähtaim maavara. Üle 10 allotroobi. 3 täthsamat: 1) valge- P-aurude kondenseerumisel, praktikas valge v kollane vahataoline mass: säilt vees, , mürgine, helendub. 2)punane – tekib valge P pikaajalisel kuumutamisel õhu
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahustavad teisi hüdrofoob
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid