Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Orgaanilised ained (14)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Estrid . (aat)
  • CH3–CH2–CO–O–CH3 + H2O → CH3–CH2–COOH + CH3OH
  • CH3–CH2–CO–CH3 + NaOH → CH3–CH2–COONa + CH3OH
  • (CH3–CH2–COO)2Ca + 2HCl → 2CH3 –CH2–COOH + CaCl2
    Rasvhapped ja rasvad.
  • CH3–O–CO(CH2)14CH3 CH2–OH
    CH–O–CO(CH2)14CH3 + 3NaOH → CH–OH + 3CH3 (CH2)14COONa
    CH2–O–CO(CH2)14CH3 CH2–OH
    b) CH2–O–CO(CH2)7CH=CH(CH2)7CH3 CH2–O–CO(CH2)16CH3
    CH–O–CO(CH2)7CH=CH(CH2)7CH3 + 3H2 → CH–O–CO(CH2)16CH3
    CH2–O–CO(CH2)7CH=CH(CH2)7CH3 CH2–O–CO(CH2)16CH3
  • CH3(CH2)7CH=CH(CH2)7COOH + H2 → CH3(CH2)16COOH
  • CH3(CH2)7CH=CH(CH2)7COOH + Cl2 → →CH3(CH2)7CHCl=ClCH(CH2)7COOH
    Alkaanid . ( aan)
  • CH3–CH2–CH3 + Cl2 → CH3–CH2–CH2Cl + HCl
  • CH3–CH2–CH3 + HNO3 → CH3–CH2–CH2NO2 + H2O
  • CH3–CH2–CH3 + 5O2 → 3CO2 + 4H2O

    Halogeenid .


  • CH3–CH2–CH2Cl + NaOH → CH3–CH2– CH2OH + NaCl
    nukleofiilsus ja elektrofiilsus tsentrid
    Alkoholid. (ool)
  • CH3–CH2–CH2OH + 4,5O2 → 3CO2 + 4H2O
  • 2CH3–CH2–CH2OH + Cl2 → 2CH3–CH2–CH2OCl + H2
  • CH3–CH2–CH2OH + HCl → CH3–CH2–CH2Cl + H2O
  • CH3–CH2–CH2OH + NaCl → CH3–CH2–CH2Cl + NaOH
  • 6CH3–CH2–CH2OH + 2Al → 2(CH3–CH2– CH2O )3AL + 3H2
  • CH3–CH2–CH2OH + HOCH2–CH2–CH3 → H2O + O(CH2–CH2–CH3)2
  • CH3–CH2–CH2OH + [o] → CH3–CH2–CHO + H2O
  • CH3 – CH – CH3 + [o] → CH3 – CO –CH3 + H2O

    OH


  • CH3–CH2–CH2OH → CH3–CH=CH2 + H2O


    Eetrid .


  • CH3–CH2–O–CH3 + HCl → CH3 – CH2Cl + HOCH3
    Küllastumata ühendid. (een, üün)
  • CH2=CH–CH3 + HCl → CH3–CHCl–CH3
  • CH≡C–CH3 + 2H2 → CH3–CH2–CH3
  • CH2=CH–CH3 + 4,5O2 → 3CO2 + 3H2O
  • nCH2=CH2 → (–CH2–CH2–)n
    Aldehüüdid. (aal)
  • CH3–CH2–CHO + 4O2 → 3CO2 + 3H2O
  • CH3–CH2–CHO + Ag2O → 2Ag↓ + CH3–CH2–COOH
  • CH3–CH2–CHO + 2CuO → Cu2O + CH3–CH2–COOH
  • CH3–CH2–CHO + H2O → CH3–CH2–CH(OH)2
  • CH3–CH2–CHO + CH3OH → CH3–CH2–CH–O–CH3

    OH


  • CH3–CH2–CHO + Cl2 → CH3–CHCl–CHO + HCl
  • CH3–CH2–CHO + NH3 → CH2– CHNH2 –CHO + H2
    Ketoonid. (oon)
  • CH3–CO–CH3 + 4O2 → 3CO2 + 3H2O
  • CH3–CO–CH3 + [o] → CH3–CH2–COOH
  • CH3–CO–CH3 + H2O → CH3–C(OH)2–CH3

    OH


  • CH3–CO–CH3 + CH3OH → CH3–C–O–CH3
    CH3
    Karboksüülhapped.
  • CH3–CH2–COOH + NaOH → CH3–CH2–COONa + H2O
  • 2CH3–CH2–COOH + Na2CO2 → 2CH3–CH2–COONa + CO2 + H2O
  • 6CH3–CH2–COOH + 2Al → 2(CH3–CH2–COO)3Al + 3H2O
  • 2CH3–CH2–COOH + K2O → 2CH3–CH2– COOK + H2O
  • CH3–CH2–COOH + CH3OH → CH3–CH2–CO–O–CH3 + H2O
  • CH3–CH2–COOH + HOOC–CH2–CH3 → H2O + (CH3–CH2–CO)2O
  • CH3–CH2–COOH + NH3 → CH3–CH2–CO–NH2 + H2O
    NB
  • HCOOH + Ag2O → Ag + CO2 + H2O
  • HCOOH + CuO → Cu2O + CO2 + H2O
    Amiidid .
  • CH3–CH2–CO–NH–CH3 + H2O → CH3–CH2–COOH + NH2–CH3
    Saamine.
  • CH3–CO–O–CH3 + CH3–NH2 → CH3–CO–NH–CH3 + CH3OH
  • CH3–CH2–CO–Cl + NH2–CH3 → CH3–CH2–CO–NH–CH3 + HCl
    Mineraalhapete estrid.
  • CH3OH + H3PO4 → CH3–O–H2PO3 + H2O
  • CH3OH + H2SO4 → CH3–O–HSO3 + H2O
  • CH3OH + HNO3 → CH3–O–NO2 + H2O

  • Orgaanilised ained #1 Orgaanilised ained #2 Orgaanilised ained #3 Orgaanilised ained #4
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 315 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 14 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rain Ungert Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    12
    docx

    Keemia - Aineklasside Tabel

    C12-C20 tardunud Nukleofiilne asendus alkohoolsete jookide koostises. rasva sarnased CH3CH2ONa + H2O → CH3CH2OH + NaOH C21-… tahked alkoholaat Alkoholi sool Hüdrofiilsed tahked ained 1.) reag. veega: Saadakse alkoholide reag. ROMe Järelliide –olaat C2H5ONa + H2O → C2H5OH+ NaOH leelismetallidega: C2H5ONa 2.) reag. halogeenoalkaaniga: 2C2H5OH+2K → 2C2H5OK+H2 Naatrium-Etanolaat C2H5ONa+CH3Cl → C2H5-O-CH3 + NaCl

    Orgaaniline keemia
    thumbnail
    2
    docx

    Alkaanide omadused, pürolüüs, asendusreaktsioonid.

    Millise OA-ga on kõige enam a) Oksüdeerunud süsinik +4 (CO2) b) Redutseerunud süsinik -4 (CH4) Mis moodustub orgaanilise aine täielikul põlemisel? CO2+H2O Mis on pürolüüs? Aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel Millal tekib põlemisel tahm? Kui põlemine on mittetäielik või pürolüüsiprotsessis Isomeeria ­ On nähtus, kus ühenditel on ühesugune koostis kuid erinev struktuur ja sellest tulenevalt erinevad omadused Isomeerid ­ On ühendid, millel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja erinevad omadused Ch3-Ch2-OH (C2H6O) ­ Etanool, piiritus, vesilahuses viin, 78kraadi juures Ch3-O-Ch3 (C2H6O) ­ eeter 35 kraadi juures

    Keemia
    thumbnail
    2
    docx

    Alkaanide omadused

    Millise OA-ga on kõige enam a) Oksüdeerunud süsinik +4 (CO2) b) Redutseerunud süsinik -4 (CH4) Mis moodustub orgaanilise aine täielikul põlemisel? CO2+H2O Mis on pürolüüs? Aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel Millal tekib põlemisel tahm? Kui põlemine on mittetäielik või pürolüüsiprotsessis Isomeeria ­ On nähtus, kus ühenditel on ühesugune koostis kuid erinev struktuur ja sellest tulenevalt erinevad omadused Isomeerid ­ On ühendid, millel on ühesugune koostis, kuid erinev struktuur ja erinevad omadused Ch3-Ch2-OH (C2H6O) ­ Etanool, piiritus, vesilahuses viin, 78kraadi juures Ch3-O-Ch3 (C2H6O) ­ eeter 35 kraadi juures

    Füüsika
    thumbnail
    14
    doc

    Keemia konspekt eksami jaoks

    Metallid loovutavad elektrone Mittemetallid seovad elektrone. Muidu suureneb elektronegatiivsus paremalt vasakule ja ülevalt alla, aga B-rühmas alt üles. Ioon ­ Laenguga aatom või aatomirühm Katioon ­ positiivne. Anioon ­ negatiivne. Oksüdatsiooniaste(o.a.) ­ iooni laengu suurus. A-rühma metallidel on püsiv o.a. Maksimaalne o.a. On oksiidi valemis ja minimaalne on mittemetalli vesinikühendis. Molekul koosneb aatomitest Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. Mittemolekulaarsed ioonidest või aatomitest. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, eksotermiline. Sideme lõhkumisel neeldub energiat, endotermiline protsess. Mittepolaarne kovalentne side esineb ühesuguste mittemetalliliste ühendite vahel või C ja H vahel Polaarne on erinevate mittemetalliliste ühendite vahel. Iooniline side ­ mittemetalli ja metalli vahel. Metalliline side ­ metallide vahel. Vesinikside on F ­ H, N ­ H või O ­ H vahel.

    Keemia
    thumbnail
    2
    doc

    Orgaaniline keemia (Alkaanidest küllastunud ühenditeni)

    ALKAAN Alkoholi saab kääritamisel CH2=CH2 + H2O CH3 ­ CH3OH CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Alkeenid on süsinike ja vesinike ühendid, kus süsiniku vahel on ainult ühekordsed C6H12O6 C2H5OH + 2CO2 // C2H5Cl + KOH C2H5OH + KCl CH2=CH-CH3 + HCL CH3 = CHCl ­ CH3 2CH3OH CH3-O-CH3 + H2O sidemed. EETRID CHCH + H2 CH2=CH2 // CHCH + 2H2 CH3-CH3 C2H5OH + 3O2 2CO2 + 3H2O Liide alkaani ette tuleb vastavalt süsinike arvule ... on ühendid, kus süsiniku ahelat e. alküülradikaal on seotu

    Keemia
    thumbnail
    3
    doc

    Orgaanikatabel

    2,2-dibromopentaan lähedase molekulmassiga VIIA elemendi Br Br bromo- jne alkaanidel aatom Alkoholid R-OH metanool CH3OH * alkoholid hüdrofiilsed ehk lõppliide -ool etanool CH3CH2OH veesõbralikud ained. lühikese C- eesliide ahelaga lahustuvad vees hästi hüdroksüülrühm CH2 CH CH 2 propaan-1,2,3-triool (annavad vesiniksidemeid) OH OH OH hüdroksü- * alkoholidel esinevad vesinik- Eetrid lõppliide

    Orgaaniline keemia i
    thumbnail
    24
    doc

    Orgaaniline keemia

    Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus

    Keemia
    thumbnail
    25
    doc

    Orgaaniline keemia

    Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus

    Analüütiline keemia




    Kommentaarid (14)

    carmenkivisild profiilipilt
    carmenkivisild: hea, aga AINULT reaksioonivõrrandid. Ta teaks juurde panema mõrkuse, et seal ainult need. Mina otsin just infot füüsikaliset om ja kohta. Muidu ok
    19:56 10-03-2009
    kas1ak profiilipilt
    Lauri Kasak: ggfd g hyfmagh gf h j gj df d f df df df h dfj t
    16:04 26-04-2011
    ultramatriin profiilipilt
    ultramatriin: Mitte päris mida ma otsisin, kuid tänud.
    22:02 08-06-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun