Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sahhariidide referaat (0)

1 Hindamata
Punktid
Tabasalu Ühisgümnaasium
Sahhariidid
referaat
Koostaja: Aiki Sats
Juhendaja : Evelin Maalmeister
Tabasalu, 2013
Sisukord
1 Glükoos
  • Saamine
  • Tootmine
  • Kasutamine
  • Keemilised omadused
  • Fakte elus
    2 Fruktoos
    2.1 Saamine
    2.2 Tootmine
    2.3 Kasutamine
    2.4 Keemilised omadused
    3 Sahharoos
    3.1 Saamine
    3.2 Tootmine
    3.3 Kasutamine
    3.4 Keemilised omadused
    3.5 Fakte elus
    4 Kasutatud kirjandus
    5 Lisa
    Glükoos (C6H12O6)
  • Saamine
    Glükoosi leidub puu- ja juurviljades, marjades, õites, mees. Rikkalikult leidub teda viinamarjades, millest tuleneb tema rahvapärane nimetus – viinamarjasuhkur . Glükoosi sisaldub veres ja kõikides kudedes ning rakkudes. (1)
  • Tootmine
    Glükoosi toodetakse tärklise hüdrolüüsil mineraalhapete manulusel:
    (C6H10O5)n + nH2O H2SO4 nC6H12O6 (1)
  • Kasutamine
    Glükoosi kasutatakse ravimina ja energiaallikana mitmesuguste haiguste korral, ravimite koostisosa . Tekstiilitööstuses viimistletakse glükoosiga kangaid . Klaasitööstuses kasutatakse glükoosi peeglite valmistamisel. Glükoosi sisaldavat tärklisesiirupit tarvitatakse toiduainete ja kondiitritööstuses marmelaadi, karamelli ja küpsiste tootmisel. (2)
    Glükoos on väärtuslik toitaine , sest organism omastab teda täielikult. Ta on organismile tähtis energiaallikas ja ka stimulaator. Glükoos on vere koostisosa. Verega kantakse glükoos organismi laiali kõigi kudede ja rakkudeni, kus järk-järgult oksüdeerub, muutudes veeks ja süsinikdioksiidiks ning vabastades seejuures energiat. Hea omastatavuse tõttu manustatakse glükoos raskelt haigetele. Pealegi parandab glükoos stimulaatorina närvisüsteemi talitlust. Meditsiinis rakendatakse glükoos kõrval ka tema derivaate, näiteks kaltsiumglükonaati. Kondiitritööstuses asendatakse sahharoos sageli glükoosiga, mis on vähem magus ega kristallu nii kergesti. Tööstuses toodetakse glükoosi tärklisest selle hüdrolüüsil lahjendatud hapetega. Glükoos kaubastatakse tahke produktina ja ka siirupina, mis sisaldab 35-40% glükoosi. (3)
  • Keemilised omadused
    Glükoosil on aldehüüdi ja alkoholi omadused. (1)
  • Glükoos oksüdeerub aldehüüdrühma arvel karboksüülhappeks (glükoonhappeks). Reaktsioonivõrrandi koostamiseks kirjutame glükoosi valemi C6H12O6 ülevaatlikkuse mõttes C5H11O5CHO. Aldehüüdid oksüdeeruvad kergesti hõbe(I)oksiidi või vask(II)oksiidi toimel. Ka glükoos annab hõbepeeglireaktsiooni C5H11O5CHO+ Ag2O --- C5H11O5COOH+2Ag
    Ja redutseerub vask(II)oksiidi või –hüdroksiidi vask(I)oksiidiks. Praktikas viiakse oksüdatsioon läbi lahuse vask(II)hüdroksiidiga soojendamisel. Lihtsuse mõttes kirjutame reaktsioonivõrrandi vask(II)oksiidiga:
    Glükoos oksüdeerub mõlemal juhul glükoonhapeks:
    C5H11O5COOH. (1)
  • Glükoosi redutseerimisel vesinikuga katalüsaatori (Ni) manulusel redutseerub aldehüüdrühm ja moodustub kuuealuseline alkohol (heksahüdroksüheksaan) sobriit:
    Sobriiti kasutatakse magusainena magusainena suhkrutõve puhul. Sobriit redutseerub lõpuks alkaaniks heksaan :
    (1)
  • Mikroorganismide (pärmseente) ensüümide tulemusel glükoos käärib. Alkohoolse käärimise puhul tekib etanool :
    Piimabakterite toimel tekib piimhape (hüdroksüpropaanhape) :
    Piimhappebakterite käärimist rakendatakse juustu tootmisel, leivataigna hapupiima ja keefiri valmistamisel, kurkide hapendamisel ning silo tegemisel. (1)
  • Fakte elust
    Glükoosi tee sisse segades ja seda väikestele lastele anda, toimib see rahustavalt.
    Fruktoos (C6H12O6)
    2.1 Saamine
    Fruktoos, nagu ka teised monosahhariidid , imendub seedimise käigus otse vereringesse. Fruktoos on suhkrutest kõige magusam . Puhas, kuiv fruktoos on valge, magus, lõhnatu, kristalne tahke aine ja on kõikidest suhkrutest kõige paremini vees lahustuv. Seda sisaldub palju mees, puuviljades, õites, marjades ja enamikus juurviljades. Kuna fruktoos avastati esimest korda puuviljades, siis sellest on ka tekkinud nimetus "puuviljasuhkur". Taimedes võib fruktoos esineda nii monosahhariidina kui ka disahhariidi koostises. Viimasel juhul on see sahharoosi, mis on glükoosi ja fruktoosi monomeeridest koosnev disahhaariid, koostises. Sahharoosis on need monomeerid omavahel seotud glükosiidsideme abil. (5)
    2.2 Tootmine
    Majanduslikus tootmises tehakse fruktoosi suhkruroost , suhkrupeedist või maisist ning on olemas kolm majanduslikult tähtsat vormi. Kristalliline fruktoos on monosahhariid: kuivatatud ja jahvatatud ning puhta sisaldusega. Kõrge fruktoosisisaldusega maisi siirup (HFCS) on fruktoosi ja glükoosi segu. Kolmandaks vormiks on sahharoos. Kõiki fruktoosi vorme lisatakse toitudesse maitsestamiseks, maitse tugevdamiseks ja ka pruunistamiseks mõne toidu puhul, näiteks pagaritoodete juures. (5)
    2.3 Kasutamine
    Fruktoosi leidub kõrge fruktoosi sisaldusega maisisiirupis (HFCS), mis sünteetiliselt toodetud magustaja. HFCS tootmiseks kasutatakse toormaterjaliks hüdrolüüsitud maisitärklist. Läbi ensümaatilise protsessi muudetakse glükoosi molekulid fruktoosiks. Kokku eksisteerib 3 eri tüüpi HFCS, mida eristatakse erineva fruktoosi sisalduse alusel: HFCS-42, HFCS-55 ja HFCS-90. Number ühendi nime järel näitab protsenti, kui suur on sünteesitud fruktoosi osahulk siirupis. Seega HFCS-90-s on fruktoosi kontsentratsioon kõige kõrgem ning seda kasutatakse tihti HFCS-55 tootmiseks. Viimast kasutatakse magsutajana näiteks alkoholivabades jookides , HFCS-42 samal ajal kasutatakse paljudes töödeldud toitudes ja küpsetatud toodetes. (5)
    (5)
    2.4 Keemilised omadused
    Fruktoos on kuuesüsinikuline polühüdroksüketoon. Nagu öeldud, on tegemist glükoosi isomeeriga, mis tähendab, et neil mõlemal on sama molekulvalem (C6H12O6), kuid erinev struktuur. Nagu sahhariididel üldiselt, esinevad ka fruktoosil D- ja L-vorm. Nende eristamine toimub lahtiste ahelate võrdlemisel, olukorras, kus neid vaadeldakse vertikaalses asendis (vt Joonis 2). Kui eelviimase süsiniku küljes olev OH-rühm paikneb paremal pool, on tegemist D- vormiga , ning kui see paikneks süsinikust vasakul pool, oleks tegemist L-vormiga. Viimast vormi eksisteerib vähem. Kristalliline fruktoos omandab poolatsetaali ja sisemiste vesiniksidemete stabiilsuse tõttu tsüklilise struktuuri. See toimub sisemolekulaarse reaktsiooni järel, kus 6. või 5. süsiniku juures olev OH-rühm reageerib aldehüüdrühmaga (=O), mis fruktoosi puhul asub 2. süsiniku juures. Kui reaktsioonis osaleb 6. süsiniku OH-rühm, tekib tsükliline vorm, mida nimetatakse formaalse nimetuse järgi D-fruktopüranoosiks. 5. süsiniku juures oleva OH-rühmaga reaktsiooni puhul tekib D-fruktofuranoos. (5) (5)
    Sahharoos (C12H22O11)
  • Saamine
    Sahharoos (glükoos + fruktoos) – roo­ või peedisuhkur (tavaline suhkur).
    Kuumutamisel (185 kraadi) tekib pruun mass, mida nimetatakse karamelliks.
    Sahharoosi hüdrolüüsil tekkivat glükoosi ja fruktoosi segu nimetatakse
    invertsuhkruks. Tuntuim invertsuhkru lahus on mesi. (6)
  • Tootmine
    Sahharoos on taimeriigis levinud aine. Suuremal määral leidub teda suhkrupeetides, maisis, vahtra - ja kasemahlas, suhkruroos jm. Sahharoosi toodetakse kas suhkrupeetidest või suhkruroost, millele vastavalt ka suhkrut nimetatakse kas peedi - või roosuhkruks. (1)
    Nõukogude Liidus toodetakse sahharoosi suhkrupeetidest. Viimased peenestatakse ning kuuma veega uhutakse peediviiludest suhkur välja. Pärast suhkrulahuse puhastamist aurustatakse lahus siirupiks, mille jahtumisel kristallib välja suhkur. (1)
  • Kasutamine
    Suhkur on tähtis toiduaine, mida kasutatakse toitude maitsestamiseks. Kontsentreeritud suhkrulahus ei soodusta hallistus- ja pärmseente arenemist , seepärast tarvitatakse seda toiduainete konserveerimisel. (1)
  • Keemilised omadused
  • Sahharoos reageerib katalüsaatorite ( happed , ensüümid) manulusel veega. Seejuures laguneb ta molekul kaheks- glükoosi ja fruktoosi- molekuliks:
    Sahharoosi hüdrolüüsil tekkinud glükoos ja fruktoosi segu nimetatakse invertsuhkruks. Invertsuhkur on magusam kui glükoos ja sahharoos, vähem magus kui fruktoos.
  • Kuigi sahharoosi molekuli koostisse kuulub glükoosijääk, ei anna sahharoos aldehüüdidele iseloomulikke reaktsioone. Sahharoosi lahusega ei toimu hõbepeeglireaktsiooni. Sahharoosi molekulis esineb glükoosijääk tsüklilisena ega sisalda vaba aldehüüdrühma
  • Kaltsiumhüdroksiidi toimel moodustab sahharoos mitmesuguse koostisega kaltsiumsahharaate. (1)
    Kasutatud kirjandus:
  • Õpik „Üldine keemia“ autor Hergi Karik, 1991
  • https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CC0QFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.ut.ee%2F~marilo%2FYL32.doc&ei=-xvrUKmnAqaM4gSlxYC4AQ&usg=AFQjCNGtrFny_raSWrsjUYXM8Pc-fYuC-Q&sig2=ACOqHlhsFKxwERbppHql-w&bvm=bv.1355534169,d.bGE
  • Õpik „Keemia XI“ ; Tallinn „Valgus“ autorid H.Karik, V.Ratassepp, 1986
  • http://www.google.ee/imgres?um=1&hl=et&sa=X&tbo=d&biw=1280&bih=709&tbm=isch&tbnid=Q4qEbh9oY8m6RM:&imgrefurl=http://www.53kk.tln.edu.ee/Chemtests/17test/017e.htm&docid=HnJmhl0uWWN9uM&imgurl=http://www.53kk.tln.edu.ee/Chemtests/17test/aldoza_glukoza.JPG&w=115&h=137&ei=QiXrUL6HLKz14QSPn4CADQ&zoom=1&iact=hc&vpx=407&vpy=175&dur=5331&hovh=109&hovw=92&tx=109&ty=39&sig=109662960859128145634&page=1&tbnh=109&tbnw=92&start=0&ndsp=36&ved=1t:429,r:2,s:0,i:86
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Fruktoos
  • http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE%20KEEMIA.pdf
  • http://www.google.ee/imgres?um=1&hl=et&sa=N&tbo=d&biw=1280&bih=666&tbm=isch&tbnid=R8oPdr8eI83VbM:&imgrefurl=http://teadvusehuvi.blogspot.com/2011_11_01_archive.html&docid=0px71VO7YuOZEM&imgurl=http://2.bp.blogspot.com/-uBKSI-PmxjY/Ts4pZBo68HI/AAAAAAAAC2I/LpwdtzWKsms/s1600/200px-Saccharose2.svg.png&w=200&h=103&ei=GnDsUNabMoHV4gSnh4CQDA&zoom=1&iact=hc&vpx=596&vpy=118&dur=99&hovh=82&hovw=160&tx=107&ty=62&sig=109662960859128145634&page=1&tbnh=82&tbnw=160&start=0&ndsp=29&ved=1t:429,r:10,s:0,i:113
    Lisa 1
    Glükoos (4)
    Lisa 2
    Liigitus struktuuri järgi (2)
    Lisa 3
    Kristalliline fruktoos (5)
    Lisa 4
    Sahharoos (7)
  • Vasakule Paremale
    Sahhariidide referaat #1 Sahhariidide referaat #2 Sahhariidide referaat #3 Sahhariidide referaat #4 Sahhariidide referaat #5 Sahhariidide referaat #6 Sahhariidide referaat #7 Sahhariidide referaat #8 Sahhariidide referaat #9 Sahhariidide referaat #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor aiki96 Õppematerjali autor
    Glükoosi saamine, tootmine, keemilised omadused, kasutamineFruktoosi saamine, kasutamine, tootmine ja keemilised omadusedSahharoosi saamine, tootmine, kasutamine ja keemilised omadused

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Sahhariidid
    2
    doc

    Sahhariidid

    Monosahhariidid ehk MONOOSID Disahhariid Polüsahhariidid ehk POLÜOOSID Riboos Glükoos Fruktoos Sahharoos Tärklis Tselluloos Valem C5H10O5 C6H12O6 C6H12O6 C12H22O11 (C6H10O5)n (C6H10O5)n Leidumine Glükoosi leidub rohkesti viinamarjades Fruktoosi leidub rohkesti puu-ja Sahharoosi leidub rohkesti Leidub siis taimeriigis Vatt, puuvillane ja linane riie looduses juurviljades, marjades, õites ning ka suhkrupeedis, vahtramahlas, seemnetes nagu(rukis, koosen

    Keemia
    Sahhariidid-polusahhariidid
    4
    doc

    Sahhariidid, polusahhariidid

    1) Kuidas jaotatakse sahhariidid? Too vastavad näited. Monosahhariidid (riboos, glükoos, fruktoos), disahhariidid (sahharoos, laktoos), polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 2) Kuidas nimetatakse a) monosahhariide- lihtsuhkrud b) disahhariide- liitsuhkrud 3) Milline erinevus on aldoosil ja ketoosil? Aldoosid on aldehüüdrühma sisaldavad sahhariidid, ketoosid aga ketorühma sisaldavad sahhariidid. 4) Iseloomusta glükoosi ehk viinamarjasuhkrut a) molekulvalem- C6H12O6 b) tasapinnaline struktuurvalem- CH-CH-CH-CH-CH-CH2OH c) Tsükliline vorm d) füüsikalised omadused: puhta ainena valge, kristalne, vees lahustub hästi, sulamistemp oleneb isomeerist, magus. Glükoosi kasutatakse toiduainetetööstuses, ravimite valmistamisel. Glükoos on inimesele energiaallikas ja parandab närvisüsteemi 5) Milline erinevus on α- ja β-glükoosil (2 erinevust) 1

    Bioloogia
    Sahhariidid-süsivesikud
    14
    rtf

    Sahhariidid (süsivesikud)

    1 Sahhariidid (süsivesikud) Nimetus süsivesik tuli omal ajal sellest, et vesiniku ja hapniku aatomite arvud suhtuvad tavaliselt nagu vees s.o. 2:1 (glükoos C6H12O6 = 6C*6H2O ) Mõni sahhariid sellele kriteeriumile ei vasta (desoksüriboos C5H10O4). Mõni mittesahhariid, aga vastab - näiteks äädikhape CH3COOH. Segadust tekitab ka sõnade "süsivesik" ja süsivesinik" kõlaline sarnasus Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 (?) süsiniku aatomit. Looduses levinumad

    Keemia
    Kõike sahhariididest
    4
    docx

    Kõike sahhariididest

    1 Sahhariidid (süsivesikud) Nimetus süsivesik tuli omal ajal sellest, et vesiniku ja hapniku aatomite arvud suhtuvad tavaliselt nagu vees s.o. 2:1 (glükoos C 6H12O6 = 6C*6H2O ) Mõni sahhariid sellele kriteeriumile ei vasta (desoksüriboos C5H10O4). Mõni mittesahhariid, aga vastab - näiteks äädikhape CH3COOH. Segadust tekitab ka sõnade "süsivesik" ja süsivesinik" kõlaline sarnasus Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 (?) süsiniku aatomit

    Keemia
    ORGAANILINE KEEMIA
    7
    odt

    ORGAANILINE KEEMIA

    Hormoonid lähevad näärmetest verre ning reguleerivad ainevahetusfunktsioone 5) Energeetiline f. ­ organismi päevasest energiavajadusest täidetakse 12% valkudega 6) Kaitsef. ­ antikehade moodustamine 7) Transportiv f. ­ hemoglobiin transpordib hapnikku 8) Kineetiline f. - edasiandmine pärilikult 9) Retseptoorne f. ­ meeleelundites on erilised valgustundlikud molekulid SAHHARIIDID 11. Sahhariidid e. süsivesikud ­ süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad ühendid. Neid leidub taimsetes ja loomsetes organismides. 12. Sahhariidide klassifikatsioon. 3 suurt rühma: 1) monosahhariidid e lihtsuhkrud ­ 3-6 süsinikku (C6H12O6 ­ glükoos/fruktoos) 2) oligosahhariidid e madalmolekulaarsed liitsuhkrud ­ koosnevad 2-3 monosahhariidi jäägist (C12H22O11 ­ sahharoos e roo- e peedisuhkur; laktoos e piimasuhkur; maltoos e linnasesuhkur ­ kaks glükoosijääki)

    Orgaaniline keemia
    Erinevad süsivesikud
    41
    ppt

    Erinevad süsivesikud

    Koostasid: Elina Rätsep, Timur Karimov, Anu-Reet Samulin Juhendaja: Ave Säks · Ained, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust · Süsinik on kõigis orgaanilistes ühendites 4-valemina. H HH HHH H-C-H H-C-C-H H-C-C-C-H H HH HHH · Süsivesinikke, mis sisaldavad ainult C- C- ja C-H-üksiksidemeid, nimetatakse alkaanideks. · Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid · hästi kättesaadavad · taimedes leidub neid 75-90% · loomades kuni 2% · seentes 1-3% · kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse · määravad veregrupi · kõrge energeetilise väärtusega · neid on kerge säilitada SÜSIVESIKUD JAGUNEVAD KOLME PÕHI RÜHMA: · Monosahhariidid ehk monoosid · Oligosahhariidid · Polüsahhariidid ehk polüoosid · Aju energeetilised vajadused täidab enamuses glükoos · Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks · ligika

    rekursiooni- ja keerukusteooria
    Sahhariidid
    4
    doc

    Sahhariidid

    Sahhariidid ehk suhkrud ehk süsivesikud. Enamikul sahhariididel on vesiniku ja hapniku suhe nagu vees 2:1 (CnH2mOm). Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5 · heksoosid (kuue süsinikuga) C6H12O6 2. karbonüülrühma asukoha järgi:

    Keemia
    Sahhariidid
    4
    doc

    Sahhariidid

    Sahhariidid Sahhariidid ehk suhkrud ehk süsivesikud. Enamikul sahhariididel on vesiniku ja hapniku suhe nagu vees 2:1 (CnH2mOm). Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5 · heksoosid (kuue süsinikuga) C6H12O6 2. karbonüülrühma asukoha järgi:

    Keemia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun