Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Apelsiniõli (0)

1 HALB
Punktid
Luunja Keskkool
Apelsiniõli
Esterid
Koostaja :
Juhendaja:
Luunja 2011
Sisukord
Sissejuhatus ...................................3
Estrid ..............................................4
Apelsiniõli......................................7
Kokkuvõte.....................................10
Kasutatud materjal.........................11
Sissejuhatus
Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad karboksüülhapete ja alkoholide reageerimise tulemusena. Estreid leidub eeterlike õlidena taimedes näiteks apelsinikoores. Vanim estrite saamise viis oli nende tootmine taimedest eeterlike õlidena ja loomadest rasvana. Kui peenestatud taimemassi juhitakse veeauru, siis võtab see kaasa lenduvad eeterlikud õlid. Muid rasvu ja õlisid saab kudedest eraldada veega keetmise või lihtsalt pressimise teel.
Tänapäeval kasutatakse apelsiniõli mitmel otstarbel meditsiinis, kosmeetika tarvetes kui ka puhastus vahendina.
Estrid
Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad karboksüülhapete ja alkoholide reageerimise tulemusena. Estrite üldvalem on R–COO–R. Madalad estrid on vedelikud ning kõrgemad on tahked ained.. Estrid kuuluvad karboksüülhapete funktsionaalderivaatide hulka.
Estrite füüsikalised omadused: kergesti lenduvad (kuna molekulid ei moodusta vesiniksidemeid), vees mittelahustuvad, alkoholid lahustuvad, reeglina meeldiva lõhnaga, kergelt narkootilise toimega.
Estrite keemilised omadused: estrite tähtsaim omadus on hüdrolüüs ehk klassikalises mõistes reaktsioon veega katalüsaatori juuresolekul ehk antud juhul neutraalne ja happeline hüdrolüüs.
Estrite happeline (→) ja neutraalne (←) hüdrolüüs:
Estrite aluseline hüdrolüüs:
Estri happeline hürolüüs kulgeb happe ja alkoholi moodustumisega. Tavaliselt kasutatakse katalüsaatoriteks tugevaid happeid , nt väävelhapet.
Estrite saamine
Estri moodustumine ja estri hüdrlüüs on teineteise suhtes hapekatalüütilised pöördreaktsioonid. Et saada kõrge saagisega estrit, tuleb tasakaal nihutada estri tekke suunas, võtta selleks kas alkoholi või hapet suures liias või kõrvaldada moodustuv vesi reaktsioonisegust.
Esindajad
Etüülatsetaati ja butüülatsetaati kasutatakse suurtes kogustes polümeersete ainete lahustitena , värvide ja lakkide valmistamisel, samuti tööstuslikes protsessides ainete väljalahustamiseks segudest.
Lühema süsivesinikahelaga hapete ja alkoholide estrid on tavaliselt meeldiva lõhnaga. Paljud neid kuuluvad puuviljade ja veini lõhnabuketti. Selliseid estreid nimetatakse ka puuviljaessentsideks. Sünteetiliste estrite segudega maitsestatakse odavaid karastusjooke ja kondiitritooteid.
Hästi pika süsivesinikahelaga hapete ja alkoholide estrid ei lendu ja on seetõttu lõhnatud. Selliseid estreid nimetatakse vahadeks. Looduslikud vahad on materjalid, mis sisaldavad lisaks estritele vabu happeid, alkohole ja muid aineid. Taimevahad eristuvad õhukese kihina taime lehtedele, okastele, viljadele, et takistada liigset vee aurumist. Karnauba vaha kasutatakse peamiselt poonimissegudes. Tuntuimad loomavahad on mesilasvaha ja vaalavaha.
Mõned dihapete estrit tarvitatakse orgaanilises sünteesis ja keemiatööstuses. Ftaalhapete estrid on kasutatavad plastmasside plastifikaatorid. Neid lisatakse plastmassidele, et pehmendada materjali rabedust ja vähendada purunemist.
Nimetused
Esimene osa nimest tuleb alkoholist ning teine vastavast karboksüülhappest:
• CH3CH2CH2COOCH2CH3: etüülbutanaat
• CH3CH2CH2COOCH2CH2CH3: propüülbutanaat
• CH3CH2COOCH3: metüülpropanaat
• CH3COOCH2CH2CH3: propüületanaat ehk propüülatsetaat
Lõhn
Mõnel vedelal estril on meeldiv lõhn.
Valem Nimetus Lõhn
HCOOCH2CH3 etüülmetanaat rummi lõhn
CH3COOCH2CH2CH2CH3 butüületanaat banaani lõhn
CH3COOC5H11 pentüületanaat piima lõhn
C3H7COOC2H5 etüülbutanaat ananassi lõhn
Mineraalhapete estrid
Lämmastikhappe estrid põlevad kergesti. Paljud neist võivad lõhkeda, sealhulgas tugevalt nitreeritud nitrotselluloos ja nitroglütseriin.
Apelsiniõli
Apelsiniõlisid on kolm: apelsiniõli, neroil ja petitgrain. Apelsiniõli toodetakse peamiselt külmpressimise teel apelsini koorest . Neroil toodetakse värsketest õitest. Petitgrain toodetakse apelsinipuu lehtetedest ja okstest. Õli on värvuselt tumekollane või pruunikas-kollane. Keemiliselt koostiselt sisaldab 90% ulatuses monoterpeene: peamiselt limoneeni , mürtseeni, pineeni , tsümeeni ning vähesel määral alkohole, aldehüüde ja ketoone.
Ajalugu
Juba iidsetest aegadest on apelsini seostatud süütuse, lahkuse ja viljakuse sümbolina. Kuivatatud apelsinikoorte abil ravisid hiina ravitsejad juba ammustest aegadest anoreksiat, külmetust, köha ja isegi pahaloomulisi kasvajaid.
Neroili kastati traditsioonide kohaselt pulmades puhtuse sümbolina.
Kasutusala
  • Puhastusvahend (eemaldab orgaanilise mustuse, plekid rõivastelt, vaipadelt, polstermööblilt, eemaldab ebameeldiva lõhna ning koduses majapidamises nätsu, tindi , õli, küünelaki, pastaka, liimi, kummijäljed põrandalt, loomsed ja taimsed rasvad küpsetusahjult)
  • Terviseprobleemide leevendamine ja ennetamine
  • Aroomilampides
  • Aitab keskenduda, tõstab üldist töövõimet ja kontsentratsiooni
  • Aroomivannid ja - saunad
  • Stimuleerib kahjulike ainete väljutamist organismist
  • Aitab kaalu, vedelikupeetuse ja tselluliidi vähendamisele
  • Puhastab hästi nahka
  • Pleegitab pigmendilaike,
  • Soodustab naharakkude uuenemis
  • Parandab näojumet
  • Kosmeetika vahendid - kreemid , šampoonid, palsamid, parfüümid jne
  • Tõstab optimismi, usku endasse ja oma võimetesse
  • Massaaziõli
  • Õhuvärskendamine
  • Närvipingete, depressioonide, stressi ja hirmutunde leevendamiseks
  • Alandab arteriaalset vererõhku
  • Kõrvaldab psühho- emotsionaalsed ärritusnähud
  • Spasmolüütilise ja rahustava toimega
  • Aitab unetuse puhul
  • Normaliseerib soolestiku tööd ja süsivesikute-rasvade ainevahetust
  • Omab sapieritust soodustavat toimet ning ennetab sapikivide teket
  • Puhastab verd, verejooksu peatav, immuunsust stimuleeriv
  • Taastab inimese aura peale raskeid haigusi ja hingelisi üleelamisi
  • Soovitav kasutada kaastunde ja inimliku soojuse puudumisel
  • Antiseptiline , bakteritsiidne, desinfitseeriv
  • Palavikuvastane
  • Külmetuse, gripi ja bronhiidide ennetamine
  • Nahapõletikute ja akne vähendamine
  • Stomatiit ja parodontoos ennetamine
  • Rasvumise, kõhukinnisuse ja düspepsia vähenemine
  • On magusa, meeldiva aroomiga
  • Kosmeetikas kasutatakse rasuse naha hooldusel, rasedusarmide määrimiseks
  • Kosmeetika toodete ja jookide lõhnastamiseks
  • Lõdvestav ja rahutunnet tekitav
  • Ergutab maksa ja pankrease tegevust.
  • Termiitide ja sipelgate tõrje
  • Ravimitööstuses
  • Bioloogiliselt hästi lagunev

Erakordselt tõhus puhastusvõime saavutatakse apelsini terpeeni (apelsinikoorest saadud eeterliku õli koostisaine ) ja sahhariidsete pindaktiivsete ainete ( tooraine saadakse kartulist, maisist või suhkruroost , suhkrupeedist, kookos - ja palmiõlist) kombinatsioonist.
Alkohol ja rohuekstraktid (palderjanijuur, humala- ja kummeliõied, melissilehed ja kreeka pähkli koored) suurendavad vahendi säilivust.
Hoiatus
  • Allaneelamisel võib vahend tekitada kopsukahjustusi (sisaldab terpeeni)
  • Ei ole ravim ning ei asenda traditsioonilisi ravimeid
  • Ei ole soovitatav kasutada enne päevitamist
  • Ei ole soovitatav kasutada allergilise naha korral
  • Konsentreeritud
  • Mitte kasutada seespidiselt
  • Vältida silma sattumist
  • Üledoseerimise puhul tuleb ruumi tuulutada

Valemid
neroil
Apelsinilõhn
oktüületanaat CH3COOC8H17
Apelsiniõli
C16H18O2
[6-ethenyl-5,6,7,8-tetrahydro-6- methyl -7-(1-methylethenyl)-1,4-naphthalenedione]
Tootmine
Apelsiniõli toodetakse peamiselt Itaalias ja Ameerika Ühendriikides. Neroili toodetakse Tuneesias ja petitfraini Prantsusmaal, Haitil ning Põhja-Aafrikas.
Kokkuvõte
Estrid on ained, millele me igapäeva elus ei mõtle, aga mida me koguaeg vajame. Kõige uuem oli minu jaoks just estrite üldtutvustus ning kus neid kasutatakse. Lisaks sellele ei teadnud ma varem, et vahad on estrite alaliik , sest varem ma arvasin, et estrid on ainult vedelad ja magusa lõhnaga. Apelsiniõli võiks liigitada rasvade hulka, kuid siiski struktuurilt on ta ester . Varem teadsin ma apelsiniõlist ainult nii palju, et seda kasutatakse massaazi õlina ja aroomiõlina, aga et seda kasutatakse veel meditsiinis ja puhastusvahendidna oli minu jaoks uus. Üldiselt on estrid kasulikud, kuid peab jälgima siiski nende kasutamist.
Kasutatud materjal
http://et.wikipedia.org/wiki/Estrid
http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/estridjarasvad2.pdf
http://www.mahekaup.ee/index.php?page=shop.product_details&category_id=21&flypage=shop.flypage&product_id=472&option=com_virtuemart&Itemid=53&lang=et&vmcchk=1
http://www.nahrin.ee/index.php?productID=117
http://www.vivasan.edge.ee/?lang=est&m1=2&m2=8&tk=16&prod=5&sobrale=1
http://www.medical.magnum.ee/cgi-bin/script/kaup?enable-zero=no&kaup=44521
http://www.balscand.ee/htdocs/?page=shop/flypage&product_id=101&category_id=541a03b2b0e1b6dbd972e9f5af5ca992 &
http://et.wikipedia.org/wiki/Apelsin#Ajalugu
http://www.safealternativemedicine.co.uk/NeroliPetitgrainRelaxing.html
Vasakule Paremale
Apelsiniõli #1 Apelsiniõli #2 Apelsiniõli #3 Apelsiniõli #4 Apelsiniõli #5 Apelsiniõli #6 Apelsiniõli #7 Apelsiniõli #8 Apelsiniõli #9 Apelsiniõli #10 Apelsiniõli #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rgear Õppematerjali autor
Hinnati 5ga

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Estrid-amiidid-rasvad-detergendid
3
doc

Estrid, amiidid, rasvad, detergendid

ESTRID JA AMIIDID Karboksüülhapete funktsionaalderivaadid Karboksüülhappe funktsionaalrühmas, karboksüülrühmas, asub karbonüülrühka kõrval hüdroksüülrühm. RCOOH Hüdroksüülrühm on elektronegatiivne rühm. Asendades hüdroksüülrühma teiste elektronegatiivsete aatomite või rühmadega, on võimalik konstrueerida uusi molekule. RCOCl ­ karbüksüülhappe kloriid (halogeniid) RCOOR ester RCONH amiid Selliseid ühendeid, milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga, mis pole hüdroksüülrühm, nimetatakse karboksüülhappe funktsionaalderivaatideks. Karboksüülhappe derivaatidest on tähtsaimaid estrid ja amiidid. Estrite nimetused moodustatakse sarnaselt karboksüülhappe soolade nimetustega: CH CH COOK kaaliumpropanaat CHCH COOCH met üülpropanaat CHCCHOH COCH prop üületanaat ehk propüülatsetaat Estrid on vedelad või tahked ained, paljudel neist on meeldiv lõhn. Osal estritest on narkootiline toime, kuigi nad i

Keemia
Estrid
4
pdf

Estrid

Nimi: Tööleht 1.1 Estrid karboksüülhapete ja alkoholide reageerimisel Estrid tekivad ......................................................................................................................................... esterdamiseks Seda reaktsiooni nimetatakse ................................................................................................................ CH3COOH+ CH3OH= CH3COOCH3+H2O ................................................................................................................................................................ õlidena taimeosade pressimisel ja ekstraheerimisel Looduslikult saadakse estreid.............................

Keemia
Arvestused 12-kl
11
doc

Arvestused 12. kl

ARVESTUSED Õppeaines: Keemia Klass: 12 Õpilane: Keila 2006 SISUKORD SAHHARIIDID.................................................................................................... 3 VALGUD..............................................................................................................4 POLÜMEERID ....................................................................................................5 AMINOHAPPED................................................................................................. 8 ESTRID.................................................................................................................9 RASVAD............................................................................................................ 10 2 SAHHARIIDID Glükoos Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ?

Keemia
Keemia konspekt-estrid-rasvad-polümeerid-
6
doc

Keemia konspekt: estrid, rasvad, polümeerid

Keemia KT'ks kordamine Asendusderivaadid ­ molekuli süsinikahelas on üks või mitu H asendatud teise aatomi või aatomite rühmaga Funktsionaalderivaadid ­ asendus toimub funktsionaalrühmas (estrid ja amiidid) 1. Estrid (R-C-OR) ­ on hapete ja alkoholide reageerimissaadused. Leidub rikkalikult looduses: taimemahlades ja eeterlikes õlides; neist on sageli tigitud lillede ja puuviljade lõhn. Estreid saadakse karboksüülhapete ja alkoholide reageerimisel väävelhappe kui katalüsaatori manulusel. Estri tekkimise reaktsioon = esterdamine. Omadused: enamasti meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained. Kt on madalam kui vastavatel alkoholidel ja karboksüülhapetel. Veest kergemad. Hea lahustuvus. Kasutusalad: puuviljaessentsid ning lõhnaaeinetena seebi- ja parfümeeriatööstuses. Kasutatakse lakilahustitena. HCOOCH2 (etüülmetanaat) ­ rummi lõhn; CH3COOCH2CH2CH2CH3(butüületanaat e. butüülatsetaat) ­ banaan; CH3COOCH2CH2CH2CH2CH3(pentüületanaat) ­ pirn; CH3CH2CH2COO

Keemia
Karboksüülhapped-estrid-rasvad
4
docx

Karboksüülhapped, estrid, rasvad

Kordamisküsimused /Karboksüülhapped. Estrid. Rasvad . Seep/ 1) Osata kirjutada karboksüülhapete ja estrite tasapinnalisi struktuurvalemeid, lihtsustatud struktuurvalemeid, molekulvalemeid ja graafilisi kujutisi. 2) Osata nimetada estreid ja karboksüülhappeid. OH O Cl O O OH HO O O OH O 3) Karboksüülhapete ja estrite keemilised omadused. ☺Näide: a) etaanhape+ kaltsium b) metaanhape + butanool c) propaanhape + kaaliumhüdroksiid d) etaanhape + kaaliumkarbonaat e) etüülheksanaadi hüdrolüüs aluselises ja happelises keskkonnas f) etanool + väävelhape g) etüülbutanaadi seebistamine h) glütserool + lämmastikhape ( trinitroglütseiini samine) 4)Metaaanhape sipelghape.Leidub sipeldates ja

Keemia
Estrid - karboksüülhapete funktsionaalderivaadid
1
docx

Estrid - karboksüülhapete funktsionaalderivaadid

Anni Petron 11.m Estrid Estrid on karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, milles on karboksüülhappe –OH rühm asendatud –OR rühmaga. (R tähistab süsiniku ahelat) Nende üldvalemiks on R–COO–R. Estreid on võimalik saada happest ja alkoholist tugeva happe juuresolekul. Sellist reaktsiooni nimetatakse esterdamiseks. Estrite nimetused tekivad sarnaselt karboksüülhappe soolade nimetustega. Esimene osa nimest tuleb alkoholist ning teine vastavast karboksüülhappest Nt etaanhapeetüületanaat Estrid on vedelad või tahked ained. Enamasti meeldiva puuvilja lõhnaga. Need on läbipaistvad ning vees halvasti lahustuvad. Estrid ise ei ole mürgised, kuid estrite lagunemisel võivad tekkida väga mürgised ühendid. Estreid leidub eeterlike õlidena taimedes (nt: sidrunikoores). Veel on nendeks looduslikud rasvad (nt: vaalarasv) ja vahad (nt: õhuk

Orgaaniline keemia
Estrid
6
doc

Estrid

KORDAMISKÜSIMUSED: ( karboksüülhapped, amiidid, estrid). 1. Selgitada mõisted: karboksüülhape, ester, amiid, happe halogeniid, hüdroksühape, küllastunud hape, küllastumata hape, aminohape, halogeenhape, dihape, rasvhape, happe asendusderivaat, happe funktsionaalderivaat, laengu delokalisatsioon, hüdrolüüs, happeline katalüüs, leeliseline katalüüs. 2. Miks karboksüülhappel on happelised omadused? Kirjutada dissotsiatsioonivõrrand ja selgitada. R-COOH = R-COO- + H+ Karboksüülhappel on happelised omadused, sest tal on võime dissotseeruda ja anda lahusesse vesinikkatioone. 3. Võrrelda alkoholi ja karboksüülhappe happelisust. Põhjendada erinevust. Karboksüülhapped on miljardeid kordi happelisemad kui alkoholid, sest alkoholi happeline dissotsiatsioon on tugevalt vasakule nihutatud, kuid karboksüülhappe happeline dissotsiatsioon on tasakaalus. R-COOH + H2O R-COO- + H3O+ R-OH + H2O RO- + H3O+ 4. Võrrelda süsihappe ja etaanhappe happelisust.

Keemia
Karboksüülhapped-Estrid ja amiidid
4
doc

Karboksüülhapped. Estrid ja amiidid.

KEEMIA KT o Karboksüülhappe (KH) struktuur KH funktsionaalrühm on karboksüülrühm. Karboksüülrühmas on kaks hapniku aatomit. Mõlemal on nukleofiilne (-) tsenter, kuid nende omavaheline vastastikmõju nihutab elektronid suuresti karbonüülsele hapnikule ning seetõttu on see tsenter nukleofiilsem ja aluselisem. Vt. elektrofiilide ja nukleofiilide paiknemist õpik lk 19 o KH keemilised omadused Kõige tähtsam keemiline omadus on happelisus. Kuigi nad on nõrgemad happed kui tuntumad mineraalhapped, nagu soolhape, lämmastikhape, väävelhape, ent nad on siiski tugevamad süsihappest ning palju tugevamad happed kui alkoholid. Nende tugevuse põhjuseks on karboksülaatiooni stabiliseerimine laengu delokalisatsiooni teel. Karboksülaatioon on nõrk nukleofiil. KHte üldisteks omadusteks: reageerimine metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega. Vt. happe tugevuse kasv õpik lk 21 o KH füüsikalised omadused Füüsikalised omadused on mä

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun