Estrid ja amiidid (0)

Keskkool - Keemia - Keemia

5 VÄGA HEA

Keemia KT Estrid ja amiidid

Valemid ja nimetused

Estrid R – COO – R’

Nimetused: nagu karb .happe sooladel – lõpp –aat
Näiteks: CH3CH2COOCH3 – metüületanaat

Amiidid R – CO – NH2

Nimetused: lõpp – amiid
Näiteks: CH3CONH2 – etaanamiid
CH3CON(CH3)2 – N,N-dietüületaanamiid

Derivaadid
Karb.happe funktsionaalderivaadid – happe OH-rühm on asendunud mõne muu polaarse rühmaga. NT: estrid
Karb.happe asendusderivaadid – asendatud karb. happed ( aminohapped ).
Nt: CH3CH (NH2)COOH

Estrite ja amiidide omadused
Estrid:

Ohutud
Meeldiva lõhnaga
Vedelad või tahked ained

Amiidid:

Mürgised
Tahked, värvitud ained
Tekitavad maksakahjustusi

Nukleofiilsed ja elektrofiilsed tsentrid estrites
Nukl.ts – O ; elektr.ts – C

Reaktsioonid estrite ja amiididega
Estrid:

Reageerimine alusega ehk leeliseline hüdrolüüs ehk seebistamine

Ester + alus → karb.happe sool + alkohol
R – COO – R’ + NaOH → R – COO – Na + R’OH

Happeline hüdrolüüs

Vesi + ester ↔ karb. hape + alkohol
R – COO – R’ + H2O ↔ R – COOH + R’ – OH

Estri saamine

Karb.hape + alkohol ↔ ester + vesi
R – COO – R’ + H2O ↔ R – COOH + R’ – OH

Ümberesterdamine

Ester + alkohol ↔ ester + alkohol
R – COO – R’ + R* - OH ↔ R – COO – R* + R’ – OH
Amiidid:

Leeliseline hüdrolüüs

Amiid + alus → karb.happe sool + ammoniaak ( amiin )
R – CO – NH2 + NaOH → R – COO – Na + NH3

Happeline hüdrolüüs

Amiid + vesi → karb.happe sool + ammoniaak (ammooniumioon, amiin)
R – CO – NH2 + H2O → R – COOH + NH3

Amiidi saamine

Halogeenkarb.hape + amiin → amiid + hape
R – CO – Cl + R’ – NH2 → R – CO – NH – R’ + HCl
Ester + amiin → amiid + alkohol
R – COO – R’ + R* - NH2 → R – CO – NH – R* + R’ – OH

Estrite esindajad

Lühikese ahelaga estrid
- Meeldiva lõaga
- Rummiessents, puuviljaessentsid( banaan , pirn)
Atsetaadid – etüületanaat ehk etüülatsetaat
- Lahustid värvid, lakid
Vahad (hästi pika ahelaga)
- Mesilasvaha – kärjed, küünlad; toiduks, ravimid
- Taime lehed, viljad – kaitseks kuivamise , mustuse, ärasöömise, külmumise eest
- Vaalavaha – parfümeeria
Ftalaadid ehk dihapete estrid
- Plastmassi pehmendaja
- Sääsetõrjevahend
- PVC – linoleum , mänguasjad (mürgised), torud (meditsiinis)

Mineraalhapete estrid
Mineraalhapete estreid saadakse mineraalhapete reageerimisel alkoholiga happelises keskkonnas (H2SO4 juuresolekul).

Nitraadid ( HNO3 estrid)

R – OH + HNO3 → R – NO2 + H2O

Nitroglütseriin – plahvatab põrutusel
- Südamerohi
- Dünamiit (n.g. + puusüsi); leiutas A. Nobel
Nitrotselluloos
- Püssirohi

Sulfaadid (H2SO4 estrid)

H on asendunud CH-rühmaga

Fosfaadid (H3PO4 estrid)
H on asendunud CH-rühmaga
- DNA, RNA (ATP)
- Putukatõrjevahend
Fosfoon – üks OH-rühm on asendatud CH-rühmaga
- Sõjagaas sariin (0,2 mg/l – surmav)

Rasva molekuli kuju ja koostis
Rasv – glütserooli ( propaantriool ) triester

Rasva nimetused ja valemid
Nimetused: lõpp –aat
Valemid: tristearaat

Küllastunud ja küllastumata rasvhapped
Küllastunud rasvhapped

Ainult üksiksidemed
Korrapärane ehitus
Tahked
Loomsed
Vajalikud organismile

Küllastumata rasvhapped

Vähemalt 1 kaksikside
Ebakorrapärane, cis- isomeeria
Vedelad
Taimsed (+ hülge- ja vaalarasv )
Tervislikumad
Asendamatud rasvhapped: 2 või enam kaksiksidet,
ω3 rasvhapped (munades)
Reaktsioonid nagu alkeenidel

Rasvade omadused
Füüsikalised:

Vees ei lahustu
Lahustub bensiinis, eetris ja teistes orgaanilistes lahustites
Pehmenemistemperatuur

Keemilised:

Reaktsioonid nagu alkeeindel (kus on kaksiksidemed) ja karb.hapetel

Rasv elusorganismides
Rasv → rasvhapped + glütserool → CO2 + H2O + varuained , eraldub energia
Rasvast saab energiat, ravimeid, seepi, kreeme jm kosmeetikat (glütseroolist)

Vedel rasv → tahke rasv
90% Hüdrogeenimine (+H2) katalüsaatur Ni (mürgine)
10% Ümberesterdamine

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 28 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

272150 Õppematerjali autor

Keemia KT Estrid ja amiidid
1. Valemid ja nimetused
Estrid R – COO – R’
Nimetused: nagu karb.happe sooladel – lõpp –aat
Näiteks: CH3CH2COOCH3 – metüületanaat
Amiidid R – CO – NH2
Nimetused: lõpp –amiid
Näiteks: CH3CONH2 – etaanamiid
CH3CON(CH3)2 – N,N-dietüületaanamiid
2. Derivaadid
Karb.happe funktsionaalderivaadid – happe OH-rühm on asendunud mõne muu polaarse rühmaga. NT: estrid
Karb.happe asendusderivaadid – asendatud karb.happed (aminohapped).
Nt: CH3CH(NH2)COOH
3. Estrite ja amiidide omadused
Estrid:
Ohutud
Meeldiva lõhnaga
Vedelad või tahked ained
Amiidid:
Mürgised
Tahked, värvitud ained
Tekitavad maksakahjustusi
4. Nukleofiilsed ja elektrofiilsed tsentrid estrites
Nukl.ts – O ; elektr.ts – C
5. Reaktsioonid estrite ja amiididega
Estrid:
Reageerimine alusega ehk leeliseline hüdrolüüs ehk seebistamine
Ester alus → karb.happe sool alkohol
R – COO – R’ NaOH → R – COO – Na R’OH
Happeline hüdrolüüs

Estrid amiidid CH3CH2COOCH3 metüületanaat keemia

Sarnased õppematerjalid

docx

Estrid ja amiidid

Keemia KT Estrid ja amiidid 1. Valemid ja nimetused o Estrid R – COO – R’ Nimetused: nagu karb.happe sooladel – lõpp –aat Näiteks: CH3CH2COOCH3 – metüületanaat o Amiidid R – CO – NH2 Nimetused: lõpp –amiid Näiteks: CH3CONH2 – etaanamiid CH3CON(CH3)2 – N,N-dietüületaanamiid 2. Derivaadid Karb.happe funktsionaalderivaadid – happe OH-rühm on asendunud mõne muu polaarse rühmaga. NT: estrid Karb.happe asendusderivaadid – asendatud karb.happed (aminohapped). Nt: CH3CH(NH2)COOH 3. Estrite ja amiidide omadused

Keemia

doc

Orgaaniline keemia

asendatud kasvuga. halogeeniga. Neid kas. paljude | | Mürgised. ainete Hüdrofoobsed. H-C+-Cl- +Na+OH- H-C-OH +NaCl Head lahustid (alkohol,eeter, amiid jt.)saam. paljudele | | (alkohol) (metanool) hüdrofoobsetel Kas. lahustina orgaanilistele (rasvade,õlide, H H ainetele. vaikude jt. lahustamisel). b

Keemia

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

106

pptx

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

Fenoolina võime me kutsuda vaid hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on –OH rühm). • Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. Omadused • Tänu hüdroksüülrühma ja aromaatse tuuma vastastikmõjule, on fenoolid palju tugevamad happed kui alkoholid. • Fenoolide reageerimisel leelismetallidega ja leelisega tekib sool (fenolaat) • Fenoolid on palju reaktsioonivõimelisemad kui benseen. Aromaatsed amiidid • Aromaatsed amiinid – aromaatse tuumaküljes on aminorühm. Kõige lihtsam • aromaatne amiin on aniliin (aromaatse tuuma küljes üks aminorühm). • Aromaatsed amiinid on alused. π- elektronpilv on delokaliseeritud nagu fenoolidelgi. Aromaatsed amiinid nagu kõik amiinid regeerivad hapetega ja oksüdeeruvad kergesti. Karbonüülühendid • Karbonüülühendid – ühendid, mis sisaldavad karbonüülrühma • Aldehüüdrühm – karbonüülrühm on seotud

Orgaaniline keemia

docx

Keemia - Aineklasside Tabel

F –fluoriid / fluoro- madal sulamistemperatuur, 2) Reageerimine alkoholaatidega CH4 + Cl2 → CH3Cl + HCl I –jodiid / jodo- hargnenud ahela puhul Nukleofiilne asendus, tekivad eetrid Neid kas. paljude ainete vastupidi. CH3Cl + CH3Ona → CH3OCH3 + NaCl (alkohol,eeter, amiid jt.)saam. • Veest raskemad. • Kõik Kas. lahustina (rasvade,õlide, halogeeniühendid on vaikude jt. lahustamisel). mürgised, kahjustavad CCl4 (tulekustuti)

Orgaaniline keemia

pdf

Orgaaniline keemia

Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia.

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

doc

Keemia konspekt: estrid, rasvad, polümeerid

Keemia KT'ks kordamine Asendusderivaadid molekuli süsinikahelas on üks või mitu H asendatud teise aatomi või aatomite rühmaga Funktsionaalderivaadid asendus toimub funktsionaalrühmas (estrid ja amiidid) 1. Estrid (R-C-OR) on hapete ja alkoholide reageerimissaadused. Leidub rikkalikult looduses: taimemahlades ja eeterlikes õlides; neist on sageli tigitud lillede ja puuviljade lõhn. Estreid saadakse karboksüülhapete ja alkoholide reageerimisel väävelhappe kui katalüsaatori manulusel. Estri tekkimise reaktsioon = esterdamine. Omadused: enamasti meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained. Kt on madalam kui vastavatel alkoholidel ja karboksüülhapetel. Veest kergemad. Hea lahustuvus

Keemia

Rohkem sarnaseid