4. SUHTEPROBLEEMIDE LAHENDAMINE Suhteprobleemide lahendamine nõuab aega, kannatust ja energiat. Seega, enne kui me asume suhteprobleeme lahendama, oleks kasulik kaaluda mitmeid tegureid(Harvard 2010, 28). Peamine eesmärk on kasutada aega ning energiat targalt, millel on lootust parenemisele. Kui oleme otsustanud, et konflikti tasub lahendada, võiksime kasutada võtteid, mis aitavad jõuda olukorra taustal faktideni, mõista emotsioone, tegeleda säärastes olukordades sagedaste minapildi kõhklustega ja mõelda välja lahendusi(Harvard 2010, 28). 4.1. Esimene samm: faktide hindamine Kõikide suhteprobleemide korral näevad asjasse segatud inimesed fakte enda mätta otsast. Selleks, et antud konflikte lahendada peame me antud fakte vaatlema avameelse arutelu käigus. Faktide hindamiseks peame rääkima erinevatest nägemustest, mõistma mõlema osapoole kavatsusi ning teadvustama probleemi süvendajaid(Harvard 2010, 34). 4.2. Teine samm: emotsioonide lahkamine
Ka need võivad interaktsiooni mõjutada. Julgen arvata, et minapilt, on interaktsiooni tähtsaim alus. Inimest on teatud mõttes küll vorpinud keskkond ning kõrvalolevad indiviidid, kuid see on ikkagi teinud kellegist kellegi. Mulle tundub, et minakonseptsiooni hinnanguline komponent, enesehinnang, on äärmiselt oluline tegur. Läbi enesehinnangu loon ma enda ümber keskkonna ning suhtlusringkonna, keda arvan väärivat. Läbi selle teguri ma tõlgendan asju. Läbi minapildi loon ma ootused enda ja teiste käitumise suhtes. Ning kui arvestada kõik need asjad kokku, kujunebki viis, kuidas ma end teistele inimestele avan, kujuneb minu elukvaliteet. Minapilt kujundab selle, millisel määral luban ma enda ellu interaktsiooni ning teatud mõttes riskin saada infot või mõjutusi, mis võivad ümberkujundada minu senise minapildi, muuta minu arusaamu. Kuidas siis aga kujunevad inimeste arusaamad suhetest ja teistest isikutest? Selle alla
Minapilt Psühholoogias on kasutusel mõiste minapilt ehk arusaamine iseendast. Et saaksid kirjeldada oma minapilti, tuleb sul vastata paljudel küsimustele, mis puudutavad sinu igapäevategemisi ja arvamusi. Näiteks: Millega ma tegelen? Mis mulle meeldib? Milline on minu välimus? Millised on minu hobid? Vastused taolistele küsimustele aitavadki luua minapildi ehk portree iseendast. Minapilt on viis, kuidas ma iseennast näen. See on vaimne kujutluspilt ja see ei pea olema "tõene", nii nagu ka kõik muud meie kujutluspildid. Ometi on sellel pildil tohutu jõud. Minapilt on kujutluspilt minust endast, mida ma hoian oma teadvuses. Minapilt pole sündides kaasa antud, vaid kujuneb elu jooksul ega püsi muutumatuna. Minapilt kujuneb isiklike teadmiste, oskuste, kogemuste põhjal.
kasutada kõnelemiseks ja tunnete väljendamiseks alternatiivseid meetodeid (viiped, märgid jne) 17 Õendusplaan · Probleem Enesehooldusdefitsiit, tingituna põhihaigusele omasest elamistoimingutega toimetulemise halvenemisest · Eesmärk Pt on puhas ja hooldatud, tuleb võimete piires toime elamistoimingutega 18 Õendusplaan · Probleem Meeleolulangus tingituna minapildi muutusest ning teiste abist sõltumisest · Eesmärk Pt lepib oma minapildi muutusega, on optimistlikult meelestatud 19 Õendusplaan · Probleem Potentsiaalne oht toiduinete ebapiisavaks omastamiseks ja dehüdratatsiooniks, mis on tingitud põhihaigusele omasest mälumis- ning neelamisraskusest, seedekulgla funktsioonide halvenemisest · Eesmärk Ptle on tagatud piisav toitainete omastamine, dehüdratatsiooni ei teki
kiireneb. Silmavalged valguvad verd täis, vererõhk ja kehatemperatuur langevad. Kanep ärritab hingamisteid, tavalised tagajärjed on kopsupõletik ja muud hingamisteede haigused. Põhjustab kopsuvähki. Kas seda et kanep maksa kahjustab ei ole teada. Kanep ka leevendab halba enesetunnet. Ta lisab söögiisu. Kanep kahjustab aju närviühendusi. Närvisüsteemi pidurdusprotsessid nõrgenevad. Aja, kiiruse, kauguste ja minapildi tajumine ähmastub. Reageerimine välisärritajatele nõrgeneb, kuigi aistingute taju võib vahel muutuda tugevamaks. Suguelundite hormoonide tasakaal on häiritud. . Ajuti kasvab huvi seksuaalsuhete vastu, võimendab seksuaalkogemust . Kanep vähendab Meeste sugurakkude arvu ja tagajärjeks on tavaliselt impotentsus. Naistel põhjustab häireid menstruatsioonitsüklis ja võimalus jääda rasedaks väheneb. Põhjustab raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi
Oluline on ka inimese vabadus, väärikus, väärtus ning uskumused. Tähtsaim oskus on empaatiavõime – see on võime tajuda teise inimese tundeid, emotsioone, vajadusi. Haigus, mis paneb patsienti sõltuma arstist, ohustab inimeseks olemise nelja aspekti: tegutsemisvabadust (võime teha oma kehaga iseseisvalt tööd, liigutusi), vabadust langetada teadlikke otsuseid (õigus kaasa rääkida nt oma ravist), individuaalset vabadust (sõltuvus med.töötajatest), minapildi terviklikkuse ohustamine (surm, invaliidsus, valu). Meditsiinieetikast peab med.töötaja arvestama nende aspektidega, kuna haigus annab rohkem võimu arstile. Otsused peavad olema kooskõlastatud ka patsiendiga, kes omakorda peab olema kõigest informeeritud. Arsti väärtuste peale surumine on taunitav, kuid ka tema väärtustega arvestatakse – tal on õigus neile kindlaks jääda. Konfliktide ennetamiseks väärtusmaailmade vahel, on oluline teha kompromisse.
krediidi tagasimaksmiseks peab raha laenama. Ostuhullus tabab rohkem suurema sissetulekuga inimesi, kes üritavad tööväsimuse ja keerduläinud koduste suhete tõttu tekkinud masendusest lahti saada poeriiulite vahel. Laste lahkumine kodunt, lahutus või ka pensionilejäämine panevad proovile kogu vaimu- ja tundeelu ja nii võib märkamatult ületada normaalse ostuvajaduse ja jõuda ostuhulluseni. Sotsioloogid väidavad, et ostuhullus kuulub minapildi loomisse, sellel teel on eriti kerge libastuda noortel, kellele tundub, et "kogu maailm ju näeb, et mul pole seljas selle firmamärgiga rõivaid, mida teised kannavad" ja talle on väga raske, vahel võimatugi selgeks teha, et elu ja sõprus ei põhine pükstel/pluusil/botastel oleval firmamärgil, vaid muudel väärtustel. Kuidas veenda armastuse, hoolimise, kindlustunde tähtsuses, kui muu maailm ümberringi õhutab vaid tarbima ja kulutama.
muutused. Arengu mõistega on lähedalt seotud kasvamine ja küpsemine. Kasvamine on eelkõige füüsiline areng – keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elunditesuurenemine. Küpsemine seostub väljakujunemisega, täiuslikkuse saavutamisega. Küpsemine võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne. Liikumine on lapsele üks meeldivamaid tegevusi. Samas on liikumine üks keerukamatest tegevustest, millega laps peab toime tulema. Oma keha tunnetamine on kehalise minapildi kujunemise seisukohast äärmiselt vajalik. Kui laps ei tule oma keha tunnetamisega hästi toime, siis ilmnevad raskused ka igapäevatoimingutega hakkamasaamisel. Kui laps ei tunneta oma keha ja selle liikumisvõimalusi, siis võib sama laps olla küllalt kohmakas ja liikuda ebakindlalt. (Luuri, 2013) Väga oluline on lapse motoorika õigeaegne areng, sest see tagab lülisamba normaalse arengu ja mõjutab ka lapse vaimset arengut. Et kindlustada kasvu- ja arengutingimusi lapse vanusele
Riskimine Enesekindlus Ebaõnnestumine Jätkuv praktiseerimine Enda käitumise analüüs Suhtlemine ja mina-kontspetsioon (MK) Mina-kontseptsioon – teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist (Mina sellisega küll ei suhtle!) MK suhted ja suhtlemine Enesehinnang avatus, emotsioonid, tüüpiline tõlgendusstiil suhted MK sotsiaalne funktsioon – teiste ja enda ootused käitumise suhtes, aluseks interaktsioonidele Minapildi sarnane defineerimine Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes (ma olen x ja ma ootan, et minuga käitutakse vastavalt)
Näota kurjus Arutlev kirjand noortest veebikeskkonnas Noored veedavad paratamatult suure osa oma vabast ajast televisiooni- ja internetimaailmas. Nad on sõltuvuses infovoolust ja ja virtuaalühiskonnast. Internetikeskkonnas saab noor kujundada enda avaliku minapildi ning portfoolio, mida maailmale näidata. Veebivõrgustiku abil saavad teismelised omavahel kiirelt ja mugavalt ilma otseste barjäärideta suhelda. Televisioon toob nooreni meelt lahutavaid saateid ja uudiseid, mille abil saab teadvustada ülejäänud maailmast. Eesti noor on interneti kasutamise osas väga aktiivne, kuid kas noor mõistus saab enesele teadvustada ja läbi näha pealtnäha süütu võrgustiku pahed?
Paljudele inimestele on tuttav tunne, et teised on minust paremad, tublimad ja edukamad ning minus ei ole midagi väärtuslikku. Millest tuleb enese alahindamine? Teematika, mis puudutab enesehinnangu teket: 1. Haavatavust põhjustavad tegurid. 2. Enesehinnangu juured. 3. Madala enesehinnangu tunnusjooned. 4. Kõrge enesehinnangu problemaatika. 5. Enesehinnangu muutmise võimalused. HAAVATAVUST PÕHJUSTAVAD TEGURID Mingisuguse enesehinnangu, minapildi `muretseb´ enesele ühiskonnas iga inimene. Rääkida saab nii isiksuse omadustest kui ka sotsiaalsetest suhetest, mis inimesel tekivad. ISIKSUSEGA seotud tegurid on niisugused: - madal enesehinnang - ülikõrge saavutusvajadus - fataalne seletusviis - madal intelligentsus - täiuslikkuse hoiak Nii näiteks ei luba madal enesehinnang probleemile suunatud toimetulekut kasutada, inimene kaldub vaikselt kannatama.
tagajärjed on kopsupõletik ja muud hingamisteede haigused, põhjustab ka kopsuvähki Seedeorganid Leevendab halba enesetunnet Toitumine Lisab söögiisu Kesknärvisüsteem Kahjustab aju närviühendusi. Närvisüsteemi pidurdusprotsessid nõrgenevad. Aja, kiiruse, kauguste ja minapildi tajumine ähmastub. Suguelundid Ajuti kasvab huvi seksuaalsuhte vastu, võimendab seksuaalkogemust MIKS ON KANEP KAHJULIK ? Võib tekitada vaimset sõltuvust, tarvitaja tahab kanepit üha uuesti suitsetada Kanepisuits võib sisaldada kordi rohkem vähkitekitavaid aineid kui tubakasuits Mõnikord põhjustab kanep peapööritust ja ajab oksele, eriti siis, kui samal ajal juuakse alkoholi Mõned kasutajad tunnevad kanepit suitsetades paanikat ja
Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut (MINA temaga (sellisega!) ei suhtle). Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent, hinnang, mis antakse iseendale (Olen võimas!, Olen vilets, Olen OK, Olen parem kui enamus inimestest). Enesehinnang mõjutab suhteid läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili ("Sa ei viitsi niikuinii mind kuulata, sest ma olen igav") Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes, loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel. Rahulduspakkuvate suhete õnnestumise eelduseks on minapildi sarnane defineerimine interaktsioonides osalejate poolt.
valikut). Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut (MINA temaga (sellisega!) ei suhtle). Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent, hinnang, mis antakse iseendale (Olen võimas!, Olen vilets, Olen OK, Olen parem kui enamus inimestest). Enesehinnang mõjutab suhteid läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili ("Sa ei viitsi niikuinii mind kuulata, sest ma olen igav") Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes, loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel. Rahulduspakkuvate suhete õnnestumise eelduseks on minapildi sarnane defineerimine interaktsioonides osalejate poolt.
tagasimaksmiseks peab raha laenama. Ostuhullus tabab rohkem suurema sissetulekuga inimesi, kes üritavad tööväsimuse ja keerduläinud koduste suhete tõttu tekkinud masendusest lahti saada poeriiulite vahel. Laste lahkumine kodunt, lahutus või ka pensionilejäämine panevad proovile kogu vaimu- ja tundeelu ja nii võib märkamatult ületada normaalse ostuvajaduse ja jõuda ostuhulluseni. Sotsioloogid väidavad, et ostuhullus kuulub minapildi loomisse, sellel teel on eriti kerge libastuda noortel, kellele tundub, et "kogu maailm ju näeb, et mul pole seljas selle firmamärgiga rõivaid, mida teised kannavad" ja talle on väga raske, vahel võimatugi selgeks teha, et elu ja sõprus ei põhine pükstel/pluusil/botastel oleval firmamärgil, vaid muudel väärtustel. Kuidas veenda armastuse, hoolimise, kindlustunde tähtsuses, kui muu maailm ümberringi õhutab vaid tarbima ja kulutama.
Mina ja enesekasvatus Paljudel meist on tuttav tunne, et teised on minust paremad, tublimad ja edukamad ning minus ei ole midagi väärtuslikku. Tegelikult lihtsalt tuleb osata ennast armastada. Suurt rolli minapildi kujundamisel mängivad rolli vanemate õpetused väikesest lapsest saati. Kui vanemad on terve elu väljendanud hoolimist, armastust, jaganud piisavalt elunippe, kuid samas lubades lapsel ka iseseisvalt tegutseda ja otsuseid langetada, võib lapsest kasvada edukas inimene. Ma olen terve elu arvanud ennast teadvat mida ma teen hästi, milles ma olen hea ja milles mitte. Koguaeg olen üritanud ära kasutada oma tugevaid külgi, et hästi hakkama saada,
2.1 Toetub: · kognitiive dissonantsi vähendamise printsiibile · konformismile · sotsiaalsetele normidele Näiteks. Turvalisuse jaoks on suhetes vaja ennustatavust, mis põhineb partneri püsivatel omadustel 2.2 Konkreetsete tehnikate näited: · kohustuse loomise tehnika · avaliku lubaduse (lepingu) tehnika · pingutuse tõestamise tehnika · müügitehnika "madal pallilöök" Kasutatakse: Minapildi ja käitumise vastavuse printsiipi "Vaba otsustamise" ja sellest tuleneva vastutuse printsiipi 2.3 Kaitse mõjustamise vastu Eesmärk on vähendada kohustunde tekkimist ja automaatset tegutsemist · Ratsionaalsusel põhinevat analüüsi, mis võimaldab ohjeldada emotsionaalseid reaktsioone · Loobumine avalikust lubadusest teha/nõustuda/aktsepteerida · Muudetakse "vabatahtlik otsus" surve all antud lubaduseks
Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest see antakse enamasti millegi-kellegi suhtes. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Aluse inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded
tähelepanuvõime ning eesmärgistatud motoorika, seejärel aga kindla suunitlusega õppimine. Väikelastel tuleks korraldada intervallitüüpi, lapse enda poolt reguleeritavat liikumist. Sellega arendatakse nii tasakaalu, koordinatsiooni kui osavust. See aitab lapsel tajuda paremini ümbritsevat keskkonda. Väikelapse motivatsioon paraneb ja tema võimed arenevad, kui liikumine annab positiivseid elamusi. See on väga oluline lapse minapildi, eneseväärikuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt. Kõige parem aeg motoorsete oskuste omandamiseks on kümme esimest eluaastat, sel ajal toimub närvisüsteemi põhiline areng. Enne murdeiga on poisid füüsiliselt aktiivsemad kui tüdrukud, seetõttu tuleb luua neile võimalused ülekeevast energiast vabanemiseks: näiteks liikumis- ja võistlusmängude abil (P. Numminen, I. Välimäki , 1998). Lapse kehalisele arengule mõjub ka liikumiskeskkonna mitmekülgsus, millele tuleks nii
raamatus ,,Naiseks, emaks ja daamiks". On leitud, et üldiselt tunnevad just naised ennast enne lõplikku lahkuminekut halvemini kui pärast seda. Mehed seevastu kannatavad pärast lahkuminekut rohkem. Mõne aja mõõdudes tunnevad lahku läinud naised end jällegi sama õnnelikena kui abielunaised. Meeste puhul on vastupidi- psüühiliselt tunnevad ennast kõige halvemini need, kes on olnud kaua naisest lahus. Eriti on aga nõrgem sugupool see, kes põrmustab on tervikliku minapildi ja kannatab edaspidi vimma kogu meessoo vastu. Samuti toob lahkuminek kaasa põgenemise iseenda eest. Väga paljudest ühistest sõbradest ja traditsioonidest loobutakse, kapseldutakse, maetakse end koduseinte vahele või tapetakse tööga ning see kehtib mõlema soo esindajate kohta. Lahkuminejaid saadab veel pikka aega hirm, ja naisi meestest enam, et igasugune uus suhe võib jällegi karile joosta. Sellest taastumine nõuab aega, puhkust ning usku iseendasse.
põhineb subjektina mõelda ning tegutseda eest ka vastutust kanda, mis toimimise vältimatuks on iseloomulik enesearengu tingimuseks oleva positiivse subjektile minapildi säilitamine Eneseregulatsioonist sõltub Indiviidi ressursid on kaasasündinud ja subjekti ressursside ehk teatud omandatud psühhofüsioloogilised sisemiste omadused, mis saades isiksusliku kvaliteetide kasutamine. tähenduse, kujunevad isiksuslikeks
indiviidi isiksuse tundeid. Paljudes olukordades toimivad inimesed tunnete järgi, mi tihti määrab ühe või teise teo tulemuse. Näiteks patsient saabub haiglasse ebakaines olekus ja mis temaga juhtus ei mäleta. Ta on endasse tõmbunud, ei soovi kellegagi rääkida. Iseloomult on ta kinnine ini- mene ja kohanemine haiglasolekuga on tema jaoks väga raske. 4. Callista Roy õendusteooria praktikas Määratakse patsiendi kohanemistase füsioloogiliste, minapildi, sõltuvussuhete ja rollitegevuse osas. 1. Füsioloogiline terviklikkus: · Liikumine ja puhkus · Toitumine ja eritustegevus · Vedelike ja elektrolüütide bilanss · Gaasivahetus ja vereringe · Termoregulatsioon · Tundemeeled · Endokriinne süsteem 2. Psühholoogiline terviklikkus · Mina-pilt 3. Sotsiaalne terviklikkus · Rollitegevused
Õde on temast vanem ja elab perest eemal. Päris isast ei tea ta midagi. Teda kasvatavad ema ja kasuisa, kellel on probleeme alkoholiga. Juhan asus meie kooli õppima 2.klassist. Juhan suunati meile sotsiaaltöötajate kaudu, kuna eelmises koolis ei täitnud ta koolikohustust ja oli klassis tõrjutud. Vanemad ei suutnud tema koolis käimist kontrollida. Esmased inimsuhted- kiindumussuhted avaldavad lapse psüühilisele ja sotsiaalsele arengule, enesehinnangule ja minapildi kujunemisele ning edasistele inimsuhetele olulist mõju. Et lapsel kujuneks välja turvatunne, on tarvis "piisavalt head ema"- empaatilist ja vastutustundlikku. Juhani esimeste eluaastate kohta mul informatsioon puudub, aga vaadates tema agressiivset käitumist võib sellest järeldada, et ta on jäänud täiskasvanute tähelepanuta või on olnud tähelepanu vähene. Agressiivsus võib tekkida kui esimestel eluaastatel on jäänud lapse vajadused rahuldamata või on olud need halvad
järjekindlalt äparduvad nõnda et nälg muutub reaalseks ohuks. Läbikukkunud jahiretkede tõttu võib tal lõpuks enesest kujuneda ka arvamus kui kehvast kütist, aga see hinnang on midagi muud kui enesehinnang, millest räägitakse sotsiaalses kontekstis. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Isiksuseomadused ja (antud inimese) sotsiaalsed suhted seletavad ära ka selle, miks mõned inimesed ei lase end heidutada pidevatest ebaõnnestumistest, vaid lähevad ikka edasi, ning miks teised langevad üsna kergesti depressiooni ja mitmesugustesse
Need laused muutuvad meile tähenduslikeks ning igaühel on kindlasti enne seda saabunud ,,tähendushetke" juba hulgaliselt erinevaid õpi- ja elukogemusi, sügavalt isiklikke meenutusi, mis algul mosaiigikildudena meie peas ja hinges ringi keerlevad, oodates seda hetke, mil me endast ise terviklikku pilti näha oskame. Siis algab minu arvates meie teadlik õppimine. Tekib kujutus iseendast sellisena, milline tahaks olla ja mida tahaks teha. Õppimine on liikumine selle minapildi suunas ning ühe osa õppimisest moodustab enda jälgimine ja enesesse süüvimine. Ma leian, et edukas õppimine algab iseenda heast tundmisest. Kui ma ütlen ,,edukas õppimine", ei tähenda see minu jaoks parimat võimalikku hinnet aine eest. Edukas õppimine on minu puhul vahetevahel õige meetodi leidmine, kuidas ühes või teises aines materjalid omandada, teinekord rahuldus sellest, et sain asiale pihta ja tublisti hakkama. Teadmine, et olen millegagi hakkama
Orem viitab kuuele kategooriale: 1. Adekvaatse meditsiiniabi taotlemine või kindlustamine seoses haiguse, kannatuse ja patoloogiaga. 2. Teadlikkus ja reageerimine patoloogiliste tegurite toimele ja tulemustele. 3. Arsti diagnoos, arvi ja taastusravi puudutavate korralduste täpne täitmine. 4. Teadlikkus meditsiinilise ravi ebameeldivast või kahjulikust toimest, sellele reageerimine ja sellle reguleerimine. 5. Nimese minapildi modifitseerimine, selle aktsepteerinime, et inimene on teatud tervisestaadiumis või vajab teatud laadi tervisega seotud hooldust. 6. Patoloogiliste tegurite toime ja ka meditsiiniliste, diagnostiliste, ravikorralguste mõju aktseoteerima õppimine inimese elustiilile, mis edendab pidevat isiklikku arengut. Enesehoolduse vajaduste kindlaksmääramine · Enesehooldusvajaduste olemasolu ja rahuldamine · Suhe enesehoolduse erinevate vajaduste vahel
(nagu liikumisrõõm, hakkamasaamise tunne, aga ka väsimus, tüdimus, kaotusekibedus) ja mõjustama sotsiaalsete suhete ja hea käitumise kujunemist (laste omavahelised suhted kehaliste harjutustega tegelemisel ja liikumismänge mängides; heatahtlikkus, abivalmidus, koostööoskused). Parim liikumiskasvatus loob vabad võimalused liikuda ning see omakorda pakub mitmekülgset rõõmu ning loob positiivseid elamusi. Kuna liikumisel on lapse minapildi kujundajana eriline tähendus, on kõige tähtsam, et lapsed ammutaksid liikumisest häid kogemusi ja kogeks liikumisrõõmu. Lõppude lõpuks peaks liikumine olema mängulise iseloomuga ja vaheldusrikas, et laps tunneks põnevust. Õuesõpet võib hõlpsalt siduda erinevate aktiivsete liikumismängudega, mis arendavad laste kehalist ja meelelist taju. Näiteks orienteerumine looduses või seiklusrajad, mis oleks
suhtlemisvahendid verbaalsed ja mitteverbaalsed (ka paralingvistilised), mille abil toimub interaktsioon. suhtlemine toimub abimehhanismide vahendusel (esmamulje, kategoriseerimine jne.) suhtlemise funktsioonid vajaduste rahuldamine (kuulmis, mõju, emotsionaalsete suhete omamise vajadus) suhted annavad isikule: · suhted kui toimetulekuressurss (sotsiaalne, matriaalne, emotsionaalne, informatiivne) · kuulumise ja kontrollimise vajadus (vastutuse võtmise määr) · minapildi kujunemine suhtlemise komponendid: kommunikatsioon (sõnumite edastamine; müra) tunnetus/taju (tajuvead, sstereotüübid, hoiakute ja seisundite mõju tõlgendamisele) mõjutamine (manipulatsioonid, mängud, käitumisstiil) sotsiaalse võrgustiku kaudu saadava toetuse tüübid: · psühholoogiline · informatiivne · materiaalne ideid hinnangu andmiseks enda suhtlemisoskustele: · otsida erinevaid allikaid (tagasiside küsimine)
õppeainete piirid *saada alternatiivseid võimal mõtlemise korrastamiseks ja strutureerimiseks *seostada teadmisi õpilasest ja tema huvidest lähtuvalt. Ülõpetus lapse jaoks- 1tegevustunnid 2korraldatud päevakava 3pidev vahetu sõnalise hinnagu saamine oma edasiarengu kohta eduelamused ja toimetuleku tunne. Üldõp õpetaja jaoks- tingimuste loomine *laste juhtimine *kõikide valdkondade õöevaatlik ja üksikasjalik valdamine *iga õppeiaine didaktilise loogika valdamine *oma minapildi ja maailmapildi täpsustamine ning avardamine *omandatud teadmiste ja kogemuste korrastamine.
© 2014 Margus Alviste Lk. 2/3 http://alvistorium.ghost.io selleks et teiste isikute vaba tahte raamistamise kaudu jõuda soovitud tagajärgede saavutamiseni. Nii on üks kõige esmasematest juhtimisvahenditest terminoloogiline aparaat, mis kujundab viisi, kuidas inimesed teatud nähtusi tajuvad ja väljendavad. Keel on aluseks meie mõttealgoritmidele, mis määravad meie minapildi, maailmapildi ja reaktsioonid - kogu inimkäitumise aluse. © 2014 Margus Alviste Lk. 3/3
Talle on meeltmööda vaidlused ja võistlused. Üldiselt on ta tasakaalukas, kuid võib käituda agressiivselt. Suudab keskenduda ja töötada ka segavate kõrvalmõjudega. Ta ei suuda süveneda detailidesse ega taluda üksluist ja aeglast tegevust. Iseloom Iseloom on kogum iseloomuomadusi. Iseloom kujuneb elu vältel, suhetes teiste inimestega. Iseloomu omadused on suhteliselt püsivad nende muutmine on pikaajaline. Oma iseloomu kirjeldab inimene läbi minapildi. Minapilt on arusaam iseendast kui isiksusest. Isiksus Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviid. Need eripärad ilmnevad tema käitumises suhetes teistega ja keskkonnaga. Seega uurib ja kirjeldab isiksusepsühholoogia isiksust ning tema erinevust teiste inimestega võrreldes. Isiksuse määrab ära 50% tema geneetiline pagas ja 50% sotsiaalne keskkond. Harjutus Alljärgnevalt on esitatud rida isiksuse jooni. Koosta nendest kaks loetelu mis iseloomustavad sind
,,Feministliku teooria sõnaraamat" (The Dictionary of Feminist Theory) ütleb, et taastootmisel on feministlikus teoorias kaks tähendust: põlvkondadevahelise taastootmise protsess ja taastootlikus seoses igapäevaste kodutöödega ning sotsialiseerivad tegevused kodus, kaasaarvatud bioloogiline taastootlikkus ja seksuaalsus. Kui defineerida naisi kui üksnes taastootlikke elusolendeid , kujundab see valesti naise minapildi, seksuaalsed eelistused ja väljendused. Sama moodi mõjub see ka suhtele meeste, laste ja teiste naistega. Kõik radikaalsed feministid nõustuvad, et naise alistumus on seotud taastootlikkusega ja naised peaksid pigem püüdlema soojätkamisele kui siduma end poliitika ja majandusega (Humm 95: 239240). Eesti keeles on sõnal produce neli peamist tähendust: tootma, valmistama, produtseerima ja looma. Toon näite Lori Chamberlaini artiklist: ,,The translator, as
vähendavate tegevuste koos harrastamine (Orford, 1992). · Seos mina-pildi kujunemisega Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut. Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast on seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega. Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent. Enesehinnang kujundab suhteid nt. läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili. Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel. Rahuldust pakkuvate suhete õnnestumise eelduseks on minapildi sarnane defineerimine interaktsioonides osalejate poolt.
Kui öeldakse, et sa pole hea ja sobiv siis inimene hakkabki nii tundma see viib suhete lahku minekuni. Inimesed tahavad tihti teist mõjutada, kuna neile ei meeldi see mida teine teeb. Inimesed tahavad teist inimest kontrollida. Tihti algul idealiseeritakse teist inimest kui pärast need vaated purunevad kuna inimene on hoopis teistsugune. Hakkab tihti surve avaldamine. Minapiltide eristumine/ erinemine. Minapildi ehitamine teiseltpoolt on väga väärtuslik. Kui on teised inimesed, kes kasvatavad teises kõrget enesehinnangut, siis see inimene on väga väärtuslik. Oluline tegur on see mida teised minust arvavad. Kommunikatsioon ja suhted. Kui suhted muutuvad lähemaks, muutub ka kõnelemine selle inimesega. Kui suhtes on probleemis, siis rääkimis sagedus harveneb. Viitab sellele, et suhe on kadumas. Mõnusaid vestlusi pole, igav teema, intiimsuse puudumine.
Nartsissistliku häire kõige valusam tunne ongi pidevalt varitsev häbi, mille vastu end siis erinevate võtetega kaitsta tuleb. Psüühiline häire saab alguse siis, kui last ei ole nähtud niisugusena, nagu ta on, vaid kui temast on loodud ebatõeline ja idealiseeritud pilt. Laps satub üle jõu käivasse situatsiooni, kuna ta ei suuda kuidagi ületada oma tegeliku mina ja idealiseeritud pildi vahelist lõhet. Ta on sunnitud ehitama "vale-mina", ülespuhutud ja tursunud minapildi, mis on nagu lekkiv õhupall ja mida peab kogu aeg täitma. Mõnedel nartsissistlikel inimestel on nii suurepäraseid oskusi, et nende kroonilist eneseväärikustunde puudujääke täidab imetlev publik või jumaldav rahvas. Enamikul niisuguseid omadusi ei ole ja nad peavad illusiooni looma ja seda säilitama täiesti üksinda. Lapsele liigselt rahuldust pakkuvad vanemad hoiavad lapse ees peeglit, millest ta paistab igavesti täiuslikuna
abielu Suhtlemine ja mina-konseptsioon (MK). MK – teadmine endast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist. MK ←→ suhted ja suhtlemine Tüüpiline tõlgendusstiil ←→ suhted MK sotsiaalne funktsioon – teiste ja enda ootused käitumise suhtes; aluseks interaktsioonidele. Minapilt määrab ootused teiste käitumiste suhtes. Enda positsioneerimine, nt. teatud hääletooni,sõnavara jne kasutamisega; võõras hakkab väga familiaarselt suhtlema. Minapildi erinev defineerimine – üks arvab endast midagi, mille kohta on teisel erinev arvamus, mis avaldub mingil moel ning selle tulemusena tekib ebakõla. Suhete muutumine – inimese minapilt muutub mingite sündmuste pärast (nt. kolimine teise linna) ning selle tulemusena on inimene hakanud ennast teistmoodi määratlema. Suhtlemisoskused: ● Võimaldavad suhelda, luua ja hoida suhteid ● Õpitav oskus ● Suhtlemises on eesmärgid
Sotsiaalpedagoogi ülesanne on olla kursis noorteinfoga ja vajadusel seda oma töös kasutada. Sotsiaalpedagoog on toeks lapsele oma "mina" kujunemisel. Minapilti kujundab lapse igapäevane tegevus ja arvamus iseendast ning teistest. Näiteks millega ta tegeleb, millisena näeb ta oma rolli teiste hulgas, millised on tema hobid, millisena näeb ta oma välimust ja nii edasi. Minapilt kujuneb lapsel aja jooksul ning see sõltub väga palju teistest inimestest ja keskkonnast. Minapildi kujunemisel on oluline see, et laps oleks enesekindel ja sotsialiseeruks teistega. Minapilt ei tohiks kahjustada teisi inimesi. Sotsiaalsete probleemide lahendamisel ja leevendamisel on oluline roll huvitegevusel. Tavaliselt suunavad lapsevanemad oma lapsi erinevatesse trennidesse, kunstiringidesse, muusikakooli ja teistesse huvitegevustesse. Kui selles osas lapsevanema toetus ja suunamine puudub on sotsiaalpedagoogi ülesandeks sellega tegeleda. Tuleb ette olukordi, kus
Enesehinnang võib olla madal, paras ja kõrge. Madala enesehinnanguga inimesed võivad olla aravõitu ega julge saavutada ja küsida seda, mida nad tahaksid. Paraja enesehinnanguga inimesed on sõbralikud, tahavad saavutada, taluvad kriitikat hästi. Kõrge enesehinnanguga inimesed on kõrgete nõudmistega, sageli rahulolematud ja enesekesksed. Haavatavust põhjustavatest teguritest Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Isiksuseomadused ja (antud inimese) sotsiaalsed suhted seletavad ära ka selle, miks mõned inimesed ei lase end heidutada pidevatest ebaõnnestumistest, vaid lähevad ikka edasi, ning
õpilaste ja lastevanemate osalusel (Zwölfter Kinder- und Jugendbericht, 2005). 3 Koolisotsiaaltöö adressaadiks on õpilane – individuaalselt ja kollektiivselt – ja koolikogukond vastastikuses interaktsioonis ja hoolitsussuhtes (Juhila, Pösö, Hall, & Parton, 2003). Süsteemne mõtlemine võimaldab mõista käitumisprobleemide seoseid noore minapildi, hoiakute, väärtuste ja eesmärkidega ning suunata sekkumine vastavale tasandile. Valele tasandile suunatud sekkumine ei lahenda probleeme ning võib neid isegi süvendada. Oluline on kontakt ja omavaheline suhe, sest noorte positiivse identiteedi toetamine ja ülesehitamine saab toimuda vaid dialoogiliste suhete olemasolul (Valsiner, Rosa, 2007, viidanud Leijen & Kullasepp, 2013). Sotsiaalsete probleemide ja tõrjutuse pidurdamisele ning leevendamisele suunatud
Toimetuleku protsess: * emotsionaalse seisundi Tööstressi ohud? * seotud alati stressiga reguleerimine * toimub jõudude koondamine * probleemide lahendamine * määrab käitumisviisi/mudeli Sündmuste hinnang mõjutab Protsessi eesmärgid: toimetuleku protsessi. Protsessi * negatiivsete sündmustega käivitab juhul kui situatsioon on konanemine heaolu kahjustavalt hinnatud. * positiivse minapildi ja emotsionaalse tasakaalu Hinnangu protsessid: säilitamine * primaarne – oht inimesele Täpsemat infot * sotsiaalsuse taastamine või * sekundaarne – oht ressursile Primaarsest ja jätkamine sekundaarsest Situatsiooni hindamisviisid: protsessist täpsemalt? Toimetuleku strateegia ehk me hindame ühte ja sama
inimene on kohusetundlik ja viib enamus oma töid lõpuni. Kuid samas seob selline järjekindlus inimest algatatud asjaga ja tekitab inimeses kohustustunde mingi asi ka lõpuni viia. Järjekindlust saab ära kasutada järjest suuremate palvete esitamisega inimesele, alustades väikesest seemnest. Ja kuna inimene on mingi asjaga juba alustanud peab ta selle ka oma kohusetundest, järjekindluse mõjul ja ka oma minapildi säilitamiseks üha süvenevate ja tõsistemate palvetega kooskõlas olles lõpuni viima, leppides üha suuremate alateadvuslike pealesurumistega. Üks väike palve paneb aluse ja valmisoleku palju suuremate palvete täitmiseks. Inimesed jäävad oma arvamustele palj rohkem truuks, kui nad on ennast avalikult sidunud. Mida avalikum, aktiivsem, ja rohkem pingutust kohustumine inimeselt nõuab, seda suurem on ka sellle mõju inimestele.Me peame ennast oma käitumise
reaalseks ohuks. Läbikukkunud jahiretkede tõttu võib tal lõpuks enesest kujuneda ka arvamus kui kehvast kütist, aga see hinnang on midagi muud kui enesehinnang, millest räägitakse sotsiaalses kontekstis. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Haavatavust põhjustavatest teguritest Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Isiksuseomadused ja (antud inimese) sotsiaalsed suhted seletavad ära ka selle, miks mõned inimesed ei lase end heidutada pidevatest ebaõnnestumistest, vaid lähevad ikka edasi, ning miks
Igal õpilasel on õpivõlgnevustega toimetulekuks võimetekohane individuaalne õppekava. Lisaks teadmistepõhisele õppele sisaldab õppekava laiendatud praktilist õpet kodundus- ja üldtöö vilumuste omandamiseks, sotsiaalsete oskuste kujundamiseks, elukutsevalikuks ja eelkutseõppes osalemiseks. Tugisüsteemid aitavad kaasa lapse eakohasesse ellu taaslülitumisele: tervise, normaalse minapildi taastamine, õppimise juhendamine, vanematega suhete parandamine, vaba aja sisustamise võimaluste avardumine, enesejuhtimine, riskiolukordadega toimetulek, põhiväärtuste korrigeerimine (Kaagvere Erikooli arengukava, 2009). Erikooli päevakava on täpselt paika pandud ning tegevused suunatud enamasti kõigile õpilastele korraga, kuid väga palju sõltub ka õpilaste ja töötajate kokkulepetest. Tundub, et kool on loonud igakülgsed tingimused õpilaste arenguks, kuid miks siis ikkagi
tähendab, et inimene on kohusetundlik ja viib enamus oma töid lõpuni. Kuid samas seob selline järjekindlus inimest algatatud asjaga ja tekitab inimeses kohustustunde mingi asi ka lõpuni viia. Järjekindlust saab ära kasutada järjest suuremate palvete esitamisega inimesele, alustades väikesest seemnest. Ja kuna inimene on mingi asjaga juba alustanud peab ta selle ka oma kohusetundest, järjekindluse mõjul ja ka oma minapildi säilitamiseks üha süvenevate ja tõsistemate palvetega kooskõlas olles lõpuni viima, leppides üha suuremate alateadvuslike pealesurumistega. Üks väike palve paneb aluse ja valmisoleku palju suuremate palvete täitmiseks. Inimesed jäävad oma arvamustele palj rohkem truuks, kui nad on ennast avalikult sidunud. Mida avalikum, aktiivsem, ja rohkem pingutust kohustumine inimeselt nõuab, seda suurem on ka sellle mõju inimestele
nõudmisi ja mõjutab tugevasti suhteid lastega. (samas:90) Moodsa ühiskonna raamid panevad täiskasvanu üha sagedamini olukorda, kus ta surutakse abivajaja rolli. (samas:90) Toimub projektsiooni raames võimusuhete ümberpööramine: täiskasvanu astub lapsest allpool asuvale tasandile ja muutub hädiseks, lapse ülesanne on äkitselt täiskasvanu vajadusi rahuldada. Selline lapse emotsionaalne väärkohtlemine toob kaasa lapse nartsissistliku minapildi kujunemise. Süvapsühholoogiat appi votes võib öelda, et lapse areng jääb pidama 18.-30. elukuu juurde. (106.lk) Me alistume kõikjal tunnustatud partnerlussuhetele põhinevale mõtlemisele ja tegutsemisele laste suhtes. Selline moodne mõtteviis on väikeste laste puhul täiesti kohatu. Varem oli tavaks lapsi traditsiooniliselt kasvatada. See tähendas suunamist põhiliste käitumisviiside pideva harjutamise kaudu ning peegeldanist väära käitumise puhul. Moodne, partnelusideel
4) Ebameeldiva toitu söömine. 5) Karistused. 6) Surmaähvardused. Kiusamiste kordasaatjad on normaalsed indiviidid, kes on üldiselt stabiilse psüühikaga ja sotsiaalselt aktiivsed, kuid grupina hälbivad sellest ja muutuvad karmiks ühel kindal ajal - just enne uute liikmete vastuvõtmist kogukonda. Inimesed, kes kannatavad millegi saavutamiseks palju vaeva või valu, kalduvad seda hindama kõrgemalt kui need, kes saavutavad sama asja minimaalse pingutusega. Enese sidumine on inimese minapildi ja tulevase käitumise muutmise kõige tõhusam juhul, kui see on aktiivne, avalik ja pingutust nõudev. Me peame end käitumise eest vastutavaks juhul, kui me arvame, et me tegime seda ilma tugeva välise surveta. Õigupoolest võib suur materiaalne tasu isegi vähendada või «õõnestada» meie sisemist vastutust teo eest ning põhjustada vastumeelsust sooritada sama tegu hiljem, kui tasu enam ei pakuta.
teda ümbritseva keskkonna koosmõjul. Lapsepõlves ümbritseva keskkonna mõjul kujuneb inimese käitumismuster. Varases lapsepõlves on last ümbritsevaks keskkonnaks tihti ainult kodu, kust laps õpib oma käitumist. Kodus vajab laps hoolitsust ja järelvalvet, selle puudumisel võib tekkida riskialdis käitumine, mis võib viia isegi seadlusandluse rikkumiseni. Kodu ja perekond on faktorid, mis mängivad iga indiviidi arengu ja minapildi kujunemisel suurimat rolli. Kodu on üldjuhul lapse esimestel eluaastatel peamine koht, kus ta viibib ning puutub kokku täiskasvanutega. Perekonnaliikmete käitumise läbi peaks laps tundma turvatunnet, hoolitsust ja armastust. Kindlustunne sellest, et täiskasvanud on nende jaoks olemas, kujundab tavaliselt lastel positiivse minapildi ja enesehinnangu, mida on raske purustada ka ebaõnnestumistel ja raskustes (Põldkivi 1997). Lapsepõlves peaks antud
· alkoholi tarvitavad pereliikmed · pere salliv suhtumine alkoholi · käitumis- ja õpiraskused · õppimine sobimatus või agressiivses klassis · kehvad sotsiaalsed oskused · vanemate nõrk seotus kooliga · alustamine varases eas Last kaitsevad: · tugevad hingelised sidemed pereliikmete vahel, traditsioonid · selge rollijaotus peres · vanemate huvi lapse käekäigu vastu · religioosne mõjustatus · sotsiaalsete oskuste arendamine · väärtushinnangute ja adekvaatse minapildi kujundamine · positiivne suhtumine kooli Teismeliste enesetapud Ajakirjanduses on palju juttu olnud koolilaste enesetappudest Miks siis ikkagi? Eesti-Rootsi Suitsidoloogia Instituudi nooremteadur Merike Sisask pakub välja rea põhjuseid: sotsiaalsed probleemid, konfliktid perekonnas, iseenda leidmise vaevad. Lisaks Eestimaa päikesenappus ja meie kultuuriline taust soomeugrilaste kurvameelsus. "Uurimused kinnitavad, et juba teismelised tunnevad
o kõik objektiivne, mis seostub endaga- välimus, asjad inimesed. Mina olemus ja funktsioonid (Lähi-)mina on identiteedi asupaik (lookus) loob mina tunde Mina on sünnipäraselt sotsiaalne, seotud õigluse ja hoolivusega. Tunnetuse lookus s.o sünnipärane võime orienteeruda objektiivsele maailmale. Integratsiooni asupaik mina vastutab teadvuse funktsioonide, tegevusviiside, seisundite tasakaalustamise ja lõimumise eest. W. Jamesi teooria: Mina arengus rõhutatakse minapildi kujunemist: -Tunnetav mina (I), -Empiiriline mina (ME)- ise, see on kõik see, mida inimene võib pidada enda omaks. Mida mitmekülgsealt on arenenud empiiriline mina, seda kergem on elus hakkama saada. Asjaolud, mille järgi inimene end hindab, kuuluvad tema enesehinnangu juurde. "Mina" mõjutavad tegurid: -Peegel-mina tekib isiku enda peegeldusena: kujutlus sellest, millisena teistele näidakse; kujutlus hinnangust, mida teised annavad; enesetunde tekkimine eelneva põhjal.
Kujundab meie tuleviku nägemust ja seisukohti teiste inimeste suhtes. Massimeedia puhul põhjus-tagajärg-seos.Vaieldamatuslt on televisioonil ja internetil suur mõju Inimese kujunemise ja manipuleerimise üle. Mina-pildi kujunemine Jutt on sellest kuidas õppimise käigus õpib inimene ka iseennast tundma.Teooriaid on palju. Meie arusaam iseendast ei ole fikseeritud tulev pigem on ta protsess, mille käigus arusaam iseendast muutub.Inimene on ise on aktiivne oma minapildi kujundaja , ta valib kujundeid mida ta tähtsaks peab. Meie ei arvesta kõiki arvamusi isendast vaid neid millest me oleme huvitatud.
annaabi.ee 
