Selgub, et juba viie liikmega ametiühingul on lubatud sõlmida kollektiivleping, mis on laiendatud kogu sektoris. See, kui suur peab samal eesmärgil olema tööandjate ühing, on meie andmetel seadusega määratlemata, ent ühingu moodustamiseks on vaja vaid mõnda tööandjat. Sisuliselt on oma lepingut laiendada soovivate organisatsioonide esinduslikkus õiguslikult reguleerimata, välja arvatud juhul, kui asjaomase lepingu puhul on tegu üheainsa tööandja lepinguga. Sellel on veel teinegi tagajärg. Kollektiivlepingu seaduses ei mainita otseselt kollektiivlepingute avardamist (lisaks laiendamisele). Et aga puudub esinduslikkusnõue ja „laienemise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus”, siis näib, et kollektiivlepingu avardamiseks ja lepingu kohaldamiseks muus sektoris või geograafilises piirkonnas puuduvad formaalsed takistused. KOLLEKTIIVLEPINGUTE LAIENDAMINE PRAKTIKAS
kasumid jätkuvalt veel kasvasid. Keskmise tarbijahindade inflatsiooniga korrigeeritud ehk reaalpalga kasv kiirenes 2013. aasta teises kvartalis 4,9%-ni. Reaalpalk on suurenenud kaheksa viimast kvartalit järjest ning jõudnud väga lähedale kriisieelsele tipptasemele, olles sellest veel vaid 1,3% madalam. Palgakasvu kiirenemine 2013. aasta esimesel poolel oli laiapõhjaline ning seda mõjutasid mitmed asjaolud. Esiteks kergitas palgaskaala alumist osa täistööajaga töötaja brutopalga alammäära ehk miinimumpalga 10,3% tõus (290 eurolt 320 euroni kuus). See muudatus puudutas otseselt vaid 3% palgasaajatest. Kuid kui ettevõtted ja organisatsioonid säilitavad oma suhtelise palgastruktuuri, mõjutab see peale miinimumpalga saajate ka sellega lähedast palka teenivaid töötajaid. Miinimumpalgamäära tõstmise kogumõju oli seetõttu tõenäoliselt suurem. Teiseks jõustusid kevadel õpetajate ja meditsiinitöötajate palgalepped, mis olid sõlmitud pärast 2012
Tööpuuduse põhjused Kõige lihtsama töö nõudmise-pakkumise mudeli järgi ei tohiks tööpuudus eksisteerida. Tööjõu hind -- palk -- peaks tööpuuduse tingimustes langema suurendade ettevõtete poolset tööjõu nõudmist ja vähendades pakkumist. Seega peaks tööpuudus kaduma. Siirdetööpuudus (Vt. eespool). Kuna uue töö leidmine võtab aega, on inimesed töökohtade vahetuse ajal sageli mõnda aega tööta. Miinimumpalk Kui seadusandja või ametiühing kehtestavad miinimumpalga, mis ületab turutasakaalu palka, siis tööturg ei tasakaalustu. Kuna tööjõud on suhteliselt kallis, töö nõudmine väheneb, kuna palgad on suhteliselt head, töö pakkumine kasvab. Vahe ongi tööpuudus. Üldiselt arvatakse, et moodsas majanduses on miinimumpalgaga seotud tööpuuduse tähtsus väike, sest enamike majandussektorite palk ületab miinimumpalga tunduvalt. Keynsistlik tööpuudus
sotsialistide PASOK-il ja konservatiivide Uuel Demokraatial oli 300-kohalises parlamendis kokku 236 häält. Säästumeetmete vastu hääletas 43 valitsuserakondade liiget, kes kõik heideti erakondade teatel parteidest välja. Kui pöörata tähelepanu sellele, et parlamendis on kokku 300 liiget, siis olles eelnevalt kuulnud räägitavad, et Eestis peaks riigikoguliikmeid vähem olema, arvan ma, et hetkel on Kreekas neid liigagi palju, kes kõik tahavad ju palka saada. Eeltingimusteks olid miinimumpalga 22-protsendiline langetamine (alla 25-aastastel noortel taheti palka langetada 32 protsenti), vallandamise hõlbustamine ning maksu- ja pensionireform. Pange tähele, et langetatakse miinimumpalka ja noortel koguni 32 protsenti. 2015 aasta seisuga on Kreeka miinimumpalk 683,76 eurot. Sellest 32 protsenti moodustab 218,8032 eurot ja kõige väiksemaks miinimumpalgaks teeb see 464,9568 eurot. Võrdluseks Eestiga on meie miinimumpalk 2015 aasta seisuga 390,00 eurot. Eestlastele ei tundu see kuigi
Siiski on ümbrikupalkade osakaal Eestis vähehaaval langenud. Maksuamet pingutab, et ümbrikupalga maksjaid tabada ja sageli on see ka õnnestunud. Küsitlused näitavad, et enamik inimesi on ümbrikupalkade vastu, ainult kolm protsenti on ümbrikupalkade maksmise poolt. Tekib küsimus, et kui suur osa on ümbrikupalkade vastu, siis miks seda nii palju vastu võetakse? Millised on ümbrikupalkade kahjud ja kasud? Ümbrikupalku makstakse ja saadakse viiel erinevatel põhjusel : 1. Tööandja ja töötaja vabatahtlikul kokkuleppel. 2. Tööandja sunnib selle töötajale peale tööandmise tingimusena. 3. Töötaja saab sellest teada alles aasta lõpus, kui saab tööandjalt tulumaksudeklaratsiooni tegemiseks õiendi palga ja maksude kinnipidamise ja ülekandmise kohta. 4. Töötaja märkab, et haigusrahad on kahtlaselt väikesed ja siis saab teada, et ametlikult on tema palgalt makse makstud ainult riigis kehtiva alampalga järgi. 5
Tööga puutub inimene tavaliselt kokku juba õige varakult. Kes aitab koduaias vanemaid, kes teenib koolivaheajal elamis- või taskuraha. Töö tulemusena valmistatakse mingi ese või osutatakse teenus. Näiteks põllumees toodab vilja, liha, piima, õpetaja õpetab lapsi, näitleja annab vaatajale emotsionaalse naudingu. Kõigepealt peame küsima: miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele. 1. TÖÖTASU - Majanduslik sund töötasu näol on see, mis inimese tööle paneb. Kuidas ta töötegemisse suhtub, sõltub ka inimese elulaadist. Kas teen tööd selleks, et elada või elan selleks, et tööd teha. Tasu töö eest ei pea alati olema raha. Võib maksta ka naturaalvormis (loonuspalgana) lõunasöök (Nycomed Sefa, Tartu jalatsikombinaat). 2. SUND Maast madalast harjutatakse last tuba koristama, töötama koduaias. Algul rakendatakse sundi, millest hiljem kujuneb harjumus.
kõrgemad ametikohad ja pikaajalised töötajad vastavalt tööstaažile ja keskmisele töötasule. Hüvitise arvutamine käib sarnaselt Eestile: esimese 3 kuu jooksul saab 75% töötaja keskmisest palgast, järgmised 4 kuud saab 50% keskmisest palgast ja edasi 45%. Esmaskordsed töötud ja pikaajalisd töötud(üle 12 kuu) saavad hüvitise miinimummäära ulatuses. (Размер… 2015) Töösuhted on Venemaal reguleeritud kollektiivsete töölepingutega. Lepingus on kajastatud tööandja ja töövõtja andmed, kohustused ja tasud. Töölepingu võib tööandja lõpetada igal ajal vastvalt ilmnenud vajadustele või töötaja poolt rikitud punktidele. Venemaa on endiselt kasutusel ka tööraamatud, kuhu tehakse sissekandeid töökogemuste kohta. Riigieelarvesse laekuvad maksud pole suuresti erinevad teiste riikidega võrreldes. Peaksime arvesse võtma Venemaa kui riigi võimekust ja suurust, kõikide maksude
võimsus on väga erinevad. Erinevate riikide võrdlemiseks kasutatakse tihti näitajat SKP-d ühe elaniku kohta, mis saadakse jagades SKP antud riigi rahvaarvuga. Kui erinevate riikide SKP konverteeritakse ühisesse valuutasse ostujõu pariteedi abil, siis kajastavad riikidevahelised võrdlused üksnes SKP mahu erinevust ehk eri riikide elatustaset. Näiteks Eesti SKP ühe elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel moodustab praegu umbes 2/3 Euroopa Liidu riikide keskmisest 8) SKP töötaja kohta (GDP per worker) arvutuskäik ja kasutuseesmär SKP töötaja kohta (ehk SKP jagatud töötajate arvuga majanduses ehk toodang töötaja kohta) võimaldab teha järeldusi töötajate produktiivsuse kohta. SKP töötaja kohta = 9) Potentsiaalse SKP mõiste ja SKP lõhe tüübid · Potentsiaalne (ehk täishõive või loomuliku taseme) SKP on hinnanguks kogutoodangu
kulutused · Tegutulu (Y) erinevate tootmistegurite müügist a. Palk (tööjõud) b. Rent (maa) c. Intress (kapital) d. Kasum (ettevõtlikkus) e. Info Tulude-kulude ringkäik Kaubaturg (C) ettevõtted (Y) teguriturg (Y) majapidamised (C) kaubaturg Kõik raha, mis siin ringleb, jääb siia süsteemi alles. Valitsuse kulutused · Valitsuse ostud (G -government) riigiaparaadi ja infrastruktuuride ülalpidamine, palgad, ruumide üürid ja rendid, kaitseväe ülalpidamise kulud, koolide ehitus, jne · Toetused ehk tulusiirded (TR - transfers) Valitsuse tulud · Otsesed maksud (To) · Kaudsed maksud (Tk) Majapidamised (To) valitsus ( Tr) majapidamised Valitsus (G) ettevõtted (Tk) valitsus Finantsturg ringkäigumudelis · Säästusd(S) osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks ja mida
use juhi vaatenurk. Elukestev õpe,- moodne tänapäevane väljend või pigem väljund, milleta pidevalt arenevas ühiskonnas on raske toime tulla. Keskkond uueneb, paljud teadmised aeguvad, (kuna terve hulk selliseid elukutseid, mis olid 10 aastat tagasi ei ole enam olemas) on tekkinud vajadus ümberõppeks. Seega elukestva õppe vajadus on oluline kõikidele inimestele, olenemata soost ja vanusest ja hõlmab pidevat enese täiendamist. Tööandja jaoks on samuti oluline, et tema töötajad käiksid ajaga kaasas ja oleksid professionaalsed. Järgnevalt toon põgusad lõiked Statistikaameti uuringute kohta Eestis elukestva õppe võimalikkusest ja väljavõtteid erinevaist vastavasisulistest allikatest, asutuse juhi vaatenurgast. Euroopa Komisjoni poolt avaldatud materjal ,,Elukestva õppe ruum" leidis, et tööandjate peamine ülesanne on, oma personalile tingimuste loomine, täiendavate oskuste arendamiseks.
abil valmistatud toodangu Y kohta. L 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Y 0 10 19 27 34 40 45 49 52 54 MPL - 10 9 8 7 6 5 4 3 2 a) Arvutage iga lisanduva tööjõuühikuga lisanduv piirprodukt (MPL) MPL = Y(L)-Y(L-1), ehk näitab kogutoodangu juurdekasvu viimase töötaja lisandudes. Siin võib meeldetuletuseks (loengus sai ka räägitud) arutleda selle üle, kas kahanev piirprodukt tähendab seda, et iga järgmine palgatud töötaja on üha madalama tootlikkusega (osaliselt ka seda – mõelgem kasvõi hiljutisele ehitussektori buumile Eestis, kus tööle võeti suvalisi tegelasi, kes ehitusest midagi ei teadnud – põhjuseks lihtsalt sobiva kvalifikatsiooniga töötajate nappus) või on siin mingid muud tegurid
Teemad Füüsilise isiku tulu maksustamine Erisoodustus. Töölähetuse ja isikliku sõiduauto kulude arvestus Kingitused, annetused, vastuvõtukuluddividendid Töötasu maksustamine. TSD Haigushüvitis. Sotsiaalmaks. TSD TKM Pension Kaibemaks Millised maksud tuleb maksta töötasult? Kui ettevõttes on töölepinguga töötav töötaja, siis tema töötasult tuleb maksta riigile kõik palgamaksud – sotsiaalmaks, füüsilise isiku tulumaks, lisaks töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmakse Näide Töötaja Kati töötasu töölepingu järgi on 1000 eurot. Töölepingusse märgitakse tavaliselt brutosumma, mis tähendab, et ettevõtjal tuleb juurde maksta sotsiaalmaksud, aga töötaja saab kätte tulumaksu (ja töötus- ja pensionikindlustusmakse) võrra väiksema summa (netosumma).
valdkondi inimeste eludes, sest töötavad elus meist vähemalt mingil hetkel ju peaaegu kõik. Olenevalt vaatepunktist võiks käesoleva teema puhul kergesti äärmustesse laskuda, kuid järgnevalt on üritatud luua mudel, mis ka tegelikus elus toimiks ning kõikidele osapooltele rahuldust pakuks. Nimelt võimaldab efektiivne töö- ja palgakorraldus luua keskkonna, mis on meeldiv nii tööandjale kui ka töötajale. Rahulolev ja efektiivne töötaja on aga kahtlemata üks põhilisi faktoreid kliendirahulolu suurendamisel, mis omakorda toob kaasa ettevõtte kasu kasvu ning seega võibki öelda, et võimalikult ideaalse töö- ja palgakorraldussüsteemi rakendamisel oleks kõigi kolme osapoole jaoks (tööandja, töötaja, klient) positiivseid aspekte kõige enam. Esmalt on otstarbekas ära defineerida mõisted töö ja palk ning need omavahel seostada, sest töötegemisega seostatakse kõige enam just palka. See seos tõuseb esile
Kuna selle teema kohta leiduvaid raamatuid on väga vähe, leidsin ma kõige värskemat materjali ja informatsiooni ajalehtede artiklitest ning internetist. MÕISTED JA ANDMEALLIKAD Tööturg on abstraktne turg, kus saavad kokku töö otsija ja töö pakkuja. Tööturul on kaubaks tööotsija oskused teha teatud tööd ja töö, mida teha vaja on. Tööturg on tasakaalus, kui kõik tööotsijad leiavad meelepärase töö ja kõik tööpakkujad leiavad vajaliku töötaja. Sellist olukorda ei eksisteeri praktiliselt kunagi. Kui tööotsijad ei leia tööd, siis räägitakse tööpuudusest. Kui tööpakkujad ei leia töötajaid, siis räägitakse tööjõu puudusest. Töö- ja tööjõupuudus võivad esineda ka samal ajal osa tööotsijaid ei leia tööd ja osadele töödele ei leita töötajaid. Sellist olukorda nimetatakse struktuurseks tööpuuduseks. Olukorda tööturul hinnatakse kõige sagedamini rahvastiku hõiveseisundi järgi. Vaatluse alla
Palk, palgavormid ja riigimaksud Palgakorraldus ettevõtetes. Palga eesmärgiks on seostada iga töötaja palk ettevõtte eesmärkidega, st. töökoha väärtusega ja töötaja väärtusega. Kõik ettevõtted on kohustatud tuginema EV Palgaseadusele, Töölepinguseadusele, Puhkuseseadusele, mitmesugustele maksude seadustele (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension) ja teistele seadustele, mis reguleerivad palgatingimusi. Palgaseaduse alusel määratakse kindlaks töölepinguga töötavate isikute töötasustamine ja neile hüvitiste maksmine ning töötasuga seotud võimalikult makstavad hüvitised. Tööleping
2.Erisoodustuste arvestamine ja kajastamine....................................................................... 14 2.1.Erisoodustuse andmise aeg......................................................................................... 16 2.2.Millised on kõige tavalisemad soodustused ettevõtetes?............................................. 16 3.Töötasu ja erisoodustuse võrdlus....................................................................................... 18 3.1.Kes on tööandja........................................................................................................... 20 3.2.Kes on töötaja.............................................................................................................. 21 Kokkuvõtte............................................................................................................................ 22 Kasutatud allikate loetelu.....................................................................................
Siirdetöötuseks loetakse vaheaega, mis tekib ühelt töökohalt teisele üleminekul või seoses viibimisega täiend- või ümberõppel. Küsimus 13 5 Tsükliline töötus: Vali üks või enam: on kõrgeim majandustsükli langusfaasis muutub koos äritsükli faasidega omab kalduvust pikendada töötuna olemise keskmist aega esineb tööjõu nõudluse või pakkumise muutumisena kalendriaasta jooksul võib väheneda, kui tühistatakse miinimumpalga seadus tõstab tegeliku töötusemäära loomulikust töötusemäärast kõrgemale Tagasiside Tsükliline töötus on tööpuuduse alaliik, mis tekib majanduse tsüklilise arengu tulemusel. Küsimus 14 4 Isikud loetakse: Vali üks või enam: töötavateks, kui nad uuritaval nädalal töötasid ja said selle eest tasu kas palgatöötajana, vabakutselisena või ettevõtjana
Euroopa Liidu tasandil keskendutakse täpsemalt kõige kõrgema maksukoormusega riigile ning seejärel kõige madalama maksukoormusega riigile. Antud referaadi teema on tänapäeval väga aktuaalne ning vajab täpset lahtimõtestamist, sest selleks, et ära elada, peavad inimesed töötama ning on väga oluline teada, kuidas tööjõudu maksustatakse, sest paljudel inimestel puudub täpne arusaam maksudest, mis nende palgast maha arvatakse või sellest, mida peab tööandja maksma riigile, kui inimese tööle võtab. Käesoleva referaadi teema valis kirjutaja vabatahlikult. Ta leidis, et antud teema on hetkel aktuaalne ning seda on väga hea ka enda kursusekaaslastele, kui tulevasele tööjõule, tutvustada. Antud teema puhul on oluline suunata kursusekaaslaste tähelepanu maksudele, mida töötaja peab riigile enda brutopalgast maksma. Samuti on oluline pöörata tähelepanu ka
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Töötervishoiu eesmärgiks on: ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi nii palju kui see vähegi võimalik on. Lähtepunkt on töökohal töötav töötaja, tema tervise ja töövõime säilitamine. Tööõnnetusete ja kutsehaigestumiste ärahoidmine on nii riigi, tööandja kui töötaja huvi. Ettevõtete oskuslikud investeeringud sellel eesmärgi saavutamiseks tasuvad alati ära ja toovad ühiskonnale kasu. 1.1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2011 Redaktsiooni kehtivuse 31.12.2013 lõpp: www.riigiteataja.ee otsing Töötervishoiu ja tööohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13329552
kasutajaid; kui on vastupidi, siis süsteem ei toimi väga hästi; Eestis on 1,2 milj ravikindlustuse kasutajaid, kes on kaetud ravikindlustusega ja finantseerijaid on ca 600 000. SÜS (inimväärikus, isiku omavastutus arengujoon, ei puuduta kõiki, tahetakse isiku omavastutust suurendada, alguses pead ise hakkama saama ja siis tuleb riik appi, esimesed 3 päeva ei saa midagi see on teie omavastutus, järgmised 5 päeva maksab tööandja ja alles siis hakkab riik/haigekassa finantseerima, selgitamis- ja abistamiskohustus) Ajalooline areng - Areng enne 1883 · avalik võim · kirik · riik - Sotsiaalkindlustuse teke 1883-1889 (Bismarcki mudel) peate ise aktiivsed olema käite tööl ja siis vajadusel saate toetusi W.Beveridge ei pea ise aktiivne olema, kui viibid teatud aja riigis, siis saad miinimumi, kui tahad rohkemat, pead ka ise panustama
firma taas lühiperioodis. Pikal perioodil on firmal võimalik kasutada kõiki tootmistegureid kõige väiksemate kuludega. Firma kulusid võib grafiliselt kujutada isokosti abil, mis esitab kõiki neid kapitali (K) ja töö (L) kombinatsioone, mida firma võib antud summa eest muretseda. Isokosti tõus on sisendite hinna suhe (w/r). Isokosti tõus näitab, mitmest kapitali ühikust peab firma loobuma, et palgata juurde üks töötaja. Sarnaneb eelarvejoonega, kuid erinevalt tarbijast, saab firma muretseda juurde rohkem sisendeid ja finantseerida seda suurenenud toodanguhulga müümisega. Selleks, et antud kulusumma raames toota maksimaalne kogus, peab firma tegutsema punktis, kus isokost puudutab kõige kõrgemat kättesaadavat isokvanti. Isokosti ja isokvandi puutepunktid tähistavad maksimaalset tootmiskogust antud kulusumma korral ja samal ajal ka minimaalset kulu, mis on vajalik selle koguse tootmiseks.
sest elu meie ümber muutub tänu erinevatele uutele tehnoloogiatele ja arengutele kiiremini kui kunagi varem. Kõikide muutustega kursis olemine nõuab isegi pidevalt tööl käivatelt 6 inimestelt suuri pingutusi, mis on seda suuremad sellele inimesele, kes on laste sünnitamise ja kasvatamise tõttu rohkem kui poolteist aastat töölt eemal olnud (Kallas 2016). Ta selgitab, et kui tööandja tööle naasva töötaja tagasi võtab, kusjuures sageli ei võtagi, siis sageli selle palga peale, mis tal oli enne lapsega koju jäämist. See suurendabki selgelt palgalõhet, sest tööl pidevalt olevate inimeste palgad on samal ajal kasvanud. Kui kodusoleku aeg on olnud mitu aastat, võib palgavahe olla juba väga suur. Ta teeb ettepaneku jagada lapsega kodus olemiseaega ema ja isa vahel. Kuna seaduses on selleks võimalus tegelikult loodud, siis saan
ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööandjale. Töösuheteks (alluvussuhetes) võib olla: 1. pooled sõlmivad TL TLS 2. isik nimetatakse või valitakse ametisse teenistussuhted ATS (1996) Puudutab riigi- või KOV ametnikke. 3. teenistusleping (eraldi lepinguseadust pole) nt kaitseväes, mujal ka näitlejad, sportlased Tehakse ka üksikuid töid/osutatakse teenuseid tsiviilõiguslike lepingute alusel puuduvad alluvussuhted poolte
................................................................................. 10 SISSEJUHATUS Tanapaeval, sotsiaalmaksu kaotamine Eestis on elutahtis teema. Riigikogu Vabaerakonna fraktsioon algatas Riigikogu otsuse eelnõu, millega kohustatakse valitsust töötama valja regulatsioon, mis võimaldab kaotada sotsiaalmaksu kohustusliku miinimumi. Sotsiaalmaksu miinimumi kaotamine elavdab tööturgu ja muudab selle paindlikumaks, vaheneb töötute hulk ja ümbrikupalkade maksmine. Kui töötaja töötab osalise koormusega, tasub tööandja tema eest sotsiaalmaksu ikka vahemalt miinimumpalga pealt ehk siis praegu 128,70 eurot kuus. (Vabaerkond) Kaesoleva töö eesmargiks on anda ülevaade sotsiaalmaksu kaotamisest tekkivatest tuludest ja kuludest. Saamamoodi autor analüüsib erinevad sotsiaalmaksu kaotamisega tekkivad positiivseid ja negatiivseid tulemusi. 1 Antud uurimistöö uurimisküsimusteks on:
mahtu suurendada Toodangu kasvu, mis on tingitud kõigi tootmisressursside mahu suurenemisest, nimetatakse mastaabiefektiks. PÜSIV MASTAABIEFEKT- Toodang suureneb võrdselt sisendite mahu kasvuga.Olukord, kus tootmisressursside mahu suurendamisel 10% võrra, suureneb toodangu maht selle tulemusel samuti 10%. Sel juhul ei ole vahet, kas kaupu toodetakse suuremas ettevõttes või väiksemas ettevõttes.1 töötaja ja 1 arvuti. Kasvav mastaabiefekt- Toodangu maht kasvab võrreldes tootmisressursside mahu kasvuga kiiremini. Olukord, kus tootmisressursside mahtu suurendamisel 10% võrra suureneb toodangu maht selle tulemusena rohkem kui 10%. Kasvav mastaabiefekt on enamasti saavutatav suurema spetsialiseerumise teel. Näiteks kui mingis tehases suurendatakse tööliste arvu kümnelt kahekümnele, siis iga inimese erinevate tööülesannete arv väheneb.
ARVESTAMINE Lõputöö Juhendaja: Monika Nikitina-Kalamäe Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. TÖÖTASU JA HAIGUSHÜVITIS.........................................................................................7 1.1 Töö, tööaeg ja töötasu.....................................................................................................7 1.1.1 Tööaeg....................................................................................................................8 1.1.2 Töötasu ja selle kajastamine.................................................................................11 1.1.3 Töötasu maksmise erijuhud..................................................................................15 1
oma varaga. 7. Mittetulundusorganisatsioon - ettevõte, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulunduaorganisatsioon ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. (MTÜS) 8. Aktsiisimaks - kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks. Aktsiisimaksuga on Eestis maksustatud alkohol, tubakas, mootorikütus. 9. Alampalk - ehk miinimumpalk ehk minimaalpalk ehk palga alammäär on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta. Miinimumpalk on kehtestatud seadusega ja kehtib enamikule täistööajaga töötajatele kogu riigis. Miinimumpalk on brutokuupalk, millest ei ole maha arvatud tulumaks ega sotsiaalkindlustusmaksed. Mahaarvamised on riigiti erinevad. Miinumpalga jaoks lepitakse enamikus riikides kokku kuupalga määr. 10
tuvastamine, töötajate osalus, piisavate meetmete võtmine, pöörates eriti tähelepanu ohuallika kõrvaldamisele, töökoha ohtude dokumenteerimisele ja korrapärasele kordushindamisele). Uues ennetavate meetmete võtmise kohustuses rõhutatakse sõnaselgelt, et üldisesse juhtimisprotsessi on oluline kaasata uusi ohutuse ja tervishoiu haldamise vorme. 1. Directive 2003/88/EC - working time Riik ja seejärel ka tööandja peavad tagama töötajale 11 tundi ööpäevas puhkamiseks. Ka nädalas töötajal peab olema võimalus puhkamiseks kogu ööpäeva. Tööandja peab tagama võimalust töötajale puhkepausi teha, kui tema tööpäev kestab rohkem kui 6 tundi. Iganädalane keskmine tööaeg ei pea olema rohkem kui 48 tundi. Ööse vahetuse töötajale peab tagama võimalust läbida tasuta meditsiinilist kontrolli, enne tööle asumist. TÖÖ- JA PUHKEAJA SEADUS
1. Majanduse põhiküsimused? · Miks toota? · Kuidas toota? · Kellele toota? 2. Turumajanduse tugisambad? · Eraomand · Konkurents · Ettevõtlikkus · hinnasüsteem 3. tulu ressurssidelt ( maa- rent, töö- töötasu, kapital- intress, ettevõtlikkus kasum? · Seletan siin, kuidas ma mingilt mõistelt kasu saan. Nt: maa rendilt saan kasu, kui rendi raha küsin ja ka maa saab hooldatud, mis muidu tühjana seisaks. 4. Nõudlus ja pakkumisseadus, neid mõjutavad tegurid , elastne ja jäik nõudlus? · Nõudlusseadus kui kõik muud tingimused on võrdsed, müüakse madalama hinnaga rohkem kaupa kui kõrgema hinnaga.
kontrollida. kas töötervishoiu ja tööohutusalase töö korraldus ettevõttes (asutuses) vastab järgmistele nõuetele ning rakendada konkreetsed abinõud avastatud puuduste kõrvaldamiseks. 1. Kas on määratud ametisse töökeskkonnaspetsialist ning korraldatud tema täiendõpe ja töö? Kas määratud töökeskkonnaspetsialistist on kirjalikult teavitatud tööinspektsiooni kohalikku asutust? Kui tööandja (äriühingu juhatus, asutuse juht) ei ole määranud töökeskkonnaspetsialisti. vaid on otsustanud ise täita töökeskkonna- spetsialisti ülesandeid, peab korraldusliku dokumendiga määrama, kes juhatuse liikmetest või tegevjuhtidest täidab neid ülesandeid, ning veenduma, et neid ülesandeid ka tegelikult täidetakse. Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2
ajalkoos kooskogutoodangu kogutoodanguvähenemisega; vähenemisega; c)) on töötus,, mida vaadeldakse vabatahtlikuna;; d) polegi olemas mingit tsüklilist töötust. 14. Heidutatud töötaja on: a) isik, keda on mingi asi töö juures nii kohutanud, et ta põgeneb tagasi vaatamata; b) eriti iti tüü tüüpiline ili põllumajanduses, õll j d jjahinduses hi d jja tturisminduses; i i d c) on isik, on isik, kes kes küll küll soovib
Defitsiidi tingimustes hind tõuseb ja siis stabiliseerub(tatar, nafta). Nõudluse mõjur- munad sisaldavad kolesterooli. Mõjurid -nõudlus- hind väheneb ja samuti pakutav kogus. Suureneb pakkumine Riik sekkub ja kehtestab miinimumhinna- alla mille ei tohi küsida (miinimumpalk). Maximumhind- sundüürnik ruutmeetri tasu Kui miinimumhind on liiga väike tekib turul puudujääk (ei lähe enam miinimumpalga eest tööle, on kunstlikult liiga madal) Maximumhind- ravimite piirhind, sigaretid Hinna mehhanismid: jaotusmehhanism- hind peaks tagama hüviste kättesaamise kõigile kes on nõus hüvise eest maksma vähemalt turuhinna(nõukajal talongid) signaalmehhanism- vahendab signaale tarbijatelt tootjatele,et mille tootmisele nad peaksid keskenduma (kummikud kevadel Nõudlus ja pakkumine on turu kaks osapoolt. Nende koostegevusest võib turul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
