Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vilsandi-rahvuspark (0)

1 Hindamata
Punktid
14. augustil 1910. aastal moodustati  Vaika  loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim  kaitseala . Pika 
tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti  looduskaitseala  
Vilsandi  rahvuspargiks.
Vilsandi    rahvuspark    asub   Saare   maakonna   lääneosas   Lümanda   ja   Kihelkonna   vallas. 
Looduskaitseala   moodustavad  Vilsandi   saar   koos   ümbritsevate   laidude   ja   rahudega   (sealhulgas 
Vaika   saared)   ning   Atla,   Kihelkonna   ja   Kuusnõmme   laht   neis   paiknevate   saartega.   Vilsandi 
rahvuspargis on ligi sada  saart .
Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, 
millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar  kaitsealal .
Vilsandi rahvuspark on vana  merelise  pärandkultuuriga ala, mida iseloomustavad  mereline  kliima, 
rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning harukordne merepõhi oma  floora  ja 
faunaga.  Vilsandi   rahvuspargis   paiknevad   rahvusvaheliselt   tuntud   linnusaared   on   rändlindudele 
peatus-,    pesitsus -,   sulgimis-   ja   toitumispaigaks.   Siin    paljandub    400   miljoni   aasta   vanune 
geoloogiline  pealiskord kunagise  troopilise  mere koralliriffidega.
Vilsandi   rahvuspargis   on   registreeritud   üle   250   linnuliigi,   kellest   pesitsemas   võib   kohata   112; 
arvukamalt  hahku, mida on üle 4000 paari. Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes 
valgepõsk-laglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde.
Rahvuspargi bioloogiajaam asub Vilsandil.
Rahvuspargi ülesanded on:
kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu;
kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku;
arendada ja säilitada Lääne–Eesti  rannikuala  traditsioonilist eluviisi.
ennistada   ja   tutvustada   Eesti   antud   piirkonnale   iseloomulikku   bioloogilist   mitmekesisust   ja  
maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte;
Leida uusi linde.
Külastusele on suletud 5 loodusreservaati, mis on inimtegevusest puutumata suure loodusväärtusega 
raskesti   ligipääsetavad   alad   meres   ja   üks   metsaala   Vilsandi   saarel.   Neil   tagatakse   koosluste 
säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena ja lubatud on teostada vaid teadus-,  järelevalve
ja päästetöid.
Rahvuspargis on RMK poolt rajatud mitmeid puhke - ja telkimiskohti, mille kasutamine ei eelda 
kellegi eriluba ja kus kehtib igaüheõigus. Kokkuleppele peab saama vaid teiste lõkketegijate ja 
platsikasutajatega. Suuremad üritused tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ja RMK-ga, et leida 
ürituse läbiviimiseks sobiv koht. Külastajaile on kasutada Kuusnõmme poolsaare otsast  algav  ja 
mööda   Laidudepealse   saari   kulgev   Käkisilma   -   Vilsandi    matkarada    ning   Vilsandi   matkarada, 
Harilaiu matkarada. Radade külastamine ei tohi tekitada kahju lindudele, loomadele, taimedele ega 
eluta   loodusele.   Harilaiu   poolsaarel   võib   jalgsi    liikuda    ka   mööda   rannikut.   Poolsaar   on 
mootorsõidukitele suletud väga hapra taimekoosluse ja seal läbiviidavate riiklike seiretööde tõttu, 
välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel.
Vilsandi-rahvuspark #1 Vilsandi-rahvuspark #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tammikk Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Vilsandi rahvuspark
2
odt

Vilsandi rahvuspark

14. augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega (sealhulgas Vaika saared) ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Vilsandi rahvuspark on vana merelise pärandkultuuriga ala, mida iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning harukordne merepõhi oma floora ja faunaga

Bioloogia
Referaat Vilsandi rahvuspargist
10
doc

Referaat Vilsandi rahvuspargist

Vilsandi rahvuspark.................................................................................................................... 1 1.Vilsandi rahvuspargi asutamine...........................................................................................2 2. Vilsandi rahvuspargi elusloodus......................................................................................... 3 3.Loodusobjektid Vilsandi rahvuspargis.................................................................................3 3.1 Poolsaared .............................................................................................................. 3 3.2 Lahed......................................................................................................................5 3.3 Saared.............................................................................................................

Bioloogia
Vilsandi rahvuspark
3
docx

Vilsandi rahvuspark

Üldandmed Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. Rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos ümbreitsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Rahvuspargi pindala on 237,6 km², millest 162,3 km² moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari ning 75,3 km² maismaa. Paljud kaitseala väiksed ning madalad laiud on vähem kui pool km pikad ja kuni 100 m laiad. Avamere poolt ümbritseb kaugemaid saari 200 m laiune kaitsetsoon.

Geograafia
Vilsandi rahvuspark
3
doc

Vilsandi rahvuspark

Rahvusvahelise tähtsusega linnukaitsealade kõrgeima kategooria hulka kuuluv Vilsandi Rahvuspark on välja kasvanud 1910. a. loodud Ida-Euroopa ühest esimesest looduskaitsealast Vaika saartel. Vilsandi Rahvuspark paikneb meie riigi lääneosas, Saaremaa läänerannikul. Vilsandi rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos seda ümbritsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Vilsandi rahvusparki kuulub ligikaudu 100 saart, mis on kokku 180 km². Vilsandi ise on väike saar ­ 6 km pikk ja vaevalt 3 km lai. Vilsandi rahvuspargi eesmärk on Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitse : kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja

Bioloogia
Vilsandi rahvuspark
7
ppt

Vilsandi rahvuspark

VILSANDI RAHVUSPARK Asukoht: Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas Looduskaitseala moodustavad: Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega Vaika saared, Atlalaht, Kihelkonna, Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega Baltimaade vanim kaitseala hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Rahvuspargi ülesanded: kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; arendada ja säilitada Lääne­Eesti rannikuala traditsioonilist eluviisi.

Keskkonnaõpetus
Eesti rahvuspargid
13
doc

Eesti rahvuspargid

Tartu KHK Eesti rahvuspargid Koostaja: Rauno Malmiste 2007 Karula Rahvuspark See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp ­ hajuküla

Bioloogia
Esitlus-Eesti rahvuspargid
6
pptx

Esitlus: Eesti rahvuspargid

Eesti Rahvuspark LE10 Robert Rootsi Allan Marran Karula Rahvuspark See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikustikku. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust Karula rahvuspark paikneb enam-vähem ajaloolise Karula kihelkonna piirides, hõlmates kihelkonna idaosa. Karula rahvuspargi loodus on mitmepalgeline. Põhja-Karulas domineerivad kultuurmaastikud: niidu ja põllutükid vahelduvad metsatukkade ja järvedega. Põhiline osa asustusest koondub just sinna. Lõuna-Karulas laiuvad metsamassiivid, kus orgude soised metsad vahelduvad küngastel olevate kuivemate metsadega ning nende vahele mahuvad veel rabad ja sood. Lahemaa Rahvuspark

Bioloogia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

1960. aastate algul asuti kooskõlastama ja täpsustama kaitse alla võetavate üksikobjektide seisundit, arenes looduskaitseline järelevalve ja seltsid, seminarid- loodus- ja keskkonnaalane suur areng. Mõnevõrra vabamalt hakkas arenema ühiskondlik- poliitiline mõte, kuid see pidi jääma endiselt teatud raamidesse. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) konventsioon.  1971- Lahemaa Rahvuspark  1979- Eesti I Punane Raamat  1985-1987- Fosforiidisõda  1990- seadus Eesti Looduse Kaitsest  1991- ELF (Eestimaa Looduse Fond)  1992- Eesti osales Rio de Janeiros ÜRO Keskkonnakonverentsil, kus allkirjastati ka „Kliimakonventsioon“ ja „Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon“  1995- Säästva arengu seadus  2004- kuues looduskaitseseadus 21

Keskkonnakaitse ja säästev areng




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun