Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ÜLEVAADE PÕLVA RAHVASTIKUST 2014 (0)

1 Hindamata
Punktid
ÜLEVAADE PÕLVA RAHVASTIKUST 2014
GEOGRAAFILINE ASEND
Põlva linn asub kagu-Eestis, Põlvamaal.
Lähimad linnad on: Võru (25 km), Räpina (31 km), Otepää (41 km) ja Tartu (49 km). Põlvat ümbritsevad väiksed külad/asulad nagu näiteks Mammaste, Rosma, Puuri, Himmaste, Orajõe jne.
Linna läbib Põlva-Saverna tee, Võru-Põlva tee, Kanepi-Leevaku tee ning Põlva- Reola tee.
Linnas Põlva järv, kuid joogivee saamiseks kasutatakse puurkaeve. Samuti on Põlvas Orajõgi, mis algab Võrumaalt, läbib Põlva linna ning suubub Ahja jõkke. Linn paikneb väiksemate järvede lähistel nagu näiteks Viira järv, Mustjärv, Sanksaarõ järv ja Palojärv.
Põlva läheduses on palju metsaala ning põlde. Põlva asetseb Otepää kõrgustiku ja Kagu-Eesti lavamaa vahel. Linn ise on teiste Eesti linnadega võrreldes suhteliselt mägine.
RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS
Põlva linn ühines selle ümbritseva vallaga(Põlva vald), seega andmed käivad Põlva linna ja valla kohta. Linnas elab 9908 inimest ning pindala on 234 km2, seega ühe ruutkilomeetri kohta elab Põlvas 42 inimest. Üle poole elanikest moodustavad naised, ning kõige enam elab põlvas keskmiselt inimesi vanuses 40-60 a. Põlva kui maakond on üks vähestest Eesti linnadest, kus väga suur osa elanikkonnast on eestlased (eraldi linna kohta infot ei leidnud).
Rahvastiku püramiidilt võib välja lugeda, et naisi on enamustes vanusegruppides rohkem ja samuti elavad naised vanemaks. Kõige vähem on Põlvas 35-39 aastaseid inimesi ja samamoodi on vähe ka 5-9 aastaseid lapsi.
HARIDUSTASE, TÖÖTURG , VALITSEV RELIGIOON
Põlvas on neli kooli millele lisanduvad veel eraldi Põlva muusikakool ja Põlva kunstikool. Üks tähtsamaid hooneid on veel Mesikäpa spordihall, mis on väga tuntud ning kuhu tuldakse ka teistest linnadest tihti võistlusi pidama.
Tabelilt on näha, et 2014 aastal oli Põlva tööturg kõige paremas kohas, võrreldes eelnevate aastatega. Võrreldes aasta 2010ga oli tööjõudu üle 1000 inimese rohkem. Samuti on vähem töötuid, tööjõus osalemise määr ning tööhõive määr on kasvanud. Tööhõive on tabeli järgi Põlvas 52,0 %, kuid uurides teemat põhjalikumalt leidsin ka teistsuguseid arve-nt 57,9%, mis on väga hea tulemus.
Tööturg
2010
2011
2012
2013
2014
15-74-aastased hõiveseisundi järgi
 
 
 
 
 
Tööjõud, tuhat
10,9
11,7
11,7
11,8
12,1
hõivatud, tuhat
9,2
10,3
10,4
10,7
10,8
töötud , tuhat
1,7
1,4
1,3
1,2
1,4
Mitteaktiivsed, tuhat
10,8
9,7
9,4
9,0
8,6
Tööealised kokku, tuhat
21,7
21,4
21,1
20,9
20,7
Tööjõus osalemise määr, %
50,3
54,8
55,5
56,7
58,6
Tööhõive määr, %
42,7
48,1
49,1
51,0
52,0
Töötuse määr, %
15,3
12,3
11,4
10,1
11,2
Registreeritud töötus
 
 
 
 
 
Registreeritud töötud
1 705
1 220
1 020
938
786
Registreeritud töötute osatähtsus 16-aastaste kuni pensioniealiste hulgas, %
9,6
6,9
6,1
5,6
...
Tähtsaimad kohalikul toormel baseeruvad tööstusharud on toiduainete tööstused. Neist tähtsamad on AS Tere, ravimitööstus Pharma ning erinevad puidutööstused.
Vasakule Paremale
ÜLEVAADE PÕLVA RAHVASTIKUST 2014 #1 ÜLEVAADE PÕLVA RAHVASTIKUST 2014 #2 ÜLEVAADE PÕLVA RAHVASTIKUST 2014 #3 ÜLEVAADE PÕLVA RAHVASTIKUST 2014 #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kirke Paris Õppematerjali autor
Saab ülevaate Põlva rahvastikust ja kuidas on see seotud linna geograafilise asendiga. Samuti Põlva rahvastikupüramiidi analüüs ning üleüldine rahvastiku iseloomustus ja selle seostamine linna haridustaseme, tööturu ning kohaliku kultuuriga. Andmed on 2014 aasta omad.

Sarnased õppematerjalid

Rahvastik ja selle paiknemine-Põlva
8
docx

Rahvastik ja selle paiknemine (Põlva)

ÜLEVAADE PÕLVA RAHVASTIKUST 2014 GEOGRAAFILINE ASEND Põlva linn asub kagu-Eestis, Põlvamaal. Lähimad linnad on: Võru (25 km), Räpina (31 km), Otepää (41 km) ja Tartu (49 km). Põlvat ümbritsevad väiksed külad/asulad nagu näiteks Mammaste, Rosma, Puuri, Himmaste, Orajõe jne. Linna läbib Põlva-Saverna tee, Võru-Põlva tee, Kanepi-Leevaku tee ning Põlva-Reola tee. Linnas Põlva järv, kuid joogivee saamiseks kasutatakse puurkaeve. Samuti on Põlvas Orajõgi, mis algab Võrumaalt, läbib Põlva linna ning suubub Ahja jõkke. Linn paikneb väiksemate järvede lähistel nagu näiteks Viira järv, Mustjärv, Sanksaarõ järv ja Palojärv. Põlva läheduses on palju metsaala ning põlde. Põlva asetseb Otepää kõrgustiku ja Kagu-Eesti lavamaa vahel. Linn ise on teiste Eesti linnadega võrreldes suhteliselt mägine. RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS

Eesti loodus- ja majandusgeograafia
Eesti arve ja fakte 2013
116
pdf

Eesti arve ja fakte 2013

Eesti Statistika 5 Rahvastik 1. jaanuaril 2012 elas Eestis 1,318 miljonit inimest, mille järgi oleme Euroopa Liidus (EL) rahvaarvu väiksuselt neljandal kohal Malta, Luksemburgi ja Küprose järel. Suurima rahvaarvuga EL-i riigist Saksamaast on Eesti rahvaarv 62 korda väiksem ja kogu EL-i rahvastikust moodustab Eesti 0,26%. Eesti on muu Euroopaga võrreldes hõredalt asustatud maa, kus ühel ruut- kilomeetril elab keskmiselt 31 inimest. Linnades elab 68% rahvastikust, pealinnas Tallinnas 31%. Pealinna piirkonnas elab 43% siinsest rahvastikust. Kuna Tallinn ja selle ümbrus on endiselt suurim siserände sihtkoht, on viimase kümne aastaga pealinna piirkonna rahvaarv kasvanud 4%. Eesti rahvaarv on kogu viimase iseseisvusaja kestel vähenenud. Rahvaarvu

Geograafia
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Need suundumused on pöördunud viimastel aastakümnetel. Riigi imikute suremuse alguses 1990 kuni 1992 - oli veidi kõrgem kui Euroopa keskmine aga oli üks viiendik kaks aastakümmet varem registreeritud andmetest. Emigratsioon aeglustus märgatavalt Portugalis 1980 aasta teisel poolel. Lisaks tohutu põgenikevool endisest Portugali kolooniast Aafrikas, 1970 teisel poolel, tekitas elanikkonna järsu tõusu. Rahvastiku tihedus on 107 inimest/km². Maal elab 34% rahvastikust, linnas 66%. Laste hulk on viimaste kümnendite jooksul pidevalt vähenenud ning on langenud nüüdseks umbes 19% peale. 15-64 aastaste hulk on enamjaolt samal tasemel püsinud, kuid on siiski vähesel tõusuteel, olles nüüd üle 66%. Vanemate kui 65 aastaste hulk on samuti tõusmas, umbes 2% kümne aasta kohta. Hetkel moodustavad 65+ aastased rahvastikust 15%. Selline suund on aga täiesti tavaline kogu Euroopas. Välismaale tööotsinguile on suundunud peaaegu 3 miljonit portugallast

Geograafia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun