Prantsusmaa majandusanalüüs (0)

Prantsusmaa majandusanalüüs
Prantsusmaa pindalalt kolmas suurim riik pindalalt pärast. Riiki ümritseb edelast Hispaania , põhjast Belgia ja Luksemburg ja kirdes üle La Manche väina Inglismaa. Läänest piirab riiki Saksamaa, Sveits ja Itaalia. Prantsusmaa piirneb veel Atlandi ookeaniga läänes ja Vahemerega kagus. Prantsusmaa maastik on väga vaheldusrikas . Põhja-Prantsusmaal domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik . See ala on kohati väga tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Põhja poole minnes läheb nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide ja Vogeeside mäed. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool on Alpid, mis algavad Vahemere äärest, kulgevad edasi põhja poole, kuid peagi pöörduvad itta ning jõuavad Šveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m) ning see mäetipp jääb Itaalia alale . Põhja-Prantsusmaal asuvad veel Püreneed, mis on jaotatud Prantsusmaa ja Hispaania vahel ära, seetähendab riigipiir läheb Püreneedest läbi, kuid siiski suurem osa mäestikust jääb Hispaaniale. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m). Selline mägine maastik raskendab aga kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust, samuti ei saa tegeleda mägistel aladel põllumajandusega. Prantsusmaal on mitu suurt ja veerikast jõge: Seine , Loire, Garonne ja Rhône. Enamikku Prantsusmaast katab põllumaa. Suur osa maast on ka karjamaa ja mets. Suurim metsaala paikneb Põhja-Prantsusmaal, Püreneedest lõunas, Biskaia lahe ääres. Looduslikke karjamaid ja istandusi on vähe. Taimkattest moodustab suurima osa laialehine mets ja niit , seejärel mets ja põõsastik ning okasmets . Peamised metsatüübid on okasmets, lehtmets ja segamets . Väga vähesel määral on mäginiite ja tundralasid. Viimased asuvad peamiselt mägistes piirkondades, näiteks Alpidel ja Püreneedel. Prantsusmaa asub merelises parasvöötmes, ainult väike osa Lõuna-Prantsusmaast ulatub merelisse lähitroopilisse kliimavöötmesse. Parasvöötmele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid suvel ja madalad õhutemperatuurid talvel ning selgelt on eristatavad neli aastaaega – talv, kevad, suvi ja sügis. Parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Prantsusmaal domineerib mõõdukas, pehmete talvedega ja jahedate, vihmaste suvedega kliima. Erandiks on vaid kirdepiirkond. Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud. Seal kandub kevadel ja suve alguses Atlandi ookeanilt rannikule jahedamat õhku, sest vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa, samas on sügis soojem, sest vesi jahtub aeglasemalt, kui õhk. Kirdepiirkonnas on tegemist kontinentaalse kliimaga , kus domineerivad soojad suved ja külmad talved . Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus ning vihma sajab kevadel ja sügisel, kuid suvi peaaegu et sademetevaba. Seega võib öelda, et õhutemperatuur talvel on keskmiselt 0-10 kraadi ning suvel 15-20 kraadi. Aastane sademetehulk jääb 500-1000 mm vahele. Hea kliima soodustab ka turismindust, see aga mõjutab oluliselt majanduse arengut. Prantsusmaal areneb turism rohkesti ka sellepärast, et inimestel on turvaline seal reisida . Seal peaaegu et ei esine looduskatastroofe, vulkaane ei ole ning maavärinaid on harva.
Prantsusmaal on väga hea majandusgeograafiline asend. Avatus Atlandi ookeanile ja Vahemerele, see omakorda annab võimaluse meretranspordiks, kalastamiseks, transiitkaubanduseks. Mereline parasvööde on aga väga sobiv loomakasvatuseks, metsanduseks ning viljakate muldade tõttu põllumajanduseks. Prantsusmaal on tasast pinnamoodi hoopis rohkem, kui mägist, seega on jällegi hea eeldus põllumajanduse viljelemiseks. Kultuurtaimedest kasvatatakse seal peamiselt nisu, aga ka otra , kaera, viinamarju ja erinevaid puuvilju . Enamasti tegeldakse mahepõllumajandusega. Kuna Prantsusmaal on hea kliima ning piisavalt sademeid, siis on seal vägagi hea tegeleda põllumajandusega. Prantsusmaal leidub rohkesti rauamaaki, uraani ja mineraalidest naatriumi, vähem leidub aga sütt, boksiiti, tsinki, antimoni, arseeni, kaaliumkarbonaati, päevakivi, puitu, kala jt. Prantsusmaal on mitmeid tuumaelektrijaamu, kuid hüdroelektsijaamu on suhteliselt vähe ning need asuvad lõunas ja kagus, kus on rohkem veerikkaid jõgesid, näiteks Rhône.
Rahvaarv on 57,3 miljonit ning rahvastikutihedus 106 inimest ruutkilomeetri kohta. Prantsusmaal nagu ka paljudes teistes Euroopa riikides on madal rahvastiku juurdekasv, mis omakorda tingib rahvastiku kiire vananemise ja immigrantide sisserände. Samas on Põhja-Prantsusmaa Euuroopa Liidu liikmesriikide hulgast üks suurima ravhastiku loomuliku juurdekasvuga piirkond. Prantsusmaal on ülekaalus migratsioon põhjast lõunasse. Väljavool toimub ka Pariisi piirkonnast , eriti Vahemere piirkonda. Prantsusmaal on palju immigrante, kuid siiski valdava osa moodustab Prantsusmaa elanikkonnast on prantslased. Veel elab seal araablasi ja austerlasi.
Prantsusmaal levib roomakatoliku usk, aga on ka natukene protestantlust ja islamit. Prantsusmaal räägitakse valdavalt prantsuse keelt, väga vähesel määral keldi ja baski keeli. Prantsusmaal on mitmeid kultuurilisi vaatamisväärsusi, mis omakorda tagab turismi arengu, mis on samuti üheks majanduse arengu teguriks .