Loodusturismi olukord, potentsiaal ja käive Eestis (0)

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Loodusturismi olukord, potentsiaal ja käive Eestis
Referaat õppeaines
„Loodusvarade majandamise ökonoomika”
Tartu 2011
Sisukord

Sissejuhatus 3
1. Loodusturism 4
2.Loodusturismi olukord Eestis 5
2.1.Loodusturismi pakkujad ning pakutavad tooted 5
2.2.Kliendid loodusturismis 5
3.Loodusturismi potentsiaal Eestis 7
3.1.Suurima potentsiaaliga loodusturismi tooted Eestis 7
4.Loodusturismi käive Eestis 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud materjalid 11

Sissejuhatus

Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel on loodusturismi osa globaalses turismis 10-15 % ning kindlasti on tegemist väga suure ning kiiresti areneva turismi liigiga . Põhjus seisneb eelkõige selles, et inimeste keskkonnahoiak on muutumas ning see avaldab otseselt mõju loodus- ja ökoturismi arengule, mille järele nõudlus aina kasvab (Eesti Maaturism 2010).
Eestil on olemas kõik eeldused, et kujuneda arvestatavaks loodusturismi sihtikohas. Suurim konkurentsieelis peitub mitmekesises loodusressursis väiksel territooriumil, mis võimaldab lühikese puhkuse jooksul tutvuda kogu Eestimaaga ning tutvuda erinevata looduskooslustega (Eesti Maaturism 2010)
Antud referaadi eesmärgiks on tutvustada loodusturismi olukorda, potentsiaali ja käivet Eestis.

1.Loodusturism

Loodusturism on looduspiirkondadesse reisimise vorm, kus kesksel kohal on looduse kogemine. Kitsamas tähenduses hõlmab loodusturism enda alla kindlate loodusobjektide (loomad, taimed, kaitsealad jne) vaatamiseks ja külastamiseks korraldatavaid tuure. Laiemas tähenduses hõlmab looduspõhine turism kogu turismi, mille ressursiks on loodus (orienteerumismängud, jahi- ja kalaturism ja osa aktiivpuhkusest). Aktiivpuhkust looduses saab käsitleda loodusturismi osana siis, kui on tegemist turismitoodetega, milles loodus on väärtustatud (Eesti Maaturism 2010).

2.Loodusturismi olukord Eestis

2.1.Loodusturismi pakkujad ning pakutavad tooted

Täpset loodusturismi pakkujate arvu on väga raske anda, kuna puudub ühte loodusturismi infobaas. Hinnanguliselt on Eestis 500 loodusturismi pakkuvat organisatsiooni/FIE-t. (EAS 2008), millest 41% on mikroettevõtted. Aktiivseid teenusepakkujaid on ca. 250, millest 61 % ostab teenuse sisse loodusturismile spetsialiseerunud ettevõtetelt, ettevõtteid, kes ise töötavad välja loodusturismi tooteid ning neid ise või läbi vahendajate müüvad on ca. 150 (Eesti Maaturism 2010).
Loodusturismi ettevõtjad pakuvad järgmiseid tooteid: (Eesti Maaturism 2010)

• Aktiivse puhkuse tooted maismaal (59%). Enim pakutakse maastikumänge ja orienteerumist.
  

• Matkad maismaal va. talvematkad (56%). Pakutakse enim jalgsimatku metsas ja -rabas ning jalgrattamatku.
  

• Loodusvaatlus (49%). Enim pakutakse maastikuvaatlust (70%.) Samuti ka linnu-, taime- ja loomavaatlust.
  

• Matkad veekogudel (41%). Enim pakutakse kanuu- ja paadimatku.
  

2.2.Kliendid loodusturismis

2008. aastal Eestis külastanud 1,97 miljonist turistist ( Statistikaamet 2008) matkas looduses 28% ja 16 % tegeles looduses aktiivsete harrastustega. Edaspidi on võimalikest Eestisse reisijatest looduses viibimisest huvitatud 69% ning aktiivsetest tegevustes looduses 42% (Eesti Maaturism 2010).
Suurima osakaalu loodusturismi klientides moodustavad Eestis siseturistid – 78% loodusturismi teenuste kasutajatest on siseturistid, välisturistid moodustavad 22%. Kõige enam välisturiste külastab loodusturismi pakkujaid Soomest, Saksamaalt, Lätist ja Rootsist ning domineeriv vanusegrupp on 30- 49 a. Tähtsaimad väliskülastajate segmendid on sõpruskonnad ning korporatiivkliendid (Eesti Maaturism 2010).
Soomlastest nimetas tegevustest ja ajaveetmisvõimalustest Eestis kõige olulisemaks looduslikke vaatamisväärsusi 52%. Aktiivsetest võimalustest looduses on huvitatud 33%. Loodus mõjutas Eestisse tulemist 56%-l soomlastest, kuid looduses viibis vaid 25%.Aktiivse puhkusega tegeles Eestis olles vaid 8% soomlasi. Sakslastest on huvitatud looduslikult kaunite kohtade külastamisest 88% ning 35% on huvitatud looduslikult kaunite kohtade külastamist. Eestit külastanud sakslastest matkas või viibis looduses 41%, aktiivsete harrastuste või spordiga tegeles 11%. Lätlastest peavad 72% kõige huvitavamaks tegevuseks Eestis looduskaunite kohtade külastamist. 34% peab huvitapakkuvaks aktiivsete harrastustega
tegelemist. Eestit külastanud lätlastest 46% käis looduses, 17% tegeles mõne aktiivse harrastusega. Rootslastest on 46% huvitatud loodukaunite kohtade külastamisest ning 27% aktiivsetest tegevustest looduses. Eestit külastanud rootslastest 21% matkas või viibis looduses ning 8% tegeles aktiivsete harrastuste või spordiga (Eesti Maaturism 2010).

3.Loodusturismi potentsiaal Eestis

Eesti potentsiaal loodusturismi arendamisel seisneb suures loodusrikkuses. Eestis on säilinud nii loodusmetsi, ulatuslikke soostikke ning ranna-, luha- ja puisniite. Tänu maastike varieeruvusele ja soodsale biogeograafilisele asendile on palju looduslike ning poollooduslike kooslusi kaitse all, mis on taganud mitmete Euroopas haruldaseks jäänud liikide säilimise Eestis. Looduslikku mitmekesisust loovad ka Eesti soodne asend mere suhtes ning kahe biogeograafilise regiooni (boreaalsete ja hemiboreaalsete metsade) piirialal ja geoloogilise aluspõhja vaheldusrikkus. Eestis elab hinnanguliselt 35 000 – 45 000 organismiliiki ning teada on 24 000 organismiliiki. Eestis on kirjeldatud üle 300 linnuliigi, ligi 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid , 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid (Eesti Maaturism 2010).

3.1.Suurima potentsiaaliga loodusturismi tooted Eestis

Tänu suurele bioloogilisele mitmekesisusele ning liigirikkusele on Eestis loodusturismi pakkujatel tegeleda loodusvaatluste pakkumisega. Hetkel tuntakse Eestis juba kui hea linnuturismimaana, kus linnuturistid näevad rändeajal 180-200 linnuliiki (Eesti Maaturism 2010). Eelpool toodud andmetele põhinedes (3.Loodusturismi potentsiaal Eestis) on Eesti loodusel olema kõik eeldused, et loodusturismiga tegelevad ettevõtted saaksid pakkuda taime-, looma- putuka- ning ka maastikuvaatlust.
Eestis maismaa pindlast katab mets ca. 50%, millest 26% on erineva looduskaitse režiimi all (metsamant). Sood moodustav Eesti pindalast ca. 20%, millest on kaitse alla võetud ca. 18% (Eesti Maaturism 2010). Seega moodustavad Eestis kaitse all olevad piirkonnad ligi 11% terve riigi pindalast ning tähtsaimad kaitsealad Eestis on   rahvuspargid , looduskaitsealad ning maastikukaitsealad.  31. detsembri 2010 aasta seisuga on on Eestis 5 rahvusparki, 131 looduskaitseala , 150 maastikukaitseala , 116 kaitstud piirkonda, mille kaitsereeglid on muutmata ning 537 kaitstud pargi - ja metsaala (Keskkonnateabe Keskus 2011). On mõistetav, miks suur osa loodushariduse ja –turismi infrastruktuurist paikneb just kaitsealadel ning Eesti loodusega tutvuma tulnud turistid liiguvad peamiselt kaitsealalt kaitsealale (Eesti Maaturism 2010). Tänu paljudele kaitsealadele ning rohketele metsadele ning soodele on loodusturismi pakkujatel mõttekas läbi viia erinevaid loodusõppe programme , matku, seiklusmänge jne.
Suur potentsiaal loodusturismi arendamisel seisneb veeturismis, nimelt on Eestis 1150 järve, 7300 jõge, 3800 kilomeetrit rannajoont ning 1500 saart . Samuti esineb Eestis nö, viies aastaaeg – iga-astane üleujutus soomaal. Eesti veerohkus loob ideaalsed võimalused pakkuda vee elustiku vaatlemiseks, vee-ja rannakultuuripärandiga tutvumiseks ning aktiivseteks harrastusteks veekeskkonnas läbi aastaaegade (Eesti Maaturism 2010).

4.Loodusturismi käive Eestis

Turism täidab olulist rolli Eesti üldises majandusarengus, andes hinnanguliselt ligi 8% Eesti sisemajanduse koguproduktist (Eesti riiklik turismiarengukava 2007-2013 2006). Suur osa turismist tulenevast käivest on ka loodusturismil – tabelis 1 on näidatud loodusturismi käive Eestis ning prognoos aastani 2015.
Tabel 1. Loodusturismi käive ja prognoos aastani 2015.
* Loodusturismi toode toob siia turiste, kes lisaks loodusturismi toodetele tarbivad ka muid teenuseid nagu majutus, toitlustus , muuseumid, ostud jne. Andes sellega tulu ettevõtlusele ning võimaldades luua uusi töökohti (Eesti Maaturism 2010).
Tabelis toodud käive on loodusturismiga põhitegevusena tegelevate ettevõtete tulu loodusturismi toodete müügist, mille hulka ei ole arvatud ettevõtete käivet, kelle põhitegevuseks ei ole loodusturism kuid nad pakuvad mõnetunniseid loodusturismi pakette. Samuti on tabelis kirjas loodusturismi teenust kasutavate turistide jäetud raha teistesse teenustesse (mastaabiefekt), nagu toitlustus, ekskursioonid , muuseumite ja näituste külastamine, ostud jne (Eesti Maaturism 2010).
Loodusturismi pakkujate prognooside kohaselt kasvab loodusturismi käive aastas 10-15%, millest 20-25% moodustab käive välisturismist (Eesti Maaturism 2010).

Kokkuvõte

Loodusturism on Eestis pidevas arenemises, ning tänu mitmekesisele loodusele on loodusturismi pakkujatel kasutada väga palju erinevaid ressursse, nagu näiteks metsad , poollooduslikud kooslused , sood, rannajoon , järved-jõed, loomastik , taimestik ja linnustik ning rahvuspargid ja kaitsealad.
Loodusturismi arendamise võimalusena näeksin eelkõige laiendada sihtrühma kellele teenuseid pakutakse. Hetke seisuga moodustab suurema osa klientidest 30-49 aastastest, mis tähendab seda, et tooteid tuleks suunata ka noortele ning vanematele inimestele. Samuti oleks mõistlik Soome, Saksamaa, Rootsi ja Läti kõrvale leida lisaks veel välisturgu.
Loodusturismi käive on pidevas kasvamises ning loodusturismi teenuseid kasutama tulnud turistid kulutavad ka raha teistele teenustele, mis tõstab see läbi Eesti majandust. Loodusturismi käive kasvab aastas keskmiselt 10-15% ning välisturismi osa kasvab pidevalt.

Kasutatud materjalid

EAS. 2008. Eesti loodusturismi pakkumise uuring.
Eesti Maaturism. 2010. Eesti Loodusturismi Klastri Strateegia 2011-2020.
Eesti riiklik turismiarengukava 2007-2013. 2006. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/12755212 (Külastatud 10.11.2011)
Keskkonnateabe Keskus. 2011. Looduskaitse statistiline ülevaade 2010. Kättesaadav: http://loodus.keskkonnainfo.ee/avalik/el_fil/ulevaade_stat_2010.ht m (Külastatud 10.11.2011)
Statistikaamet. 2008. Turism 2008.