Vilsandi rahvuspark (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

pdf

Vilsandi-rahvuspark

14. augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega (sealhulgas Vaika saared) ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Vilsandi rahvuspark on vana merelise pärandkultuuriga ala, mida iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning harukordne merepõhi oma floora ja faunaga

Keskkond

10

doc

Referaat Vilsandi rahvuspargist

Vilsandi rahvuspark.................................................................................................................... 1 1.Vilsandi rahvuspargi asutamine...........................................................................................2 2. Vilsandi rahvuspargi elusloodus......................................................................................... 3 3.Loodusobjektid Vilsandi rahvuspargis.................................................................................3 3.1 Poolsaared .............................................................................................................. 3 3.2 Lahed......................................................................................................................5 3.3 Saared.............................................................................................................

Bioloogia

3

docx

Vilsandi rahvuspark

Üldandmed Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. Rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos ümbreitsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Rahvuspargi pindala on 237,6 km², millest 162,3 km² moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari ning 75,3 km² maismaa. Paljud kaitseala väiksed ning madalad laiud on vähem kui pool km pikad ja kuni 100 m laiad. Avamere poolt ümbritseb kaugemaid saari 200 m laiune kaitsetsoon.

Geograafia

3

doc

Vilsandi rahvuspark

Rahvusvahelise tähtsusega linnukaitsealade kõrgeima kategooria hulka kuuluv Vilsandi Rahvuspark on välja kasvanud 1910. a. loodud Ida-Euroopa ühest esimesest looduskaitsealast Vaika saartel. Vilsandi Rahvuspark paikneb meie riigi lääneosas, Saaremaa läänerannikul. Vilsandi rahvuspargi moodustavad Vilsandi saar koos seda ümbritsevate laidude ja rahnudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht koos neis asetsevate saartega. Vilsandi rahvusparki kuulub ligikaudu 100 saart, mis on kokku 180 km². Vilsandi ise on väike saar ­ 6 km pikk ja vaevalt 3 km lai. Vilsandi rahvuspargi eesmärk on Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitse : kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja

Bioloogia

7

ppt

Vilsandi rahvuspark

VILSANDI RAHVUSPARK Asukoht: Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas Looduskaitseala moodustavad: Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega Vaika saared, Atlalaht, Kihelkonna, Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega  Baltimaade vanim kaitseala hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Rahvuspargi ülesanded: kaitsta rannikumere ökosüsteeme ja reguleerida kasutust erinevate kaitsetingimuste kaudu; kaitsta rahvusvaheliste konventsioonide alusel liike ja nende elupaiku; ennistada ja tutvustada Eesti antud piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; arendada ja säilitada Lääne­Eesti rannikuala traditsioonilist eluviisi.

Keskkonnaõpetus

6

pptx

Esitlus: Eesti rahvuspargid

Eesti Rahvuspark LE10 Robert Rootsi Allan Marran  Karula Rahvuspark See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikustikku. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust Karula rahvuspark paikneb enam-vähem ajaloolise Karula kihelkonna piirides, hõlmates kihelkonna idaosa. Karula rahvuspargi loodus on mitmepalgeline. Põhja-Karulas domineerivad kultuurmaastikud: niidu ja põllutükid vahelduvad metsatukkade ja järvedega. Põhiline osa asustusest koondub just sinna. Lõuna-Karulas laiuvad metsamassiivid, kus orgude soised metsad vahelduvad küngastel olevate kuivemate metsadega ning nende vahele mahuvad veel rabad ja sood.  Lahemaa Rahvuspark

Bioloogia

13

doc

Eesti rahvuspargid

Tartu KHK Eesti rahvuspargid Koostaja: Rauno Malmiste 2007  Karula Rahvuspark See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp ­ hajuküla

Bioloogia

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

1960. aastate algul asuti kooskõlastama ja täpsustama kaitse alla võetavate üksikobjektide seisundit, arenes looduskaitseline järelevalve ja seltsid, seminarid- loodus- ja keskkonnaalane suur areng. Mõnevõrra vabamalt hakkas arenema ühiskondlik- poliitiline mõte, kuid see pidi jääma endiselt teatud raamidesse. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) konventsioon.  1971- Lahemaa Rahvuspark  1979- Eesti I Punane Raamat  1985-1987- Fosforiidisõda  1990- seadus Eesti Looduse Kaitsest  1991- ELF (Eestimaa Looduse Fond)  1992- Eesti osales Rio de Janeiros ÜRO Keskkonnakonverentsil, kus allkirjastati ka „Kliimakonventsioon“ ja „Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon“  1995- Säästva arengu seadus  2004- kuues looduskaitseseadus 21

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Kommentaarid (0)