George Lakoff, Mark Johnson ,,Metafoorid, mille järgi me elame" Resümee 1. Mõisted, mille järgi me elame Enamik inimesi arvab, et metafoor üksnes kõnekunstiline kaunistus, mis väljendub ainult keeles, sõnades, ja ilma milleta saame me suurepäraselt hakkama. Tegelikult puutume metafooride igapäevaelus pidevalt kokku - metafoorid on põhiolemuselt mõistelised, metafoorne keelekasutus aga sekundaarne. Kuna suhtlemine põhineb samal mõistete süsteemil nagu mõtlemine ja tegutseminegi, saab keele kaudu asitõendeid mõistetesüsteemi olemusest ning on jõutud järeldusele, et suurem osa sellest on metafoorne. Näiteks mõiste VAIDLUS ja mõistemetafoor ,,VAIDLUS ON SÕDA" näitab metafoori olemust mõista ja kogeda üht liiki asja (sõnastades selle) teist liiki asja kaudu
Metafoorid, mille järgi me elame Referaat on koostatud 1980. aastal esmatrükis ilmunud artikli ,,Metafoorid, mille järgi me elame" põhjal, mille autoriteks on George Lakoff ja Mark Johnson. Lakoff on lingvistika professor California Ülikoolis Berkeley's ning Johnson töötab Oregoni Ülikoolis vabade kunstide professorina ja filosoofina. Mõlemad mehed panid metafooride ideedega aluse kognitiivse lingvistikale. (Wikipedia) Autorite arvates on metafoorid valdavad mitte ainult keeles, vaid ka igapäevaelus. See seadis kahtluse alla enamiku inimeste arusaama, et metafoorid ei kuulu tavapärasesse kõnepruuki, vaid on pigem erakordne, poeetiline kujund. Autorite sõnul on suurem osa meie igapäevaste mõistete süsteem metafooridele rajatud. Autorid tõid näitena mõiste vaidlus ja mõistemetafoor vaidlus on sõda, mis peegeldub igapäevases
kaastulemus. Hennoste meelest peavad mitmed lingvistid keele surmaks slngi ja argikeele tuleku avalikesse situatsioonidesse. Minu arvates ei ole lingvistid slngi praegu keele suretajaks enam nimetanud, keele risustajaks aga kll. Olen nus vitega, et surevas keeles sureb esmalt slng. Vitsin sedasama paar aastat tagasi ajakirjas Keel ja Kirjandus (1994, nr. 5), tuginedes Helga Nu ja Jri Viikbergi andmetele. Soovin vaid tpsustada mistet slng - paljud lingvistid samastavad seda metafooride loomisega, keele loovusega. Kui metafooride loomine, loomingulisus keelest kaob, on keel testi hbumas. Kuid eesti slngist veel niipalju, et rohked vrmjud torkavad sealgi kohe silma (krva). Ksimus Ktlinile: Professor Martin Ehala pani Terevisioonis keeletoimetajatele sdamele: kontrollige keele puhtust! Kas kirjakeel on miskit pha, mida tuleb slngist lahus hoida? Keelt ei tohi klaaskapis hoida. Tulemuseks on muuseumikeel. Slng kuulub keele juurde, seda ei tasu vltida, teab Ktlin. Seda tasuks
Ta eksperimenteeris oma laulutekstidega. Ta innustas arenema mitmes suunas. Sjóni sõnul oli ta mitte ainult iidol, vaid ka pedagoog. Ta suunas neid sürrealismi poole. David Bowie tegi albumi, mis põhines George Orwelli ´´1984´´ teose põhjal, ning kõik noored hakkasid lugema Orwelli. 4) Loe läbi vähemalt viis Steinarri luuletust. 5) Kuidas näeb välja Sjoni kirjutamisprotsess? 6) Mis on kenningid ja saagad? Kenningid on metafooride väga arenenud vorm, kuhu on kokku toodud kolm kuni viis elementi. Saaga on kangelasmuistend. Saagad tekkisid, kui kohtusid keldi ja skandinaavia kultuur. 7) Iseloomusta saagasid Alguses räägiti saagasid suust suhu, kirja hakati panema alles paar sajandit hiljem. Need räägivad seaduslikest vidlustest, võitlustest. Need on uhked perekonnaeeposed. 8) Kuidas seletab Sjon kirjanduse osa Islandi kultuuris? Mis on tema arvates põhjuseks, miks on Islandil nii palju silmapaistvaid kirjanikke?
eeskujud. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, kõik kujunduslikväljenduslikud vahendid on ühtselt suunatud lüürilise meeleolu süvendamiseks .Sõnavalikus domineerivad täielikult avarad abstraktsed mõisted (Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, rõõm, süda), millede sisust on ilustavate epiteetide (ülem õnn, õitsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti (isikustamiste, võrdluste ja metafooride) kaudu esile tõstetud ülevalt mõjuvaid omadusi. (Orjuspõlve iseloomustab Koidula metafooriga une s u r m ) Isikustamist süvendades kõneleb Koidula, kuidas rahva valust kõnelevad linnud, pilved, tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja, viie, kuue, seitsme ja kaheksavärsilisi salme, kusjuures värsside pikkus vaheldub.Luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil
f) teadlaste, kirjanike jt mõjukate isikute seisukohtade esitamine g) isikliku kogemuse kasutamine 2. Tundepõhised argumendid: esitatakse väärtuste, hoiakute ja tunnete põhjal Arvamus (Minule tundub.... Minu arvates... Mina usun, et... Mina soovin, et ...) Hinnang (järeldusena) Üldistus (Enamik inimesi...) ei saa teha üksikjuhtumitest Võimalikkusel põhinev argument Muud mõjutamise võtted: 1) Küsimuste esitamine (lugejaga polemiseerimiseks) 2) Metafooride kasutamine (parimad jahimaad, hiilgav meistritöö, elu on tee) 3) Käsu, palve, üleskutse kasutamine (Saagem aru ...) Teksti sidumine tervikuks 1) Samaviitelisus näitab, et tekstis on juttu samadest objektidest: Korduvus (Jaan.... Jaan....) Asendus (Jaan.... Ta....) Sünonüümid (suvine Pärnu, suvepealinn) Ellips väljajätt (ta oli rõõmus, kui [ta] võis teistele palli kätte tuua)
"Laulud eestiaegsetee meestele" (1988) J. Smuuli nimeline preemia Tammsaarenimeline preemia Vildenimeline kolhoosi preemia "Mõtlelda on mõnus" (1982) J.Smuuli nimeline preemia Pere Abielus kirjanik Katre Ligiga Peres 6 last (tütar ja 5 poega) Luulele iseloomulik Kujundas oma stiili välja alates luulekogust "Avalikud laulud" Kasutab tihti uuema rahvalaulu vormi Luulel oli sageli poliitiline tähendus Arendas välja ainulaadse metafooride süsteemi Luulele iseloomulik 1970.80. aastatel oli Runnel ennekõike isamaaluuletaja Huumor Runneli luules on ühendatud J. Liivi lihtsus, H. Adamsoni rahvahuumor, A. Alliksaare sõnajõud ning H. Talviku iroonia Laululisus Runneli luulet on väga palju viisistatud "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muutub rahvusluseks. Süveneb võitlev hoiak. Lastele mõeldud kogud "Miks ja miks" (1973) "Mere ääres, metsa taga" (1977)
igatahes mitte ometi asjade olemusest." Ning justnagu on välja mõeldud kõik sõnad kirjeldamaks valelikkust, ei pärine ka tõde Pilvekukulinnuriigist. ,,Me nimetame inimest ,,ausaks"; me küsime: miks toimis ta täna nii ausalt? Meie vastus peaks kõlama: oma aususe tõttu. Ausus! See tähendab: puuleht on lehtede põhjus." Mis on niisiis tõde? Nietzsche arvab, et tõde saaks kirjeldada kui ,,Metafooride, metonüümide, antropomorfismide liikuv armee, lühidalt, summa inimlikest suhestustest, mis on poeetiliselt ja retooriliselt esile tõstetud, ülekantud ja kaunistatud, ning mis peale pikka kasutamist ühele rahvale kindlad, kanoonilised ja siduvad tunduvad: tõed on illusioonid, mille kohta ei mäletata, et nad säherdused on: metafoorid, mis on ära kasutatud ja meeleliselt jõuetuks muutunud, mündid, mis on oma kuju kaotanud ja nüüd vaid metallina arvesse
Ka rikastame meie kultuuri teiste rahvaste iseärasustega. Eesti kultuur on saanud mõjutusi teistelt rahvastel, näiteks sakslastelt ja venelastelt. 20.sajandil Nõukogude Liidu võimu all olles lubati välja anda ainult sotsialistlikke kirjandusteoseid. Eestlastest kirjanikud ei saanud oma teoseid vabalt avaldada. Selletõttu sai nõukogude aegsele eesti kirjandusele iseloomuks ridade vahele kirjutamine. Kõik oluline, mis lugejale edastada taheti, pandi kirja metafooride abil. Ainult nii said kirjanikud edasi anda oma mõtet. Selline kontroll ja piiramine muutis eesti kirjandusteosed raskemini mõistetavamaks ning kõigil ei olnud neid lihtne lugeda. Eesti kultuurile võibki ohtlikuks saada võõras võim. Isegi, kui eestlased tahtsid oma kultuuri rohkem panustada, ei olnud neil see võimalik. Tänapäeval ei mõjutata meie kultuuri sunniviisiliselt, vaid me otsime eeskujusid vabatahtlikult
kogu maailma nii jõudsalt. Kui kõik need tunded liiga raskeks koormaks muutuvad, on luuletus hea viis üheaegselt oma koormat kergendada ja teisi lohutada. Luuletus, millega on võimalik samastuda, tekitab ülevoolava kergustunde. Tekib tunne, et keegi on suutnud meie mõtted sõnadesse panna ja see on lohutav. Tegelikkuses ei saa me isegi kindlad olla, et luuletust õigesti mõistame, kuid vaatamata sellele on meie enesetunne hea. Luulet võiks kirjeldada lõpmatute metafooride, näidete või tunnetega, kuid küsimus ,,Mis on luule?" jääb endiselt vastuseta. Ei ole võimalik panna piiridesse midagi nii suurt, võimsat ja iseseisvat. See hetk, kui arvatakse, et on suudetud luule sõnadesse panna, tuleb kuskilt uus luuletus, mis kõik senised teooriad ümber lükkab. Nii et, miks proovida taltsutada midagi, millest jõud üle ei käi?
MÕISTED: Autopoiees süsteemi pidev ise taasloomine Denotatsioon-Märgi üldiselt heakskiidetud ja seeläbi selge tähendus.Näitab märgi üldist positsiooni semantilises(tähendus) süsteemis Diskursus tähenduste, metafooride, esituste, imagode, juttude, lausete jne sidus võrk, mis loob sündmuste mingi versiooni. Entroopia - süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr Ikoon e ikooniline märk - meenutab objekti(on sellega sarnane). Selline märk näeb äratuntavalt välja, kostub, tundub käe all, maitseb või lõhnab samamoodi nagu objekt. (nt,pildid, diagrammid, metafoorid) Informatsioon nähtuse kohta käiv teadmus, mis vähendab ebakindlust. Mõõtühik 1 bitt
Sümbolistlik luule (1830-1870) Luule teisenes alates 1830a Romantilist luulet muutsid revolutsiooni nurjumine ja teaduse areng Asemele tulid realistlik ja naturalistlik ja sümbolistlik Luuletajad loobusid oma tunnete otsesest väljaütlemisest, neid väljendati kujundite, metafooride, peidetud vihjete abil. Taodeldi teatud hämarust, looritatud kogumuljet Ei seatud eesmärgiks elada kaasa sots. Sündmustele, väljendada kõlbelisi ideaale. ,,Kunst piirdugu iseendaga, olgu peen ja viimistletud" Vaimsed hoiakud ei avaldunud nii tugevalt kui romantismis Kasutati mängulisi võtteid, mille tulemuseks elegantne kergus seejuures huumor ja iroonia Viidati elu mõttetusele surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on. 19saj
kirjanduslikud eeskujud. Koidula philiseks luuleanriks on isamaaluule. Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, kik kujunduslik-vljenduslikud vahendid on htselt suunatud lrilise meeleolu svendamiseks .Snavalikus domineerivad tielikult avarad abstraktsed misted (Eestimaa, isamaa, nn, arm, muld, rm, sda), millede sisust on ilustavate epiteetide (lem nn, itsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti (isikustamiste, vrdluste ja metafooride) kaudu esile tstetud levalt mjuvaid omadusi. (Orjusplve iseloomustab Koidula metafooriga u n e s u r m ) Isikustamist svendades kneleb Koidula, kuidas rahva valust knelevad linnud, pilved, tuuled. Kui vtta kokku kik Koidula luuletused, siis on nha, et nende vlisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavrsilisi stroofe, kusjuures vrsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni.
palju emotsioone.. Adolf Hitleri elu diktaatorina: Usa luure on iseloomustanud Adolf Hitlerit diktaatorina kui inimest kellel on oskusi väljendada ja sõnastada oma rahva sügavaid tundeid , tal oli võime apelleerida nii madalamate kui ka kõrgemate idealistlikumatele inimtunnetele. Tal olevat olnud võime lihtsustada komplekseid probleeme ning leidmaks neile õige lahendus ja seda väga kiirelt, väga hea ning kiires sõna kasutus eriti metafooride osas, sümpaatia ning kiindumustunde tekitamine oma rahvale ning täielik ja võnkumatu pühendus oma missioonile . Tal olevat olnud kõigumatu enesekindlus ning kõigumatu kinnistus oma vähestele põhimõtetele. Pilt Adolf Hitlerist diktaatorina (http://www.solarnavigator.net/history/explorers_history/adolf_hitler_portrait.jpg ) Kasutatud kirjandus : http://articles.gourt.com/et/Adolf%20Hitler http://www.solarnavigator.net/history/explorers_history/adolf_hitler_portrait.jpg
seista. Alles jääb vaid ülesanne rabeleda piltlikult öeldes mudast välja vooruste abil või vajude veel sügavamale, aina lähemale põrgu üheksandale ringile. Vastandumine on paratamatult ühiskonnas esile kerkinud hooti. Tegelikult on ta alati olemas olnud, lihtsalt teatud perioodidel on selle aktuaalsus kodanikkonnas kasvanud. Iseloomulikuks näiteks on barokk mitmemõttelisuse, mängulikkuse, metafooride ja allegooria ajastu, möödapääsmatuiks vastandeiks olid ilus ja inetu, pateetika ja pila, headus ja kurjus. Mõistmata üht, ei saa tundma õppida ka teist. Kontrastid on paratamatud, niisama hästi on tugevale ning robustsele maskuliinsusele vastandiks loodud õrn ja puhas feminiinsus. Variante on kaks: eksisteerivad mõlemas korraga või kumbki eales. Situatsioon, milles ainuüksi hea toidab head ning ainult kuri kasvatab kurja, saab
kaudu. Et isegi kõrgemal tasemel on sõnavara puudulik, näitab üks teine uurimus. Selle kokkuvõttes jõuti järeldusele, et eesti keele pädevuse tasemelt vastab riiklikus õppekavas kehtestatutele kõigest 52% esmakursuslastest. Ei tunta isegi selliste sõnade tähendust nagu näiteks "lüüriline", "kõneaine" ja "krõbe". Loetakse liiga vähe ja piirdutakse tihtipeale virtuaalmaailma lihtsustatud keelekasutusega. Sõnavara muutub ahtamaks, emakeel vaesemaks ja metafooride kasutamise oskus hääbub. Oluliseks faktoriks on ka võõrkeelte mõju. Vene keel on jätnud oma jäljed ja pole veel tähtsust kaotanud. Eestis elab osaliselt üsna kompaktne venelaste kogukond, kes suurelt osalt püüab vältida eesti keele õppimist, mis mõjub neile kui suurrahva esindajatele alandavalt. Tulemusena on vene keele oskus kas või vajalikum kui eesti keele omandamine, eriti kuna Venemaaga tehakse äri ja sealt tuleb üha rohkem turiste, samuti siinsete
kujundirikas ja keeruline väljendus. Sellist metafoorset, mütoloogilistest vihjetest tulvil luulestiili hakati nimetama kultismiks ja tema enda järgi gongorismiks. Eriti kuulsad on tema poeemid, tuntuim neist ,,Üksindused", mille ta kirjutas silva vormis. Poeemi süzeeks on tundmatule rannale paisatud noor merehädaline, sellest olulisemaks saab aga Andaluusia looduse kirjeldamine. Igapäevane ja ,,madal" põimub tihedalt mütoloogiliste vihjetega. Gongora eesmärgiks näib olevat metafooride kaudu igavikustada ja poetiseerida kaduvaid hetki nii looduse ilus kui igapäevases, n-ö tavalises inimelus. Kogu poeem on kirjutatud eleegilis-lüürilises laadis. Gongora stiili võõristati kaua, kuni see sai eeskujuks luule ,,1927. aasta põlvkonnale", eesotsas Garcia Lorcaga. 17. saj luules olid lähedased veel manerism (renes ja baroki vaheline stiil), marinism (itaalia luuletaja Marino järgi, tundeline ja sensuaalne stiil) ja pretsioosne kirjandus (aristokraatlik salongikirjandus 17
ja tema metamorfoosi hoopis kellekski teiseks. Võib öelda, et loodus asetab küll paljud lood ajaliselt ja ruumiliselt sobivasse konteksti, kuid raamatus on ka mitmeid teisi läbivaid motiive, millest kõige läbikumavateks võiks siiski pidada uuestisünni, metamorfoosi ja loomalikele iniminstinktidele järele andmise temaatikaid. Üsna sügavalt käsitletakse ka sugudevahelisi (sageli puhtalt füüsilisi) suhteid, kuid seda pigem läbi erinevate tabavate metafooride, mis jätab jällegi hulgaliselt ruumi lugeja enda tõlgendustele. Novellide peategelastega juhtub hulgaliselt uskumatuid ja kohati isegi absurdsetena mõjuvaid juhtumisi. Enamus lugusid mõjuksid hästi asetatuna unenägude konteksti, kuid raamatus on sellistest ulmelistest juhtumistest saanud ebatõenäoline reaalsus. Meeste– ja naistevahelisi suhteid on raamatus käsitletud üpris mahukalt ja seda juba kohe
Oma rändeaegadesse kuulub ka ta draamaloomingu paremik: ,,Ema Courage ja tema lapsed" ,,Galilei elu". 1948 pöördus ta tagasi kodumaal.e 1949 alustas tegevust ta teater Berliner Ensemble. 1950-1960 ndail aastail lavastati Brechti näidendeid kogu maailmas, tema eepilise teatri teooria leidis poolehoidjaid ja järgijaid. Absurditeater tekkis Prantsusmaal. Absurditeatri autorid ei lasku arutlustesse elu mõte või mõttetuse üle, vaid näitavad olemise absurdi mittetähenduslike visuaalsete metafooride kaudu. Eelistatakse keha- ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid, mis on suunatud pigem meeltele kui mõistusele. Absurditeatri peateema inimese olemisseisund maailmas on loomult universaalne, üldinimlik. Tegemist on seisundi teatriga. 1960'ndatel sooritas absurditeater läbimurde suurtele lavadele ja leidis vastukõla kogu Euroopas. Esindajad Becett, Ionesio, Genet, Adamov. Becett 1906-1989, Sündis Iirimaal, Dublinis. Pärast Trinity kolledi lõpetamist asus tööle
Kas ta endal ise habet võib ajada? *sofistide plussid - õpetasid inimesi kahtlema, õpetasid neid kasutama kriitikameelt sofistide miinused - viisid kriitikameele absurdini, mitte midagi pole tõest. Protagoras(480-410 eKr) ,,Inimene on kõigi asjade mõõt.'' - kõik sõltub inimesest, kõik näeme maailma erinevalt. Gorgias(485-370) Algatas nähtuse, nagu retooriline kunstproosa - väitluses kõne ajal tuleks kasutada kunstipäraseid metafoorilisi väljendeid. Teaduses on metafooride kasutamine keelatud. Sokrates(470-399eKr) Tänavafilosoof - liikus mööda Ateena linna tänavaid, jagas oma vaateid ükskõik kellega, kes kuulas. Ta ei pannud midagi kirja. Teame temast tema õpilaste kaudu. Xanthippe - Sokratese abikaasa, riiakas, õel, tige. Võttis ta naiseks, sest tahtis õppida kannatlikkust. Sokrates mõisteti surma tema õpetuse pärast. Teda süüdistati jumalate salgamises, noorsoo hukutamises. Süüdistused olid lavastatud. Tegelik põhjus: Sokratese õpetus
riimikasutus. Mõjutas tugevalt hilisemalt Euroopa satiirilist kirjandust. Gongora (1561-1627) Tema luule sai kuulsaks oma iseäranis kujundirikka ja keerulise, nö hämara väljenduse poolest. Tema algatatud metafoorset, mütoloogilisest vihjetest tulvil luulestiili hakati nimetama kultismiks (gongorismiks). Juba Gongora lühivormides luule (sonetid, romansid) paistsid silma peene viimistlusega. ,,Üksindused" Poeemi läbivad terved keeruliste metafooride ahelad, lausetus on väänlev, tavalisest kõrvalekalduv. Metafooride kaudu igavikustamine ja poetiseerimine kaduvaid hetki nii looduse ilus kui ka igapäevases. Quevedo (1580-1645) Gongora vastane, kritiseeris tema luulet liigse ,,udususe" pärast. Sai varakalult kuulsaks satiirikuna. Tema looming on ulatuslik ja mitmekesine. Fantastiliste ja grotesksete kujunditega proosasatiirid ,,Unenäod". ,,Kelm do Pablose elukäik" kelmiromaan. Filosoofiliselt mõjutas teda kõige enam stotsism
Tuberkuloosi romantiseerimine on esimene laialt levinud näide ühest selgelt tänapäevasest tegevusest - oma isiku imago reklaamimisest. Kui tuberkuloosihaige väljanägemist hakati kord juba pidama suursugususe ja peene päritolu märgiks, siis hakati seda vältimatult pidama ka kütkestavaks. Kahekümnenda sajandi naiste moed on kaheksateistkümnenda sajandi lõpu ja üheksateistkümnenda alguse tuberkuloosi romantiseerimisega seostuvate metafooride kants. See, mis tegi tuberkuloosi kunagi nii ,,huvitavaks" või, nagu seda tavaliselt väljendati, romantiliseks -, tegi sellest ka needuse ja erilise hirmu allika. Tuberkuloosi haigust mõisteti, kui haigust mis eraldab inimese kogukonnast. Tuberkuloosisurma puhul oli kombeks inimese riided ja teised isiklikud asjad põletada. Antiikajal mõeldi kõige sagedamini, et haigus on jumalate viha tööriist. Nuheldi kas
"religiooni" s.o. kristluse vastu. Nietzsche võtab skeptilise ratsionalisti positsiooni, kusjuures teda paneb liikuma kirglik igatsus tõepärasuse järele. Ta astub võitlusse moraali ja traditsioonilise filosoofiaga, tehes üha uusi tähelepanekuid. keele tähendus: Keel varjab asjaolu, et inimene oma kõnega tegelikult üksnes näiliselt suudab asjade olemust haarata. Tegelikuses leiab ta keeles üksnes teise maailma esimese asemel. Nii ta kirjutab: "Mis on siis tõde? Liikuv metafooride vägi... mis pärast pikaajalist kasutust näivad rahvale kindlalt kanooniliste ja siduvatena: tõed on illusioonid, mille suhtes oleme unustanud, et nad seda on." Kõik see saavutab oma haripunkti "Rõõmsas teaduses", milles kujutatakse inimest, kes Jumalat otsib. Siin kirjeldab Nietzsche maailma, millel pole horisonti, kus pole kohta mõistetel ülal ja all, sest "Jumal on surnud! Jumal jääb surnuks! Ja meie oleme ta tapnud!" III Periood (1883-1888)
Seal oli palju käsikirju, millest kokku sai üks Koidula raamatukogu. Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, kõik kujunduslik-väljenduslikud vahendid on ühtselt suunatud lüürilise meeleolu süvendamiseks .Sõnavalikus domineerivad täielikult avarad abstraktsed mõisted (Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, rõõm, süda), millede sisust on ilustavate epiteetide (ülem õnn, õitsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti (isikustamiste, võrdluste ja metafooride) kaudu esile tõstetud ülevalt mõjuvaid omadusi. (Orjuspõlve iseloomustab Koidula metafooriga u n e s u rm) Isikustamist süvendades kõneleb Koidula, kuidas rahva valust kõnelevad linnud, pilved, tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni.
Ma Alguses antakse rühma liikmetele ülesanne sõnastada mõiste määratlus, mis sobiks olen kindel, et selline kogemus on kliendi jaoks meeldejääv. Andrea Fruhling asutas ka sõnaraamatusse. Mõne aja möödudes ülesanne muutub ja inimestel palutakse kirjeldada röivalao, kust kliendid said töö vestluste jaoks riideid. Lisaks õpetamisele, kuidas abistavat suhet mitmesuguste metafooride abil. Lõpetuseks palutakse rühmal mõelda, töövestlusel käituda, aitas ta klientidel ka rõivastumisstiili muuta. Rõivastuse muutmine on kuidas nad võiksid abistavat suhet füüsiliselt demonstreerida, ja seejärel seda näidata. jällegi kogemus, mis on kasulik väga praktilisel tasandil ja tõenäoliselt on see kliendi jaoks Ehkki kõik kolm teadasaamise viisi on õiged, on ilmselge, et enamiku inimeste jaoks on ka meeldejääv
4. Iseloomusta kahte 19. ja 20. Sajandi suundumust müütide uurimisel (nt Toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). 19. sajandist - Aleksei Lossev; F.W.J. von Schelling => Müüt pole ei ajalugu ega metafoor, et tee müüdi mõistmiseks käib müüdi enda kaudu. Samas on müüt esmane ja hädatarvilik materjal kõikidele kunstidele. // F. M. Müller; (A.Kuhn) => Esialgu on kasutatud metafoore taevanähtuste jne kohta, hiljem metafooride esialgne tähendus kaduma läinud. Pidades jumalaid päiksesümboliteks, jätkab autor allegoristide teed müüdi teaduses. (19. sajandil sai allegooria - eriti looduslik - ainumoeks. Selle suuna esindaja Max Müller oma päikesemütoloogiaga väitis, et algselt olid nt kreeka ja india müüdid ja keeled samad, kuid aja jooksul müüdinimede tähendused tuhmusid. Miks iga müüt pidi olema päikeseaineline, seda ta kunagi rahuldavalt ei selgitanud.) 20. sajandist - ritualistlik (Jane E
(Lyons) suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. 3. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? · Kognitiivne lingvistika: uurib mõtlemist läbi keele ja keelt läbi mõtlemise. Abstraktseid ja keerulisi nähtusi mõistetakse konkreetsetega võrdlemise teel, nn generatiivsete/kontseptuaalsete metafooride abil. Metafoor on generatiivne, sest võimaldab luua samal võrdlusalusel uusi, aga samas mõistetavaid väljendeid. · Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel The Shannon-Weaver Mathematical Model. Põhineb faksi metafooril, tähendus inimkeele mõistes on välja jäänud. Tähendus selles mudelis: mingi märgi vastuvõtmisega vähenenud määramatus. · Torumetafoor (conduit metaphor) - Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk
nagu hirm, ärevus, õudus jne. Kujutlusvõime piiritust ja humaanseid tundeid kujutati rõhutatult, et pääseda domineerivatest muutustest ühiskonnas nagu industrialiseerumine, ülerahvastumine ja linnastumine. Romantismis põimusid skeptiline, irooniline, pessimistlik vaatevinkel. Õigus ja vabadus olid tähtsad. Võtmemõtteks sai inimese eraldatus ühiskonnast, ümbritsevast maailmast. Romantismi zanrid on romaan, ballaad, poeem, jm luule, sest lüürilises keeles on läbi metafooride kergem väljendada inimtundeid. Romantiline kangelane on teistest erinev, tundeküllane, tihtipeale armunud, võitleb oma ideaalide nimel. Romantism väärtustas ka rahvaloomingut. 6. Minu arvamus teosest ,,Talisman'' on raamat, mille ühekordsest lugemisest piisas. Kuigi tegelased on omamoodi huvitavad kujud, jäi sisu poole pealt midagi puudu. Sisus keskenduti rohkem inimeste vahelistele suhetele kui sõjale. 7. Seos tänapäevaga
"religiooni" s.o. kristluse vastu. Nietzsche võtab skeptilise ratsionalisti positsiooni, kusjuures teda paneb liikuma kirglik igatsus tõepärasuse järele. Ta astub võitlusse moraali ja traditsioonilise filosoofiaga, tehes üha uusi tähelepanekuid. keele tähendus: Keel varjab asjaolu, et inimene oma kõnega tegelikult üksnes näiliselt suudab asjade olemust haarata. Tegelikuses leiab ta keeles üksnes teise maailma esimese asemel. Nii ta kirjutab: "Mis on siis tõde? Liikuv metafooride vägi... mis pärast pikaajalist kasutust näivad rahvale kindlalt kanooniliste ja siduvatena: tõed on illusioonid, mille suhtes oleme unustanud, et nad seda on." Kõik see saavutab oma haripunkti "Rõõmsas teaduses", milles kujutatakse inimest, kes Jumalat otsib. Siin kirjeldab Nietzsche maailma, millel pole horisonti, kus pole kohta mõistetel ülal ja all, sest "Jumal on surnud! Jumal jääb surnuks! Ja meie oleme ta tapnud!" III Periood (1883-1888)
4. Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suundumust müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). 19. sajandist: Aleksei Lossev; F.W.J. von Schelling => Müüt pole ei ajalugu ega metafoor, et tee müüdi mõistmiseks käib müüdi enda kaudu. Samas on müüt esmane ja hädatarvilik materjal kõikidele kunstidele. F. M. Müller; (A.Kuhn) => Esialgu on kasutatud metafoore taevanähtuste jne kohta, hiljem metafooride esialgne tähendus kaduma läinud. Pidades jumalaid päiksesümboliteks, jätkab autor allegoristide teed müüdi teaduses. (19. sajandil sai allegooria - eriti looduslik - ainumoeks. Selle suuna esindaja Max Müller oma päikesemütoloogiaga väitis, et algselt olid nt kreeka ja india müüdid ja keeled samad, kuid aja jooksul müüdinimede tähendused tuhmusid. Miks iga müüt pidi olema päikeseaineline, seda ta kunagi rahuldavalt ei selgitanud.) 20. sajandist:
palindroom identiteet 1 Metafoor Metafoor Õ lk 68-69 Õpilugemine, luule I osa, pt 5, lk Väärtused ja TV lk 41, h 1-3 analüüs, metafooride 22, "Argikeel ja kõlblus, leidmine, kirjakeel" kultuuriline loovkirjutamine. (tähendusvarjun identiteet diga sõnad)
Teatris oli muutuste esimeseks ilminguks kohati absurdidraamat meenutavate näidendite väike laine 1960. aastate lõpupoolel. Niisuguste näidendite tinglikkus lubas käsitleda laiemaid ja üldisemaid eksistentsiaalseid küsimusi, mõnevõrra ka totalitaarsuse julmust ja tobedust. Sellele järgnes 1969. aastal alanud radikaalsem teatriuuendus ning see avaldus näidenditekstidega ümberkäimise vabaduses, lavategevuse agressiivsuses ja füüsilisuses, sümbolite ja metafooride ohtras kasutamises. 1960 aasta lõpu teatriuuendust saatis noore lavastajapõlvkonna laiem tulek (Mikk Mikiver, Kalju Komissarov, Ingo Normet, Raivo Trass, 1970. aastate keskelt ka Merle Karusoo, Lembit Peterson, Juhan Viiding, Mati Unt),siis imbusid uued võtted suhteliselt kiiresti laiali ning muutusid ajapikku publikule mõistetavaks. Lõplik tunnustus saabus Jaan Toominga suurlavastustega 1970. aastate lõpupoolel; vaimult iseloomustas neid pööre spirituaalsetesse
..). Vanasõnas võib metafoor katta kagu teksti ja moodustada nn. lausemetafoori (Haukuja koer ei hammusta) või ainult osa tekstist, harilikult predikatiivse osa; kui taoline osametafoor on sõnaliigilt 6 substantiiv, kõneldakse nominaalmetafoorist (Silm on kuningas), kui aga verb või adjektiiv, siis predikatiivmetafoorist (Õnnetus õpetab; Kevadel vesi tark, sügisel loll). Metafooride mõtestamissuunad vanasõnades on huvitaval kombel seotud vanasõnade temaatikaga. Neid on mugav jälgida järgmise skeemi abil. Kogu olemise ala jaguneb vertikaallõikes mitteinimlikuks (I) ja inimlikuks (II+III) ning inimlik ala omakorda "elementaarinimlikuks" e. füüsilis-bioloogiliseks (II) ja "kõrginimlikuks" e. mentaalseks, sotsiaalseks, abstraktseks (III). Horisontaallõikes moodustub seega "elementaarse" olemise ala (I+II) ning ala (II) on inimliku ja elementaarse ühisosa.
Niisugune forsseeritud keelekummardamine on mulle samas jällegi veidi arusaamatu, kuna harvad luuletajad suudavad ületada keelepiire nii, et see oleks teist keelt rääkivale inimesele mõistetav, või esitada oma tekste huvitavalt, ning ma tahaksin siiski alati teada, millest luuletaja räägib, mis teda ärritab, või mis rääkima sunnib. Mulle on luuletaja mõte tähtsam kui tema keel. Ma ei ole ka keelefanaatik ses mõttes, et üksikute sõnade kallal nokitsemine või metafooride imetlemine mulle väga suurt huvi pakuks - võin ka julgelt öelda, et huvitav luulekeel on minu jaoks midagi muud kui lihtsalt hästitõlgitud luuletus. Eeldatakse ju ka, et luuletaja suhe keelde on kuidagi erilisem kui tavainimesel, ning et luule keel on ikkagi midagi muud, koguni midagi võõrast või teistsugust kui tavakeel. Ehk võib see nii ollagi. Kui alustasin n-ö teadlikku luuletamist, millega oli ühtlasi seotud teatav soov keelt rohkem ja paremini valitseda, siis tundus
abstraktsetele mõistetele omistatakse inimlikud või vähemalt elusa omadused ja võimed. Minu luuletuses ,,Õnnelikkus" on isikustamine näiteks: ,,Taevas võtab valgus, kuigu kuu ikka ripub üle vete". Minu arvates on kõige keerulisem kõnekujund metafoor, mis tähendab varjatud võrdlust. Teadlikult ei ole ma oma luuletustesse metafoore lisanud, aga tagasivaadates võib sealt ikka metafoore leida. Töö käigus ma ei mõtlenud ültse metafooride, võrdluste, epiteetide ega personifikatsioonide peale. Kui ma luuletusi tegin kuulasin muusikat ja need luuletused lähevad muusikaga riimi. Paljude luuletuste kirjutamiseks sain inspiratsiooni muusikast. Muusikat kuulates kuulasin muusika riime. Kas need olid armastus stiilis või laste stiilis või ültse ulme stiilis. Kõige raskem oli kirjutada sissejuhatust ja kokkuvõttet. Raske oli ka seesama teooria osa. See töö väga raske polnudgi aga lihtsalt sihuke õudne, ja natuke raske
*substants nt hobune, mees *kvantiteet nt kahe ''kubiti'' pikkune *kvaliteet kollane, grammatiline *suhe pool, topelt, suurem *koht turuplatsil *aeg eile *asend istub *seisund on relvastatud *tegevus lõikab, põletab *mõjutatus on lõigatud, on põletatud Laused moodustuvad nendest kümnest kategooriast, mis pole ei tõesed ega väärad. Väited võivad olla tõesed ja väärad, vastavalt sellele, kas on nii, nagu on öeldud, väide koosneb onomast ja rhemast. Metafooride mõte seisneb selles, et asjale antakse mingi teise asja nimi, Aristotelese metafoorikäsitlus põhineb arusaamal, et nimed kuuluvad asjade juurde ja ainult erandkorras, nt luules, võib neid nimesid üle kanda. 2) Aleksandria periood (Dionysios Thrax, Apollonius Dyscolus); Aleksandria koolkond sündis vajadusest mõista ja seletada Homerose tekste. Dionysius Thrax esimene kreeka fonoloogia ja morfoloogia täielik käsitlus,
arendamiseks tuleb last suunata rääkima, sündmustest mis toimusid eile ja mis voiks juhtuda homme/möne aja pärast) 5-7aastased Õpetaja peab pöörama tähelepanu: 1) erinevat tüüpi (väljendavad aega, põhjust, eesmärki, tingimust) keeruliste liitlausete moodustamine; 2) Sõnavormide kasutamine harvem esinevates funktsioonides (poiss vaatab ema naerul näoga) 3) Sõnaloome aktiviseerimine: sõnade liitmine ja tuletamine; 4) Sõnatüvede õige kasutamine; 5) Kujundliku keele (metafooride, kõnekäändude) mõistmine; 6) Suhtlemisoskuse arendamine. Kõige olulisem muudatus on üleminek lausesiseselt lausetevahelisele tasandile s.o. jutustamisoskuse areng. Selles eas tuleks lapsi motiveerida kuuldud lugu edasi rääkima. Arenenud jutustus (struktuur, terviklikkus). 7. Täiskasvanu roll ütluste stimuleerijana. 1) Täiskasvanu annab asju (mänguasja), mille kasutamisega laps ise hakkama ei saa (nt karp, millel kaas on kõvasti peal)
Polüseemia- mitmetähenduslikkus Homonüümia- homonüümsus, sama kuju v kõlaga sõnade eritähenduslikkus Tähenduse analüüsimine semantikas: Komponentanalüüs on selgete piiridega, nende väärtuse saab määratleda duaalselt (on/ei ole), peavad erisatama tähendusi Prototüüpanalüüs. Mõistete piiris võivad olla hägusad, mõistetel tüüpilisemad ja ebatüüpilisemad liikmed, tähendused on seotud võrgustikes (tihti metafooride kaudu), kirjeldus peab vastama keelekasutaja tajule 10. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika: Mida X-iga öelda võib? Põhivaldkonnad: Kõneaktiteeoria (kõneaktid on väide, palve, küsimus, etteheide, ähvardus, kompliment jne) Implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip Deiksis- keele kasutus kontekstis
hea hääldus - kõik see suurendab sõnalise eneseväljenduse mõjukust. Kujundlik ütlemine tõstab sõnumi efektiivsust kolmel viisil.Esiteks aitab see käsitada abstraktseid asju piltlikult, lihtsalt, selgelt ja veenvalt. Teiseks mängib see inimeste taipamistarbele - esitab kuulajale väikese väljakutse. Kolmandaks tõendab see kujundi käikulaskja eneseusku - veendumust oma ütlemise piltlikkuses ja sobivuses. Kaugeltki igaüks ei ole metafooride kasutamisel osav. Ebakindlus ja esinemishirm kahandavad oluliselt meie võimet vaimukalt kujundlik olla. Seda võib iga päev märgata televisioonis esinejaid jälgides. Avaliku esinemise hirm teeb inimeste sõnalise eneseväljäenduse kujundivaeseks ja kramplik-igavalt loogiliseks. Asugem nüüd lähemalt vaatlema metafoori. Metafoor on sõna või väljendi kasutus uudses, sarnasuse või analoogia alusel ülekantud tähenduses, varjatud võrdlus aga see selleks siis
ülistab inimvaimu, sõprust ja armastust. Petersoni pastoraalid on maalähedasemad kui oodid. Nad erinevad antiikaja karjaselauludest selle poolest, et neis puuduvad graatsiad, aamorid ja paanid, nende tegevuskoht on sageli seotud mõne konkreetse Eesti paigaga. Pastoraalide kirjutamisel on Peterson toetunud ka eesti rahvaluulele, säilitades siiski karjaselaulu algse zanripära. Petersoni luulekeelt iseloomustab riimita vabavärss ning metafooride ja epiteetide rohke kasutamine. Kr. J. Petersoni päevaraamat koosneb üksikutest filosoofilistest mõttekatketest. Neis mõtiskleb ta Jumala ja vabaduse üle, räägib ajast ja vabadusest seda hinnata, peab kalliks emakeelt ja selle õppimist, käsitleb eetikaprobleeme: headust, voorust inimarmastust. Ta suhtub eitavalt võimutsejatesse ja orjastajatesse, on irooniline ajajärgu moe ja kommete suhtes.
Sifoon sisiseb. Tal on nohu. Sale müüjanna treitud taljega.“ *** („Ootesaalis“) Selles samas tsüklis on Alliksaare luuletuse eripäraks veel ääretult pikad ja lohisevad pealkirjad, milles on meeldivalt aforistlik sõnaseade ning julge metafooride kasutamine. Kõik see annab tunnistust paindlikust keeletajust. Mõned pealkirjad: „Fragment lauakõnest totruse 13 juubelidineel, mis korraldati siis, kui selgus, et peiesid pidada on veel vara“, „Staatilis- ekstaatilis-pragmaatilisi korrelaate, mis annavad mõnedest asjadest ülevaate“ ja „Kui järele anda, siis nii, et köie teises otsas kõlkuv kuju kukuks pikali ehk Kui kohtad kohtlasi, ära sellepärast kohe kohku“. 1.3
– meetodimaksiim Implikatuur on järeldus, mille suhtlejad teevad öeldu põhjal kasutades (eelkõige) kooperatiivsusprintsiipi Semantika uurib keelelisi tähendusi Tähenduse uurimine semantikas: • komponentanalüüs –kategooriad (komponendid) on selgete piiridega, neid saab määratleda duaalselt (on/ei ole); • prototüüpanalüüs: mõistete piirid võivad olla hägusad, mõistetel on tüüpilisemad ja ebatüüpilisemad liikmed, tähendused on seotud võrgustikeks (tihti metafooride kaudu) Prototüüpanalüüs Tüüpiline lind – väike, lendab, laulab?Prototüüp: metsvint? Tüüpiline puu – lehtedega, kõrge?Prototüüp: pärn? Tüüpiline tass ja tüüpiline kruus? Aga pingviin on ka lind ja kääbusmänd puu ningon kruusi ja tassi vahepealseid anumaid.
tegelikkuses on niiviisi või ei. Väide koosneb anomast ja rhemast. Nt, Väide = onoma(1) + rhema rhema = koopula + onoma(2) Nt Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv Metafoorist: metafoor seisneb selles, et asjadele antakse teise asja nimi. Tema metafoorikäsitlus põhineb sellel, et nimed kuuluvad asjade juurde ja ainult erandkorras, nt luules, võib neid nimesid üle kanda. Metafooride käsitlus Poeetikas on esimene teadaolev empiiriline keeleteaduslik käsitlus: A. näitab, kuidas me mõnikord saame aru sõnadest ka siis, kui need ei ole oma tavalises tähenduses. Näiteid metafoorist A. mõttes üldine üksik Laev seisab (kuigi tegelikult on ankrus) üksik üldine kümme tuhat(kuigi tegelikult palju) üksik üksik minu näide: hiir(kuigi tegelikult arvuti osa) analoogia kevad suvi sügis
kujundada. Müüt on reaalsus, milleta ühiskond elada ei saa. Et luua uusi ühiskondi, on vaja uusi müüte. Sürrealism peab muutuma uuekollektiivse müüdi loomise vahendiks. Müüdiloome peab tõusma poeetilisele tasandile. 20.saj draama Absurditeater sündis 1950ndate algul Prantsusmaal. Absurditeater räägib inimese seisundist tähenduse minetanud maailmas. Absurditeatri autorid näitasid olemise absurdi mitmetähenduslike visuaalsete metafooride kaudu. Absurditeater umbusaldas rangeid loogilisi skeeme, põhjuslikke seoseid järgivat mõtlemist ning isegi keelt kui tunnetuse tööriista. Absurditeater eelistas keha- ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid, mis olid suunatud pigem meeltele kui mõistusele. Absurditeatri peateema oli inimese olemisseisund maailmas see on loomult universaalne, üldinimlik. Absurditeatri suured sümbolpildid kirjeldasid elu korrastava väärtusastmiku puudumist
Lisaks nende kahele tegurile võib kommunikatsioon mõjutada kella aeg või hiline moraalilugemine, võõras koht, hääldus, halb nähtavus, tausta müra jne. Kirjaliku kommunikatsiooni puhul raskendavad teksti mõistmist kõige sagedamini ainestiku mitte tundmine ja keelelised tegurit : 1. Vigane keele kasutus; 2. Liiga pikad laused; 3. Tundmatud terminid seal juures liialt palju võõrsõnu; 4. Liigne kujunduslikkus (metafooride paljusus); 5. Vastuvõtjale võõras keel; 6. Murded ja släng. SUULINE JA KIRJALIK KÕNE . . . on keele kaks erinevat kasutus viisi. Suulise ja kirjaliku kõne erinevus tuleb suhtlemisel arvestada, sest see mis sobib suulisele kõnele ei sobi kirjalikule ja vastupidi. Suulised ja kirjaliku kõne erinevused : Suuline kõne Kirjalik kõne
mis on selle peale ülesehitatud, et luua täiuslikumat kontseptuaalset süsteemi.(Lakoff, Johnson 1980; viidatud Evnes jt 2007: 16 järgi). Näiteks saame rääkida kvaliteedist vertikaalset võrdlust kasutades. Näiteks ,,ta on kõrge lennuga". Kõrge ei ole siin füüsilises mõttes vaid viitab edule. See on nii, sest et kvaliteedi domeen on tradistsiooniliselt struktureeritud ja seetõttu mõistame seda vertikaalselt. 4.6 Kontseptuaalne metonüümia Lakoff ja Johnson toovad välja, et metafooride kõrval on ka veel teine mehhanism, mis on seotud inimmõistuse ja keelega. Selleks on kontseptuaalne metonüümia. Traditsiooniliselt vaadatakse metonüüme kui ainult lingvistilisi üksuseid. Kuid Lakoff ja Johnson vaidlevad, et nagu ka metafoor on metonüümid oma sisult tähenduslikud. (Lakoff, Johnson 1980; viidatud Evens jt 2007: 17 järgi). Evensi ja Greeni menonüümia näide on, et ,,sellel singivõileival on uitavad käed". Kujutage ette, et
üleva teemaga näilikult kokkusobimatut olmelist kujundlikkust. Paratamatult irooniline varjund, eriline mõttetihe keskkond. Armastajad – sirkli kaks haru. Suur osa varajast luulet varjamatult satiiriline. Gongora: Eelistas maisest kärast eemale tõmbunud elu. Luule sai kuulsaks oma kujundirikkuse ja keerulise, hämara väljenduse poolest. Tema algatatud metafoorset, mütoloogilistest vihjetest tulvil luulestiili hakati nimetama kultismiks. Peen viimistlus. Taotluseks näib olevat metafooride kaudu igavikustada ja poetiseerida kaduvaid hetki nii looduse ilus kui ka tavalises igapäevaelus. Gongora, Quevedo eluajal sõnasõjas, erinesid nii maailmavaatelt kui ka loomemeetodilt. Quevedo: kritiseeris Gongora luule udusust, sai varakult kuulsaks satiirikuna. Fantastiliste + grotesksete kujunditega proosasatiirid, kelmiromaan tegid kuulsaks, kuid oli ka oma ajastu suur luuletaja. Kirglik kaasaelamine kaasaja sündmustele, sügav mure kodumaa allakäigu pärast
Peamiselt kasutatakse töötutelt laiale töötajaskonnale. selleks tähenduse loomist, dialoogi nõustajaga. Savickas 90-datel välja tõdemusega, et seni pole Seetõttu võib protsessi nimetada ka ko- tegelikult k-nõustamise teooria ja metoodikaga konstrueerimiseks. Tähtsateks meetoditeks on ka õieti tegeldudki, kuna peamised selle valdkonnaga visualiseerimine, metafooride kasutamine. seotud teoreetilised lähenemised keskenduvad Nõustamissuhte isel- Tugineb mõistmisele, põhiliselt kutsevaliku teemadele (kuidas in kutset usaldusele, aktsepteerimisele. Nõustaja pole valivad) ning ei sisalda märkimisväärset ekspert, kes lahendab kliendi probleemid, ta ei nõustamisteoreetilist ega metoodilist osa, mida hinda nõustatavat, ei pane diagnoosi ega anna nõu.
Teoreetiline – see mida teevad akadeemikud, püütakse seletada riikide käitumist arvestades geograafilisi näitajaid Praktiline – enam ei harrastata, Hitler kasutas (kuidas saksa riik peab arenema jne) o Traditsiooniline-uus Globaalne-riigisisene Traditsiooniline – 2MS eelne Uus – identiteetide ja metafooride otsimine Angloameerika geostrateegia o Alfred Mahan: mere- ja maajõud Vanasti oli merejõud olulisem o Halford Mackinder Ruum ja aeg Südamaa, sisemine poolkaar, välimine poolkaar o Südamaad kontrollides kontrollid sealt edasi > lõpuks kontrollid kogu maailma
Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, kõik kujunduslik-väljenduslikud vahendid on ühtselt suunatud lüürilise meeleolu süvendamiseks .Sõnavalikus domineerivad täielikult avarad abstraktsed mõisted (Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, rõõm, süda), millede sisust on ilustavate epiteetide (ülem õnn, õitsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti (isikustamiste, võrdluste ja metafooride) kaudu esile tõstetud ülevalt mõjuvaid omadusi. (Orjuspõlve iseloomustab Koidula metafooriga u n e s u r m ) Isikustamist süvendades kõneleb Koidula, kuidas rahva valust kõnelevad linnud, pilved, tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni.
annaabi.ee 
