Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjandi retoorilised võtted (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Arutlev  kirjand
Iga tekst on dialoog mingi teise tekstiga
Kirjand on argumenteeriv  ehk põhjendav tekst
Kirjand peaks olema veenev, et mõjutada lugeja seisukohti ja hoiakuid 
(eesmärgiks saada lugeja endaga nõusse)
Kirjandi  retoorilised võtted:
Võtted, millega  saavutatakse teksti veenvus –
Argumentatsioon – eesmärgiks veenda teisi öeldu tõesuses või 
paikapidavuses, mingi vaatepunkti õigustamine või ümberlükkamine, antakse 
hinnanguid.
Argumentide liigitus
1. Faktipõhised argumendid:
Toetumine faktidele
Toetumine üldtuntud tõsiasjadele (nt Kõik me teame… On tavaline …)
Toetumine autoriteetidele: 
a) viitamine teistele tekstidele (nt  kirjandusklassika , Piibel,  muinasjutt
vanasõna, sententsid )
b) tsiteerimine – tsitaat peab tekstiga seostuma
c) refereerimine – lause või lõik, mis refereerib teise autori teksti, kirjutajal on 
selgitaja roll, refereeringu abil tõestatakse oma väite paikapidavust või 
näidatakse teiste väärhoiakuid
d) nimetamine – nimetada saab isikut, väljaannet, mingit dokumenti, seisukohta 
(eeldatakse, et lugeja on allikaga tuttav ja teab, mida seal öeldakse)
e) statistiliste andmete esitamine
f)  teadlaste , kirjanike jt mõjukate isikute seisukohtade esitamine
g) isikliku kogemuse kasutamine
2.
Tundepõhised argumendid: esitatakse väärtuste, hoiakute ja tunnete 
põhjal
Arvamus (Minule tundub…. Minu arvates… Mina usun, et… Mina soovin, et …)
Hinnang (järeldusena)
Üldistus (Enamik inimesi…) – ei saa teha üksikjuhtumitest
Võimalikkusel põhinev argument 
Muud mõjutamise võtted:
1)
Küsimuste esitamine (lugejaga polemiseerimiseks)
2)
Metafooride kasutamine (parimad jahimaad,  hiilgav  meistritöö, elu on tee)
3)
Käsu,  palve , üleskutse kasutamine (Saagem aru …)
Teksti sidumine tervikuks
1)
Samaviitelisus – näitab, et tekstis on juttu samadest objektidest :
Korduvus (Jaan….  Jaan….)
Asendus (Jaan…. Ta….)
Sünonüümid ( suvine Pärnu,  suvepealinn )
Ellips – väljajätt (ta oli rõõmus, kui [ta] võis teistele palli kätte tuua)
2) Ühisviitelisus – näitab, üks objekt sisaldub teises või on sellega võrreldav:
Modifitseeritud  kordused (armas, armsus)
Võrdlus
Antonüümid (eile - täna, vana - uus)
Hüponüümia (liikidevahelised seosed)(vedelik - vesi - allikas)  
Osa ja tervik
Grammatiline sidusus
“Vali teema, mis sind kõnetab. Ole siiras, ole sina ise. Ja tea, et sa saad 
hakkama. Kirjand ei ole maailma lõpp, tegelikult on see tore võimalus avaldada 
oma mõtteid.” (Lena Jago )

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Kirjandi retoorilised võtted:
  • Argumentide liigitus
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Muud mõjutamise võtted:
  • Teksti sidumine tervikuks
  • Slide 10
  • Slide 11
Vasakule Paremale
Kirjandi retoorilised võtted #1 Kirjandi retoorilised võtted #2 Kirjandi retoorilised võtted #3 Kirjandi retoorilised võtted #4 Kirjandi retoorilised võtted #5 Kirjandi retoorilised võtted #6 Kirjandi retoorilised võtted #7 Kirjandi retoorilised võtted #8 Kirjandi retoorilised võtted #9 Kirjandi retoorilised võtted #10 Kirjandi retoorilised võtted #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Reili järv Õppematerjali autor
Arutlev kirjand

Sarnased õppematerjalid

Mis on arutlev kirjand
12
pdf

Mis on arutlev kirjand?

Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene")

Eesti keel
KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs
50
docx

KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs

Uurimismeetod on Halliday idee keele kolmest metafunktsioonist: keel representeerib maailma (tähistusfunktsioon), keel loob ja kinnistab suhteid (interpersonaalne), keel vormistab ja kujundab sõnumeid (funktsionaalne). Igal tekstil on peale sisutasandi ka suhtlustasand ja keelelise esitluse tasand – kõik funktsioonid väärivad uurimist ja mõjutavad keelekasutust. Neid funktsioone uuritakse eri žanrite vahel: milline on kirjutaja ja lugeja suhe, hoiakud, keelelised võtted jm. Lisaks Halliday funktsionaalsele grammatikale toetub lingvistiline tekstianalüüs klassikalise retoorikaõpetusega (Perelman) ja formaalse tekstilingvistika. Retoorika ideid tuuakse tagasi Aristotelese aegadest. 1970ndatel hakati rääkima uuest retoorikast ja lingvistilisest pöördest. Kui antiikne retoorika seostus suulise kultuuriga ehk kõnekunstiga, siis uues retoorikas sai keskseks mõisteks tekstilisus ehk tekstide ülesehitamise viis. Formaalse tekstilingvistika eesmärk oli

Foneetika
Mitmekeelne oskussuhtlus
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused

Inimeseõpetus
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK
197
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m?

Matemaatika ja loogika
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest
348
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem

Õigus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun