Walter Scott ja Talisman (0)

Sisukord
SISSEJUHATUS 2
Minu töö on lühiülevaade kirjanik Walter Scotti elust ja loomingust ning teosest ,, Talisman ’’. 2
1. Walter Scotti elu ja looming 3
2. Lühiülevaade teosest ,,Talisman’’ 3
2.1 Teose probleemistik 4
3. Autori peaidee 4
4. Tegelased 5
5. Teose stiil 6
6. Minu arvamus teosest 6
7. Seos tänapäevaga 6
KOKKUVÕTE 7
LISAD 9

SISSEJUHATUS

Minu töö on lühiülevaade kirjanik Walter Scotti elust ja loomingust ning teosest ,,Talisman’’.

1. Walter Scotti elu ja looming

Walter Scott (1771- 1832 ) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani žanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. Juba lapsena huvitus Walter Scott Šotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, luges innukalt Shakespeare’i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Selle armastuse oma kodumaa vastu, kus paljude sajandite vältel rõhusid rahvast inglise feodaalid , säilitas kirjanik kogu eluks.
W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Temaatikalt on Scotti romaane jagatud kahte tsüklisse - Šoti minevikku käsitlevad teosed ja inglise tsükli teosed. W. Scotti looming arenes ajajärgul, mis oli rikas suure tähtsusega ajaloolistest sündmustest. Walter Scott elas prantsuse kodanliku revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajastul. Reas teostes lähenes Walter Scott ajaloo mõistmisele klassidevahelise võitluse seisukohalt ja oskas näidata rahva otsustavat osa ajaloolistes sündmustes. Rahva esindajaid kujutab Walter Scott tavaliselt õilsate julgete inimestena, kes on võimelised kangelastegudeks ja kes peavad võitlust oma rõhujate vastu. Rahvalaulud : “Minstrelsy of the Scottish Border”, (1802-1803). Arvustused ja keskajaainelised romantilised poeemid: “ Viimse minstreli lugulaul ” (1805), “Marmion” (1802), “Järveneitsi” (1810). Scott on kirjutanud ka Napoleoni eluloo (1872) ja Šotimaa ajaloo (1829-30). Romaanid “Waverley” ( 1814 ), “Guy Mannering” (1815), “Rob Roy” ( 1818 ), “Lammermoori mõrsja” (1819), “ Ivanhoe ” (1818), “ Klooster ” (1820), “Kenilworth” (1921), “ Quentin Durward” (1823), “Talisman” (1825).

2. Lühiülevaade teosest ,,Talisman’’

Rüütel, sir Kenneth , saadetakse tähtsa sõnumiga – jätkata rahu ning väed välja viia Palestiinast, Engaddi eremiidi juurde. Teel eremiidi juurde kohtab ta saratseeni, Ilderimi ehk Shiirkoofi. Peale kahevõitlust, sõlmivad nad vaherahu . Kuningas Richard on haige ja ristisõdijate laagris plaanivad markii Conrad de Montserrat ja Templiordu suurmeister vandenõu tema vastu. Laagrisse saabudes on Sir Kennethiga kaasas muhameedlasest arst el Hakim, kes on maskeeritud Shiirkoof. Algul kuninga põetaja lord Thomas de Vaux takistab võõramaalasest arstil kuninga juurde minna, kuid nähes, sir Kennethi teenri tervenemist, mõtleb ta ümber. Kuningas manustab arsti segu ning peagi palavik alaneb . Samal ajal markii de Montserrat ässitab Austria Leopoldi, kuningas Richardi vastu üles. Hiljem markii de Montserrat räägib kuningas Richardile, et Austria Leopold kiskus inglise lipu maha ning pani enda oma asemele. Kuningas Richard rebib Austria lipu tükkideks ning paneb inglismaa lipu tagasi. Ta määrab sir Kennethi seda valvama, kuid kuninganna Berengaria meelitab pettuse abil rüütli oma postilt. Rüütel jõuab tagasi liiga hilja ning leiab, et lipp on varastatud ning ta koer suremas. El Hakim lubab sir Kennethi koera ravida ning pakub välja, et sir Kenneth võiks põgeneda kuningas Richardi karistuse eest sultan Saladini juurde. Sir Kenneth keeldub ning läheb kuningas Richardi juurde. Kuningas Richard saab vihaseks ning sir Kenneth peab surema. Hoolimata kuninganna Berengaria, kuninga nõo Edithi ja Engaddi eraku palumisest, ei muuda kuningas oma otsust. El Hakimil õnnestub rüütli elu päästa ning nad lahkuvad laagrist. Sir Kenneth saab teada, et Shiirkoof ja el Hakim on sama isik. El Shakim maskeerib sir Kennethi tumedanahaliseks nuubia orjaks ning ta naaseb koos koeraga laagrisse, et leida lipu varas. Sir Kenneth nurjab fanaatiku katse kuningas tappa ning saab ise kriimustada. Kuningas Richard taipab, et nuubia ori on sir Kenneth, kuid varjab seda. Koer süüdistab markii de Montserrat ning nõukogu otsustab korralda rüütlivõitluse markii ja kuninga asetäitja vahel. Neutraalse võitluspaiga leidmisel kasutatakse sultan Saladini abi. Sultan Saladin oli ennast maskeerinud nii saratseen Shirkoofiks kui arst el Shakimiks. Sir Kenneth võidab ning paljastatakse ta õige identiteet – David, Šotimaa kuninglik prints . Tänu oma tiitlile võib ta nüüd abielluda oma südamedaami Edith Plantagenetiga.

2.1 Teose probleemistik

Teoses kerkib üles mitu küsimust- kas on oma vigu võimalik heaks teha, kas nalja pärast vempu tuleks kergemini suhtuda , oma isiku varjamine, on see kasulik või mitte, erinevad usundid, kas nende vahel saab kokkupõrkeid vältida.

3. Autori peaidee

Minu arvamus mida autor öelda tahtis- ristisõda moslemite ja kristlaste vahel, teoses on praegusel hetkel rahu, kuna Inglismaa kuningas Richard Lõvisüda on haige. Salapärane talisman on imerohi , millega sultan Saladin saratseeni arsti el Hakimi kujul ravib Richard Lõvisüdame terveks kurnavast palavikust. Kristlased tahavad Jerusalemma uskumatutest nn puhtaks teha. Inglismaa liitlased tahavad koju minna, sest on väsinud sellest sõjastlavikust. Sir Kennethi tunnestes leedi Edith vastu.

4. Tegelased

Frank oli tugevajõuline mees, helepruunide juustega, mis tihedasti tema pead katsid. Tal olid sinised, avameelsed silmad, Kennethil oli kaunikujuline kreeka nina, suu laiavõitu, kuid täis tugevaid, ilusaid, valgeid hambaid. Ta ei olnud üle kolmekümne aasta vana. Ta oli kaks aastat Palestiinas sõjaretkest osa võtnud. Sõdurlik vahvus ja hoolimatu avameelsus väljendustes iseloomustas tema kõnelust ja liigutusi ning tema häälest kostis, et ta on rohkem harjunud käskima kui kuulama , et tal on kombeks väljendada oma tundmusi valjusti ja julgesti, küsimata, kas neid tahetaksegi kuulda. David on Huntingdoni krahv, Šotimaa kuninglik prints.Ta suhtus naisterahvastesse suure lugupidamise ja aupaklikkusega. Kõige suurem kiindumus oli tal oma armastatu Edithi suhtes. Kui keegi julges Edithi kohta midagi öelda, oli ta esimene kes oli nõus tema kaitseks välja astuma . Daivid imetles ja austas teda. Ta oli nõus oma armastatu jaoks kõike tegema. Kenneth paistis silma oma vaprusega. Olles maskeerunud ori, kaitses ta Richardit Haregiidi eest, kes teda tappa tahtis. Kristlane võitles duellis markiiga, et inglise lipu au taas kõrgele tõsta ning Richardi silmis tõusta. David oli rahvuselt kristlane. Teda teati kui head sõjamees, kes ohu eest peitu ei poe. Saladin ei olnud kristlane vaid moslem . Tal on kitsas , hästi vormitud, õrn nägu, mida katab ta hästi hoolitsetud must habe, ta nina on sirge ning tal on sügavad tumedad silmad. Hoolimata saledatest liikmetest, oli ta tugev ning võitluses osav. Sõlmides vaherahu ristisõdijaga, ei murdnud ta oma sõna, olles sõnapidajamees. Mängides arst el Hakimi hoolitses ta oma patsientide eest ning uskus, et kõigil on võrdsed õigused arstiabi saamiseks. Ta arvas , et viletsa sulase, vaese koera või võiduka kuninga ravimine on ühesugune. El Hakim kandis lihtsaid riideid ning tema turbani alt ei paistnud juukseid. Arst kasutab ravimiseks üliharuldast arstimit, mida kutsutakse talismaniks. Sultan Saladin on tuntud, kui suuremeelne ja vapper vaenlane . Sultan oli armunud Edithisse, kuid tema ei vastanud ta tunnetele, sest sultan oli väär usust ning ta ei armastanud teda. Sultan oli ennast ohverdav, kuna ta lasi oma armastatul abielluda Davidiga. Richard Lõvisüda oli Inglismaa kuningas. Ricard oli aus teiste suhtes, väärikas , julge ning karm valitseja.Tema kohusetäitija oli lord de Vaux. Tema välajvalitu oli Inglise kuninganna Berengaria. Lõvisüda oli vaenujalal Austria hetsertsogiga, nad hävitasid üksühe au ja väärikust lippudest rääkimata. Richard oli raskelt haige, sir Kenneth tõi arsti el Hakim, kes ravis ta terveks.

5. Teose stiil

Teos kuulub romantismi valdkonda. Romantism on kirjandus- ja kunstivool , mis tekkis 18. sajandi teisel poolel, industriaalrevolutsiooniga paralleelselt, mille juured on sentimentalismis. See oli protestiliikumine looduse liigse ratsionaliseerimise, liigse vägivalla ( koloniseerimine ), valgustusaja poliitiliste ja sotsiaalsete standardite vastu. Maailma liikuma panevaks jõuks sai inimese potentsiaal, maailmapilt muutus egotsentriliseks. Kirjanike teosed johtusid sisemistest tunnetest, millega oldi häbitult kontaktis, inimese mõistuse haaramatust võimekusest. Romantism rõhutas inimtundeid kui esteetilise kogemuse alust, rõhutati selliseid emotsioone nagu hirm, ärevus, õudus jne. Kujutlusvõime piiritust ja humaanseid tundeid kujutati rõhutatult, et pääseda domineerivatest muutustest ühiskonnas nagu industrialiseerumine, ülerahvastumine ja linnastumine . Romantismis põimusid skeptiline, irooniline , pessimistlik vaatevinkel. Õigus ja vabadus olid tähtsad. Võtmemõtteks sai inimese eraldatus ühiskonnast, ümbritsevast maailmast. Romantismi žanrid on romaan, ballaad , poeem, jm luule, sest lüürilises keeles on läbi metafooride kergem väljendada inimtundeid. Romantiline kangelane on teistest erinev, tundeküllane, tihtipeale armunud, võitleb oma ideaalide nimel. Romantism väärtustas ka rahvaloomingut.

6. Minu arvamus teosest

,,Talisman’’ on raamat, mille ühekordsest lugemisest piisas. Kuigi tegelased on omamoodi huvitavad kujud, jäi sisu poole pealt midagi puudu. Sisus keskenduti rohkem inimeste vahelistele suhetele kui sõjale.

7. Seos tänapäevaga

Seos tänapäevaga võib olla selline, et jätkuvalt on vaenud erinevate usundite vahel, inimestevahelised suhted, armastus.

KOKKUVÕTE

“Talisman” on raamat, mille ühekordsest lugemisest mulle piisas, kuigi selleks et raamatut paremini mõista, tuleks seda mitu korda lugeda. Kuigi tegelased on omamoodi huvitavad, jäi sisu poole pealt minu arvates midagi puudu. Mulle meeldis see, et ajaloolisi fakte ja isikuid anti edasi ilukirjandusliku romaanina.
KASUTATUD KIRJANDUS

LISAD