Mesilaspere aastane õietolmuvajadus on 17-25 kg. Meetaimed on taimed, millest mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt. Meetaimede kasvukohta nimetatakse korjemaaks. Mee kvaliteet ja kogus sõltub korjemaa meetaimede mitmekesisusest ja korjemaa kaugusest tarust. Mesilaste korjemaa peab asuma tarust umbes 2 kilomeetri raadiuses. Meetaimede jaotus Meetaimed võib jaotada: 1. Õitsemise aja järgi: a) kevadised meetaimed (õitsevad märtsist juunini); b) suvised meetaimed (õitsevad juulis-augustis); c) sügisesed meetaimed (õitsevad augustis- septembris). 2. Mee produktiivsuse järgi: a) peameetaimed pajud, vahtrad, valge ja roosa ristik, vaarikas, raps, pärn, valge mesikas, pajulill, ahtalehine põdrakanep. Nendelt taimedelt saab mett koguda ka monofloorsena (ühelt taimeliigilt). Eestis saadakse headel aastatel monofloorset mett pärnalt, ristikult, rapsilt ja mesikalt. Enamik Eesti meest on segamesi
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Meetaimed Referaat Koostaja: Juhendaja: Priit Pihlik Tartu 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................3 Meetaimede klassifikatsioon..............................................................................
piisavalt. Ühed tähtsamad õietolmutaimed on sarapuu, lepp, paiseleht, tamm jt. Suviti külastavad mesilased õietolmutaimedest vahel ka kibuvitsa, lupiini, ja vägiheina õisi. Suurem osa taimi annab nii nektarit kui ka õietolmu. Sellised taimed on näiteks pajud, võilill, vaarikas, valge mesikas, valge ristik, põdrakanep, viljapuud, marjapõõsad jt. Ainult nektarit andvaid taimi on Eestis väga vähe. (Rohtla, 2001) Õitsemisaja järgi jaotatakse meetaimed kevadisteks, suvisteks ning sügisesteks taimedeks. Kevadised meetaimed õitsevad varakevadest kuni juuni keskpaigani. Sellised taimed on näiteks vaher, paiseleht, pajud, võilill, marjapõõsad, viljapuud, mustikas, pohl. Suvised meetaimed õitsevad peamiselt juuni keskpaigast kuni juuli lõpuni. Sellesse rühma kuuluvad sellised taimed nagu valge ristik, roosa ristik, vaarikas, paakspuu, valge mesikas, lutsern, põlduba, mesiohakas, nõihammas. Sügisesed meetaimed
................5 Taimede nektarieritusele avaldavad mõju järgmised tegurid:................................... 5 Agrotehnika................................................................................................................6 Nektari suhkrusisaldus.................................................................................................. 6 Meetaimede liigitamine kasvukoha järgi:...................................................................6 Tähtsamad meetaimed:............................................................................................. 6 Tähtsamad õietolmutaimed:...................................................................................... 7 Kokkuvõte......................................................................................................................8 Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades,
putukate eritistest. Enamik meest (sealhulgas puuliikidelt kogutud meest) on õiemesi ning enamik lehemeest on taimse päritoluga. Lehe ja okkamee tootmine Eestis on marginaalne ning võimalik vaid väga palavatel suvedel, kui läheduses ei ole piisavalt mesilaste jaoks atraktiivseid õisi. MEETAIMED Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt, millest nad valmistavad taruvaiku. Mõned tuntumatud meetaimed Eestis on : Paiseleht Harilik vaher Punane sõstar Must sõstar Karusmari Harilik mustikas Harilik võilill Valge inimnõges
tatar ja ussikeel (viimases on palju nektarit, kuid see on mürgine). Autor kirjutab veel, meetaimede väärtust hinnatakse neilt saadava nektarihulga põhjal meesaagina , mille puhul arvestatakse ka õites olevat suhkrusisaldust. Keskmiselt loetakse nektari suhkrusisalduseks 50%, mees on aga suhkruid 80%, seega tuleks nektarisalduse hulk korrutada koefitsiendiga 0,625, et saada oletatav mee hulk. Meesaagina arvestatud meetaimedelt saab mesinik meena kätte 510%, kuna paljud meetaimed õitsevad ühel ja lühikesel ajal, mistõttu mesilased ei jõua kõiki meetaimi külastada Minu arvates kui korralikult arvestada nende seitsme teguriga, siis meesaagikus ei ole sugugi väike. Loomulikult Eesti riigi aladega võrreldes, teises kliimavööndis on aga hoopis teine teema ALLIKAD : http://www.maaleht.ee/news/mesindus/mesi/millised-tegurid-mojutavad-meesaaki.d? id=24441841
Peakorje tunnusteks on: 1) Mesilaste väljalend algab varahommikul ja kestab hilisõhtuni 2) Mesilased tulevad tarru raske koormaga 3) Õhtul kostab lendlast tugevat suminat 4) Tarukaal tõuseb üle 2 kg päevas 5) Kärgedes on palju vedelat nektarit, mis kallutades tilgub välja 6) Kärjekanne on pikendatud valge vahaga 7) Hommikul on taru esisein ja lennulaud niiske Meetaimede liigitamine kasvukoha järgi Põllukultuurid (putuktolmlejad taimed) Haljasalade ja parkide meetaimed Metsades kasvavad meetaimed Niidu-, soo- ja karjamaataimed Viljapuud ja marjapõõsad Köögiviljakultuurid Spetsiaalselt külvatavad meetaimed , milledeks on: keerispea, kurgirohi, veiste südamerohi, mesiohakas, iisop, naistenõges, ussikeel. 3 Kevadised korjetaimed: Punapaju Meil looduslikult kasvav 2-4 meetri kõrgune rohkesti hargnev põõsas(harvemini madal
Põllupeenrad, metsaservad, kraavikaldad ja muud tava põllumajandusest eemale jäänud maalapid võivad anda tublisti mett. Kui neil aladel levitada just vajalikul ajal õitsevaid meetaimi, siis muutub mesilaste toimetulemine lihtsamaks. Jäätmemaadele võib igaüks ise külvata sobilike meetaimede seemneid või maasse torgata mõne pajukepi. Hilissuveks võib laiali puistada mesikaseemneid või istutada mõni paakspuu. [Mesiniku magus elu M. Vabar] Mesilased mesilasse Kui tarud paigas ja meetaimed kasvavad ning õitsevad võib mõelda mesilindude toomisele. Mesilaste hankimisel tuleks jälgida, et need tuleksid haigusvabbast mesilast ja usaldusväärse mesiniku käest, sest haigusega võitlemine võib minna kallimaks, kui mesilased ise seda ongi. Parim aeg osta mesilasi on kevadsuviel aprillis, mais või juuni algul. Kui ostetakse sülem, on esimese aasta ülesanne selle täisväärtuslikuks pereks kasvatamine, mitte meetootmine. Ostul on mõttekas
Teraviljapõld (mahekasutus, viljavaheldus) Mis see on? Mahepõllumajandus taastuvail loodusvaradel põhinev ja loodusseadusi järgiv taime ja loomakasvatus. Viljavaheldus kasvatatavate kultuuride vahetamine. Ei kasutata herbitsiide. Piiratakse oluliselt mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamist. Keelatud on kasvatada GMO loomi ja taimi. Allakülv Taimestik Levinuimad teraviljad rukis, oder, kaer, nisu. Viljeluskultuuri kujunemine Mahetootmises tuleks orgaanilist materjali (sõnnikut, taimejäänuseid) kompostida, sest kuumkäärimisel hävivad umbrohuseemned ja haigustekitajad ning toitained on taimedele paremini omastatavad. Terve, kohalikesse tingimustesse sobiva, taimse materjali valik. Vaid terved ja tugevad taimed suudav...
temperatuur hea saagi saamiseks. Teises peatükis on räägitud võimalikest mesilashaigustest ning nende sümptomitest ning kolmandas peatükis on kirjeldatud rändel esinevad mureküsimusi. 1. MEESAAKI MÕJUTAVAD TEGURID Mesilaste saagikusele suurimat mõju avaldavaks teguriks on ilmastik. Esiteks on vaja kindlalt temperatuuri, mis võimaldab mesilastel saagi korjamist. Suurem osa taimedest eritab nektarit 2025 °C juures, varakevadised meetaimed, nagu näiteks paiseleht, pajud, murelid, lumikellukesed 610 °C juures. Eestis võib ilmastik pärssida head saaki, sest ebasoodsa ilmastikuga aastal jääb meesaak eriti väikseks. Välistatud pole ka põua esinemine, mille puhul õhutemperatuur üle 30 °C kuivatab nektari. Samuti võib määravaks faktoriks saada veel õhuniiskus. Kõige sobivamaks õhuniiskuseks on mesilaste jaoks 6080%. Kui pikka aega esinevad
tunduvad esmapilgul väga sarnastena, on neil tegelikult ka väikesi erinevusi. Nimelt on servmistel õitel alumisel küljel lillakas vööt. Ka ei ole mitte kõikidel õitel õietolmu: lihtsalt piisab sellest kui seda on osades õites. Selle tõestuseks piisab nägemisest, et võilille areneb palju idanemisvõimelisi seemneid. Ühel võilillel võib olla aastas isegi seitse tuhat seemet. Kuna võililled on putuktolmlejad taimed ja neid kasvab kõikjal väga palju, siis on nad ka head meetaimed. Võilill on oma õite järgi saanud ka nime on ju tema õied võikarva kollased. Samuti on tuntud laste hulgas arvamus, et võilille õisiku abil saab vaadata, kui palju keegi võid on söönud. Tuleb vaid õisik teisele lõua alla panna ja uurida, kui kollane lõuaalune paistab. Võilille noori keelõisi võib tarvitada ka salatina. Salatina enamlevinud on siiski võilillelehed. Kevadel esimeste roheliste lehtedena on nad inimestele heaks vitamiiniallikaks
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus II Mesindus Mee- ja Korjetaimed Kaspar Kokla Olustvere 2011 1 Sisukord Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus II..................................................................................................................1 Mesindus Mee- ja Korjetaimed Kaspar Kokla....................................................................................................................... 1 Olustvere 2011.........................................................................................................
Tartu Kustehariduskeskus 5 10 15 Mesi Toiduainete õpetuse alused 20 25 30 Koostaja: Merili Tamm Õpperühm: HT13 35 40 45 50 2014 Mee ajalugu Mee kogumine on iidne tegevus. Inimesed hakkasid mett koguma vähemalt 8000 aastat tagasi, 55 millest annab tunnistust Hispaanias olev koopamaal. Maalil on kujutatud kahte meest, kes koguvad mett metsiku mesilase pesast. Kujud kannavad korve ja kasutavad redelit või nööre, et ulatuda metsiku mesilase pesani. Seni on vanimad säilmed meest leitud Gruusiast. Arheoloogid on leidnud iidsete hauakambrite savinõude sisepinnalt mee jääke, mis pärinevad 4,700-5,500 aastat tagasi. Gruusias pandi mesi surnutele hauda kaasa hauatagusteks reisideks. Kaasa pandi mitut erinevat mee 60 sorti- pärna, marja-ja heinamaa lille sortitelt saadud mett. Vanas-E...
on tähtis, et mesila ümbruse looduslik meetaimestik koosneks võimalikult üksteisele järgneva õitsemisajaga meetaimedest. Seepärast sobib mesila paigutada lehtpuumetsade, põdrakanepi ja vaarikatega kaetud raiesmike, heina- ja karjamaade, nõmmliivatee- ja kanarbikumassiivide ning põllul kasvatatavate meetaimede lähedusse. Sobivad on mesila läheduses ka ebaühtlase reljeefiga maakohad. Sellistes kohtades õitsevad sama liigi meetaimed eri aegadel, mille tõttu pikeneb meetaimede õitsemise aeg ka mõne päeva edasi(Kulbin jt., 1989). Meeles tuleb pidada ka seda, et mesilad ei asuks üksteisele liiga lähedal. Nad peaksid asuma üksteisest vähemalt 3 kilomeetri kaugusel, et vältida korjemaa mesilastega üleküllastumist ning meesaagi langust. Mesilate üksteisele liiga lähedale paigutamisel võivad edasi kanduda ka mesilaste nakkushaigused, kui neid esineb. Mesila asukohaks tuleb valida tuulest varjatud
Eesti Maaülikool Õietolm Referaat Autor: Annabell Lohvart Juhendaja: Priit Pihlik Tartu 2015 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Õietolm................................................................................................................... 3 Suir......................................................................................................................... 3 Õietolmu tähtsus mesilastele................................................................................. 4 Õietolmu kasulikkus inimestele.............................................................................. 4 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 6 ...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mesila rajamine Referaat Koostaja: Kadri Saia, RHB II TARTU 2010 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Mesila asukoha valik......................................................................................................... 3-4 2. Mesila paigutas.................................................................................................................. 4 3. Mesila ehitus...................................................................................................................... 4-5 4. Mesilasperede muretsemine............................................................................................... 5 Kokkuvõtte......
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastiku kaitse-ja hoolduse 1.kursus Sotsiaalsed suhted loomadel Referaat Nimi: Juhendaja: Tartu 2011 Loomade sotsiaalseid suhteid on väga erinevaid. Rohkem on sotsiaalset suhtlemist ühiselulistel putukatel ja kariloomadel.Referaadis tahaksingi mõlema kohta näite tuua. Esmaseks näiteks tooksin hobuse. Hobused elavad karjadena, tavaliselt moodustavad karja täkk ja märad, tavaliselt kolm kuni viis mära.Lisaks tuumikkarjale kuuluvad karja veel imevad varsad ja sälud, kes on enamasti 1-3 aastase...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus 1kursus Ain Ilves Umbrohud Referaat 2 Olustveres 2009 Sissejuhatus Umbrohi on üldnimetus kõigile neile taimedele, kes kasvavad haritud maal inimese tahte vastaselt. Umbrohuks olemine ei ole liigiomane tunnus, see omistub taimedele üksnes nende kasvupaiga kaudu. Umbrohtude hulgas on nii pärismaiseid kui võõrliike. Vanade umbrohtude seas on mitmeid arheofüüte. Paljudele enamlevinud umbrohtudele on kasvuks ja paljunemiseks sobiv haritud maale iseloomulik vaba mullapinna olemasolu. Paljud umbrohud on pärit rannikukooslustest või mujalt avatud kasvupaikadest. Umbrohtude seas on ka suhteliselt suurem lühiealiste taimede osakaal võrreldes mittemajandatavate koosluste taimestikuga. Umbrohud ei ole evolutsioneerunud umbrohtudeks (maaharimine on kestnud selleks liialt lühikest a...
Sisukord Erakmesilased 2 Mesilasema 2 Lesed 3 Töölised 3 Mesilaste käitumine 4 Sülemlemine 4 Mee tootmine 4 Mee tootmise vajalikus 5 Kuidas mesilased mett kasutavad? 5 Mesindus 5 Kasutatud kirjandus 7 1 Mesilane (apis) on kiletiivaliste seltis kuuluv, mesilaste sugukonda kuuluv lendav karvane putukas. Nad on pärit Aafrikast, sealt edasi sattusid Aasiasse ja sealt Euroopasse. Mesilasi on üle 20 000 liigi ja neid leidub kõikjal kus on õistaimi. Nad on tähtsad taimede tolmendajad. Mesilaste keha on kohastunud nektari ja õietolmu kogumiseks. Nende tagajala säär on muutunud lamedaks suirakorvikeseks. Õisi külastades kleepub mesilase keha karvade...
õõnes õisikuvarb, jäme sügavale mulda tungiv juur ja loomulikult kuldkollased suured korvõisikud. Võilille õisikud koosnevad ainult keelõitest. Kõikidel õitel ei ole õietolmu: lihtsalt piisab sellest kui seda on osades õites. Selle tõestuseks piisab nägemisest, et võilille areneb palju idanemisvõimelisi seemneid. Ühel võilillel võib olla aastas isegi seitse tuhat seemet. Kuna võililled on putuktolmlejad taimed ja neid kasvab kõikjal väga palju, siis on nad ka head meetaimed. Võilill on oma õite järgi saanud ka nime on ju tema õied võikarva kollased. Samuti on tuntud laste hulgas arvamus, et võilille õisiku abil saab vaadata, kui palju keegi võid on söönud. Võilille noori keelõisi võib tarvitada ka salatina. Salatina enamlevinud on siiski võilillelehed. Kevadel esimeste roheliste lehtedena on nad inimestele heaks vitamiiniallikaks. Neis on nii vitamiini C kui ka vitamiini B. Võilillesalat on ka hea "verepuhastusvahend".
(Nõmmisto, 2009). 2.2. Mesilasperede tihedus Teiseks teguriks leidsin Maalehest mesilasperede tihedus korjemaa hektari kohta. Normaalne oleks 3 - 4 hektari kohta, ülirikka korjemaa puhul kuni 10 peret. Eestis tehakse mesinike poolt viga, et hoitakse kodu lähedal üle 10 mesilaspere. (Nõmmisto, 2009). 2.3. Ilmastikuolud Esimeseks ilmastikuoluks tuleb mainida õhutemperatuuri. Üle 30° C kuivatab nektari. 20 - 25° C juures eritavad soodsalt nektarit enamus taimed, varakevadised meetaimed (pajud, murelid ja teised), aga ka 6 - 10° C. (Nõmmisto, 2009). Teiseks on õhuniiskus. Sobivaim on 60 - 80%. Liigne niiskus, näiteks vihma ajal on nektaris liiga suur veesisaldus ja seda mesilased ei taha. (Nõmmisto, 2009). Samuti on väga tähtis ka mullaniiskus taimede jaoks, sest põua ajal ei ole nektarieritus kõige suurem. Kuna aktiivne korjeaeg on juulikuus, siis korraliku saagi saamiseks, on peale paraja soojakraadi vaja veel parajat niiskust
padjandina kasvavad püsikud, kuid nende seas leidub ka üheaastaseid rohttaimi. Õied kobaras, valged, kollakasvalged, roosad või lillad. Hanerohud eelistavad päikesepaistelist kasvukohta, varjulises paigas õitsevad nad vähem. Sobivad tavalised kergemad huumusrikkad aiamullad. Hanerohi on kaunis kiviktaimlas, kuivmüüridel, püsilillepeenras, vabakujuliste rühmadena, ääristaimena, pinnakattena väiksematel aladel, aiavaasides. Hanerohud on head meetaimed. 7. Helmikpööris Helmikpöörised on madalad kuni poolkõrged mitmeaastased, igihaljaste lehtedega rohttaimed. Õied rohekad, valged, roosad või punased, kellukjad, asetsevad rohkearvulistes õrnades õisikutes. Helmikpöörised kasvavad hästi nii päikesepaistel kui poolvarjus kergel huumusrikkal parasniiskel aiamullal, mis on neutraalne või kergelt aluseline. Kasutatakse Helmikpöörised on ilusad kiviktaimlas ja püsilillepeenras, rühmadena, pinnakattena ja äärisena
värvuselt valged, roosad või punased, kõikidel liikidel meerikkad. Vili on valge, punane kuni tumesinakas mahlakas nõrgalt mürgine (Ameerika dendroloogide arvates mürgitu) kaheseemneline luuvili. [9] Enamik liike annab tugevasti juurevõsu ja kipuvad metsistuma. Lumimarjad on vähenõudlikud mullaviljakuse suhtes ning kasvavad nii täisvalguses kui poolvarjus, taluvad mulla soolsust, linnatingimusi, kärpimist ja puude juurekonkurentsi. On head meetaimed. Paljundatakse seemnetega ja haljaspistikutega. Inetuks muutunud taimed vajavad kevadel tugevat tagasilõikust. [9] 2.2.3. Perekond lodjapuu (Viburnum) Perekonda kuuluvad suvehaljad, harva igihaljad vastakute kuni männasjalt paiknevate lehtedega kõrgemad põõsad kuni madalamad ühetüvelised puud. Lehed terved kuni hõlmised lihtlehed, paljudel liikidel talipungad ilma pungasoomusteta. Õied on koondunud sarikjatesse või
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi...
vähemärgatavad, kellukjad, kobarjates (tähkjates) õisikutes, valged, roosad, punased, kõikidel liikidel meerikkad. Vili valge, punane kuni tumesinakas mahlakas nõrgalt mürgine (ameerika dendroloogide arvates mürgitu) kaheseemneline luuvili. Enamus liike annab tugevasti juurevõsu ja kipuvad metsistuma. Nad on vähenõudlikud mullaviljakuse suhtes, kasvavad nii täisvalguses kui poolvarjus, taluvad mulla soolsust, linnatingimusi, kärpimist ja puude juurekonkurentsi. On head meetaimed. Paljundatakse seemnetega ja haljaspistikutega. Inetuks muutunud taimed vajavad kevadel tugevat tagasilõikust. Perekonnas kokku 18 (15) liiki; 17 (14) liiki Põhja- ja Kesk-Ameerikast ning 1 liik Hiinast (S. sinensis). 34. Perekond lodjapuu ja villane lodjapuu Perekond Lodjapuu (Viburnum L.) [vibúrnum] Perekonnanimi tuleneb arvatavalt ladina keelest, viere = punuma, kuivõrd Euroopas kasvavate
Euroopa soojemates piirkondades laialt levinud liik. Kasvab 3 5 m kõrguseks põõsaks või pisikeseks puuks. Astlad puuduvad või neid on vähe. Lehed väikesevõitu, 3-5 tömbitipulise hõlmaga, vesivõsude lehed on suuremad, peaaegu sulgjad. Õied valged, viljad pruunikaspunased. Iluaianduses kasvatatakse peamiselt tema kauneid täidisõielisi sorte. Ka üheemakase viirpuu sordid pole meil täielikult külmakindlad. Viirpuud on üsna head meetaimed. Õitest saab teha ravimteed (südameprobleemid ja närvinähud). Joonis 24. Üheemakane viirpuu (Crataegus Monogyna) Väga leplik mulla suhtes, kuid eelistab siiski lubjarikkaid muldasid. Pügatava heki puhul 3-4 taime/jm. Vabakujulise heki puhul 1,5-2 taime/jm. Hea hekitaim, kuna astlad 1cm pikad on 94 inimestel ja loomadel tülikas hekki läbida. Viirpuud taluvad tugevat tagasilõikust ja kärpimist.
maha musta leedri viljadest. Seemneid ei tohi söögiks tarvitada, need on mürgised. Symphoricarpos - perekonna esindajad on suvehaljad madalamad vastakute lihtlehtedega põõsad. Perekonnas kokku 18 (15) liiki; 17 (14) liiki Põhja- ja Kesk-Ameerikast ning 1 liik Hiinast (S. sinensis). Nad on vähenõudlikud mullaviljakuse suhtes, kasvavad nii täisvalguses kui poolvarjus, taluvad mulla soolsust, linnatingimusi, kärpimist ja puude juurekonkurentsi. On head meetaimed. Paljundatakse seemnetega ja haljaspistikutega. · Lehed terveservalised või tugevatel pikkvõrsetel hõlmised ning erineva kujuga sisselõigetega, ümarad kuni munajad. · Õied kahesugulised, lehtede kaenaldes, vähemärgatavad, kellukjad, kobarjates (tähkjates) õisikutes, valged, roosad, punased, kõikidel liikidel meerikkad. · Vili valge, punane kuni tumesinakas mahlakas nõrgalt mürgine kaheseemneline luuvili. 36
lõikheinaliste toiteväärtus enamasti madal ja loomasöödaks kõlbavad nad vaid noorelt, enne õitsemist. * Suurimaks üle 2000 liigiga perekonnaks on tarn. Eestis liike 77. Harilik tarn, hirsstarn teatav tähtsus loomasöödana. Õied tähkjateks osaõisikuteks koondunud, tolmlemine tuule abil. 41. EESTI PUITTAIMED * Kuuluvad hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, selts pajulaadsed, sgk pajulised, perek paju (21 liiki Eestis, rohkem seotud putuktolmlemisega, head meetaimed, kasut korvipunumisel, vanasti tehti lookasid, eelistavad niiskeid kasvukohti, hõberemmelgas ehk hõbepaju hõbedased lehed, raudremmelgas ehk raudpaju läikivad lehed, halapaju hõbevalged urvad vahastel tumepunastel võrsetel, tihti tuuakse tuppa) ja perek pappel (haab lühike eluiga aga kasut pargipuuna, hõbepappel ehk hõbehaab dekoratiivne puu, valgeviltjad lehed) * Kuuluvad hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi nõgeselaadsed. Sugukond
Perekond läätspuu: Perekonda kuuluvad suvehaljad ühekojalised põõsad, harva puud. Lehed paarissulgjad, terveservalised liitlehed ja astlataolised abilehed. Lehekesi 2-10 paari. Õied kollased, harvem valged kuni roosad, üksikult või väikeste kogumikena. Viljad kitsad, veidi lapikud kaunad, siledakestalised seemned varisevad sügisel. Puit kollakasvalge. Liike 70 (suur, väike). Levinud Euroopast Aasiani. Puidust tehakse väiksemaid treitud detaile, tööristade käepidemed. Head meetaimed, seemnetest õli. Kasutatakse haljastuses. Suur läätspuu: Caragana arborescens Pärit Siberist ja Aasiast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 6m. Päiksepaisteline kasvukoht. Külma- ja põuakindel, talub linnatingimusi ja kärpimist. Lehed paarissulgjad, kuni 13cm pikad liitlehed. Lehekesi 8-12, ovaalsed või elliptilised, alt nõrgalt karvased, ogaja tipuga. Õied 2cm, üksikult või 5 kaupa kimpudes, helekollased, õitseb juunis. Viljad pruunid, kuni 6cm veidi karvased kaunad
kobarjates (tähkjates) õisikutes, valged, roosad, punased, kõikidel liikidel meerikkad. Vili valge, punane kuni tumesinakas mahlakas nõrgalt mürgine (ameerika dendroloogide arvates mürgitu) kaheseemneline luuvili. Enamus liike annab tugevasti juurevõsu ja kipuvad metsistuma. Nad on vähenõudlikud mullaviljakuse suhtes, kasvavad nii täisvalguses kui poolvarjus, taluvad mulla soolsust, linnatingimusi, kärpimist ja puude juurekonkurentsi. On head meetaimed. Paljundatakse seemnetega ja haljaspistikutega. Inetuks muutunud taimed vajavad kevadel tugevat tagasilõikust. Perekonnas kokku 18 (15) liiki; 17 (14) liiki Põhja- ja Kesk-Ameerikast ning 1 liik Hiinast (S. sinensis). 34. Perekond lodjapuu ja villane lodjapuu Perekond Lodjapuu (Viburnum L.) Perekonnanimi tuleneb arvatavalt ladina keelest, viere = punuma, kuivõrd Euroopas kasvavate lodjapuu liikide võrsed on painduvad ja kasutati varem
(avitaminoos, uroloogilised hädad, podagra, üldise immuunsüsteemi nõrgenemise korral). 13 7. Pärn (Tilia) Rahvakeeles PÄRN, NIIN (murretes ka niids, niits, niider), LÕHMUS, PÄHN Pärnapuu hulk erinevaid nime tust annavad tunnistust sellest, et ta on Eestis levinud ja teada puuliik.Ta on meie rahvausundis hästi tuntud kui püha puu, sest pärn tänu oma aeglasele kasvule elab kaua, on põline. Pärnad on head meetaimed. Pärnaõiemett peetakse eriti heaks meeks. Keskmiselt pärnalt saab aastas 1630 kg mett, aga 1 ha pärnametsalt üle tonni. Igast pärnaõiest saab 25 ml mett. Meesaak oleneb liigist: mõnelt liigilt ei saa peaaegu üldse mett. Eriti rohkelt eritab pärn õienektarit hommikuti ja õhtu eel ning just siis külastavad mesilased pärnaõisi kõige rohkem. Eestis ei ole pärnal majanduslikku tähtsust, sest looduslikult kasvab teda meil väga vähe. Mütoloogia ja sümboolika
säilitusjuuri kasutatakse toiduks ja söödaks. Sarepta kapsarohi on üheaastane taim, mida kasvatatakse õlikultuurina ja sinepipulbri saamiseks. Mõnesid looduslikult kasvavaid ristõielisi kasutatakse majanduslikuks otstarbeks, näiteks aed- mädarõigast. Ammustest aegadest kasvatatakse dekoratiivtaimena öölille e. öökannikest, harilikku kuldlakki, levkoid jt. Paljud ristõielised on suurepärased meetaimed, näiteks sinepi liigid. Suur hulk liike on tülikad umbrohud. Tänapäeval tuntakse kümneid erinevaid redisesorte, mis erinevad üksteisest värvi, kuju, maitse, suuruse ja kasvukiiruse poolest. Iseloomuliku pisut kibeda maitse annavad taimele eeterlikud sinepiõlid. Kuulsad sordid on varajane ja keraja juurega `Cherry Belle`, silinderja valgetipulise juurega `French Breakfast`. Taime koostises Orgaanilised happed, aldehüüdid, alkoholid, estrid, …, sinepiõlid
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu....................................
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: ...
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
