Eesti Maaülikool Referaat Meetaimed Autor: xxx Juhendaja: Priit Pihlik 2011 Sissejuhatus Mesilased vajavad oma elutegevuseks taimede nektarit ja õietolmu. Mesilaspere aastane õietolmuvajadus on 17-25 kg. Meetaimed on taimed, millest mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt. Meetaimede kasvukohta nimetatakse korjemaaks. Mee kvaliteet ja kogus sõltub korjemaa meetaimede mitmekesisusest ja korjemaa kaugusest tarust. Mesilaste korjemaa peab asuma tarust umbes 2 kilomeetri raadiuses. Meetaimede jaotus Meetaimed võib jaotada: 1. Õitsemise aja järgi: a) kevadised meetaimed (õitsevad märtsist juunini); b) suvised
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Meetaimed Referaat Koostaja: Juhendaja: Priit Pihlik Tartu 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................3 Meetaimede klassifikatsioon.............................................................................
Sissejuhatus Meetaimed on väga olulised mesilastele mee kogumiseks. Tänu nende nektarieritusele ja õietolmule on võimalik mee olemasolu. Antud referaadi eesmärk on anda lühiülevaade meetaimedest, nende klassifikatsioonist, ehitusest ja ka korjeobjektidest. Meetaimed Mee- ehk korjetaimed on õistaimed, millelt kiletiivalised koguvad toitu ehk korjet. See on vajalik, et toita järglasi, pesakaaslasi kui ka varudeks. Korjemaaks nimetatakse maa-ala, millelt kiletiivalised korjet koguvad. Meetaime mõiste on kohati ka tinglik. Kõiki taimi, mis on kohastunud putuktolmlemisele, ei saa pidada kindlalt meetaimedeks. Viimaste hulka võiks arvata suhteliselt pika õitsemisajaga ning rikkaliku nektarieritusega ja
...............5 Taimede nektarieritusele avaldavad mõju järgmised tegurid:................................... 5 Agrotehnika................................................................................................................6 Nektari suhkrusisaldus.................................................................................................. 6 Meetaimede liigitamine kasvukoha järgi:...................................................................6 Tähtsamad meetaimed:............................................................................................. 6 Tähtsamad õietolmutaimed:...................................................................................... 7 Kokkuvõte......................................................................................................................8 Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades,
Lehemesi võib olla nii taimse kui loomse päritoluga. See tähendab, et sarnaselt okkameega võivad mesilased lehemett toota kuumade ilmadega lehe pinnale erituvast "kastest" või putukate eritistest. Enamik meest (sealhulgas puuliikidelt kogutud meest) on õiemesi ning enamik lehemeest on taimse päritoluga. Lehe ja okkamee tootmine Eestis on marginaalne ning võimalik vaid väga palavatel suvedel, kui läheduses ei ole piisavalt mesilaste jaoks atraktiivseid õisi. MEETAIMED Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt, millest nad valmistavad taruvaiku. Mõned tuntumatud meetaimed Eestis on : Paiseleht Harilik vaher Punane sõstar Must sõstar Karusmari
Teiseks teguriks leidsin Maalehest mesilasperede tihedus korjemaa hektari kohta. Normaalne oleks 3-4 hektari kohta, ülirikka korjemaa puhul kuni 10 peret. Eestis tehakse mesinike poolt viga, et hoitakse kodu lähedal üle 10 mesilaspere. Temperatuur, niiskus jm. Ilmastikuolud, seega kolmandaks teguriks on ilmastikutingimused. Esiteks temperatuur. Üle 30 °C kuivatab nektari, 20-25 °C juures eritavad nektarit enamus taimed, varakevadised meetaimed (pajud, murelid jt), aga ka 6-10 °C. Teiseks oleks õhuniiskus. Sobivaim on 60-80 %. Liigne niiskus, näiteks vihma ajal on nektaris liiga suur veesisaldus ja seda mesilased ei taha. Kolmandaks on valgus. Päiksepaistelistemas kohtades toodavad taimed ka rohkem nektarit. Viimane ilmastikuolu on tuul. Tugev tuul vähendab taimedel nektari eritust mitmeid kordi. Neljandaks on mullastik ja väetamine. Erinevatele meetaimedele
Peakorje tunnusteks on: 1) Mesilaste väljalend algab varahommikul ja kestab hilisõhtuni 2) Mesilased tulevad tarru raske koormaga 3) Õhtul kostab lendlast tugevat suminat 4) Tarukaal tõuseb üle 2 kg päevas 5) Kärgedes on palju vedelat nektarit, mis kallutades tilgub välja 6) Kärjekanne on pikendatud valge vahaga 7) Hommikul on taru esisein ja lennulaud niiske Meetaimede liigitamine kasvukoha järgi Põllukultuurid (putuktolmlejad taimed) Haljasalade ja parkide meetaimed Metsades kasvavad meetaimed Niidu-, soo- ja karjamaataimed Viljapuud ja marjapõõsad Köögiviljakultuurid Spetsiaalselt külvatavad meetaimed , milledeks on: keerispea, kurgirohi, veiste südamerohi, mesiohakas, iisop, naistenõges, ussikeel. 3 Kevadised korjetaimed: Punapaju Meil looduslikult kasvav 2-4 meetri kõrgune rohkesti hargnev põõsas(harvemini madal
jäänud maalapid võivad anda tublisti mett. Kui neil aladel levitada just vajalikul ajal õitsevaid meetaimi, siis muutub mesilaste toimetulemine lihtsamaks. Jäätmemaadele võib igaüks ise külvata sobilike meetaimede seemneid või maasse torgata mõne pajukepi. Hilissuveks võib laiali puistada mesikaseemneid või istutada mõni paakspuu. [Mesiniku magus elu M. Vabar] Mesilased mesilasse Kui tarud paigas ja meetaimed kasvavad ning õitsevad võib mõelda mesilindude toomisele. Mesilaste hankimisel tuleks jälgida, et need tuleksid haigusvabbast mesilast ja usaldusväärse mesiniku käest, sest haigusega võitlemine võib minna kallimaks, kui mesilased ise seda ongi. Parim aeg osta mesilasi on kevadsuviel aprillis, mais või juuni algul. Kui ostetakse sülem, on esimese aasta ülesanne selle täisväärtuslikuks pereks kasvatamine, mitte meetootmine. Ostul on mõttekas
a. 1. maist kehtivad Eestis Euroopa Liidu mahepõllumajandust reguleerivad õigusaktid. Mahetootjate arvu poolest on esikohal Võrumaa, mahemaa pindala poolest Saaremaa. Mahepõllumajanduslikust maast kasvatati 2009. a. teravilja 10,5% maast.(2011.a 122 000 ha maad) Riik on mahetootjaid rahaliselt toetanud alates 2000. a. makstes hektaripõhist mahepõllumajandustoetust. Kasutatud materjalid http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hluts.htm http://mesindus.ee/meetaimed/soodagaleega http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TAIMETERVIS/MAHE/mahe_alustajatele_fi n.pdf http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/24918/liblikielised_vi_kaunvilja lised_fabaceae.html http://www.stat.ee/49283?highlight=mahep%C3%B5llumajandus Täname tähelepanu eest! Eesti esimene maheõlu, mille pruulimisel on kasutatud ainult mahepõllumajanduses kasvatatud humalat ja linnast.
temperatuur hea saagi saamiseks. Teises peatükis on räägitud võimalikest mesilashaigustest ning nende sümptomitest ning kolmandas peatükis on kirjeldatud rändel esinevad mureküsimusi. 1. MEESAAKI MÕJUTAVAD TEGURID Mesilaste saagikusele suurimat mõju avaldavaks teguriks on ilmastik. Esiteks on vaja kindlalt temperatuuri, mis võimaldab mesilastel saagi korjamist. Suurem osa taimedest eritab nektarit 2025 °C juures, varakevadised meetaimed, nagu näiteks paiseleht, pajud, murelid, lumikellukesed 610 °C juures. Eestis võib ilmastik pärssida head saaki, sest ebasoodsa ilmastikuga aastal jääb meesaak eriti väikseks. Välistatud pole ka põua esinemine, mille puhul õhutemperatuur üle 30 °C kuivatab nektari. Samuti võib määravaks faktoriks saada veel õhuniiskus. Kõige sobivamaks õhuniiskuseks on mesilaste jaoks 6080%. Kui pikka aega esinevad
tunduvad esmapilgul väga sarnastena, on neil tegelikult ka väikesi erinevusi. Nimelt on servmistel õitel alumisel küljel lillakas vööt. Ka ei ole mitte kõikidel õitel õietolmu: lihtsalt piisab sellest kui seda on osades õites. Selle tõestuseks piisab nägemisest, et võilille areneb palju idanemisvõimelisi seemneid. Ühel võilillel võib olla aastas isegi seitse tuhat seemet. Kuna võililled on putuktolmlejad taimed ja neid kasvab kõikjal väga palju, siis on nad ka head meetaimed. Võilill on oma õite järgi saanud ka nime on ju tema õied võikarva kollased. Samuti on tuntud laste hulgas arvamus, et võilille õisiku abil saab vaadata, kui palju keegi võid on söönud. Tuleb vaid õisik teisele lõua alla panna ja uurida, kui kollane lõuaalune paistab. Võilille noori keelõisi võib tarvitada ka salatina. Salatina enamlevinud on siiski võilillelehed. Kevadel esimeste roheliste lehtedena on nad inimestele heaks vitamiiniallikaks
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus II Mesindus Mee- ja Korjetaimed Kaspar Kokla Olustvere 2011 1 Sisukord Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus II..................................................................................................................1 Mesindus Mee- ja Korjetaimed Kaspar Kokla....................................................................................................................... 1 Olustvere 2011.........................................................................................................
kogus õietolmu. 95 · Tööstusmesi - mesi, mis on sobiv tööstuslikuks kasutamiseks või teiste hiljem töödeldavate toiduainete koostisosaks ja millel võib olla: võõras lõhn ja maitse, ta võib olla hakanud käärima või on käärinud või on ülekuumutatud. 100 Liigitus meetaimede alusel On kaks suurt eri liiki- õiemesi ja lehemesi.Meetaimed: paiseleht, punapaju, raagremmelgas, harilik vaher, punane sõstar, must sõstar, karusmari, harilik mustikas, harilik võilill, valge iminõges, pohl, kollakas, õunapuu, pihlakas, suur läätspuu, harilik paakspuu, põldsinep, põldrõigas, valge ristik, 105 harilik vaarikas, roosa ristik, aasristik, lutsern, pajulill, harilik ussikeel, kurgirohi, nõmm-liivatee, valge mesikas, veiste-südamerohi, tatar, mesiohakas, harilik pärn, harilik sinep, raps, harilik
on tähtis, et mesila ümbruse looduslik meetaimestik koosneks võimalikult üksteisele järgneva õitsemisajaga meetaimedest. Seepärast sobib mesila paigutada lehtpuumetsade, põdrakanepi ja vaarikatega kaetud raiesmike, heina- ja karjamaade, nõmmliivatee- ja kanarbikumassiivide ning põllul kasvatatavate meetaimede lähedusse. Sobivad on mesila läheduses ka ebaühtlase reljeefiga maakohad. Sellistes kohtades õitsevad sama liigi meetaimed eri aegadel, mille tõttu pikeneb meetaimede õitsemise aeg ka mõne päeva edasi(Kulbin jt., 1989). Meeles tuleb pidada ka seda, et mesilad ei asuks üksteisele liiga lähedal. Nad peaksid asuma üksteisest vähemalt 3 kilomeetri kaugusel, et vältida korjemaa mesilastega üleküllastumist ning meesaagi langust. Mesilate üksteisele liiga lähedale paigutamisel võivad edasi kanduda ka mesilaste nakkushaigused, kui neid esineb. Mesila asukohaks tuleb valida tuulest varjatud
Õietolmutaimede hulka kuuluvad sarapuu, lepp, paisleht, kuldvits, haab, pappel, kask, läätspuu, võilill, paisleht ja paljud teised taimed. Kuid on olemas veel taimi, kust meislased saavad ainult nektarit, kuid kõige soodsam on mesilastele taimed, mis eritavad nii nektarit, kui ka õietolmu. Nektari-, ja õietolmutaimede hulka kuuluvad enamik korjetaimi, näiteks pajud, võilill, vaarikas, pärn, põdrakanep ja paljud teised taimed. Looduslikud meetaimed kindlustavad mesilastele pideva korje, esineb enamjaolt metsarikastes piirkondades. Mesilased koguvad õietolmu valgu- ja vitamiinirikka sööda suira valmistamiseks. Lisaks kasutatakse õietolmu vaha ja mesilasema toitepiima valmistamisel. Õietolmu koguvad mesilased aktiivsel lennuperioodil nii hommiku- kui õhtuperioodil. Õietolmu hulk langeb südasuvel kõrge temperatuuri tõttu. Mesilaste karvutust võib põhjustada intensiivne ja kaua kestev korje, õietolmuvaene ning
on tähtis, et mesila ümbruse looduslik meetaimestik koosneks võimalikult üksteisele järgneva õitsemisajaga meetaimedest. Seepärast sobib mesila paigutada lehtpuumetsade, põdrakanepi ja vaarikatega kaetud raiesmike, heina- ja karjamaade, nõmmliivatee- ja kanarbikumassiivide ning põllul kasvatatavate meetaimede lähedusse. Sobivad on mesila läheduses ka ebaühtlase reljeefiga maakohad, kus esineb künkaid, orge ja nõlvu. Sellistes kohtades õitsevad sama liigi meetaimed eri aegadel, mille tõttu pikeneb meetaimede õitsemise aeg ka mõne päeva edasi. [1] Mida lähemal mesila meetaimedele asub, seda rohkem ja väiksema lennuaja kuluga koguvad mesilased mett. Seda tuleb meeles pidada mesila ja selle osakondade rajamisel ja eriti mesilasperede transportimisel meetaimede massiivile. [1] Meeles tuleb pidada ka seda, et mesilad ei asuks üksteisele liiga lähedal. Nad peaksid asuma
Kui millegi pärast peaks tarus kohtuma kaks või rohkem ema alga turniir, heitlus, mis pole kunagi korratu kaklus.Emad kohtuvad alati paarikaupa ja selles heitluses ei lange kunagi mõlemad pooled(Halifman,J.1966) Nii ühise perena eksisteerival karjal, kui ka mesilasperel on oma kindel hierarhiaredel.Omavahelised sotsiaalsed suhted sõltuvad paljugi sellest, millides positsioonil sa sellel redelil asud ja millised tööülessandeid täitma pead. Kasutatud allikad: Rohtla,A. 2001.Meetaimed ja mesi.Valgus.Tallinn.lk 196 Rohtla,A. 2009. Mesilaste sülemlemine - kasulik või kahjulik. http://www.maaleht.ee/news/mesindus/mesilased/mesilaste-sulemlemine---kasulik-voi- kahjulik.d?id=23969001(viimati külastatud 17.10.2012) 4 Salm,E. Mesilased ja herilased. http://www.miksike.ee/docs/referaadid/mesilased_ja_herilased_.htm (viimati külastatud 17.10.2012) Übi,E. 2000.Mesilaste elu.Külim.lk 88 Halifman,J. 1966
tegelikult ka väikesi erinevusi. Nimelt on servmistel õitel alumisel küljel lillakas vööt. Ka ei ole mitte kõikidel õitel õietolmu: lihtsalt piisab sellest kui seda on osades õites. Selle tõestuseks piisab nägemisest, et võilille areneb palju idanemisvõimelisi seemneid. Ühel võilillel võib olla aastas isegi seitse tuhat seemet. Kuna võililled on putuktolmlejad taimed ja neid kasvab kõikjal väga palju, siis on nad ka head meetaimed. Võilill on oma õite järgi saanud ka nime on ju tema õied võikarva kollased. Samuti on tuntud laste hulgas arvamus, et võilille õisiku abil saab vaadata, kui palju keegi võid on söönud. Tuleb vaid õisik teisele lõua alla panna ja uurida, kui kollane lõuaalune paistab. Võilille noori keelõisi võib tarvitada ka salatina. Salatina enamlevinud on siiski võilillelehed. Kevadel esimeste roheliste lehtedena
hakkavad mett tootma. Mesilasema elab eraldi taru alaosas, et ta ei muneks taru ülaosas paiknevatesse mee ladustamiseks ette nähtud kärgedesse. Kaks meemesilase põhiliiki on läänepoolne Apis mellifera ning idapoolse levikuga Apis cerana. Mesinikud aretavad uusi mesilasetõuge, kes oleksid vähemagressiivsed, ei haigestuks ja annaksid rohkem mett 6 KASUTATUD KIRJANDUS *A. Rohtla "Meetaimed ja mesi" *E.Übi "Mesilaste elu" *L. Sirge "Mesilaste maailma" http://www.ruila.edu.ee/public/Mesilased_ja_mahemesindus.ppt#262,10,Sülemlemine http://www.hared.ee/files/vastused.doc http://www.miksike.ee/docs/referaadid/mesilased_ja_herilased_.htm http://www.maaleht.ee/news/mesindus/mesilased/mesilaste-sulemlemine---kasulik-voi- kahjulik.d?id=23969001 http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/8kooselu/images/herilane.jpgEesti Entsüklopeedia, 6," Valgus", 1992, lk 284-286
õõnes õisikuvarb, jäme sügavale mulda tungiv juur ja loomulikult kuldkollased suured korvõisikud. Võilille õisikud koosnevad ainult keelõitest. Kõikidel õitel ei ole õietolmu: lihtsalt piisab sellest kui seda on osades õites. Selle tõestuseks piisab nägemisest, et võilille areneb palju idanemisvõimelisi seemneid. Ühel võilillel võib olla aastas isegi seitse tuhat seemet. Kuna võililled on putuktolmlejad taimed ja neid kasvab kõikjal väga palju, siis on nad ka head meetaimed. Võilill on oma õite järgi saanud ka nime on ju tema õied võikarva kollased. Samuti on tuntud laste hulgas arvamus, et võilille õisiku abil saab vaadata, kui palju keegi võid on söönud. Võilille noori keelõisi võib tarvitada ka salatina. Salatina enamlevinud on siiski võilillelehed. Kevadel esimeste roheliste lehtedena on nad inimestele heaks vitamiiniallikaks. Neis on nii vitamiini C kui ka vitamiini B. Võilillesalat on ka hea "verepuhastusvahend".
(Nõmmisto, 2009). 2.2. Mesilasperede tihedus Teiseks teguriks leidsin Maalehest mesilasperede tihedus korjemaa hektari kohta. Normaalne oleks 3 - 4 hektari kohta, ülirikka korjemaa puhul kuni 10 peret. Eestis tehakse mesinike poolt viga, et hoitakse kodu lähedal üle 10 mesilaspere. (Nõmmisto, 2009). 2.3. Ilmastikuolud Esimeseks ilmastikuoluks tuleb mainida õhutemperatuuri. Üle 30° C kuivatab nektari. 20 - 25° C juures eritavad soodsalt nektarit enamus taimed, varakevadised meetaimed (pajud, murelid ja teised), aga ka 6 - 10° C. (Nõmmisto, 2009). Teiseks on õhuniiskus. Sobivaim on 60 - 80%. Liigne niiskus, näiteks vihma ajal on nektaris liiga suur veesisaldus ja seda mesilased ei taha. (Nõmmisto, 2009). Samuti on väga tähtis ka mullaniiskus taimede jaoks, sest põua ajal ei ole nektarieritus kõige suurem. Kuna aktiivne korjeaeg on juulikuus, siis korraliku saagi saamiseks, on peale paraja soojakraadi vaja veel parajat niiskust
padjandina kasvavad püsikud, kuid nende seas leidub ka üheaastaseid rohttaimi. Õied kobaras, valged, kollakasvalged, roosad või lillad. Hanerohud eelistavad päikesepaistelist kasvukohta, varjulises paigas õitsevad nad vähem. Sobivad tavalised kergemad huumusrikkad aiamullad. Hanerohi on kaunis kiviktaimlas, kuivmüüridel, püsilillepeenras, vabakujuliste rühmadena, ääristaimena, pinnakattena väiksematel aladel, aiavaasides. Hanerohud on head meetaimed. 7. Helmikpööris Helmikpöörised on madalad kuni poolkõrged mitmeaastased, igihaljaste lehtedega rohttaimed. Õied rohekad, valged, roosad või punased, kellukjad, asetsevad rohkearvulistes õrnades õisikutes. Helmikpöörised kasvavad hästi nii päikesepaistel kui poolvarjus kergel huumusrikkal parasniiskel aiamullal, mis on neutraalne või kergelt aluseline. Kasutatakse Helmikpöörised on ilusad kiviktaimlas ja püsilillepeenras, rühmadena, pinnakattena ja äärisena
värvuselt valged, roosad või punased, kõikidel liikidel meerikkad. Vili on valge, punane kuni tumesinakas mahlakas nõrgalt mürgine (Ameerika dendroloogide arvates mürgitu) kaheseemneline luuvili. [9] Enamik liike annab tugevasti juurevõsu ja kipuvad metsistuma. Lumimarjad on vähenõudlikud mullaviljakuse suhtes ning kasvavad nii täisvalguses kui poolvarjus, taluvad mulla soolsust, linnatingimusi, kärpimist ja puude juurekonkurentsi. On head meetaimed. Paljundatakse seemnetega ja haljaspistikutega. Inetuks muutunud taimed vajavad kevadel tugevat tagasilõikust. [9] 2.2.3. Perekond lodjapuu (Viburnum) Perekonda kuuluvad suvehaljad, harva igihaljad vastakute kuni männasjalt paiknevate lehtedega kõrgemad põõsad kuni madalamad ühetüvelised puud. Lehed terved kuni hõlmised lihtlehed, paljudel liikidel talipungad ilma pungasoomusteta. Õied on koondunud sarikjatesse või
ka valgusnõudlik. Talub hästi saastunud õhku ja kärpimist (Hariduskeskus). Paljuneb suguliselt seemnetega. Idanemiseks peavad seemned ühe aasta mullas olema. Seemnete levitajateks on linnud. Kukerpuu annab samuti ka rikkalikult kännuvõsu (Pedaste et al 2005). Harilik kukerpuu kasvab looduslikult metsaservadel, võsastikes, loodudel ja eelkõige looniidul. Esineb teda ka sageli haljastuses (Pedaste et al 2005). Joonis 5. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris) (http://mesindus.ee/meetaimed/harilik-kukerpuu). 4.1.2. Tagasilõikamise nõuded Kukerpuu on vaja igal kevadel lõigata. Et teha ruumi noortele okstele, tuleb lõigata põõsast välja ka mõned vanemad oksad. Üheaastasi oksi lõigake tagasi poole võrra, sest noorte võrsete lehed on värvikamad ja kärpimine tihendab põõsast. 3-5 aastatase vahemiku järel on soovitatav eemaldada vanemad oksad, sest see lisab elujõudu. Heki puhul lõigatakse pärast istutamist tugevalt tagasi, et nad hargneksid mullapinna lähedalt
vähemärgatavad, kellukjad, kobarjates (tähkjates) õisikutes, valged, roosad, punased, kõikidel liikidel meerikkad. Vili valge, punane kuni tumesinakas mahlakas nõrgalt mürgine (ameerika dendroloogide arvates mürgitu) kaheseemneline luuvili. Enamus liike annab tugevasti juurevõsu ja kipuvad metsistuma. Nad on vähenõudlikud mullaviljakuse suhtes, kasvavad nii täisvalguses kui poolvarjus, taluvad mulla soolsust, linnatingimusi, kärpimist ja puude juurekonkurentsi. On head meetaimed. Paljundatakse seemnetega ja haljaspistikutega. Inetuks muutunud taimed vajavad kevadel tugevat tagasilõikust. Perekonnas kokku 18 (15) liiki; 17 (14) liiki Põhja- ja Kesk-Ameerikast ning 1 liik Hiinast (S. sinensis). 34. Perekond lodjapuu ja villane lodjapuu Perekond Lodjapuu (Viburnum L.) [vibúrnum] Perekonnanimi tuleneb arvatavalt ladina keelest, viere = punuma, kuivõrd Euroopas kasvavate
Euroopa soojemates piirkondades laialt levinud liik. Kasvab 3 5 m kõrguseks põõsaks või pisikeseks puuks. Astlad puuduvad või neid on vähe. Lehed väikesevõitu, 3-5 tömbitipulise hõlmaga, vesivõsude lehed on suuremad, peaaegu sulgjad. Õied valged, viljad pruunikaspunased. Iluaianduses kasvatatakse peamiselt tema kauneid täidisõielisi sorte. Ka üheemakase viirpuu sordid pole meil täielikult külmakindlad. Viirpuud on üsna head meetaimed. Õitest saab teha ravimteed (südameprobleemid ja närvinähud). Joonis 24. Üheemakane viirpuu (Crataegus Monogyna) Väga leplik mulla suhtes, kuid eelistab siiski lubjarikkaid muldasid. Pügatava heki puhul 3-4 taime/jm. Vabakujulise heki puhul 1,5-2 taime/jm. Hea hekitaim, kuna astlad 1cm pikad on 94 inimestel ja loomadel tülikas hekki läbida. Viirpuud taluvad tugevat tagasilõikust ja kärpimist.
maha musta leedri viljadest. Seemneid ei tohi söögiks tarvitada, need on mürgised. Symphoricarpos - perekonna esindajad on suvehaljad madalamad vastakute lihtlehtedega põõsad. Perekonnas kokku 18 (15) liiki; 17 (14) liiki Põhja- ja Kesk-Ameerikast ning 1 liik Hiinast (S. sinensis). Nad on vähenõudlikud mullaviljakuse suhtes, kasvavad nii täisvalguses kui poolvarjus, taluvad mulla soolsust, linnatingimusi, kärpimist ja puude juurekonkurentsi. On head meetaimed. Paljundatakse seemnetega ja haljaspistikutega. · Lehed terveservalised või tugevatel pikkvõrsetel hõlmised ning erineva kujuga sisselõigetega, ümarad kuni munajad. · Õied kahesugulised, lehtede kaenaldes, vähemärgatavad, kellukjad, kobarjates (tähkjates) õisikutes, valged, roosad, punased, kõikidel liikidel meerikkad. · Vili valge, punane kuni tumesinakas mahlakas nõrgalt mürgine kaheseemneline luuvili. 36
lõikheinaliste toiteväärtus enamasti madal ja loomasöödaks kõlbavad nad vaid noorelt, enne õitsemist. * Suurimaks üle 2000 liigiga perekonnaks on tarn. Eestis liike 77. Harilik tarn, hirsstarn teatav tähtsus loomasöödana. Õied tähkjateks osaõisikuteks koondunud, tolmlemine tuule abil. 41. EESTI PUITTAIMED * Kuuluvad hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, selts pajulaadsed, sgk pajulised, perek paju (21 liiki Eestis, rohkem seotud putuktolmlemisega, head meetaimed, kasut korvipunumisel, vanasti tehti lookasid, eelistavad niiskeid kasvukohti, hõberemmelgas ehk hõbepaju hõbedased lehed, raudremmelgas ehk raudpaju läikivad lehed, halapaju hõbevalged urvad vahastel tumepunastel võrsetel, tihti tuuakse tuppa) ja perek pappel (haab lühike eluiga aga kasut pargipuuna, hõbepappel ehk hõbehaab dekoratiivne puu, valgeviltjad lehed) * Kuuluvad hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi nõgeselaadsed. Sugukond
Perekond läätspuu: Perekonda kuuluvad suvehaljad ühekojalised põõsad, harva puud. Lehed paarissulgjad, terveservalised liitlehed ja astlataolised abilehed. Lehekesi 2-10 paari. Õied kollased, harvem valged kuni roosad, üksikult või väikeste kogumikena. Viljad kitsad, veidi lapikud kaunad, siledakestalised seemned varisevad sügisel. Puit kollakasvalge. Liike 70 (suur, väike). Levinud Euroopast Aasiani. Puidust tehakse väiksemaid treitud detaile, tööristade käepidemed. Head meetaimed, seemnetest õli. Kasutatakse haljastuses. Suur läätspuu: Caragana arborescens Pärit Siberist ja Aasiast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 6m. Päiksepaisteline kasvukoht. Külma- ja põuakindel, talub linnatingimusi ja kärpimist. Lehed paarissulgjad, kuni 13cm pikad liitlehed. Lehekesi 8-12, ovaalsed või elliptilised, alt nõrgalt karvased, ogaja tipuga. Õied 2cm, üksikult või 5 kaupa kimpudes, helekollased, õitseb juunis. Viljad pruunid, kuni 6cm veidi karvased kaunad
kobarjates (tähkjates) õisikutes, valged, roosad, punased, kõikidel liikidel meerikkad. Vili valge, punane kuni tumesinakas mahlakas nõrgalt mürgine (ameerika dendroloogide arvates mürgitu) kaheseemneline luuvili. Enamus liike annab tugevasti juurevõsu ja kipuvad metsistuma. Nad on vähenõudlikud mullaviljakuse suhtes, kasvavad nii täisvalguses kui poolvarjus, taluvad mulla soolsust, linnatingimusi, kärpimist ja puude juurekonkurentsi. On head meetaimed. Paljundatakse seemnetega ja haljaspistikutega. Inetuks muutunud taimed vajavad kevadel tugevat tagasilõikust. Perekonnas kokku 18 (15) liiki; 17 (14) liiki Põhja- ja Kesk-Ameerikast ning 1 liik Hiinast (S. sinensis). 34. Perekond lodjapuu ja villane lodjapuu Perekond Lodjapuu (Viburnum L.) Perekonnanimi tuleneb arvatavalt ladina keelest, viere = punuma, kuivõrd Euroopas kasvavate lodjapuu liikide võrsed on painduvad ja kasutati varem
(avitaminoos, uroloogilised hädad, podagra, üldise immuunsüsteemi nõrgenemise korral). 13 7. Pärn (Tilia) Rahvakeeles PÄRN, NIIN (murretes ka niids, niits, niider), LÕHMUS, PÄHN Pärnapuu hulk erinevaid nime tust annavad tunnistust sellest, et ta on Eestis levinud ja teada puuliik.Ta on meie rahvausundis hästi tuntud kui püha puu, sest pärn tänu oma aeglasele kasvule elab kaua, on põline. Pärnad on head meetaimed. Pärnaõiemett peetakse eriti heaks meeks. Keskmiselt pärnalt saab aastas 1630 kg mett, aga 1 ha pärnametsalt üle tonni. Igast pärnaõiest saab 25 ml mett. Meesaak oleneb liigist: mõnelt liigilt ei saa peaaegu üldse mett. Eriti rohkelt eritab pärn õienektarit hommikuti ja õhtu eel ning just siis külastavad mesilased pärnaõisi kõige rohkem. Eestis ei ole pärnal majanduslikku tähtsust, sest looduslikult kasvab teda meil väga vähe. Mütoloogia ja sümboolika
säilitusjuuri kasutatakse toiduks ja söödaks. Sarepta kapsarohi on üheaastane taim, mida kasvatatakse õlikultuurina ja sinepipulbri saamiseks. Mõnesid looduslikult kasvavaid ristõielisi kasutatakse majanduslikuks otstarbeks, näiteks aed- mädarõigast. Ammustest aegadest kasvatatakse dekoratiivtaimena öölille e. öökannikest, harilikku kuldlakki, levkoid jt. Paljud ristõielised on suurepärased meetaimed, näiteks sinepi liigid. Suur hulk liike on tülikad umbrohud. Tänapäeval tuntakse kümneid erinevaid redisesorte, mis erinevad üksteisest värvi, kuju, maitse, suuruse ja kasvukiiruse poolest. Iseloomuliku pisut kibeda maitse annavad taimele eeterlikud sinepiõlid. Kuulsad sordid on varajane ja keraja juurega `Cherry Belle`, silinderja valgetipulise juurega `French Breakfast`. Taime koostises Orgaanilised happed, aldehüüdid, alkoholid, estrid, …, sinepiõlid
Harilikku kuslapuud võib leida kõikjalt Eestist salumetsadest, metsaja niiduservadelt. Sinine kuslapuu kasvab Lääne- ja Kesk-Eestis ning puudub meie saartelt. Ilupõõsastest on meil tuntuim lõhnav kuslapuu Lonícera caprifólium. Mis on kaunite suurte (kuni 4.5 cm pikad), õhtuti hästi ning tugevasti lõhnavate õitega ja sügisel oranzhpunakate marjadega vääntaim. Lõhnavat kuslapuud kasutatakse sageli müüride, sõrestike ja lehtlate katteks. Kuslapuud on head meetaimed. Lisaks allpool nimetatud puudele on tuntud veel; Alpi kuslapuu L. alpigena, Peitõieline kuslapuu L. involucrata, Ledebouri kuslapuu L. ledebourii, Maacki kuslapuu L.maackii ja Tatari kuslapuu L. tatarica. Kuslapuu on 2016. Aasta puu. Sinine e. söödav kuslapuu Lonicera caerulea var edulis Põnev vähenõudlik eriti vara valmivate marjadega põõsas. Kuslapuu on väga hea talvekindluse ning stabiilse saagiga. Kuslapuumarjad on suurepärase maitsega ning
varrega, kasvatatakse õlikultuurina, säilitusjuuri kasutatakse toiduks ja söödaks. Sarepta kapsarohi on üheaastane taim, mida kasvatatakse õlikultuurina ja sinepipulbri saamiseks. Mõnesid looduslikult kasvavaid ristõielisi kasutatakse majanduslikuks otstarbeks, näiteks aed-mädarõigast. Ammustest aegadest kasvatatakse dekoratiivtaimena öölille e. öökannikest, harilikku kuldlakki, levkoid jt. Paljud ristõielised on suurepärased meetaimed, näiteks sinepi liigid. Suur hulk liike on tülikad umbrohud. Tänapäeval tuntakse kümneid erinevaid redisesorte, mis erinevad üksteisest värvi, kuju, maitse, suuruse ja kasvukiiruse poolest. Iseloomuliku pisut kibeda maitse annavad taimele eeterlikud sinepiõlid. Kuulsad sordid on varajane ja keraja juurega `Cherry Belle`, silinderja valgetipulise juurega `French Breakfast`. Taime koostises Orgaanilised happed, aldehüüdid, alkoholid, estrid, ..., sinepiõlid (isotiotsüanaadid,
varrega, kasvatatakse õlikultuurina, säilitusjuuri kasutatakse toiduks ja söödaks. Sarepta kapsarohi on üheaastane taim, mida kasvatatakse õlikultuurina ja sinepipulbri saamiseks. Mõnesid looduslikult kasvavaid ristõielisi kasutatakse majanduslikuks otstarbeks, näiteks aed-mädarõigast. Ammustest aegadest kasvatatakse dekoratiivtaimena öölille e. öökannikest, harilikku kuldlakki, levkoid jt. Paljud ristõielised on suurepärased meetaimed, näiteks sinepi liigid. Suur hulk liike on tülikad umbrohud. Tänapäeval tuntakse kümneid erinevaid redisesorte, mis erinevad üksteisest värvi, kuju, maitse, suuruse ja kasvukiiruse poolest. Iseloomuliku pisut kibeda maitse annavad taimele eeterlikud sinepiõlid. Kuulsad sordid on varajane ja keraja juurega `Cherry Belle`, silinderja valgetipulise juurega `French Breakfast`. Taime koostises Orgaanilised happed, aldehüüdid, alkoholid, estrid, ..., sinepiõlid (isotiotsüanaadid,
annaabi.ee 
