MESINDUST MÕJUTAVAD TEGURID
pulbriks muuta, mistõttu on eriti ohtlik, kui lestad esinevad kärgede panipaikades. Lestad
tavaliselt tugevatesse mesilasperedesse ei tungi. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989).
Sipelgatest tülikamad on meil mullamurelased, kes võivad mesindusele tunduvat kahju teha.
Nad ehitavad oma kaevandpesi mullas või pesitsevad kändude koore ja kivide all. Kui nad
tarude toppematerjalis hakkavad pesitsema, siis on neid sealt üsna raske välja ajada. (Kulbin,
Raudsepp, Vahenõmm, 1989).
Mesilashunt (Lisa 3) on välimuselt herilasega väga sarnane putukas, kuid pea on tal
tunduvalt suurema ningvarustatud tugevate suistega. Emane mesilashunt uuristab 25 - 40
päevase elujooksul lagedale, rohukamarata maapinda 4 - 8 pesa, kuhu ta paneb kõikidesse
pesadesse 3 - 8 surmatud mesilast ning muna muneb ta ainult ühe mesilase rindmikule. Kuna
mesilased on ainsad kes sobivad mesilashundi vagla söödaks, siis on mesilashundi elu ilm
mesilasteta võimatu
annaabi.ee 
