arengule ja seega mesilasperede tugevaks kujunemisele. Mesila peab asuma eemal liiklusrohkest teest, loomalautadest, töökodadest ja suurematest veekogudest, sest üle vee tarru tagasi lennates hävib palju mesilasi, eriti tuuliste ilmadega. Mesilasperesid ei või paigutada viljapuuaeda ega selle lähedusse, välja arvatud perede paigutamine ajutiselt tolmeldamise eesmärgil, vastasel juhul on siis raskendatud viljapuude pritsimine haiguste ja kahjurite vastu(Kulbin jt., 1989). Mesilaste korjemaa on piirkond, kust mesilased hangivad endale eluks vajaliku toidu, vee ja muud materjalid. Korjeala pikendamise ja mesilasperede produktiivsuse tõstmise seisukohalt on tähtis, et mesila ümbruse looduslik meetaimestik koosneks võimalikult üksteisele järgneva õitsemisajaga meetaimedest. Seepärast sobib mesila paigutada lehtpuumetsade, põdrakanepi ja vaarikatega kaetud raiesmike, heina- ja karjamaade, nõmmliivatee- ja kanarbikumassiivide
(Talts, 1977). Haigustekitajate iseloomu poolest jagatakse haigused nakkavateks (infektsioon- ja parasitaarhaigused) ja mittenakkavateks. Sõltuvalt erialastest teadmiste suurusest vähenevad või suurenevad mesilaste bakteriaalsed ja parasitaarsed haigused. Infektsioonhaigusi põhjustavad viirused, seened ja bakterid. Parasitaarhaigusi põhjustavad aga parasiitide tungimine mesilase organismi ning nende seal arenemine. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). 3.2. Nakkavad haigused ja mittenakkavad haigused Infektsioonhaigused (Lisa 2): · ameerika haudmemädanik; · euroopa haudmemädanik; · kotthaue; · askosferoos; · melanoos; · aspergilloos ehk kivihaue; · viiruslik halvatustõbi ehk paralüüs; · suirahallitus. Parasitaarhaigused (Lisa 2): · akarapidoos ehk lesttaud; · amöboos; · brauloos; · nosematoos;
on kasutusel Facebook’i sotsiaalvõrgustiku fännileht. Seal märgivad nad oma tutvustuses, et alustasid tegevust 2014.aasta septembris. Peamiste muusikažanritena viljelevad nad funki, souli, beati ning groove’i. Koosseisu kuulub kokku kaksteist inimest: 1. Elina Hokkanen - vokaal 2. Jana Kütt - vokaal 3. Kristel Denisov - vokaal 4. Karl Madis Pennar - kitarr 5. Aare Varusk - klahvid 6. Karl Tammaru - bass 7. Kristjan Mängel - trummid 8. Jan Kulbin - perkussioon 9. Lauri Kadalipp - saksofon 10. Tobias Tammearu - saksofon 11. Kevin Müürsepp - tromboon 12. Aigor Post – trompet Foto pärineb koosseisu Facebook'i lehelt Valisin sellise koosseisuga kontserdi just seetõttu, et see tundus minu jaoks huvitav. Paljusid nendest nimedest olen ka varem kuulnud. Näiteks Karl Madis Pennar osales eelmise hooaja Eesti otsib superstaari projektis ning Lauri Kadalipp on jõudnud kahel
Kokkulepitud eesmärgid saavutatakse läbi pühendunud meeskonna professionaalse suhtumise. Kõik see kokku aitab pakkuda kokkulepitud kvaliteediga teenuseid, neid mõõta, analüüsida ja parandada. http://www.ee.issworld.com/ettevottest/pages/iss-eestis.aspx (1.04.2011) Juhatus Haldus Priit Paiste - juhatuse esimees Madis Kase - finantsdirektor, juhatuse liige ISS Eesti Meelis Krämann - Põhjaregiooni juht, juhatuse liige Peeter Järve - Lõunaregiooni juht , juhatuse liige Jüri Kulbin - elamuhalduse üksuse juhataja, juhatuse liige Valentin Korkus - Idaregiooni juht Kaupo Kalev - müügi- ja turundusdirektor Aime Tulp - pearaamatupidaja Jaanika Tõnnisson - kvaliteedijuht Helena Rannik - teenindusdirektor Helo Tamme personalijuht http://www.ee.issworld.com/ettevottest/pages/juhtkond.aspx (1.04.2011) Näited ISS teenustest Puhastusteenus Lisaks igapäevasele hoolduskoristusele, mida tavaliselt tehakse väljaspool kliendi tööaega, on
aine pungadelt, millest mesilased valmistavad taruvaiku. Elatuskorje on korjevaene periood, mil mesilased kasutavad kogutud nektari kogu ulatuses ära haudme ja täiskasvanud mesilaste toitmiseks. 8 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Mesindus http://et.wikipedia.org/wiki/Meetaimed http://www.mesindus.ee/node/34 Raamat : ''Mesinduse õpik'', Virve Kulbin, Varje Vahenõmm ja Nikolai Raudsepp, Valgus 1989 9
Õietolm satub organismi harilikult õhuga. Praegusel ajal suudavad arstid küllalt täpselt määratleda, millised ained inimesel allergiat põhjustavad. Võib olla, et kevadised õietolmud on süütud ja suvised ohtlikud, või vastupidi. Õnneks ei pea allergikud õietolmust täielikult loobuma. Mesilased tulevad appi. Mesilaste "laste" toit suir on valmistatud küll õietolmust, kuid allergiat ei põhjusta. 5 Kasutatud kirjandus Kulbin, V. Vahenõmm, V. Raudsepp, N. 1989. Mesinduse õpik Talts, H. 1977. Tegelik mesindus Rohtla, Antu 2007. Mesilaspere aastaring algab augustis Riis, Jaak 2007. Mesinduse oskussõnastik Rohtla, Antu 2007. Kevad mesilas Vabar, Mart. Mesiniku maguse elu ehk harrastusmesila rajamine ja rentaable majandamine Alles, P. 1968. Mesinduse käsiraamat 6
[1] Kokkuvõte Mesila rajamine ei olegi nii lihtne kui algul tundub. Tuleb arvestada paljude faktoritega ning esimestel aastatel ei pruugigi kõik hästi minna, kuna pole vastavaid kogemusi. Samuti tuleb arvestada, et kui hakkad mesindusega tegelema selles suhtes, et tahad toodet turustada, siis tuleb ennast registreerida mesinikuks. 5 Viited [1] Kulbin, V ; Raudsepp, N ; Vahenõmm, V. Mesinduse õpik, Tallinn 1989 [2] Nõmmisto, I ; Pihlik, P. Tarud ja mesindusinventar, Tartu 2003 6
aastal. Neist mitmeid kasutati üle poole sajandi. Teravilja saadi hektarilt 13-18 ts (aidakaalus), kartuleid 100-130 ning põldheina 30-35 ts.Mart Pooli püüd Piistaoja talu järjepide-valt arendada ilmneb tema kirjadest poeg Theo-dorile selle õpinguaastail Riias ja praktika ajal Soomes. Tähtsat osa selles püüdes etendas kahtlemata 1910. aastal asutatud Tori Eesti Põllumeeste Selts, mille asutajaliige Mart Pool oli. Mart Pool1 tegevusest on kirjutanud Jüri Kulbin (1981): "Piistaojal hakati talumajandust korraldama C.R. Jakobsoni õpetuse järgi... Talus piirati linakasvatust ja hakati edendama piimakarja pidamist... See, mis Jakobsonil eeskujuliku talumajapidamise väljakujundamisel Kurgjal pooleli jäi, arendati edasi Piistaojal." PIISTAOJA TEADUS- TOOTMISMAJANDINA 1925. aastast oli Piistaoja tegelikuks pidajaks Theodor Pool, kes kümnekonna aastaga kujundas talu silmapaistvaks
Kasutatud kirjandus 1. Eskla, L., Tiits A. (1962). Mesilasemade kasvatamine. 2. Holm, E. (2009). Dronningavl, arvelighedslære og forædling af bier, 2.udgave (Mesilasemade kasvatus, aretusõpetus ja geneetika). Denmark: Eigil Holms Forlag. 3. Holm, E. (2009). Lærebog i biavl, 4. Udgave (Mesinduse õpik, 4. väljaanne). Denmark: Eigil Holms Forlag. 4. Koppel, E. (1949). Mesilastõud. 5. Kulbin, V., Vahenõmm, V., Raudsepp, N. (1989). Mesinduse õpik. Tallinn: Kirjastus „Valgus“ 6. Nõmmisto, I. (1997). Mesilaste geneetika ja aretus. 7. Ruottinen, L., Ollikka, T., Vartiainen, H., Seppälä, A. (2008). Praktiline mesindus, 1 osa. Tallinn: Eesti Mesinike Liit. Meie mesinike õpetaja Niels Bak Pedersen Muhumaal.
853 2118 Kruuser Karel Valga 03:49:01 M21 1969 2861 Kruusimägi Andres Tartu 04:51:22 M21 2198 1979 Kruusing Lauri Harju 05:13:09 M21 2295 2937 Kruusla Rainer Tartu 05:29:34 M21 1431 1150 Kruustükk Simmo Tartu 04:16:46 M21 148 264 Kuhi Rainer Hiiumaa 03:07:01 M21 1678 946 Kukk Teet Tallinn 04:29:51 M21 2274 2841 Kulbin Karel Harju 05:25:11 M21 1898 2047 Kuldmäe Ain Tallinn 04:45:52 M21 1642 2860 Kull Madis Lääne-Viru 04:28:25 M21 558 439 Kulu Kristjan Tallinn 03:34:09 M21 1885 2379 Kulver Rünno Tallinn 04:43:47 M21 560 806 Kupe Marius Leedu 03:34:12 M21 778 789 Kuresoo Rain Järvamaa 03:45:01 M21 737 857 Kurrik Tõnis Tallinn 03:42:51 M21
316 FM 303 N28 S2 155 TMM kogu317 Foto 34. Tartu džässiaktivistid (kevad 1939). Vasakult: Henry Ambel, Leo Tauts, Viktor Tallmeister, Ovid Avarmaa Foto koguteosest “Koolilinn Valga” Foto 35. Bummy-Band 19.12.1927. Vasakult: H. Rakso, K. Kais, L. Kulbin, O. Tennov, P. Saar, A. Orav, J. Urb, A. Kampus, – , A. Ustav 317 F M 303 N 26 S 18. 156 L. Käärma kogust Foto 36. Le-Ar-Di 16.02.1931. Vasakult: Ants Niidu, Tiit Kuusik, Leo Käärma, Arnold Reinhaus, Hans Rohtung Viljandi Muuseumi fotokogust318
annaabi.ee 
