novembril 1917 Tallinnas. Seda juhtis Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee. Komitee koostas üksikasjaliku tegevuskava ning kinnitas oma esimesel koosolekul juhised raudtee-, posti- ja telegraafikomissaridele. Otsustati määrata revolutsioonikomitee komissarid Tallinna raudteejaamadesse ja saata tegutsemisjuhised kõigile Eestimaa nõukogudele. Kell 21 hõivasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee korraldusel bolsevike salgad Tallinnas raudteejaamad ja sideasutused, kaasa arvatud merekindluse staabi telegraafi. Sideaparaatide juurde pandi valvesse soldatid ja madrused. Merekindluse juhtkond ei jõudnud osutada mingit vastupanu. Võimu haaras Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille esimees oli bolsevik Jaan Anvelt. Järgmistel päevadel saadi võim ka mujal Eestis (Tartus 7. novembril, Narvas 8. novembril). Nõukogude võim püsis Eestis kuni 1918. aasta 24. veebruarini, mil Saksamaa okupeeris Eesti. Samal päeval kuulutati välja ka Eesti Vabariik. 28
veelendlane (Myotis daubentonii), habelendlane (Myotis mystacinus), tõmmulendlane (Myotis brandtii), nattereri lendlane (Myotis nattereri), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii). Eesti kliima tingib talvituspaikade olulisuse. Eesti suurimad nahkhiirte talvituspaigad on Piusa liivakivi koopad Lõuna- Eestis, Ülgase fosforiidikaevanduse käigud ning Imperaator Peeter Suure merekindluse maarinde positsioonide käigud Tallinna ümbruses. Laagri püsielupaik asub maarinde positsiooni nr 6 maa-alustes tunnelites, mille kogupikkus on ligi 3 km. Käesoleva bakalaureuse töö eesmärgiks on anda ülevaade Laagri püsielupaigas süsteemis nr 1 talvituvate nahkhiirte arvukusest ja liigilisest koosseisust ning võrrelda 2007/2008 ning 2008/2009 talvitushooaega. Eesmärgi täitmiseks püstitati järgnevad ülesanded: otsida kirjandusest informatsiooni
moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kaubaasulat. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile,Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Euroopas rajasid nad mitmel pool oma asulaid ning sulasid kohaliku rahva hulka. Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel. Mõnede ajaloolaste arvates tegelesid viikingiretkedega (eriti 11. 12 sajandil) ka Eestlased eeskätt saarlased
poeg Oskar 1907 I semester õpingud A.Laikmaa ateljee-koolis 1910 lõpetas Tallinna linnakooli 1910 1914 töötas joonestajana arhitekt E.Boustedti ehituskontoris 1912 1913 õppis Eesti Kunstiseltsi Joonistuskursustel 1913 II sem. 1916II sem. taas A.Laikmaa ateljee-koolis 1914 1917 november töötas joonestajana Peeter Suure Merekindluse ehitusel 1912 II preemia Tallinna Eesti Põlumajanduse Seltsi (TEPS) näitusel 1913 I auhind TEPS näituselt maalide ja kavandite eest 1915 I auhind TEPS näituselt rahvuslike kirjade stiliseerimise eest 1915 mai oluline esinemine A.Laikmaa õpilaste tööde näitusel (14 pastelli)
oktoobril) 1917 Tallinnas. Seda juhtis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mis koostas üksikasjaliku tegevuskava ning kinnitas oma esimesel koosolekul juhised raudtee-, posti- ja telegraafikomissaridele. Otsustati määrata revolutsioonikomitee komissarid Tallinna raudteejaamadesse ja saata tegutsemisjuhised kõigile Eestimaa nõukogudele. Kell 21 hõivasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee korraldusel bolsevike salgad Tallinnas raudteejaamad ja sideasutused, kaasa arvatud merekindluse staabi telegraafi. Sideaparaatide juurde pandi valvesse soldatid ja madrused. Merekindluse juhtkond ei jõudnud osutada mingit vastupanu. Võimu haaras Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille esimees oli bolsevik Jaan Anvelt. Järgmistel päevadel saadi võim ka mujal Eestis Tartus 7. novembril, Narvas 8. novembril. Ükski välisriik bolsevike võimu esialgu ei tunnistanud. Oma võimu maksmapanekuks rakendasid bolsevikud äärmuslikke meetodeid. Vastuhakkajad kuulutati rahvavaenlasteks,
Nõmme tee selts Mida endast kujutab? Mittetulundusühing NÕMME TEE SELTS (edaspidi Selts) on isikute vabatahtlikkuse alusel ja avalikes huvides tegutsev organisatsioon, mis ei taotle oma tegevusega majanduslikku tulu. Selts asub Tallinnas, Nõmmel. Seltsi eesmärgiks on Nõmme elanike huvide kaitsmine Nõmme arengu määramisel, üldplaani ja detailplaneeringute koostamisel, Nõmme looduse ja aedlinna miljöö kaitsmine, Nõmme elukeskkonna turvalisemaks muutmine. Seltsi finantseerimisallikad on liikmete sisseastumismaks, vabatahtlikud annetused, sponsorlus ja muud allikad. Millal loodi? 19 aprill 1999. Miks loodi? Intensiivistunud ehitustegevuse tõttu sattusid 90-ndate aastate lõpul Nõmme loodusväärtused suurde hävimisohtu. Nõmme looduse organiseeritud kaitsmiseks moodustasid Nõmme elanikud 1998. aasta sügisesel, Glehni lossi rahvakoosolekul, Nõmme algatusrühma. Selle põhjal asutati järgmise aasta 17. mär...
1714. aastal väikemõisa Lasnamäe nõlvakul ja laskis sinna püstitada tüüpilises hollandi stiilis pooleteistkordse maja koos sauna ja muude kõrvalhoonetega. Aastal 1712 andis Venemaa senat Peetrile ametlikult keisritiitli. Seda tunnistasid ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Peeter I suri 1725. aastal ootamatult ilma troonipärijat määramata ning testamenti jätmata. Maeti prantsuse kombe kohaselt, kus leinati 40 päeva enne matmist. Peeter Suur lasi rajada ka enda-nimelise merekindluse, mis rajati Tallinna ja Porkkala vahelistele saartele. See rajati ajavahemikul 1912-1918. Peeter I oli haridust toetav valitseja ja kinnitas, et kõik kirikud ja koolid säilitavad oma vara ja sissetulekud, lisaks tegi ta koolidele soodustusi. 1710.a., kui katk lakkas, alustas Tallinnas taas tööd gümnaasium. Peeter I auks on rajatud ka tema-nimeline saar, see on vulkaanilise päritoluga saarte rühm, mis asub Antarktika lääneosas. Kasutatud allikad : http://et.wikipedia
Keisiririigi väed olid vallutanud Lätimaa ja Riia ning moodustati Läti Kütipolgud. 1917. aastal oli aga Eesti oli muutunud otseseks rinde tagalaks ja rindelt pagenevate vene sõdurite, röövsalkade, tegevusväljaks, kes eestlaste kui välismaalaste peale vaatasid. Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee otsustatas küsida luba eestlastest üksuse loomiseks ja selle ainult Eestimaa piirides kasutamiseks. Algatus leidis poolehoidu Tallinna Peeter Suure merekindluse komandant admiral Leskov'ilt, kes oli nõus eestlastega komplekteerima kaht kindluse jalaväe rügementi ning esines sellekohase ettepanekuga Venemaa Ajutise Valitsuse sõjaminister Aleksandr Gutskovile. Sellele järgnes korraldus sõjaväe ringkondadele eestlaste kiires korras Tallinna kindluse staabi korraldusse saatmise kohta. 6 Kindluse komandandi loal loodi 12. aprillil 1917 Tallinnas esimene Eesti
ohuks · Rahvasteliidu jõuetus relvakonflikte lahendada · 1938 kuulutasid Balti riigid ennast neutraalseks Eestile jäi üks võimalus: üritada mängida kahe sõjaka ja ohtliku suurriigi, Venemaa ja Saksamaa omavahelistel vastuoludel. Kuni 1939. aastani see õnnestus, kuid pärast II Maailmasõja puhkemist muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks. Eesti talu Rehepeks eesti talus Kaitseliitlased õppustel Kergetankid FT-17 Eesti lennuväe hävitaja Merekindluse suurtükid Eesti allveelaevad "Kalev" ja "Lembit" VASTA KÜSIMUSTELE 1. 1934. aasta pööre Eestis: kui palju demokraatia kaitse ja kui palju autoritaarse reziimi kehtestamine? 2. Nimetage vaikiva oleku iseloomulikud jooned. 3. Iseloomusta 1930ndate aastate II poole majanduselu. Tänan kuulamast! Kirjandus: · L.Vahtre.Eesti ajalugu gümnaasiumile.Ilo,2007,lk.223-228 · A.Pajur.,T.Tannberg.Eesti ajalugu II. 20.sajandist tänapäevani.Avita,2006,lk.52-57
ja sõda välja kuulutamata oma naabrit- Soomet. Peale esimest maailmasõda oli Venemaa, millest sai Nõukogude Liit, kaotanud suurriigi staatuse ja püüdis seda intensiivselt taastada. Rääkimata Saksamaa geograafilisest positsioonist ja muudest faktoritest üritas aga Nõukogude Liit ennast nähtavasti iga hinna eest tugevdada, sest mõlemad türannid nägid tulemas suurt sõda. Tol ajal kontrollis Venemaa Soome lahe mõlemat kallast ning sai Peeter Suure merekindluse idee järgi rannasuurtükkide ja meremiinide abil Peterburi kaitsta. Selleks ajaks kui oli vaja panna punkt teoreetiliselt ideaalsele kaitsestrateegiale, tuli vallutada kõigest veel mõned geograafilised asukohad. Selleks ajaks oli tänapäeval tuntud Eesti juba Nõukogude liidu võimu all. Nii siis põhjus oli väga ilmselge kuid nii mõnigi meist ütleks, et see on ebainimlikult suurejooneline, sest tuli seada paika oma mõjujõud täiesti
kursustel omandatakse vajalikud sõjalised teadmised. Erialased teadmised saadakse olenevalt ametikohast kas tsiviilkoolitusasutusest või erialakursustelt. Ohvitserid-Mereväebaasi riviohvitserid on enamuses saanud mereväeohvitserikoolituse Saksamaa, Taani, Rootsi ja Soome meresõjakoolides ning teeninud enne Miinilaevade Divisjoni laevadel. Mereväebaasi erialaohvitserid on erialase hariduse omandanud reeglina tsiviilkoolitusasutustes. Ajalugu: 29.juunil 1912 toimus Peeter Suure Merekindluse Sõjasadama nurgakivi asetamise pidulik tseremoonia, kus osales tsaar Nikolai II kaaskonnaga. Siis alustati praeguse Miinisadama ehitust. 1918. aasta novembris võttis Miinisadama üle Kaitseliit, sadama esimeseks komandandiks määras Johan Pitka 2. järgu kapteni Rudolf Schilleri, kellest hiljem sai esimene mereväe ülem. Detsembrist läks sadam koos ehitistega üle Merejõududele. 13.mail 1925 moodustati allüksus Miinisadama Sõjalaevastiku baas ja pärast sadama süvendamist
väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast. Suurem osa Skandinaavia elanikkonnast tegeles rahumeelse maaharimisega. Meresõitmisega hakkasid endale elatist teenima vaid need inimesed, kes elasid ranniku vahetus läheduses, kus olid maade puudus, ja kus maad olid väheviljakad. Viikingid olid osavad laevaehitajad: nende pikklaevade drakkarite plangutus ja suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingid Islandile, Gröönimaale ja isegi Põhja-Ameerika rannikule. Euroopas rajasid nad mitmele poole oma asulaid ning sulandusid kohaliku elanikkonnaga. Ida suunas mööda jõgesid seilanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nii kutsutakse viikingeid vanavene kroonikates. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist osa Kiievi-Vene riigi tekkimisel. Viikingite osatähtsus vähenes 11. 12. sajandil. Põhjused: 1. ristiusu levik 2
väed olid vallutanud Lätimaa ja Riia ning moodustati Läti Kütipolgud. 1917. aastal oli aga Eesti oli muutunud otseseks rinde tagalaks ja rindelt pagenevate vene sõdurite, röövsalkade, tegevusväljaks, kes eestlaste kui välismaalaste peale vaatasid. Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee otsustatas küsida luba eestlastest üksuse loomiseks ja selle ainult Eestimaa piirides kasutamiseks. Algatus leidis poolehoidu Tallinna Peeter Suure merekindluse komandant admiral Leskov'ilt, kes oli nõus eestlastega komplekteerima kaht kindluse jalaväe rügementi ning esines sellekohase ettepanekuga Venemaa Ajutise Valitsuse sõjaminister Aleksandr Gutskovile. Sellele järgnes korraldus sõjaväe ringkondadele eestlaste kiires korras Tallinna kindluse staabi korraldusse saatmise kohta. Kindluse komandandi loal loodi 12. aprillil 1917 Tallinnas esimene Eesti rahvuslik sõjaväeosa Merekindluse 2. kindluspolgu formeerimisega, mida alates 1
aastal avati raudteeharu Mõisakülast Viljandini ning sealt edasi Paide ja Tallinna sadamani. Alaline liiklus eespool mainitud linnade vahel avati 1901. aastal. 1931. aastal valmis laiarööpmeline raudtee Tartu - Petseri ning Eesti sadamad sai otseühenduse Venemaa keskpiirkondade ja Ukrainaga. Iseseisev Eesti Vabariigi Raudtee (EVR) moodustati 15. novembri 1918. aasta Eesti Vabariigi teedeministri käskkirjaga Looderaudtee, Esimese Juurdeveoteede Seltsi, merekindluse ja sõjaväe väliraudteelõikude baasil. 1940. aastal, kui EVR lülitati NSVL raudteevõrku, oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus 1447 km, sellest 772 laiarööpmelist ja 675 kitsarööpmelist raudteed. 1960.-1970. aastal toimus üle minek laiarööpmelistele raudteedele. Riigiettevõte Eesti Raudtee moodustati 1. jaanuaril 1992, tema ülesandeks sai Eesti raudteede administreerimine. 2. Vene impeeriumi aegsed raudtee liinid
Võitlus käis hegemoonia pärast maailmas. Venemaa soovis laiendada oma valdusi Balkanile ja mujal Kagu-Euroopas ning suurendada oma mõju maailma poliitikas. Baltikumil oli alanud sõjas Venemaale strateegiline tähtsus. Iseäranis oluline roll oli Baltimaadel Venemaa pealinna Petrogradi kaitsmisel. Maailmasõja eel oli Eestisse rajatud mitu olulist militaarobjekti. Sõja vältel käisid ulatuslikud tööd Peeter Suure merekindluse rajamiseks. Tallinnast sai Venemaa Läänemere sõjalaevastiku tegevusbaas, kuhu rajati sadam ja sõjalaevatehased. Tallinna paigutati 30 000 maaväelast ja 20 000 madrust. Suvel 1914 algasid Eestimaa ja Liivimaa kubermangus mobilisatsioonid. Hinnanguliselt võeti maailmasõja kestel Vene armeesse üle 100 000 eestlase, kellest umbkaudu kümnendik sõjas hukkus. Eesti ala jäi sõjategevusest kuni 1917. a sügiseni puutumata. Küll saabus juba 1915
muutusid kardinaalselt. Kolõvaniks! Taani aeg Tallinnas kestis Näiteks Rataskaevu, Apteegi või ajavahemikus 1219 – 1227 ja 1238 – Olevimägi. XVI sajandi lõpus Hansa Liidu aeg sai Tallinnast sai 1346! otsa. merekindluse üks Sel perioodil lõplikult kujunes välja Aastal 1602 tekkis suur näljahäda ja oluline osa ning 15. mail 1248. aastal sai Tallinn Tallinna tänavavõrk. Mõned tänavate 1603. aastal tekkis katk, mis tappis palju toimusid mastaapsed
olnud eestirootslaste asuala, mis on jätnud ainulaadse jälje saare kultuuripärandisse. Saarel ringi sõites saab nautida rahu ja vaikust, vaadata ilusat loodust, metsloomi ja hõredat asustust. Vormsil saab osta Hullost ja Sviby talumuuseumist suveniire. Kuid kohalikud ise ka käivad seal suvisel perioodil enda meisterdatud kaupu müümas. Saare läänerannikul paikneb saare vanim Saxby tuletorn. Tuletorni lähedal metsas on osaliselt säilinud 20. sajandi algul rajatud Peeter Suure merekindluse kaitserajatised. Hullos on üks suur kivi, mida tänapäeval nimetatakse Paruni kiviks. Seda sellepärast, et kivi oli tema naise lemmik koht, kus mõtlemas käia. Kivi peale on sisse graveeritud ka pühendus parunilt tema naisele. Selle lähedal on ka vanad sõjaväebarakkid, mis on jäänud laokile ja hakkavad lagunema, kuid siiski on neid huvitav vaadata. 14 EE 10 Eesti Entsüklopeediakirjastus '98 lk495 15
· Viikingiaegne Eesti · Viikingiaegne rõivastus · Viikingirelvad VIIKINGID Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi,taani,norra) päritoluga meresõitjad.Nimetus "viiking" tuleb vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte. Arvatakse, et ka viiking tuleb sõnast wic, mis tähendab kaubandust. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile, Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud. Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel. Prantsuse rannikutel nimetati
Ajalugu-Viikingid Küsimused: 1.Viikingite ühiskond 2.Viikingite tegevusalad, ränded, vallutused.3.Viikingite mütoloogia. Ristiusustamine.4.Slaavlaste päritolu, jagunemine.5.Vana-Vene riigi tekkimine.Seosed viikingitega.6.Ristiusustamine.7.Vana-Veneriigi lagunemine. Vastused: 1. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale. Tegelikult tundsid nad ka nn. Päikesekivi - kristalli, mis
Pärast kolmepäevast lahingut oli sakslaste jõud murtud ja 23.juunil vallutasid Eesti väed Cesise. See on eesti rahva võidupüha, mil viimaks ometi löödi vaenlast, kes oli 13. sajandit hävitanud Eesti iseseisvuse. Pärast Cesise vallutamist tungisid Eesti väed Riiani. Liivi lahte koondus Eesti sõjalaevastik admiral Johan Pitka juhatusel. Juuli esimestel päevadel murdsid Eesti väed läbi sakslaste kaitseliinidest Riia alla ja laevastik vallutas merekindluse Daugava suudmes. 3. juulil andsid sakslased alla. Liitlaste järelevalvel lahkusid nad Riiast, kuhu naasis Ulmanise valitsus. Olles jalule aidanud naaberrahva, lahkusid Eesti väed järk-järgult Lätist Landeswehri sõda oli noore Eesti armee ,,küpsuseksam", sest siin olid vastasteks Esimese maailmasõjas karastatud saksa vabatahtlikud ja elu eest võitlevad baltlased. Kuigi lahingud kestsid ainult kolm nädalat, sai võitluses surma üle 300 ja
Eestis asuvates sõjaväeosades aga oli umbes 200 000 Venemaa Keisririigi sõjaväelast. Paljudele eestlastest haritlastele avanes sõja ajal võimalus saada ohvitserideks kiirendatud korras, mistõttu teenis Vene armees 1917. aastaks üle 2000 eesti soost ohvitseri. Ligi 30 eesti ohvitseri olid omandanud kõrgema sõjalise hariduse. 120 ohvitseri langes või jäi teadmata kadunuks. 1917.a. aprillis tehti Ajutisele Valitsusele ettepanek Tallinna merekindluse kaitseks sakslaste eest moodustada eestlastest kindlusepolgud. Saadi nõusolek, moodustati need tagalavägedest. Eesti kommunistide äge vastuseis sellele ja nõudsid, et polk viidaks Rakverre ja allutataks seal 12.armeele. Polkovnik Al. Tõnisson tuli selle kiire käsu täitmisega toime, seal aga saadi kokku juba 6000 meest. Järjest suuremaks. Majutamise jm. küsimuste tõttu viidi polgust osa Tartusse tagavarapataljoni nime all. Juhtkond Tartus, allüksused valdades laiali
Tuletornid Saxby Vormsi tuletorn ehk Saxby tuletorn Vormsi lääne-looderannikul on Eesti esimene monteeritud Gordoni süsteemi malmplaatidest tuletorn ja ühtlasi Vormsi vanim tuletorn. See asub Vormsi kõrgeimal kaldal, millelt avaneb vaade ka Hiiumaale. Tuletorn ehitati 1864. aastal. See on 24 meetrit kõrge. Torni läbimõõt on soklil 4,6 meetrit, laternaruumis 2,35 meetrit. Tuletorni lähedal metsas on osaliselt säilinud 20. sajandi algul rajatud Peeter Suure merekindluse kaitseehitised. Tuletorni juures on päästejaama paadikuur, puitelamu, saun ja muud kõrvalhooned. Turistid pääsevad majaka tippu. Tuletorn töötab pimedal ajal läbi aasta. Tuletorni tuled ja sihid koos teiste märkidega aitavad juhatada liiklejaid turvaliselt Hari kurgu kaudu Väinamerre ja sealt välja. (Vikipeedia 2012) Joonis 4. Saxby tuletorn (Kadri Sukko 2013) Norrby ,,kaksiktornid" Norrby alumine tuletorn moodustab liitsihi Norrby ülemise tuletorniga. Alumise tuletorni kõrgus
1990ndatel asendati mitmed nõukogudeaegsed tänavanimed eestipäraste nimedega. Uued tänavanimed olid seotud tuulte ja rannaalade temaatikaga, mis avalduvad sellistes nimedes nagu Kari tänav, Madala tänav, Tuulemaa tänav jm. Pelguranna ajalugu 19. sajandi alguse linna vaadetelt on näha, et praeguse Pelguranna asumi alad olid tollal kasutusel peamiselt karjamaana. Praegusest asumist ehitati 1914. aastal läbi kitsarööpmeline raudtee Peeter Suure Merekindluse jaoks. 1917. aastal ehitati praeguse Pelguranna alale Peeter Suure Sadama 10 suurt kütusemahutit. Enne 1940. aastat asusid asumis Sitsi elanike aiamaad. Saksa okupatsiooni ajal ehitati asumisse 16 barakki, millest esialgu plaaniti luua vangilaager, kuid tegelikkuses kolisid sinna saksa sõdurid. Sõja järel paigutati samadesse barakkidesse saksa sõjavangid. Tõeline nõukogude ehitusbuum läks Pelgurannas lahti paar aastat pärast sõja lõppu, kui tuli
mis oli mõeldud sõjapõgenike eest hoolitsemiseks. Selle keskkomitee oli Tartus ja abikomiteed olid teistes maakonnalinnades. (Raud 1991: 79) 1915. a. augustis ilmusid Eesti vetesse Saksa sõjalaevad. Valitsusringkondades kaaluti Eesti evakueerimist, kuid selle vastu astusid välja rahvuslikud ringkonnad ja see ei õnnestunud. Enne sõja puhkemist oli otsustatud Tallinn muuta Läänemere sõjalaevastiku tegevusbaasiks ning käisid ulatuslikud tööd Peeter Suure merekindluse rajamiseks. Kindlustustöid teostati ka Lääne- Eesti saartel ja rannikul. Sõja kandumisel Riia alla muudeti Eesti rindelähedaseks tagalaks ning siin paiknesid reservid; moodustati, varustati ja õpetati välja uusi väeosasid. Suurimad garnisonid paiknesid Narvas, Tartus, Valgas ja Võrus. Sõja vältel mobiliseeriti Vene armeesse umbes 100 000 eestlast. (Laur 1997: 30) 1917. a. veebruaris Petrogradis puhkenud massilised rahutused kasvasid üle revolutsiooniks,
ka rahvusi. Venemaa ei ole veel sotsialismi jaoks küps, revolutsioon viiks katastroofini. Eestis koonduti peamiselt rahvuste järgi, eestlased ei liitu. Eseerid- Suurim ja mõjukam sotsialistlik partei sh. ka Eestis pärast Veebruarirevolutsiooni. Eraomandit kaotada võimalik vaid revolutsioonilisel teel. Sotsialism aga veel kaugel, algul demokraatlik vabariik., autonoomia, tööliste huvid, maa muutmine ühisomandiks. Põhiliselt vene madrused ja soldatid ja laevaehitustehastes ja merekindluse ehitajad-töölised. Vasaktiib hakkas lähenema bolševikele, moodustades nendega sügisel 1917 koalitsioonivalitsuse. Eesti esseerid - Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Partei suur mõju talurahva hulgas, nägid Venemaad sotsialistliku riigina kaugemas tulevikus, aga algul föderatiivne riik, Eesti selle osariik +kultuurautonoomiaga. (Hans Kruus, Gustav Suits, Villem Ernits). Just Lõuna-Eesti keskustes ja maakondades. Eesti rahvuspolkude soldatid.
Toimus üldstreik seisid raudteed, post, telegraaf, ajalehed, koolid, kontorid, kantseleid, vabrikud jne. Nõuti demokraatlike vabadusi ja Asutava Kogu kokkukutsumist. Selle tulemusena kirjutas tsaar alla manifestile, millega lubati anda demokraatilkud vabadused, laiendada valimisõigust ja anda Riigiduumale seadusandlikud õigused. Seejärel tekkis rida ülevenemaalisi ja ka kohalikke parteisid. Mereväe ülestõus haaras 12 laeva ja merekindluse garnisoni. Mässas ka maavägi, talurahvas ja töölised. Tagajärjed: Talupojad vähendati rendimaksu, tõsteti palka · Töölised õigus koondada ametiühingutesse, tööpäeva lühendamine, palgad suurenesid · Koolides õpe emakeelseks, kirjanduse vaba välja andmine · Rahvas sai mitmeid poliitilisi õigusi · Demokraatiat ei kehtestatud ja vabadust kõigile rahvastele ei antud põhiülesanne jäi täitmata 5. I maailmasõda
Kardeti dessanti. Pärnus lasti paanikasse sattunult õhku saksa aktsiaseltsile kuuluv ,,Waldhofi" tselluloosivabrik. Valitsusringkondades kaaluti Eesti evakueerimist, selle vastu astusid välja rahvuslikud ringkonnad, tehes rahva hulgas selgitustööd ja kutsudes inimesi üles jääma kodumaale. See tekitas probleeme vene ametnikega. Sõjavägi Eestis. Juba enne sõja puhkemist otsustati muuta Tallinn Läänemere sõjalaevastiku tegevusbaasiks. Tehti tööd Peeter Suure merekindluse rajamiseks. Kindlustused paiknesid lahe saartel ja rannikul. Garnisonina paigutati Tallinnasse 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust. Intensiivseid kindlustustöid teostati ka Lääne-Eesti saartel ja rannikul. Lahingute kandumisel Riia alla muutus Eesti rindelähedaseks tagalaks. Siin paiknesid reservid, tekitati uusi väeosasid. Suurimad garnisonid paiknesid Narvas, Tartus, Valgas ja Võrus. 1917 aasta alguses ületas Eestis paiknevate Vene sõjavägede arvukus 100 000 piiri.
jms. 25. oktoobril (Oktoobrirevolutsioon) haarasid enamlased Petrogradis võimu raskusteta, kuna Ajutist Valitsust ei toetatud ei paremalt ega vasakult. Uue valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu etteotsa sai Lenin. Enamlased Eestis, Oktoobrirevolutsioon Revolutsioon algas (23. oktoobril) 1917 Tallinnas. Seda juhtis Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee. Kell 21 hõivasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee korraldusel bolševike salgad Tallinnas raudteejaamad ja sideasutused, kaasa arvatud merekindluse staabi telegraafi. Sideaparaatide juurde pandi valvesse soldatid ja madrused. Võimu haaras Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille esimees oli bolševik Jaan Anvelt. Nõukogude võim püsis Eestis kuni 1918. aasta 24. veebruarini, mil Saksamaa okupeeris Eesti. Samal päeval kuulutati välja ka Eesti Vabariik. 28. novembril 1918, mil Saksamaa oli Esimese Maailmasõja kaotanud ning Saksamaal puhkes samuti revolutsioon, viis Saksamaa oma väed Eestist välja. Eestisse tungisid suured
koosoleku. Otsustati esimesel võimalusel Eesti Vabariik välja kuulutada. Selleks moodustati Eestimaa Päästmise Komitee, mille liikmeteks said Jüri Vilms, Konstantin Konik ning esimees Konstantin Päts. Ühtlasi koostati ja kinnitati Eesti iseseisvuse manifesti tekst. Kohtadel asusid võimu üle võtma vabatahtlikest loodud Omakaitse salgad. Kuna Tallinnas püsis veel Eesti Nõukogu Täitevkomitee ja merekindluse sõjaväelaste võim, ei olnud seal võimalik Eesti Vabariiki välja kuulutada. Seetõttu tehti panus 1. eesti polgu vabastatud Haapsalule, kuid 21. veebruaril autoga Haapsalu suunas teel olles selgitasid Päästekomiteele vastu tulevad enamlikud 1. eesti polgu sõdurid, et Haapsalu on juba langenud. Nõnda tuli komiteel tulutult Tallinna tagasi pöörduda. Tartu vabastamine Eesti tagavarapolgu üksused arreteerisid 21. veebruaril Tartu täitevkomitee ning üritasid hõivata
12. 1913.a. Stettinis ( Szceczin ) Vulcan - Werke tehases. Maksumus 970 310 kuldrubla. Käigukatsetusteks esitati 15.03. 1914.a. Oma kodusadamasse - Tallinnasse, jõudis esmakordselt 19.06. 1914.a peale Hankot, Kroonlinna ja Peterburi. Oli moodsaim ja tehniliselt täiuslikum jäämurdja maailmas kümnekonna aasta jooksul. AJALOOST 1914.a. juulist kuulus Tallinnas oleva Imperaator Peeter Suure nimelise merekindluse juurde moodustatud jäämurdjate salka. Kuni 1918.a. alguseni osales mitmetel sõjalistel operatsioonidel Väinamerest kuni Peterburini. 29.03.1918.a. võtsid soomlased laeva üle venelastelt Helsingi lähistel kokkuleppel meeskonda kuulunud eestlastega. Vabadussõja algperioodil hoidis laev Väinamöiseni nime all ühendust välismaailmaga kurseerides Tallinn Helsinki vahel. 30.11.1922.a. loovutas Soome jäämurdja Eestile Tartu rahulepingu alusel ja laev sai 29.12.1922.a. nimeks Suur Tõll
1941 - 1988 EHITUSLUGU Vette lastud 29.12. 1913.a. Stettinis ( Szceczin ) Vulcan - Werke tehases. Maksumus 970 310 kuldrubla. Käigukatsetusteks esitati 15.03. 1914.a. Oma kodusadamasse - Tallinnasse, jõudis Eesti Meremuuseum esmakordselt 19.06. 1914.a peale Hankot, Kroonlinna ja Peterburi. Oli moodsaim ja tehniliselt täiuslikum jäämurdja maailmas kümnekonna aasta jooksul. AJALOOST 1914.a. juulist kuulus Tallinnas oleva Imperaator Peeter Suure nimelise merekindluse juurde moodustatud jäämurdjate salka. Kuni 1918.a. alguseni osales mitmetel sõjalistel operatsioonidel Väinamerest kuni Peterburini. 29.03.1918.a. võtsid soomlased laeva üle venelastelt Helsingi lähistel kokkuleppel meeskonda kuulunud eestlastega. Vabadussõja algperioodil hoidis laev Väinamöiseni nime all ühendust välismaailmaga kurseerides Tallinn Helsinki vahel. 30.11.1922.a. loovutas Soome jäämurdja Eestile Tartu rahulepingu alusel ja laev sai 29.12.1922.a. nimeks Suur Tõll
Pärast kolmepäevast lahingut oli sakslaste jõud murtud ja 23. juunil vallutasid Eesti väed Cesise. See päev on eesti rahva võidupüha, mil viimaks ometi löödi vaenlast, kes oli 13. sajandil hävitanud Eesti iseseisvuse. Pärast Cesise vallutamist tungisid Eesti väed Riiani. Liivi lahte koondus Eesti sõjalaevastik admiral Johan Pitka juhatusel. Juuli esimestel päevadel murdsid Eesti väed läbi sakslaste kaitseliinidest Riia all ja laevastik vallutas merekindluse Daugava suudmes. 3. juulil andsid sakslased alla. Liitlaste järelvalvel lahkusid nad Riiast, kuhu naasis Ulmanise valitsus. Olles jalule aidanud naaberrahva, lahkusid Eesti väed järk-järgult Lätist. Lahingud sügisel ja rahukõneluste algus Pärast Landeswehri purustamist pöördus Eesti väejuhatuse tähelepanu jälle itta. Siin pidasid vene valged kibedat heitlust punavägedega. Juulis tõrjusid Eesti väed Punaarmee katse Pihkvat tagasi vallutada
Viikingina aga sai saaki ja näha maailma. Kuulsamaid viikingite aja kaubalinnu ja käsitöökeskusi oli Jüütimaal praeguse Schleswigi lähedal asunud Hedeby. Hilisem suur keskus oli Mälaris asuv Sigtuna, mis hävitati. VIIKINGITE VARUSTUS JA SÕJARETKED Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40- 60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale. Tegelikult tundsid nad ka nn
Mäeahelik Pamiiri loodeosas, pikkus umbes 200 km., suurim kõrgus 6785 m., mille nimeks on Moskva mäetipp. Peeter I saar Jääga kaetud vulkaaniline saar Antarktise rannikul Bellingshauseni meres. Saare suuruseks on umbes 250 km2. Saare avastas 1821 aastal F.E.Bellingshauseni ja M.Lazarevi ekspeditsioon. Peeter-Pauli kindlus ja katedraal Peeter-Pauli kindlus asub Peterburis Neeva jõe suudmes Zajatsi saarel. Kindlust hakati ehitama Peeter I käsul 1703 aastal. Pärast Kroonlinna merekindluse valmimist kaotas ta sõjalise tähtsuse ja muudeti poliitiliste vangide vanglaks. 1924 aasta juunis muudeti kindlus ajaloo- ja revolutsioonimuuseumiks. Peeter-Pauli katedraalis on Vene keisrite hauad alates Peeter I-st kuni Aleksander III-ni, v.a. Peeter II ja Ivan VI. Peeter Suure laht Laht asub Jaapani mere loodeosas. Lõikub mandrisse 80 km. pikkuselt, sügavus valdavalt alla 200 meetri. Talvel osaliselt jääs. Peeter Suure merekindlus
Paljudele eestlastest haritlastele avanes sõja ajal võimalus saada ohvitserideks kiirendatud korras, mistõttu teenis Vene armees 1917. aastaks üle 2000 eesti soost ohvitseri. Sõjategevus Eestis 1. augustil 1914 Saksa keisririigi ja Venemaa keisririigi vahel alanud sõjategevusega Esimeses maailmasõjas mõjutas Eestit kõigepealt, kui Venemaa keisririiki sõjamerelaevastiku mereväebaasi ja kui keisririigi pealinna Peterburi kaitseks loodud Peeter Suure Merekindluse ja Soome lahe kaitsevööndi osa, maismaad sõjategevus esialgu ei puudutanud. Siiski 13. augustil pärast Saksamaa Keisririigi sõjamerejõudude poolset lahingutegevuse alustamist võttis Balti laevastiku ülemjuhataja Nikolai von Essen vastu otsuse viia lahinguvalmidusse laevastik ning paigutada see eelpositsioonidele Naissaare juures, kus see ootas asjatult ligikaudu kuu aega saksa sõjalaevade sissetungi Soome lahte. 5
- Nende tegevus oli suunatud juutide, haritlaste ja töölisorganisatsioonide vastu - Tsarismi pooldajad nimetasid end mustsajaks ja koondusid Vene Rahva Liiduks - Nad külvasid rahvas hirmu ja ebakindlust - Järgmisena puhkes meremeeste ülestõus, millest eredaim on Sevastoopoli ülestõus, mis küll suruti maha vene võimude poolt. Nad nõudsid samamoodi Asutava Kogu viivitamatut kokkukutsumist. See ülestõus haaras enda alla 12 laeva ja merekindluse garnisoni - Mitmed järgmised ülestõusud, juba maavägede sõjaväeosades õnnestus valitsusel pettuste ja lubadustega maha suruda - Mitmed ülestõusud olid ka halvasti organiseeritud jne, eriti tööliste ülestõus Moskvas 1906. aastal' - 1906. aasta esimeste kuudega lämmatati revolutsioon ülestõusude ja rahutuste mahasurumisega ja neile järgnenud karistusreaktsioonidega - Tsaari sõjavägi näis olevat revolutsioonis edukam, kui Mandzuuria sõjas
pealetung edukaks, kuna punaste sõjalised jõud Petrogradi all olid teiste rinnete arvel nõrgenenud. Loodearmee jõudis Petrogradi alla küllaltki kiirelt, kuid kohates siis Punaarmee ägedat vastupanu, oli sunnitud korratuses taganema. Taandumise põhjuseks oli ilmne vastase alahindamine pealetungi ettevalmistamisel. Eesti vägede ülesandeks Petrogradi sõjakäigu ajal oli vallutada Krasnaja Gorka fort ja vastasele kallaletungide korraldamine Pihkva ümbruses. Krasnaja Gorka merekindluse hõivamine pidi olema garantiiks, et Petrogradi vallutamise korral ei pööraks Eesti Vabariiki küllaltki vaenulikult suhtuv Loodearmee relvi Eesti poole. Vaatamata meie vägede suurtele pingutustele ja Inglise laevastiku abile, kevadist edu korrata ei suudetud. Seevastu vastase jõudude sidumiseks mõeldud äkkrünnakud Pihkva ruumis olid meile edukad. Saadi hulgaliselt vange ja sõjasaaki ning purustati Punaarmeele tähtsaid strateegilisi objekte. Nendes lahingutes
-1915.a. augustis ilmusid Eesti vetesse Saksa sõjalaevad. -Nad tungisid Irbeni väina kaudu Liivi lahte, et hävitada seal baseeruv Vene eskaader. -Operatsiooni käigus tulistati suurtükkidest Kuressaaret ja Pärnut. -Valitsusringkondades kaaluti Eesti evakueerimist. -Selle vastu astusid välja rahvuslikud ringkonnad, tehes rahva hulgas selgitustööd ning kutsudes inimesi üles jääma kodumaale. Sõjavägi Eestis. -Sõja vältel käisidki ulatuslikud tööd Peeter Suure merekindluse rajamiseks. -Kindlustused paiknesid Tallinna lahe saartel ja rannikul ning poolringina ümber linna. -Intensiivsed kindlustustöid teostati ka Lääne-Eesti saartel ja rannikul, kuhu rajati Muhu väina kindlustatud positsiooni. -Siingi oli ametis kümned tuhanded töölised ja sõdurid. -Eesti muutus rindelähedaseks tagalaks. -Siin paiknesid reservid, siin moodustati, varustati ja õpetati välja uusi väeosasid. -Suurimad garnisonid paiknesid Narvas, Tartus, Valgas ja Võrus. -1917.a
Eesti selle ajastu olulisimad muldkindlustised on Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva bastionid, samuti Kuressaare piiskopilinnuse muldkindlustused. Nende ehitiste hiilgeaeg oli 17. ja 18. sajand. · 19. sajandi kindlustised: kivi-ehitised maal ja vees - Valge torn Väike-Paljassaarel, Topeltpatarei Tallinna lahes, Kalamaja fort Tallinnas (1820-1850. aastad). · 20. sajandi kindlustised: betoonehitised. Eesti parimad näited on Peeter Suure Merekindluse kompleks Tallinna lähedal (1910ndad), Eesti vabariigi esimese perioodi rannakindlustised Suurupis, Naissaarel ja Aegnal, "Laidoneri liin" Narva jõe ümbruses ning arvukad Teise Maailmasõja aegsed ehitised Narva jõe ümbruses, Pakri poolsaarel, Hiiu-, Muhu- ja Saaremaal. · Kindlustatud mõisamajad ehk vasallilinnused (väikelinnused). Sageli olid need ehitatud tornlinnustena (säilinud on Vaol ja Kiius). Suuremate ehk majatüüpi
Väärtuslikud taimekooslused ja haruldased liigid ning esinemiskohad on järgmised: •loopealsed ja looniidud Astangul ja Mäekülas; •Astangu ja Mäeküla piirkonnas paikneb II kaitsekategooria kaitsealune pruuni-raunjala populatsioon (Asplenium trichomanes subsp. quadrivalens); piirkonnas esineb ka III kaitsekategooria kaitsealuseid liike (nõmmnelk, aaskarukell jm). Haaberstis asuvad järgmised maakasutust ja ehitust piiravad objektid: •arhitektuurimälestised - Peeter Suure merekindluse objektid Kakumäe poolsaare tipus ja Astangu asumis; •arheoloogiamälestised – kivikirstkalmed Mäeküla asumis; •arhitektuurimälestised Eesti Vabaõhumuuseumis. Kõik nimetatud objektid ei asu antud piirkonnas, seega ei oma projekt antud objektidele mõju. 3.8 Sotsiaal-majanduslik keskkond Tallinna-lähedase asukoha tõttu on järv väga suure puhkemajandusliku tähtsusega. Õismäe asumi külje all paikneva järve ametlik supelrand on pealinnas üks esimesi, mis suviti
aasta BAROKK EESTIS Baroki esimene laine jõudis Eestisse Rootsi kaudu, kuna sel ajal oli Narval tihe side Rootsiga, siis võime leida just sealt varaseimad barokkehitised. Kahjuks hävis Narva barokne kaupmeeste linnaosa peaaegu täielikult II maailmasõja lõpus nõukogude lennukite õhurünnakute ajal. Narva raekoda Baroki II laine on seotud Peeter I-ga, kes otsustas rajada Tallinnasse oma merekindluse ja suveresidentsi. Kadrioru loss, Niccolo Michetti Regulaarpark ● Peasaal ongi lossi kõige kaunim barokkstiilis kujundatud ruum; ● Kui Peeter I viimast korda Tallinnas käis, oli lossi esimene korrus peaaegu valmis; ● Pärast Peeter I surma 1925. aastal jäi lossi ehituse jätkamine Katariina I hooleks. Kadrioru lossi eeskujul hakkasid muutuma ka uute mõisate ilmed.
Tegelikult käisid koos ärksamad rahvuslased arutades Eesti tuleviku küsimusi. 3. Põhja-Balti Komitee. Jaan Tõnisson. Rahvuslikult meelestatud tegevused. Eestisse saabuvate sõjapõgenike eest hoolitsemine, Vene armeele toidumoona hankimine, Eesti majanduslike vajaduste rahuldamine. Tarbekaupade puudus, peatne inflatsioon. Juab enne sõja puhkemist oli otsustatud muuta Tallinn Läänemere sõjalaevastiku tegevusbaasiks. Peeter Suure merekindluse rajamiseks käisid sõja vältel ulatuslikud tööd. Garnisonid. 1916. aasta lõpuks oli Venemaa sõja pikalevenimise tõttu väljakurnatud ja kokkuvarisemise äärel. Suur defitsiit. Demokraatliku Venemaa autonoomse osana Veebruarirevolutsioon. 1917., veeebruar. Nikolai loobus nende rahutuste tulemusena troonist, võib läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Venemaa üritas astuda demokraatlike reformide teele. 2. märtsil suur streik ja miiting Tallinnas
ne algas juba enne I Maailmasõda, kuid nende laiem levik on seotud vastava arvutusteooria väljatöötamisega neljakümnendail aastail ja hiljem. Eestis algas raudbetoonkonstruktsioonide levik 20.-nda sajandi esimeselteisel aastakümnel. Euroopa ulatuses silmapaistvateks ehitisteks olid Tallinna Miinisadama koorikud avaga 35x35 m, Kasari sild (tollal Euroopa pikim raudbetoonsild), Vene-Balti tehaste monoliitsed silindri- lised koorikud, Tallinna merekindluse rajatised. Projekteerima hakati Eestis raudbetoonkonst- ruktsioone 30-ndatel aastatel, näiteks Kadrioru staadioni tribüün (ins. Komendant), Pärnu ran- nahoone (ins. T. Randvee), arvukad raudbetoonsillad jne. Raudbetoonkonstruktsioonide areng pärastsõjaaegses Eestis on lahutamatult seotud inseneri, teadlase ja pedagoogi H. Laulu nime- ga. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 5 I MATERJALID 1 Betoon 1.1 Liigitus
35 Linnad. Helsinki-Koos Espoo, Kauniaiseja Vantaaga moodustab ta Suur-Helsingi, kus elab umbes miljon inimest.Linna rajas 1550 Rootsi kuningas Gustav I Vasa vastukaaluks Tallinnale Vantaanjoe suudmesse. Plaanist rajada Tallinnale võistleja ei tulnud suuremat välja, sest Helsingi võitles vaesuse, sõdade ja haigustega ja jäi kauaks väikeseks rannikulinnaks. 1710. aastal tappis katk kaks kolmandikku linlastest.Mõnevõrra parandas Helsingi positsiooni Suomenlinna merekindluse rajamine 18. sajandil, kuid ta ei hakanud kasvama suureks linnaks enne, kui Rootsi-Vene sõja tulemusena läks Helsingi 1808Rootsi võimu alt Venemaa võimu alla.1811 käskis Venemaa keiser Aleksander I ehitada kogu linna uuesti. Et tsaarile ei meeldinud senise pealinna Turu asukoht liiga lähedal Rootsile ja eriti Stockholmile, siis nimetati 5000 elanikuga Helsingi 1812 Soome uueks pealinnaks. Espoo Tampere(Elanike arvuga suuruselt kolmas linnTampere linna asutas 1775
Normaalne allikate publitseerimine oli pärsitud jne. Ka sõjajärgsel perioodil suur osa eesti arhiivi ainest viidi siit ära ja see äraviimine oli mastaapne. Kui Ajaloo arhiivi silmas pidada, siis sealt viidi ära üle 140 fondi või fondi osa. Üldina loogika selline, et kõik materjalid, mis on seotud Vene armeega peavad olema Moskvas Sõjaajaloo arhiivis, mis seotud laevastikuga, siis see dokumenatsioon pidi olema Leningradi arhiivis. Samuti viidi ära terve keiser Peeter Suure merekindluse fond, põhiosas on seal sõjaline dokumentatsioon, teiselt poolt vaadatuna merekindluse fond on ülioluline fond mõistmaks 1917. aasta sündmusi. Samamoodi viidi üsna palju materjale ära Tallinnast ja see on teatud valdkondades päris suure lünga tekitanud. Nõukogude ühiskond oli plaanimajandusele põhinev ühiskond. teatud perioodidel oli väga oluline täita vakulatuuri ? plaane, iga asutus pidi täitma neid plaane, k.a arhiivid. Selle varasema perioodil tuleb arvestada seda, et
Alul elati idarannikul, Humberi lahe kaldal olevas sadamalinnas Kingston-Upon-Hullis, hiljem koliti üle läänerannikule, Iiri mere kaldal olevasse Liverpooli. Seal asutas Pitka 1907. aastal oma esimese äriettevõtte Eetsi-Läti Laevasõidu Agentuuri. 1911. aasta sügisel asus J. Pitka koos perega jälle Tallinna, kus alustas laialdast merendusalast oraniseerimistööd- asutas merekaubandusühingu Joh. Pitka ja Ko. ning Tallinna Laeva-Ühisuse; 1912. aastal oli ta üks Vastastikuse Merekindluse Seltsi ,,Mereabi'' asutajaid; 1917. aastal asutas ta Merekaubanduse ja Laevasõidu Edendamise Seltsi ,,Laevandus'' ning ostis ühes teistega sakslastelt ära Balti Päästeseltsi ja oli järgnevalt selle juhatajaks. Samal, 1917. aastal algas vene revolutsioon mis veel samal sügisel punaseks kontrrevolutsiooniks üke kasvas. Revolutsioonisündmustesse sattunud J. Pitka valiti ,,Laevanduse'' esindajana koguni Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogusse
nemad olid need koos sõjaväelastega, kes 17. aasta rev tooni andsid. Sama moodi juba 2. märtsi rahvakoosolekul domineeris selgelt vene keel. Rahvamass suundus miitingupaigalt edasi Tallinna sadamasse, et ühineda Vene madrustega. Kuigi laevade ohvitserid üritasid madruseid kinni pidada, siis käis see neil siiski üle jõu. Sadamast esimene käik oli Paksu Margareta juurde - tapeti vanglaülem, politseinik, raskelt sai vigastada Peeter Suure merekindluse komondant. Tulemus see, et vanglaväravad murti maha, kõik vangid lasti vabadusse ja vangla pisteti põlema. Sealt edasi mindi vabastama ka teisi vange. Kõikjal vabastati vangid. Samuti rünnati kohtu- ja politseiasutusi. Päeva jooksul ühinesid ka tööliste ja madrustega ka Tallinna sõdurite garnison. Mitmes polgus tapeti sõjaväeametnikke, arste jne. Ööl vastu 3. märtsi oli Tallinnas rahutu - süüdati politseidasutusi jne. Samalaadsed
revolutsioon viiks katastroofini. Eestis koonduti peamiselt rahvuste järgi, eestlased ei liitu. Eseerid- Suurim ja mõjukam sotsialistlik partei sh. ka Eestis pärast Veebruarirevolutsiooni. Eraomandit kaotada võimalik vaid revolutsioonilisel teel. Sotsialism aga veel kaugel, algul demokraatlik vabariik., autonoomia, tööliste huvid, maa muutmine ühisomandiks. Põhiliselt vene madrused ja soldatid ja laevaehitustehastes ja merekindluse ehitajad-töölised. Vasaktiib hakkas lähenema bolsevikele, moodustades nendega sügisel 1917 koalitsioonivalitsuse. Eesti esseerid - Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Partei suur mõju talurahva hulgas, nägid Venemaad sotsialistliku riigina kaugemas tulevikus, aga algul föderatiivne riik, Eesti selle osariik +kultuurautonoomiaga. (Hans Kruus, Gustav Suits, Villem Ernits). Just Lõuna-Eesti keskustes ja maakondades. Eesti rahvuspolkude soldatid.
Ve sõjavägede hulk Eestis sellega seoses suurenes. Üks jalaväepolt mahutati Tartusse, teine Narva, 3 Tlnasse. Selline vägede paigutus võissõja puhkedes pisut kaitset pakkuda. Kardeti Sa laevastikku. Ve-Ja sõjaga seosesei olnud aga Ve laevaslik valmist. Pärast seda Balti sõjalaevastik Ve-l praktiliselt puudus. Kogu Peterburi merekaitse pärines Peeter I aegadest Kroonlinna merekindlus. Ilmasõja eel oli sõjatehika palju arenenud. I lahenduseks oli Kroonlinna merekindluse edasiliigutamine mere suunas. Karsnaja Gorka. Soome lahe idasopp näis nüüd olevat kinldustatud. 1911 otsustatigi hakata rajama imperaator Peeter Suure merekidlust Tallinna ja Porkkala vahele. Naissaar läks täielikult sõjaväe kasutusse. , jne. ... Kindluse komandandil oli otsustav sõna. Kindluse keskuseks koujuneb Tln. 1912 algasid ´Tlnas hiiglaslikud ehitustööd, rajati kõikvõimalikke vajalikke ehitisi. Venemaa mereväeministriks ja Ivan Grigirivits. ... Schneider-Cruesot 1912
1909. aastal, saades teada, et tema surmanuhtlus on ära muudetud, ilmus ta Tallinnas kohtusse. Talle mõisteti 1 aasta vanglakaristust. Märts 1910 - märts 1911 istus Päts Peterburis "Krestõi" vangals. Sellel ajal suri Sveitsis tema abikaasa tiisikusse. Päts ei abiellunud enam kunagi ja tema lapsi aitas kasvatada naiseõde. Peale vabanemist hakkas ta toimetama "Tallinna teatajat." Sel ajal tekkisid tal lahkhelid Jaan Tõnissoniga. 1916 kutsuti Päts uuesti sõjaväkke, ta teenis Tallinna merekindluse juristi, konsultandi ja teistel ametikohtadel. 1917-1919 aasta oli tema tegevuse aktiivsemaid perioode: Tallinna linnamiilitsa ülem; Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees; Maavalitsuse esimees. 1917. aastal vangistasid võimule tulnud punased ta 2 korda lühikeseks ajaks. Kohtus oli süüdistajaks Viktor Kingisepp, kaitsjaks aga Jüri Vilms. Peagi läks Päts põrandalla. 19.02.1918 - Maapäeva Vanematekogu moodustas Eestimaa Pääste Komitee: Vilms, Konik, Päts. Päts sai selle esimeheks
annaabi.ee 
