Talvesõda (1)

Talvesõda Jaan Reinok AA- 06
Mõningal juhul on sündmuse kirjeldamiseks mõttekas välja tuua põhjus, et selle sisu paremini mõista. Antud juhul on sündmuseks Talvesõda, mis toimus 1939- dal aastal ja kestis 105 ööpäeva. Täpne alguse kuupäev oli 30 november, millal mineviku Nõukogude Liit ründas väidetavalt põhjuseta ja sõda välja kuulutamata oma naabrit - Soomet. Peale esimest maailmasõda oli Venemaa, millest sai Nõukogude Liit, kaotanud suurriigi staatuse ja püüdis seda intensiivselt taastada. Rääkimata Saksamaa geograafilisest positsioonist ja muudest faktoritest üritas aga Nõukogude Liit ennast nähtavasti iga hinna eest tugevdada, sest mõlemad türannid nägid tulemas suurt sõda. Tol ajal kontrollis Venemaa Soome lahe mõlemat kallast ning sai Peeter Suure merekindluse idee järgi rannasuurtükkide ja meremiinide abil Peterburi kaitsta. Selleks ajaks kui oli vaja panna punkt teoreetiliselt ideaalsele kaitsestrateegiale, tuli vallutada kõigest veel mõned geograafilised asukohad. Selleks ajaks oli tänapäeval tuntud Eesti juba Nõukogude liidu võimu all. Nii siis põhjus oli väga ilmselge kuid nii mõnigi meist ütleks, et see on ebainimlikult suurejooneline, sest tuli seada paika oma mõjujõud täiesti võõras kohas, mis polnud kunagi käitunud agresiivselt ega ka avaldanud poliitist survet . Hiigelsuur Nõukogude liit ei näinud selles probleemi ja ka ei mõtelnud rahvusvahelise poliitika mõjudest, sest minu arvates, et nii ülekäiv jõud peaks tekitama inimestes tundeid, mis ei luba tal sellest mõtelda. Kaasmaalased ei pea põhjust teadma ja neile võib seda ka ette anda kasutades õigeid sõnu, mis olid nähtavasti alusetud.
Sõda algas, kui ARrn Nõukogude liit ründas 30. novembril 1939 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Arvan, et sõja käigust on retooriline rääkida kuna impeeriumi kaardid kukkusid valesti. Võibolla ei olnud asi nii palju nii- õelda kaartideski kui sündmusi kujundanud eelarvamustes. Ainuke asi, mis võib põhjendada tehtut on jõudude vahekord. Tean, et Esimeses Maailmasõjas kasutati tääkitega ja mitteautomaatseid relvi aga see oli jätnud märgi riigi, rääkimata revulatsioonist. Rääkides seisundist siis peaks mainim, et Venemaa oli halvasti elektriseeritud ja ka raud tee Siberini oli alles valmis saanud. Oli vaja aega, aega ja mitte midagi muud.Samas Saksamaa kosus nagu kasvaks vahukoore peal. Lõpuaastatel pool euroopat töötas ta kasuks.
Nõukogude Venemaa selgelt allahindas Soome sõjalist jõudu keskendudes hoopis modernsetele numbritele. Lahingu käigust sai teada terve maailm ja ka tolleaja impeeriumi türann Jossif Stalin, kes sellest mingitmoodi aru sai ja ka tegi otsuseid, millest kõik ei olnud adekvaatsed. Tema jaoks oli igale probleemile lahendus. See gruusiast pärit mees plaanis ka lahendada kõik energeetika probleemid kolme aasta pärast kontrollitud termotuumasünteesi abil ja suutis päästa tervet rahvust, tõsi küll, terve genofondi hinnaga.
Soome Vabariiki need sündmused kõigutasid ja lõppkokkuvõttes jätsid ka näo kaardil, kus oli peale seda 10 protsenti riigi pindalast teise valitsuse kätes. Vaadates dokumentaalset filmi oli väga hästi näha rahvuse suhtumist , millest eriti ergsalt oli näha valitsuse tööd. Sõja jooksul said tuntuks väljendid: soome sisu ja molotovi kokteil . Sammuti täiendas taktikaraamat uue ja väärika peaktükiga - motti ehk Talvesõja vaim. Sellegipoolest ei oleks olnud võimalik soomel seda sõda võita kuid see avas nii mõned silmakirjalikkust täis silmad tegelikkusele.