Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mereväebaas (0)

1 Hindamata
Punktid
MEREVÄEBAAS
Ülesanded ja organisatsioon:
Mereväebaas on 29. aprillil 1997.a loodud mereväe väljaõppe- ja administratiivstruktuuri- üksus. Väeosa põhiülesanneteks on väljaõppe planeerimine ja korraldamine ning logistiline kaldatoetus. Mereväebaas asub Tallinnas, Miinisadamas.
Väeosa ülesanneteks on muuhulgas ujuvvahendite ohutu seismise tagamine sadamas, mereväe allüksuste teenindamine ning varustamine teenistuseks vajalike vahenditega. Mereväebaasi, mille tegevust juhib väeosa staap, koosseisu kuuluvad veel alljärgnevad struktuuriüksused: transporditeenistus; materjaliteenistus; remondi- ja hooldusteenustus; haldusteenistus: meditisiiniteenistus; mereväekool, mille ülesandeks on mereväe väljaõppe planeerimine ja korraldamine; baasikaitsekompanii.
Mereväebaasi organiseerida on ka igakülgne vastuvõtva riigi toetus Eesti vetes regulaarselt korraldatavatele rahvusvahelistele miinitõrjeoperatsioonidele. Mereväebaasi ülesandeks on siis korraldada laevade peatumine erinevates sadamates, nende kütuse- ja veega varustamine ning kogu ülejäänud logistiline toetus. Lisaks seatakse selliste operatsioonide ja õppuste raames üles ka kaldatoetusüksus mõnes Eesti väikesadamas, mille käigus harjutatakse kaldatoetuse korraldamist sõjaaja tingimustes.
15.augustil 2007 avati Miinisadamas rekonstrueeritud 5. ja 6. kai, mis on üks suuremaid investeeringuid mereväe infrastruktuuri väljaarendamisel. Kaide ehituse käigus paigaldati kõik vajalikud trassid, vendrid ja pollarid, uued laevade voolukilbid ühendati 2005. aastal sadamas valminud muundurjaamaga. Renoveeritud kailiini pikkus on 505 meetrit. Sadama konstruktsioonid vastavad NATO sadamatele esitatavatele nõuetele. Miinisadama infrastruktuuri uuendamine jätkub ka edaspidi.
Väljaõpe:
Ajateenistus -Esimestel kuudel läbivad kõik mereväe ajateenijad Madruse baaskursuse (MBK) Mereväekoolis. MBK raames omandatakse põhilised teadmised kaitseväe- ning mereväeteenistusest. Peale MBK-d jätkab suurem osa ajateenijaid teenistust Miinilaevade Divisjoni laevadel. Mõned ajateenijad jätkavad siiski teenistust ka Mereväebaasi kaldateenistustes, kus kutseaja pikkuseks on peamiselt 8 kuud (va. Autojuhid).
Allohvitserid-Allohvitseride koolitamisega tegeleb Mereväebaasi Mereväekoolis. Allohvitseride kursustel omandatakse vajalikud sõjalised teadmised. Erialased teadmised saadakse olenevalt ametikohast kas tsiviilkoolitusasutusest või erialakursustelt.
Ohvitserid -Mereväebaasi riviohvitserid on enamuses saanud mereväeohvitserikoolituse Saksamaa, Taani, Rootsi ja Soome meresõjakoolides ning teeninud enne Miinilaevade Divisjoni laevadel. Mereväebaasi erialaohvitserid on erialase hariduse omandanud reeglina tsiviilkoolitusasutustes.
Ajalugu:
29.juunil 1912 toimus Peeter Suure Merekindluse Sõjasadama nurgakivi asetamise pidulik tseremoonia, kus osales tsaar Nikolai II kaaskonnaga. Siis alustati praeguse Miinisadama ehitust.
1918. aasta novembris võttis Miinisadama üle Kaitseliit , sadama esimeseks komandandiks määras Johan Pitka 2. järgu kapteni Rudolf Schilleri, kellest hiljem sai esimene mereväe ülem. Detsembrist läks sadam koos ehitistega üle Merejõududele.
13.mail 1925 moodustati allüksus Miinisadama Sõjalaevastiku baas ja pärast sadama süvendamist hakkasid siin baseeruma kõik Merejõudude laevad.
Iseseisvate üksustena formeeriti Merejõudude Baas ja Sõjasadam alates 1. aprillist 1927. 24.veebruaril 1928. aastal heisati laevadele esmakordselt Eesti mereväe lipud.
1934. aastaks suudeti lõpetada kõige olulisemad tööd Sõjasadama väljaehitamisel: kaid lõplikult välja ehitatud, sisse toodud aurutorustik ja veemagistraal, elekter, ehitatud kaks raudteeliini, ehitused remonditud ja sisustatud , sh laevaremonditöökoda, torpeedode ja akumulaatorite töökoda, laod, suurtüki-, miini - ja mehaanika õppeklassid, spordisaal, pesumaja.
1940. aastal koosnes Merejõudude Baas üld-, miini-torpeedo-, suurtüki-, tehnika- ja majandusjaoskonnast ning sõjasadamast koos abilaevastikuga. 17. juunil 1940. aastal kell 7.40 vallutas Punalipulise Balti Laevastiku valvevalitsuse koondpataljon Miinisadama ja laevastiku kasarmud Tallinnas.
31.augustil 1994 lahkus Miinisadamast viimane Vene Föderatsiooni sõjalaev ja Eesti merevägi võttis sadama täielikult üle.
Mereväebaasi hoonetekompleks
Miinisadama kaide rekonstrueerimine 2006.aastal
Vaade kunagisele Sõjasadamale, nüüdsele Miinisadamale
Mereväebaas #1 Mereväebaas #2 Mereväebaas #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaspera Õppematerjali autor
Ülesanded ja organisatsioon, ajalugu, väljaõpe, mõned pildid

Sarnased õppematerjalid

Referaat Eesti merevägi
10
docx

Referaat Eesti merevägi

XXX Eesti merevägi Referaat Õpilane:R.I Juhendaja:A.P Tallinn 2013 Eesti merevägi Eesti merevägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mis vastutab mereoperatsioonide eest. Mereväe põhiülesanne on Eesti territoriaalvete kaitse ja põhiline tegevus miinitõrje. Merevägi loodi 1918. aastal 28. veebruaril ning esimesed mereväe üksused olid Eesti Sõjavägede Staabi Mereväe Jaoskond ja Mereväe Pataljon. Kuid Saksa okupatsiooni ajal olid need sunnitud oma tegevuse lõpetama (märtsist kuni novembrini). Novembris 1918 hakkas Kaitseliit korraldama merekaitset. 13. novembril 1918 võeti Saksa sõjaväelt üle esimene relvastatud vahilaev Laine. Esimene mereväe lahinglaev oli Lembit (1937). Merejõud asutas sõjaminister 21. novembril 1918. Mereväe laevastik Mereväe laevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavatest alustest

Riigikaitse
Ajateenistus Eesti kaitseväes
24
docx

Ajateenistus Eesti kaitseväes

........................... 5 3. VÄEOSAD JA NENDE EMBLEEMID........................................................................5 4. MAAVÄGI............................................................................................................. 7 Maaväe ülesanded.............................................................................................. 7 5. MEREVÄGI........................................................................................................... 8 Mereväe ülesanded............................................................................................. 9 Teenistus mereväes............................................................................................. 9 6. ÕHUVÄGI........................................................................................................... 11 Õhuväe ülesanded............................................................................................. 11 KASUTATUD ALLIKAD..................

Ühiskond
Eesti merevägi
22
pdf

Eesti merevägi

Eesti merevägi Mis see on? Eesti merevägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mis vastutab mereoperatsioonide eest. Mereväe peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett ja põhiülesanne teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. Ülesanne ● Mereväe peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett ja põhiülesanne teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. ● Mereväe laevastik koosneb peamiselt miinijahtijaist ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavaist laevadest. ● Mereväel on nüüdisaegsed miinijahtijad, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase. Mereväebaasi, mille tegevust juhib väeosa staap, koosseisu kuuluvad veel alljärgnevad struktuuriüksused: ● Transporditeenistus ● Materjaliteenistus

Riigiõpetus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun