Esimene maailmasõda (0)

Tallinna Tööstushariduskeskus
Referaat
ESIMENE MAAILMASÕDA
Tallinn 2009
SISUKORD
Sissejuhatus _______________________________________________ lk 3
Esimene maailmasõda _______________________________________ lk 4
Tähtsamad lahingud ____________________________­­_____________ lk 5
Eesti Esimeses maailmasõjas __________________________________ lk 6
Sõdivate osapoolte sõjaplaanid _________________________________ lk 7
Tagajärjed _________________________________________________ lk 8
Kasutatud kirjandus __________________________________________lk 8
SISSEJUHATUS
Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914.aastal.Atentaadi sooritas Serbia kolitusega terrorit.Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat.Saksamaa õhutusel kuulutas Asutria-Ungari Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni.Saksamaa võttis seda kui sõjakuulutusena esitades Venemaale ja selle liitlasele Prantsusmaale ultimaatumi,mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist.Kui seda ei tehtud,kuulutas Saksamaa 1.augustil 1914 algul Venemaale,seejärel Prantsusmaale sõja,tungides ühtlasi ka kallale Belgiale.
Sõdurid läksid sõtta innustunult,oodates kuulsust ja au,ning olles veendunud,et hiljemalt aastavahetuseks ollakse kodus tagasi,kuid seda ei juhtunud.Puhkenud sõda laienes kiiresti Euroopa piiridest välja,kuna kaasa haarati ka Euroopa riikide asumaad ja liitlased teistes maailmajagudes.Peagi sõdivate riikide koguarvuks oli 34.
ESIMENE MAAILMASÕDA
SÕJA PÕHJUSED.
Esimese Maailmasõja peamiseks põhjuseks 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel,kus ühel pool oli Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool ainsana Saksamaa.Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas levis aegamööda veendumus ,et selleks tuleb esialgu purustada Prantsusmaa.Samuti oli majanduselu muutunud rahvusvaheliseks,sõda oli kõigile kahjulik ning polnud riiki,kes oleks teadlikult päästa valla maailmasõda.
Kuid tähtsamad ja suuremad põhjused miks sõda puhkes on järgnevad:

Alahinnati ohtu :
Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud ka selle ärahoidmiseks.Ka arvati,et Euroopas võivad puhkeda,vaid piirkondlikud sõjalised konfliktid ning sellised lokaalsed sõjad kestavad lühikest aega ega kujune laastavaks.

Sõda romantiseeriti :
Levis kujutelm,et sõda on romantiline,ülev ja hiilgav .Leidus paljude hulgas ka neid,kes soovisid ning hirmu ja samas ka põnevusega sõda ootasid.Paljude hulgas,kes sõda ootasid,polnud ainult sõjaväelased ja relvatöösturid ,vaid hoopis Euroopa lihtrahvad.

Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid :
Maailmas ei eksisteerinud organisatsioone,mis suutnuks kiirelt korraldada kas või suurriikide liidrite kohtumisi.

Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia :
Riikide valitsused ei märganud sõjatehnika arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat ning tihti ei tundnud valitsused isegi oma kindralstaapides koostatud sõjaplaane.Samas sõjaplaanid olid muutunud ajajooksul keeruliseks,täpseks ja jäigaks.Tähtsamaks oli kujunenud aga see,kes suudaks kõige kiiremini on väed mobiliseerida ja rindele paigutada.See aga tähendas,et mobilisatsioon tuli välja kuulutada võimalikult vara,ja kui see oli tehtud,ei saanud ega tohtinud enam anda mingisugust tagasikäiku.Tulemuseks olid valitsused muutunud varem välja töötatud sõjaplaanide vangiks.
TÄHTSAMAD LAHINGUD

• Tannembergi lahing (26-30.august 1914.aastal)
  

Venemaa esialgseks plaaniks oli anda löök Austria-Ungarile. Prantsusmaa samalajal nõudis,et pealelööki alustataks hoopis Ida- Preisimaal .Kuid Venemaa ei jõudnud pealetungi piisavalt ette valmistada ning saksa armee ,eesotsas Hindemburg’iga lõi pealetungi tagasi,purustades Vene armee ja sundides Ida-Preisimaalt lahkuma .

• Marne ´i lahing (5.-6.september 1914.aastal )
  

Saksamaa vägi oli saavutanud edu ning 2.september 1914 olidki sakslased jõudnud Pariisist 35 kilomeetri kaugusele.Prantsuse valitsus lahkus pealinnast.Sakslaste üksused olid aga selleks ajaks kandnud raskeid kaotusi ning pikkadest päevamarssidest kurnatud . Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid.Korra tuli sakslaste läbimurde ärahoidmiseks mehi lahingusse viia hoopis Pariisi taksodega.Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma ja Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud.

• Ypres´i lahing (22.aprill 1915.aastal)
  

Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet,kuid see ei läinud neil läbi.1915.aasta aprillis kasutasid sakslased lahingus kürkgaasi,üritades selle toetusel inglaste kaitsest läbi tungida .Inglased kandsid küll raskeid kaotusi,kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa.Mürkgaasid said tuntuks ka hiljem Esimese Maailmasõja lahingutes.Kaitseks selle vastu võeti kasutusele gaasimaskid,mistõttu mürkgaaside kasutamine jäi suurema sõjalise efektita.

• Gorlice lahing(2.mai 1915.aastal)
  

Saksamaa eesmärgiks oli Venemaa sõjast välja sundida .Ta proovis otsustada sõja saatust idarindel,kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest. Vene armee poolt saadi tagasilöök,kuid nende rinne suudeti murda 35 km ulatuses läbi ning Saksa-Austria vägi sundis Vene väed Galiitsiast lahkuma.

• Verduni lahing (21.veebruar 1916.aastal)
  

Saksamaa majaduslik olukord oli küllaltki kehv .Saksamaa tahtis anda pealelööki läänerindel,aga Prantsuse ja Briti armee oli ajajooksul oluliselt kasvanud.Saksamaa sooviks oli anda aga löök vastaste Verduni peakindlusele.Saksamaa alustas pealetungi 270 000 sakslasega ning kokku langes kuskil miljon meest,aga sellele kõigele pidas Prantsusmaa vastu.

• Somme´i lahing (01.juuli 1916.aastal)
  

Sakslaste edasiliikumise takistamiseks suurendas Prantsusmaa Verduni rindelõigul oma kaitseväge.Esimesel juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi.Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotustega vaid väike ala.( surma sai umbkaubu 1,3 miljonit sõdurit)

• Jüüti merelahing (1916 sügis)
  

Kõik algas 7.mail 1915.aastal kui Saksamaa allveelaev uputas suure Inglise reisilaeva Lusitania,mille pardal hukkus arvukalt ka ameeriklasi.Sakslaste väitel olevat pardal veetud Inglismaa sõjavarustust.Sakslased saatsid aga Inglise kaubateedele oma lahingulaevu,kuid inglastel siiski õnnestus need hävitada.Kui inglastel õnnestus Saksa mereväešiffer lahti murda,varitses Inglismaa sobivat juhust,et Saksa laevastik sisse piirata ning hävitada. Öises lahingus, mis toimus 1916.aasta sügisel suutis Saksa laevastik siiski inglaste käest pääseda ning oma baasi naasta.Sellegipoolest kandsid mõlemad suuri kaotusi,isegi Inglismaa mõnevõrra suuremaid ,kui Saksamaa.Kuigi sakslased kuulutasid merelahingu oma võiduks,jäi võit aga inglastele,kuna edaspidine käitumine Saksa laevastiku poolt oli passiivne ja söandades vaid haruharva oma baasidest välja tungida.
EESTI ESIMESES MAAILMASÕJAS
1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda Eestit esialgu ei puudutanud. Kuid Venemaa mobiliseeriti armeesse kümneid tuhandeid eestlasi, kogu sõjaaja jooksul aga kuskil 100 000 eestlast. Eestis asuvates sõjaväeosades aga oli umbkaudu 200 000 Venemaa Keisririigi sõjaväelast.
1915. aastal jõudsid Saksa väed aga juba Kuramaale ja vallutasid Riia linna ning nii muutus Eesti ala Vene vägede tagalaks. Eestisse koondati suuri väemasse, kokku umbkaudu 250 000 meest. Eesti ja Läti sõjapõgenike ja sõjas kannatanute abistamiseks rajas Jaan Tõnisson Tartusse Ajutise Põhja-Balti komisjoni, mis lisaks sellele tegeles aga aktiivselt ka eesti rahvuspoliitikaga.
Esimesed katsed luua rahvusväeosasid tehti, peale seda kui Saksa Keisiririigi väed olid vallutanud Lätimaa ja Riia ning moodustati Läti Kütipolgud. 1917. aastal oli aga Eesti oli muutunud otseseks rinde tagalaks ja rindelt pagenevate vene sõdurite, röövsalkade, tegevusväljaks, kes eestlaste kui välismaalaste peale vaatasid. Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee otsustatas küsida luba eestlastest üksuse loomiseks ja selle ainult Eestimaa piirides kasutamiseks. Algatus leidis poolehoidu Tallinna Peeter Suure merekindluse komandant admiral Leskov'ilt, kes oli nõus eestlastega komplekteerima kaht kindluse jalaväe rügementi ning esines sellekohase ettepanekuga Venemaa Ajutise Valitsuse sõjaminister Aleksandr Gutškovile. Sellele järgnes korraldus sõjaväe ringkondadele eestlaste kiires korras Tallinna kindluse staabi korraldusse saatmise kohta.
Kindluse komandandi loal loodi 12. aprillil 1917 Tallinnas esimene Eesti rahvuslik sõjaväeosa – Merekindluse 2. kindluspolgu formeerimisega, mida alates 1. maist nimetati 1. Eesti jalaväepolguks (1. Eesti rügement), kuhu lubati teenistusse võtta ainult tagavaravägedes teenivaid mehi. Sel päeval ilmus ka rügemendi ajutise ülema kolonel Siegfried Pindingu allkirjaga esimene, asutamise käskkiri.
SÕDIVATE OSAPOOLTE SÕJAPLAANID
Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistumis aega saanud,siis olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised sõjaplaanid.
Saksamaa:
Nimetati Schlieffeni plaaniks,Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi.Selle plaani järgi oli kiire Prantsusmaa purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu.Sõjaplaani koostamiseks pidi Saksamaa koondama enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu,kus lõpptulemuseks oli Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haaramine.See kõik pidi toimuma kõigest 39 päevaga ning kogu sõda võita 3-4 kuuga .
Prantsusmaa:
Prantsusmaa seadis endale eesmärgiks vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi,kus prantslased said hävitavalt lüüa.Prantsuse-Saksa piirile rajati kindustustesüsteem,kuid Belgia piirile tugevat kindlustustesüsteemi ei rajatud.Belga piirile ei rajatud kindlustustesüsteemi,kuna arvati,et sakslased Belgia neid sealt kaudu rünnata püüavad.
Prantsuse sõjaplaani hakati nimetama plaan 17.See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi – mida prantslased pidasid Prantsusmaa ajaloolisteks osadeks -hõivamise ja seejärel tungi Saksamaale.Terve Prantsusmaa sõjaplaani ideeks oli hoogne pealetung !
Inglismaa:
Vastupidiselt teistele riikidele puudus Inglismaal iseseisev sõjaplaan.Inglismaa valmistas ette koostööks Prantsuse vägedega,toetamas nende vasakut tiiba.Prantsusmaale saadetava Inglise ekspeditsioonikorpuse suuruseks oli ette nähtud 70 000 meest,midagi oli hiljem võimalik ka suurendada.
Venemaa:
Venemaa oli teiste Euroopa riikidega võrreldes väga nõrgalt ette valmistanud.Teiste riikidega võrreldes,oli armee tunduvalt suurem,kuid halvasti varustatud.Selle kõige kogunemine ja rindele saamine võttis suurte vahemaade tõttu palju aega.Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna vahel, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari.Prantsusmaa palus Venemaal rünnata mobilisatsiooni 14.päeval Ida-Preisimaad,kuigi talle endale oli kasulikum rünnata esialgu Austria-Ungarit.
Austria-Ungari:
Sõjaplaan oli koostatud arusaamaga,et Austria-Ungaril tuleb võidelda mitmel rindel- lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu.Terve sõjajõud tuli koondada kahte ossa ,millest väiksem suunatakse Serbia ning suurem Venemaa vastu,arvestades seejuures ka Saksamaa toetusega
TAGAJÄRJED
Esimese Maailmasõja võitjad said uusi maid ja palju eeliseid .10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga.Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia-Horvaatia- Sloveenia (hiljem Jugoslaavia ) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Esimeses maailmasõjas osales algul Keskriikide poolel umbes 3 568 000 meest ja Antandi poolel kuskil 6 179 000 meest. Üldse mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73 515 000 meest.Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad.11.november 1918.aastal kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne ’i metsas kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne’i vaherahule,mis lõpetas Esimese Maailmasõja.Vaherahu tingimused olid Saksamaale väga rasked.Ta pidi oma väed välja viima mitte ainult okupeeritud teritooriumitelt,vaid ka Reinimaalt.Sakslastel tuli liitlastele üle anda oma sõjavarustus,kaasa arvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik.
Maailmasõda purustas paljud illusioonid ja seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse.Maailm hakkas kalestuma ehk karmiks muutuma .Riigid hakkasid jõuliselt sekkuma oma kodanike ellu.See aga tõi kaasa demokraatia kriisi ning tugevdas äärmuslikke liikumisi ,mis seadsid eesmärgiks valitsuse või mõne partei täieliku kontrolli kehtestamise ühiskonna üle.Maailmasõja abil ei õnnestunud maailmal lahendada ühtki suurt probleemi,need püsisid ja viisid maailmasõja teise etapini ehk Teise Maailmasõjani.
KASUTATUD KIRJANDUS

Mart Laar,Lauri Vahtre - Lähiajalugu I gümnaasiumile

http://www.slideshare.net/merit16/i-maailmasda
8