Liivimaa kroonikad 13. kuni 17. sajandil (0)

Liivimaa kroonikad 13 kuni 17 sajandil

13 saj.

1 . Läti Hendriku Liivimaa Kroonika.

Kirja pandud 1224 – 27 ladina keeles. Kirjutatud ristisõdijate vaatepunktist.
Tähtsus:

• ainus sedavõrd põhjalik kirjalik mälestusmärk, mis käsitleb perioodi, mida tuntakse eestlaste muistse vabadusvõitlusena.
  
• Ka keeleajalooline väärtus: kohanimede järgi on võimalik näha keele arengut ja muutumist. Ilukirjanduslik funktsioon: õhtusöömaaegadel ettelugemine.
  
• Pannud aluse mitmetele edasistele kirjanduslainetele.. mõjutused tänapäevani.
  

Räägib Saksa ordu asutamisest. Kõige olulisem eestlaste jaoks on piiskop Albert , kelle juhtimisel viiakse läbi ristisõda. Paavst kuulutab ristisõja välja. Läti Hendrik teeb kogu sõjakäigu kaasa (1208- 27) Kroonika kujutab ühelt poolt eestlaste muistset paganausku, teiselt poolt kristlikku elulaadi – kahe usundi kokkupõrge. Eestlaste kangelaslikkus väga siit välja ei paista. Kujutatakse neid brutaalsete paganatena. See ongi kroonika väärtus – ehedad kujutused vanade eestlaste uskumustest.
Seda perioodi ( vabadusvõitlust ) romantiseerib 19 sajandi kirjandus.
Rüütlile oli kõige olulisem au.

2. Liivimaa vanem riimkroonika

Kujunenud keskaegse rüütliluule eeskujul. Kujutab tegevust alates 1920 aastast. Kirjutatud kesksaksa murdes. Mõne aja eest eesti keelde tõlgitud otsetõlkena, eesmärgiga mitte edasi anda riimi, vaid sisu. Autor pole teada.

3. Liivimaa noorem riimkroonika

Autor: Hoeneke
Selle algtekst ei ole säilinud, vaid teatakse hilisemate proosajutustuste kaudu. Käsitleb 1315- 1348 aastaid. (kattub ajaliselt Dekameroniga, Firenze linnas puhkeb 1348 katk)
Tähtsus: Jüriöö ülestõusu allikas.
Kirjanikud , keda kroonikad on mõjutanud ning inspireerinud: Ristikivi , Kippel , Bornhöhe.
Tänapäeval:
Indrek Hargla – kirjutanud ajaloolist ulmet. Apteeker Melchior ja katustel tantsija . Raamatus algab tegevus 1409. Räägib apteekrist, kes valdab palju vajalikku infot, mis linnas liigub. Kuna kõigil inimestel on apteeki mingil hetkel asja, siis nende kaudu saab apteeker infot ning kogub seda
2010 välja antud.
Tiit Aleksejev –Palveränd

4. Johann Renneri Liivimaa ajalugu

1556 -1561. Kesk alamsaksa keeles kirjutatud.
Tähtsus:
Liivimaa nooremriimkroonika ümberjutustust sisaldav teos. Lisaks ainet, mis annab infot koduloolastele, poliitilist ning ajaloolist infot, infot mõisate kohta.
Johann Renner saabus 1550 aasta kevadel 30 aastasena Liivimaale. Tuli Järva foogti teenistusse. Hiljem töötanud Pärnu foogti teenistuses. Oli siin 5 aastat, suundus tagasi Saksamaale. 1558 tungis Ivan Julm Liivimaale. Elas kaasa kogu Liivimaa kokkuvarisemisele. Kroonika ei ole saanud ajaloos nii kuulsaks , kuna sama perioodi kirjeldab värvikamalt järgmine kroonika..

5. Balthasar Russovi Kroonika

1577 Ilmus Rostokis. Tolleaegne euroopa lugeja saigi selle kaudu toimuvast teada, kuna massimeedia, ajalehed polnud väga levinud. Kujutab Liivi sõda tervikuna . Kroonika osutus sedavõrd populaarseks, et järgmisel aastal ilmus 2 trükk ja mõni aasta hiljem ka kolmas, kuhu oli lisatud peatükk Liivi sõja lõpust , mis lõppes1583. Kroonikas kirjutatu ei lähe kokku Nõukogude kontseptsiooniga. 1920 ilmus eestikeelsena. Alamsaksa keeles kirjutatud.

Balthasar Russov

Balthasar Russov oli pikalt Pühavaimu kiriku õpetaja. Tegemist oli maarahva kogudusega, kuhu kogunes lihtrahvas , kes rääkisid undeutch keelt. Russov oli eesti soost, tema isa oli pärit Harjumaalt, Tallinna voorimees . Kuidas sai ta 16 saj nii hea hariduse et olla kirikuõpetaja? Arvatavasti õppis Tallinna linna koolis (linna kulul), kus andekamatele anti rahalist toetust, et edendada ka luteriusu levikut. Õppis ka saksamaal, kuid ei lõpetanud. 1566 sai Pühavaimu koguduse pastoriks- kuni surmani 1600 oli sel kohal.
Jaan Krossile pakkuski ta huvi, kuna oli jõudnud talupoja positsioonilt nii kaugele (linna koorekihti). Suurelt tänu oma 3 naisele (abielu kaudu sai kõrgemale positsioonile) Köösneri, piiskopi, kaupmehe tütardega oli abielus. Kõik naised surid. Kellena Russov end tundis? See küsimus pakkus Krossile huvi. Oli hingekarjane, õpetaja ning ka Tallinna kodanikuna, seega eestlastega (talupoegadega) võrreldes kõrgemal positsioonil. Oma staatuselt ei olnud ta ammu talupoeg, kuid ka linna jõukas kiht ei võtnud teda jäägitult omaks, talupoja lõhn oli juures. Nõukaaja inimesed olid harjunud lugema ridade vahelt, otsima sõnumit tekstist. Russovi elu kaudu kirjeldas Kross ka Brežnevi aega. Paljud astusid ise parteisse, et hõivata kohti, mis muidu asendataks umbkeelsetega. NING kuidas nemad nüüd ennast tundsid? Kellena?? Sarnaneb Russovi olukorraga.
Russov keskendub maarahvale, poliitiline organ pole oluline. Kirjeldab Maapäeva, kuidas seal räägiti tähtsusetuid asju nt tantsimisest.
Nõukogude versioon Kroonikas toimuvast: Ivan julm üritas raiuda meile akent euroopasse.
(Kolme katku vahel ilmunud sügaval Brešnevi ajal. Süvenenud tsensuur , teisitimõtlejaid kiusati taga ning suurenes lootusetusetunne. Tundus kindel , et Nõukogude liitu jätkub veel tükiks ajaks. Süvenes tsensuur ka kirjanduses, seega pöörduti kaugemasse ajalukku, kuna lähiajalugu ei tahtnud keegi kirjeldada. Lennart Meri pöördus muinasaega nt. )

6. Kristjan Kelchi Liivimaa ajalugu

1657-1710 Kristjan Kelch
Ilmus 1695 . Ise on nimetanud seda ka: Liivimaa sõja ja rahu ajalugu
Kujutab Rootsi aja lõppu, lähenemas on Põhjasõda. Käsitleb sündmusi 1707 aastast alates, kui põhjasõda oli 7 aastat kestnud. Tähtsus: oluline allikas põhjasõja ja sellele eelnevate aastate kujutamisel. Järvajaani ja Jaagupi pastor , rajas Järvajaanis talurahva kooli, 1710 suri katku. 2 osaline teos.