Tuumaenergiauus (1) (0)

5 VÄGA HEA

TUUMAENERGIA
REFERAAT
Õppeaines: Ökoloogia
Õpperühm: TEI-21
Tallinn 2015
SISUKOR
Sissejuhatus 3
1.Ajalugu 4
1Eelnev 4
1.2.Maailma esimene tuumareaktor 5
1.3.Areng 5
1.4.Ajastute erinevused 6
2. TUUMAENERGIA OLEMUS 8
2.1. Tuumaenergia tekkimine 8
2.2. Tuumkütus 8
2.3. Tuumaenergia eelised 10
2.4. Tuumareaktorite liigitamine 10
13
4. Tuumaenergia kasutamine maailmas 14
4.1. Tuumaenergia rahuotstarbeline kasutamine 14
4.2. Tuumaenergia militaarotstarbeline kasutamine 15
Kokkuvõte 15
Kasutatud Kirjandus 17
SISSEJUHATUS 3
1. AJALUGU 4
1.1. Eelnev 5
1.2. Maailma esimene tuumareaktor 5
1.3. Areng 6
1.4 Ajastute erinevused. 7
2. TUUMAENERGIA OLEMUS 8
2.1. Tuumaenergia tekkimine 8
2.2. Tuumkütus 8
2.3. Tuumaenergia eelised. 9
2.4. Tuumareaktorite liigitamine 9
4. TUUMAENERGIA KASUTAMINE MAAILMAS 10
4.1. Tuumaenergia rahuotstarbeline kasutamine 10
4.2. Tuumaenergia militaarotstarbeline kasutamine 11
KOKKUVÕTE 18
KASUTATUD KIRJANDUS 19
Lisa 1 20
Lisa 2 21

Sissejuhatus

Rahvastiku kasvu, majanduse arengu ja industrialiseerimise kombineerumine maailmas tähendab globaalse energiatarbimise kasvu. Jätkub soojusjaamadest saadava energia tarbimine ja seda tõusvas joones. Elektritarbimine on praktiliselt sünonüümne moodsa eluga industrialiseeritud maailmas.
Meie kommunikatsioonid , transport, toiduvarud ja kaasaegsete kodude mugavused, bürood ja tehased sõltuvad kindlast elektrienergia varustusest. Mida rohkem on maa industrialiseeritud, seda enam energiat tarbitakse. Ülemaailmne energiatarbimine on alates 19. sajandist kasvanud 25-kordselt. Elektritarbimine industrialiseeritud maades on keskmiselt umbes kümme korda suurem kui arengumaades, kuid ka viimastes kasvab nõudlus elektri järele järgmise 15 aasta jooksul iga aasta 5%. Maailma energianõudlus kasvab 2030. aastaks eelduste kohaselt umbes 60% võrra. Näiteks nafta tarbimine on viimasel 10 aastal kasvanud 24% ning ülemaailmse nõudluse iga- aastaseks kasvuks prognoositakse 1,6%.
Seda kõike silmaspidades, suureneb järjest vajadus leida alternatiive fossiilkütustel töötavatele elektrijaamadele. Üheks populaarsemaks alternatiiviks on viimaste aastatega tõusnud tuumaenergia tootmine ja kasutamine.
Ka Eestis on energeetikaprobleemid tõusnud lähiaastatega üha aktuaalseimaks. Keskkonnasõbraliku elektritootmise organiseerimine vajab otsustavat lahendust lähiaastail, ning on vajalik vastu võtta konkreetne otsus võimaliku tuumaenergeetika rakendamise kohta Eesti Vabariigis. Euroopa Liidu üha karmistuva kliima- ja energiapoliitika tingimustes tuleb Eestil tõsiselt mõelda selle üle, mille arvel katame oma elektrivajadusi tulevikus.
Eestis toodetakse praegu üle 90% elektrienergiast põlevkivist ning ka kõige nüüdisaegsemate tehnoloogiate kasutamisel eraldub põlevkivist elektrit tootes suures koguses CO2 ehk kasvuhoonegaasi. Oma energiatootmise keskkonnasõbralikumaks muutmiseks tuleb Eesti Energial tulevikus kasutusele võtta kasvuhoonegaase vähem või üldse mitte tekitavaid energiaallikaid.Tuumaenergiat tulebki vaadelda kui ühte võimalikku Eesti baaskoormuse katmise allikat. Tuumaenergia kasutuselevõtu osas näeb Eesti Energia erinevaid lahendusi. Võimalik on nii tuumaenergeetika arendamine Eestis kui ka liitumine mõne tuumajaama projektiga naaberriikides.

1.Ajalugu

Eelnev

Uraani avastas 1789 aastal keemiaprofessor ja apteeker Martin Heinrich Klaproth ( 1743 -1817) ning selle nimeks sai oma nime planeet Uraani järgi, mille kaheksa aastat varem oli avastanud Friedrich Wilhelm Herschel (1738-1822). Planeet omakorda oli oma nime saanud Jumalate isa Uraanose järgi antiikmütoloogiast. [3]
24.septembril 1789 teadustas Klaproth oma avastusest Preisi Teadusteakadeemiat. Puhta uraani metalli eraldas 1841. aastal Eugene Melchior Paligot, 1896. aastal avastas Henri Becquerel uraanisoolade abil radioaktiivsuse. 1939. aastal avastasid Otto Hahn ja Fritz Strassmann uraanituuma jagunemise aeglaste neutronite toimel. Frederic Joliot-Curie tuvastas uraani lagunemise kui ahelreaktsiooni. [3]
Mais 1941 tuli teadlane Tokutaro Hagivara (Kioto ülikool) välja mõttega termotuuma reaktsiooni võimalikkusest vesiniku tuumade vahel uraan -235 tuumade lõhestamisega purustava ahelreaktsiooni abil.
Kuni 1940. aastani, mil avastati neptuunium ja plutoonium , oli uraan suurima massiarvuga teadaolev element. Hiljem avastati, et radioaktiivsel lagunemisel eraldub palju energiat ja seejärel hakati välja töötama tuumarelva. (USA 1942) [3]

Maailma esimene tuumareaktor

2. detsembril 1942 käivitas rühm teadlasi füüsiku Enrico Fermi juhtimisel maailma esimese tuumareaktori. Staadioni tribüüni alla ehitatud katseseadmes teostati äärmise salastatuse õhkkonnas inimese juhitav tuumalõhustumise ahelreaktsioon . Ühtlasi sai tohutu energiahulga vabanemisel raskete tuumade lõhustumises neutronite toimel praktikas kinnituse Einsteini energia ja massi ekvivalentsuse põhimõte. II Maailmasõja tõttu oli eesmärgiks tuumapommi tarvis plutooniumi tootmise seadme loomine, näitas selle katse edu ka rahumeelse tuumaenergia võimalikkust. [7]
Sõja olukorras salastati kõik tuuma valdkonna uurimised ja arendused. Erandiks oli mõningane infovahetus USA ja Inglismaa vahel ning USA spionaaž Nõukogude Liidu kasuks. Iga suurriik arendas tuumatehnikat oma vajaduste ja võimaluste piires. Nõukogude Liidus käivitati esimene reaktor Moskvas 1946 ja Inglismaa reaktor Harwellis 1947. [7]

Areng

Tuumaenergia sihipärasest arendamisest ühiskonnale olulise baasenergia allikana soojuse ja elektri tootmiseks toimus pärast Teise Maailmasõja lõppu. Tuumarelv oli näitas võimsust katsetusega Alamogordos ja sõjas Jaapaniga. Külma sõja tingimustes jätkus tuumarelvastuse suurendamine . Polnud ime, et riikide energiareaktorid olid kaksikkasutusega. [7]
Tuumarelvastuse väljatöötamine soodustas energiatootmiseks sobivate tuumareaktorite ja tuumkütusetsükli arengut. USA ja Nõukogude Liit tegid tööstuskomplekse suurte 235U koguste rikastamiseks ja plutooniumi 239Pu tootmiseks, mis andis eelduse reaktorikütuste valmistamiseks. Tehti väga palju erinevaid reaktoritüüpe - sõjalaevade ning Pu-tootmise reaktoritest arenesid välja hilisemad energiatootmise reaktorid . [7]
Esimese tuumaelektri tootmine toimus 1951, kui USA, pani reaktor EBR-1 helendama neli lampi. Esimene riigi elektrivõrku ühendatud tuumaelektrijaam APS-1 avati 1954. a Nõukogude Liidus, kus rakendati vesijahutuse ja grafiitaeglustiga kanalreaktorit AM-1. [7]
Reaktor, mis kasutas rikastatud uraani ning mille aeglustiks ja soojuskandjaks oli vesi, oli näiteks tänapäeval kõige levinumale ja ohutumale surveveereaktorile PWR. Esimene sellise reaktoriga elektrit tootev jaam valmis 1957. a. USA-s. Nõukogude Liidus lasti käiku analoogne reaktor 1964. a. USA-s töötati välja teine levinud energiareaktori tüüp, keevveereaktor BWR, mille esimene tööstuslik käivitati 1960. a. [7]

Ajastute erinevused

1970 - 1980 hakkas peamiselt USA-s ja Euroopas tuumaenergia areng uute jaamade ehitamise osas peatuma ning see tendents jätkus kuni käesoleva sajandi alguseni . Oma osa oli sealjuures kindlasti kasvaval rahutusel radioaktiivsete tuumajäätmete ohutuse ja tuumarelvamaterjali võimaliku leviku suhtes, fossiilkütuste hindadel ning tuumajaamade avariidel, mis tekitasid vastuseisu tuumaenergia arendamisele. [7]
Praeguse klassifikatsiooni järgi loetakse 1950 - 1960-ndate tuumareaktorid I põlvkonda kuuluvaks. Nende tüüpide edasiarendamise tulemusena saadi II põlvkonna reaktorid: PWR/VVER, BWR, RBMK, CANDU, AGR. Esimeste reaktorite kogemused, suured tuumkütuse varud ja võimalus vähesest kütusekogusest stabiilselt baasenergiat toota lõid soodsa pinna tuumaenergeetika kiirele kasvule. Tuumaenergia osa kogu maailma elektritoodangust küündis 16-17 % ja on jäänud sellisele tasemele käesoleva ajani. [7]
1970 – 1990 toimusid suurimad tuumaenergeetikaga seotud avariidest: väikese keskkonnamõjuga, kuid suure majandusliku kahjuga avarii Islandi tuumajaamas USA-s 1979. aastal ja RBMK-reaktori avarii Tšernobõli tuumajaamas Ukrainas 1986.a., kus majanduskahjule lisaks kaasnes ka keskkonna ulatuslik radioaktiivne saastumine . [7]
Arendustööd ohutuse, võimsuse ja efektiivsuse suurendamiseks , kütuse paremaks ärakasutamiseks, jaamade julgeoleku ja pikema tööea kindlustamiseks on siiski jätkunud. Tulemuseks on II põlvkonna reaktorite olulised täiustamised ning järgmise III / III+ põlvkonna reaktorite väljatöötamine. [7]
2. TUUMAENERGIA OLEMUS
Tuumaenergia erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu süsihappegaasi. Samas võib kaasneda ka oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda. Lisaks eraldub ka suurtes kogustes veeauru ja alati on energia saamisega seotud kaudsed emissioonid.
2.1. Tuumaenergia tekkimine
Tuuma energeetika põhineb tuumaenergia muundamisel teisteks energialiikideks. Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid.
Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku.. Tuumajõudude tõttu lõhustub ergastunud tuum kaheks erineva massiga osaks (kildtuumaks), põhjustades nii kahe uue isotoobi tekke. Lisaks isotoopide tekkele eraldub lõhustumisel alati ka neutroneid ning gamma -kiirgust. Analoogiliselt lõhustub näiteks reaktorites kütusena kasutatav U-235 kaheks väiksema massiarvuga isotoobiks ning sellise protsessi käigus vabaneb suur kogus energiat.

2.2. Tuumkütus

Kuna looduses leiduv uraan sisaldab peamiselt isotoopi U-238 ja väga vähesel määral reaktorites kasutatavat lõhustuvat U-235, siis tuleb kaevandatud uraani rikastada vastavaks reaktori nõuetele. Rikastamine on teiste sõnadega uraani isotoobi U-235 protsendi tõstmine kütuses. Reaktori tööks piisav uraani rikastusprotsent jääb tavaliselt alla 10%, pigem 5% lähedale; näiteks relvatööstuses kasutamiseks vajalik rikastusprotsent on oluliselt kõrgem, ulatudes 90%-ni.

2.3. Tuumaenergia eelised

1) Majanduslikust seisukohast on tuumaenergia praegusel ajal umbes võrdne kivisöega. Õli
ja gaasi hind tulevikus tõenäoliselt tõuseb, samas uraan jääb odavaks.
2) Kontsentreeritud energiaallikas , vajab vähe maad ja materjaliladusid
3) Energiasõltumatus on väga tähtis faktor. Mitte kõik maad ei oma rikkalikke energiaallikaid ja järelikult on suure tähtsusega sõltumatus ja enesekindlus , mida tuumaenergia pakub rahvusvaheliste kriiside ajal.
4) Väga oluline faktor tuumaenergia tulevikul on loomulikult keskkond. Võib juhtuda, et isegi roheline liikumine muudab oma suhtumist tuumaenergiasse, kui nad näevad, et see on viimane reaalne energiasaamise võimalus. Mitte tuumajaamad , vaid fossiilsed kütused on põhjustanud happevihmu, kliimamuutusi ja hävitanud metsi.
5) Üks peamine baasenergia ressurss, ei sõltu ööpäeva-ja kuutsüklitest ega aastaaegadest

2.4. Tuumareaktorite liigitamine

Tuumareaktoreid on kaht tüüpi: tavalise vee reaktorid ja raske vee reaktorid. Vett on reaktorisse vaja kahel otstarbel: neutronite liikumise aeglustajaks ja soojuskandjaks (kannab soojusenergiat reaktorist välja). Raske vesi on palju parem neutronite aeglusti kui tavaline vesi. Nende kahe reaktortüübi peamine vahe on selles, et raske vee reaktor tarbib kütusena looduslikku uraani, millest 99% moodustab tuumareaktsiooniks kasutu uraan-238. Tavalise vee reaktori kütuseks kasutatakse rikastatud uraani, millest umbes poole moodustab u-235.

4. Tuumaenergia kasutamine maailmas

Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele.
Kuigi osades Euroopa riikides, nagu Saksamaa ning Austria , kaldub avalik arvamus tuumaelektrijaamade kasutamise vastu, viitavad arengud üldisele tuumaenergia kasutamise tõusule. Nii on näiteks Hiina ja India seadnud eesmärgiks oluliselt suurendada tuumaenergiast saadava elektrienergia tootlust.

4.1. Tuumaenergia rahuotstarbeline kasutamine

Kõige enam kasutatakse küll tuumaenergiat rahuotstarbeliselt elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kuid samuti mitmesuguste transpordivahendite jõuseadmete ajamites ning mitmetes teistes otse või kaudselt rahvamajandusega seotud harudes. Tuumaenergia on kasutamist leidnud ka meditsiinis. [3]
Tuumameditsiin jagatakse visuaalmeditsiiniks (röntgenograafia, ultraheli .), mis on meditsiinilise diagnostika haru, mille eesmärk on füüsiliste meetoditega saada inimorganismi sisemise struktuuri kujutus . Radioteraapia ehk kiiritusravi on meditsiinis rakendatav ravimeetod, mis põhineb radioaktiivsusel ja seda kasutatakse vähirakkude vastu võitlemiseks. Ravi eesmärgiks on kahjustada või hävitada kasvajarakud kiiritatavas piirkonnas. Kuna vähirakud paljunevad ja kasvavad kiiremini, kui enamik neid ümbritsevaid normaalseid rakke, siis radioteraapia võimaldab ravida erinevaid vähiliike. Terved rakud saavad samuti kiiritusest mõjutatud, aga erinevalt vähirakkudest, taastub enamik neist ravi mõjust. Kuna kiiritusravi on lokaalse toimega, siis ei ole välistatud ka edasine vähirakkude kasv või paljunemine. [3]
Tänapäeval võimaldab tuumameditsiin uurida praktiliselt kõiki inimorganite süsteeme ja on leidnud kasutuse neuroloogias, kardioloogias, onkoloogias, pulmonoloogias ning teistes meditsiini harudes. Tuumameditsiini meetodid võimaldavad uurida organite verevarustust, neerude funktsioneerimist, peaaju rakke, sapi metabolismi jm. [3]

4.2. Tuumaenergia militaarotstarbeline kasutamine

Laevadel tuumaenergia kasutusele võtmine oli revolutsioonilise tähendusega kogu meresõidu ajaloos. Esimese laeva tuumareaktori töö algas juba 1940. aastal ja esimest sellelaadset reaktorit katsetati USA-s 1953. aastal. Esimene tuumalaev USS Nautilus läks merele 1955 aastal. Esimene tuumajäälõhkuja oli Nõukogude Liidu laev Lenin. [3]
Tänapäeval on 150 laeval 220 väikest tuumareaktorit. Enamik neist töötab sõjalaevadel: allveelaevadel ja lennukikandjatel, kuid ka jäälõhkujatel. Tulevikus, seoses fossiilkütuste nappusega, hakatakse tuumareaktoreid kasutama ka kaubalaevadel. Lisaks USA-le on tuumalaevad veel ka Suurbritannial, Prantsusmaal, Venemaal ja Hiinas. [3]

Kokkuvõte

Tuumaenergiat on nüüdseks kasutatud juba aastakümneid, ning tulevikku silmas pidades on see kindlasti väga arvestatav energiaallikas. Hetkel valdav enamus inimesi siiski kardavad seda energialiiki. Teadaolevalt kardetakse, et see võib kaasa tuua ajaloos juba esinenuid avariisid. Kindlasti on oma mõju ka meedial ja avalikkusel. Hetkel on on tuumajaamad tegelikult küllaltki turvaliseks tehtud, ning kuigi riskioht siiski püsib on see teaduse abiga tehtud võimalikult väikeseks .
Tänaseks päevaks on tuumaenergia kasutamine maailmas üsnagi populaarseks muutunud. Nõuded on läinud nii täpseteks ja põhjalikeks, et kõiki aspekte järgides võib öelda, et tuumaelekrtrijaamad on siiski turvalised.

Kasutatud Kirjandus

.DOCX Laadi alla originaalfail 19 lk · .docx · 7 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-09-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

anonymous.x5 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Tuumaenergia

TUUMAENERGIA REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia ja keskkonnakaitse Ehitusteaduskond Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................3 1. TUUMAENERGIA OLEMUS ..........................................................................................................................4 1.1. Tuumaenergia tekkimine....................................................................................................................4 1.2. Tuumkütus..........................................................................................................................................4 1.3. Reaktorite liigitamine .........................................................................................................................5 2. TUUMAENERGIA KASUTAMINE MAAILMAS........

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

rtf

Tuumaenergeetika uurimistöö

JÕGEVA ÜHISGÜMNAASIUM 11.A klass Siim Kaaver Tuumaenergeetika Uurimustöö Juhendaja: õp. Heli Toit Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................... 1. Mis on tuumaenergia?........................................................................................... 2. Kuidas tuumaenergia tekib?.................................................................................. 3. Tuumaenergia kasulikkus...................................................................................... 4. Tuumkütus............................................................................................................. 5. Tuumareaktor........................................................................................................ 6. Levinuimad reaktoritüübid.....

Füüsika

docx

Tuumaenergia referaat

Tuumaenergia olemus Tuumafüüsika kui teadusharu sündis koos radioaktiivsuse juhusliku avastamisega prantsuse teadlase Henri Becquereli poolt aastal 1896. Järgnevate aastakümnete jooksul on oma panuse selle teadusharu arengusse andnud mitmed nimekad teadlased. Seda veidi üle sajandi vanust avastust on rakendatud väga erinevates valdkondades tuumaenergia rakendusi on ära kasutatud sõjatööstuses, samas teisalt on praktiliselt võimatu kujutada tänapäevast elu ette ilma selle rakendusteta meditsiinis või energiatootmises. Tuumaenergeetika erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO 2. Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda.. Lisaks

Geograafia

doc

Tuumaenergia kasutamine

TUUMAENERGIA KASUTAMINE KELLY T. 9A aprill 2008 Sisukord I Tutvuseks lk 3 II Vajadus tuumaenergia järele lk 3 III Kuidas tuumaenergia tekib? lk 4 IV Tänapäevased reaktorid lk 4 V Tuumaenergia kasutamine maailmas lk 5 VI Tuumariigid VII Varitsev oht lk 6 VIII Tuumaenergia kasutamine Eesti lähisriikides lk 7 IX Korduma kippuvad küsimused lk 8 X Kokkuvõte lk 10 Kasutatud materjalid lk 11 2 I. Tutvustuseks Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia,

Füüsika

docx

Tuumaelektrijaam

vooga - katkestades kiirendi elektriahela seiskub ka alakriitiline tuumareaktor; 3) soojust ei kasutata auruturbiini käitamiseks vaid väävelhappe lagundamiseks 1200°C juures laguneb väävelhape, mis edasi reageerib joodi ja veega summarselt lagundatakse nii vesi vesinikuks ja hapnikuks; 4) auruturbiini kasutugur on 30%, vesiniku kütuseelemendil 60%, samuti saab vesinikku kasutada autokütusena, nii pole vaja ka bensiini sisse osta. Kuidas tuumaenergia tekib? Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades

Füüsika

docx

Tuumaenergia

Selle saavutuse tegi võimalikuks paljude maade teadlaste eelnev töö ioniseeriva kiirguse, tuumamuundumiste ja tuumalõhestumise uurimisel, peamiselt 1930-ndate aastate lõpul. Ühtlasi sai tohutu energiahulga vabanemisel raskete tuumade lõhustumises neutronite toimel praktikas kinnituse A. Einsteini kuulus energia ja massi ekvivalentsuse põhimõte. Kuigi II Maailmasõja tõttu oli eesmärgiks tuumapommi tarvis plutooniumi tootmise seadme loomine, kinnitas selle katse edu ühtlasi rahumeelse tuumaenergia võimalikkust. Sõja olukorras ja seose tõttu tuumarelva väljatöötamisega salastati rangelt kõik tuuma valdkonna uurimised ja arendused. Erandiks oli mõningane infovahetus USA ja Ühendkuningriigi vahel ning USA tuumasaavutuste spionaaz NLiidu kasuks. Tulemusena arendas iga suurriik tuumatehnikat oma vajaduste ja võimaluste piires iseseisvalt. Näiteks, käivitati NLiidu esimene reaktor F-1 Moskvas detsembris 1946 ja Ühendkuningriigi reaktor GLEEP Harwellis augustis 1947.

Füüsika

doc

Tuumaenergia ja selle kasutamine.Radioaktiivsue kahjulikkus.

Tuumaenergia ja selle kasutamine Radioaktiivsus ja selle kahjulikkus Tuumaenergia ja selle kasutamine Iga päev puutume kokku energeetikaga: lampi põlema pannes või autoga sõites vajame energiat, kütust. Eesti Energeetika baseerub põlevkivi soojuselektrijaamadel ja sisseveetaval gaasil ning vedelküttel. Kuid selline energia tootmise viis pole kaugeltki ainuke. Tuntud on tuumaenergia ja maailmas aina tõuseb selle populaarsus. See on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Spetsialistid on kindlaks teinud et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm. Tuumfüüsika on raske ja keeruline ning selletõttu pole inimkond seda veel täielikult avastanud. Ikka veel tehakse tuumaenergias uusi avastusi ja saadakse aegajalt midagi uut teada. Tuumaenergia ajalugu: *1789

Füüsika

doc

Tuumaenergia tulevik

......................................lk 3 Tuumaenergia tänapäeval: head ja halvad küljed........................................................lk 4 Tuumaenergia tulevik..............................................................................................lk 5, 6 Kasutatud allikad.........................................................................................................lk 7 2 Tuumaenergia ajalugu Et tuumaenergia tulevikku arutada, peab enne aru saama, mis see täpsemalt endast kujutab ja kuidas see tekkis. Tuumafüüsika kui teadusharu sündis koos radioaktiivsuse juhusliku avastamisega prantsuse teadlase Henri Becquereli poolt aastal 1896. Järgnevate aastakümnete jooksul on oma panuse selle teadusharu arengusse andnud mitmed nimekad teadlased. Seda veidi üle sajandi vanust avastust on rakendatud väga erinevates valdkondades -

Elektroenergeetika

Rohkem sarnaseid