Sisukord Füüsikalised omadused Ajalugu Rakendused ja saamine Katsetused uraaniga Kasutatud allikad Füüsikalised omadused Uraani aatomkaal on 238,0289g/mol. Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Uraani isotoobid on järgmiste massiarvudega: 232 poolusteaeg 68,9 aastat 233 poolestusaeg 159 200 aastat 234 ehk uraan II, poolestusaeg 245 500 aastat, 0,006% 235 ehk aktinouraan, AcU, poolestusaeg 703,8 miljonit aastat, 0,72% 236 poolestusaeg 23,42 miljonit aastat 238 ehk uraan I, poolestusaeg 4,468 miljardit aastat, 99,275%. Loodusliku uraani tihedus normaaltingimustel on 19,05 g/cm 3. Mitteloodusliku isotoopkoostisega
Spetsialistid on kindlaks teinud et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm. Tuumfüüsika on raske ja keeruline ning selletõttu pole inimkond seda veel täielikult avastanud. Ikka veel tehakse tuumaenergias uusi avastusi ja saadakse aegajalt midagi uut teada. Tuumaenergia ajalugu: *1789.a avastas Martin Heinrich Klaporoth aine, mille ta nimetas uraaniks. Tegelikult oli saadud aine uraandioksiid, mitte puhas uraan *1841.a sai Eugen Peligot esmakordselt metallist uraani *1896 tegi Henri Becquerel avastuse, et uraan kiirgab mingisuguseid nähtamatuid kiiri. Ta nimenat selle kiirguse uraankiirteks *Umbes samal ajal avastasid Marie ja Pierre Curie, et nn uraanikiired on omased ka mõnedele teistele ainetele ( nt tooriumile) ja nad nimetasid need kiired ümber radioaktiivseks kiirguseks *1898a. Avastas abielupaar Curie veel ühe radioaktiivse elemendi polooniumi ja raadiumi *1911a. avastas E
Elektrienergiat tootvates reaktorites sõltub see ka neutronite aeglustamisest ning sellest, kas vaheproduktide lagunemisel tekib nn. hilinenud neutroneid. Tuumarelvades nõutav 235U kriitiline kontsentratsioon on palju suurem, sest ahelreaktsioon peab seal toimuma ainult nende neutronite arvel, mis tekivad esmastes lõhustumisaktides. "Pommikõlbulikuks" rikastatud 235U kriitiline mass on ca 15 kg. Uraan kui tuumakütus Looduslikus uraanimaagis esineb uraan uraanioksiidina U2O3, mis puhastatud kujul on sügavat kollast värvi. Tuumajaamades kasutamiseks tuleb uraan redutseerida ja rikastada. Looduslikus uraanis on ainult 0.7% lõhustuvat isotoopi 235U, ülejäänud 99.3 % on mittelõhustuv 238 U. Nn kerge veega töötavate tuumareaktorite jaoks rikastatakse uraanimaaki kuni 253U sisalduseni 2.5 3.5 % . Raske veega töötavates Kanada reaktorites kasutatakse aga looduslikku uraani.
tuumajaamaga kaasneda võivaid riske ning optimeerida nende tööd. Nii on näiteks Tšernobõlis kasutatud (Leedu Ignalina tuumajaamas kasutati analoogseid) RBMK-tüüpi teise põlvkonna reaktoritest astutud suur samm edasi kaasaegsete kolmanda põlvkonna reaktoriteni. Neljanda põlvkonna reaktorite kommertskasutusse võtmist ei ole järgmise 15 aasta jooksul ette näha. 2. Tuumakütuse (uraani, tooriumi) varud, saadavus, tootjamaad. Uraan: leidub looduses ainult ühendeis. Looduslik uraan on isotoopide U234(0,006%), U235(0,72%) ja U238(99,274%) segu. Isotoobi U234 kogus on väike ja ebaoluline. Uraan on väga levinud element looduses. Ntx: leidub merevees, graniidis, settekivimis. Kaevandatud uraani rikastatakse vastavaks reaktori nõuetele. Rikastamine on teiste sõnadega uraani isotoobi U-235 protsendi tõstmine kütuses. Reaktori tööks piisav rikastusprotsent jääb tavaliselt alla 10%, pigem 5% lähedale
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D ?
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning ini
oleksid varud piisavad inimkonna energiavajaduse täielikuks rahuldamiseks. Kahjuks on taastuvenergia rakendamise tehnoloogiad ressursimahukad ja lähiajal pole fossiilkütuste põletamisest loobumine veel võimalik. 10(113) Villu Vares Energia ja keskkond Tuumkütustest on seni kasutatavad uraan ja toorium, mille varud on suhteliselt suured, kuid edusammud termotuumareaktsiooni (nn tuumafusiooni) rakendamise valdkonnas võimaldaksid kasutusele võtta praktiliselt piiramatud raske vee (deuteeriumi) varud. Praegu on tuumafusiooni suudetud rakendada vaid katseseadmetes ja lähiajal selles valdkonnas kiiret progressi prognoosida ei ole võimalik. Tabel 1.1 Maailma fossiilkütuste varud ja tarbimine 2003.a seisuga
Järeleaitamine ehk keemiakursuse kokkuvõte 1 SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd 31.10.2011 2 Mass Iga füüsikaline keha omab massi. Massi mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ja tähistatakse tähega m. Kilogrammile mõjuv raskusjõud on sõltuv laiusest. Pariisis on see Fr = 9,81 N Maa poolusel on see 9,83 N/kg, ekvaatoril 9,78N/kg ja Kuul 1,6 N/kg Suurus mass väljendab keha inertsust tema omadust osutada suuremat või väiksemat vastupanu tema kiirendamisele jõu toimel. 31.10.2011 3
Kõik kommentaarid