Rõiva- ja tekstiiliinstituut Õpperühm: KRR 21 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 NÄIDIS ANDMED TEHNILISED ANDMED: Struktuur (kootud, lausmaterjal, trikotaaz) Kootud ja läbiõmmeldud dubleer Pindtihedus (ehk ruutmeetri kaal; g/m²) 62 g/m² Liimitäppide tihedus (points/cm²; dots/ cm²) - 52 dots/ cm² Liimiriidele lubatud hooldus Veepesu keelatud, lubatud ainult keemiline puhastus, trummelkuivatus keelatud, lubatud triikimine keskmisel temperatuuril, pleegitamine keelatud. Dubleerimise reziim: o Temperatuur 121-138 °C o Aeg 10-16 s
13. JOONISED: pos., neg., samanimeliste ja erinimeliste laengute joonised 14. Homogeenne EV: selline EV, mille elektrivälja tugevus on välja igs punktis suuruselt js suunalt ühesugune. 15. Ühtlaselt laetud kera elektriväli: JOONIS! E=kq/r2 r-väljapunkti ja kera keskpunkti vaheline kaugus. 16. Lõpmatu tasandi EV: JOONIS! Laneguga tasand, mille mõõtmed on küllalt suured võrreldes vaadeldava punkti kaugusega tasandist E=k - pindtihedus 17. Laengu pindtihedus: laengu suursu pindalaühiku kohta 19. Polaarne dielektrik: polaarsed dielektrikud koosnevad molekulidest, mille pos. ja neg. laengu kese ei ühti. 20. Mittepolaarne dielektrik: mittepolaarsed dielektrikud koosnevad molekulidest, mille pos. ja neg. laengu kese ühtib. 22. Keskkonna dielektriline läbitavus: näitab, mitu korda laetud kehade vaheline vastasmõju jõud antud keskkonnas väiksem vastasmõju jõust vaakumis 23
10 10 100 Teksa 10 11,5 115 10 11 110 102,97 9,66 10,66 5 Sinine 9,75 11,5 112 10 10,25 102,5 10 10,5 105 Mass(g ) Camo Teksa Sinine 3,3118 4,9492 2,9665 2,8329 5,3564 2,8062 2,6105 5,3944 3,0111 Pindtihedus Camo Teksa Sinine 250,89 480,61 268,54 39 87 61 275,03 486,94 282,52 88 55 38 469,07 273,77 261,05 83 56 Keskmi 262,32 478,88 274,94 ne 76 08 85 5. Järeldus Teksariidel osutus olema kõige suurem pindtiheduse väärtus. Riie oli juba silmaga vaadates teistest paksem ja tugevaim. Camo-riie ja ka sinine-riie olid
2)Tasandilise kujundi pindala: S=ʃʃDdxdy 3)Ruumilise kujundi pindala: Kui pinna z=f(x,y) proj. xy-tasandil on D, kusjuures fn koos oma osatul. on pidev selles piirkonnas D, on selle pinnatüki pindala: S=ʃʃDsqrt(1+z’x2+z’y2) 6. Kahekordse integraali füüsikalised rakendused: aine mass, tasandilise kujundi masskese, tasandilise kujundi inertsmoment, näide 1)Aine mass: Olgu piirkonnas D antud mingi aine pindtihedus γ= γ(x,y), siis piirkonnas D leiduva aine mass: m=ʃʃDγ(x,y)dxdy 2) Tasandilise kujundi inertsimoment: Masspunkti P inertsimomendiks mingi punkt 0 suhtes nimetatakse punkti P massi ja kauguse ruudu korrutist. I=m*r2 I vastavalt x- ja y-telje suhtes valemitega: Ix=ʃʃDy2dxdy Iy=ʃʃDx2dxdy I koordinaatide alguse suhtes valemiga: Io=Ix+Iy=ʃʃD(x2+y2)dxdy 3)Tasandilise kujundi masskese: Kui tasandilise kujundi D pindtihedus on
Fc = k N (njuuton) ( k = 9 10 9 ) r2 C2 Elektrivälja tugevus Fc V E= q m Elektrivälja tugevus E = 2k V m Laengu pindtihedus C C = m2 m2 Elektrivälja potentsiaal Wp V = q Elektrivälja potentsiaal kq V = r Voolutugevus q q U A; (1. valemit kasutatakse
E=F/q Elektrivälja tugevus näitab laengule 1C mõjuva jõu suurust. Elektrivälja tugevus 30N/C näitab, et 1C suurusele laengule mõjub jõud 30N. Elektrivälja näitlikuks kujutamiseks kasutatakse jõujooni: 1) mida suurem on jõujoonte tihedus seda tugevam on elektriväli. 2)jõujooned algavad ,,+" laengult ja lõpevad ,,-" laengul. 3)jõujoone ei lõiku. a)punktlaeng (kera) E=KQ/r2 b)laetud tasant. Laetud tasandit iseloomustab laetud pindtihedus. Potensiaalne energia suureneb kõrguse kasvades, väheneb kõrguse kahanedes. Nullnivoo valik vaba (tav. maapind). Grav.välja töö: ,,+" alla (keha kukub); ,,-" üles (keha tõuseb). Pos.laeng liigub välja jõudude mõjul jõujoonte suunas: elektriväli teeb pos. tööd; pot. Energia väheneb. Neg.laeng jõujoonte vastassuunas: elektriväli teeb pos.tööd; pot.en väheneb. Potensiaal kasut elektrivälja kerjeldamiseks. Füüsikaline suurus. Antud välja punkti
P kaal g raskuskiirenduse vektor Fundamentaaljõud Fgr gravitatsioonijõu suurus m1 ja m2 kaks massi r massidevaheline kaugus gravitatsioonikonstant M Maa mass R Maa raadius Fel elektrilise jõu suurus 0 elektrostaatiline konstant q1 ja q2 kaks laengut keskkonna dielektriline läbitavus Elektrivälja tugevus q välja tekitav laeng r teise laengu kohavektor välja tekitava laengu suhtes Q proovilaeng E elektrivälja tugevuse vektor laengu pindtihedus 2 E elektrivälja tugevuse suurus Pseudojõud a kiirenduse suurus v kiiruse suurus r ringjoone raadius F tsentripetaaljõud m mass Molekulaarjõud Fh hõõrdejõu suurus k hõõrdetegur N rõhumisjõu suurus Tuumajõud Ft tuumajõud r kaugus tuuma keskpunktist r0 tuuma raadius Fp prootonite vaheline elektrijõud 0 elektrostaatiline konstant q prootoni laeng Liikumishulk ja jõuimpulss
r r Kui q < 0, siis E = - E ja väljatugevuse vektor on suunatud laengu q poole. r Paneme tähele, et punktlaengu puhul on väljatugevus võrdeline välja tekitava laenguga ja pöördvõrdeline kera pindalaga. See tähendab, et laengu mõju jaotub laengut ümbritsevale pinnale, mis punktlaengu korral laengust eemaldudes suureneb. Vaatame nüüd punktlaengu asemel laetud pinda, kus laengu pindtihedus (ühe ruutmeetri laeng) on . Kui pind on küllalt suur (teoreetiliselt lõpmatu), siis saab temast mõlemal pool olla ainult homogeenne elektriväli, mille tugevus ei olene kaugusest. Analoogia põhjal punktlaenguga võime oletada, et väljatugevus on võrdeline laengu pindtihedusega ja pöördvõrdeline 2-ga, kus 2 tähistab kahte suvalist pinda uuritavast pinnast ühel pool ja teisel pool. Sellise kvalitatiivse analüüsi alusel saame tasapinnalise laengu tekitatud
kasut.jujooni.Elektrivlja jujoon on mtteline joon, mille igas punktis on E vektor suunatud piki selle joone puutujat.Jujooned on inimese poolt vlja meldud abivahendiks elektrivlja kirjeldamisel. Homogeenne elektrivli - on elektrivli, mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui suunalt hesugune. Ligikaudu vib homogeenseks nimetada kahe erinimeliselt laetud metallplaadi vahelist elektrivlja. Homogeense elektrivlja jujooned on ksteisega paralleelsed sirged. Laengu pindtihedus- nimetatakse antud laengu g ja he plaadi pindala suhet. (vene b) = q/s Elektrivlja t laengu paigutamisel hest punktist teise- on vrdne selle laengu suuruse vljatugevune ja vljatugevuse suunas lbitud teepikkuse korrutisega. Laetud keha potentsiaalne energia homogeenses elektrivljas- punktlaengu q potentsiaalne energia homogeenses elektrivljas avaldub vastavalt kujul : Ep=m g h , kus d on punktlaengu kaugus energia nulltasemest. Kaugmju- 2 keha mjutavad teineteist kaugelt lbi thjuse
q 1C m karakteristikuks 1 q Punktlaengu elektriväljatugevus - E = e 4 r 2 n Punktlaengute süsteemi elektriväljatugevus - E = i =1 E i - superpositsiooni printsiip dq dq dq Ruumtihedus - = ; pindtihedus - = ; joontihedus - = dV dS dl 1 r dV E= 4 V r 3 Vektori E voog arvuliselt võrdne välja joonte arvuga läbi selle pinna = ES Elementaarvoog d = EdS cos 1.4. Gaussi teoreem 1 1
vektori E sihiga. · Elektrivälja jõujooned algavad positiiv-setel laengutel ja lõpevad negatiivsetel või suunduvad lõpmatusse. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 18 Homogeenne elektriväli · Ligikaudu võib homogeenseks lugeda kahe erinimeliselt laetud metallplaadi vahelist elektrivälja. · Homogeense elektrivälja jõujooned on üksteisega paralleelsed sirged 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 19 Laengu pindtihedus · Kui laeng q on ühtlaselt jaotunud mingil pinnal pindalaga S, siis on laengu pindtihedus jääv ning Ühtlaselt laetud lõpmatu tasandi elektrivälja tugevus on igas ruumipunktis ühesugune selle pinna läheduses. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 20 Töö laengu liikumisel elektriväljas · Kui laeng nihkub välja jõujoonte sihis lõigu d2- d1= d võrra , siis tehtud töö on
o Kujundi ruumala. Olgu keha E alt piiratud kinnise mõõtuva piirkonnaga D; ülalt pideva funktsiooni f graafikuga z = f(x; y) ja külgedelt püstsilindrilise pinnaga. Selline keha E on mõõtuv ja tema ruumala VE avaldub valemiga: VE = f (x , y)dxdy D o Tasandilise kujundi mass, massikese ja inertsimomendid. Olgu xy-tasandil asetsev kujund D mõõtuv ja tema pindtihedus igas punktis (x; y) olgu antud pideva funktsiooniga = (x; y); (x; y) E (kuulub hulka) D: Selle kujundi D mass mD avaldub valemiga: mD = f ( x , y)dxdy . D o Kujundi D massikeskme C = (xC; yC) koordinaadid on leitavad valemitega: xC = 1 1 mD x × ( x , y ) dxdy ja yC =
funktsioonist f(x,y)>=0 üle piirkonna D, kui silinder on pealt piiratud pinnaga z=f(x,y) ja alt pinnaga D Tasandilise kujundi pindala Tasandilise kujundi D pindala SD= dxdy D Tasandilise kujundi Kui tasandilise kujundi pindtihedus on antud pideva funktsiooniga (x,y), kus mass (x,y) D, siis tasandilise kujundi D mass avaldub kahekordse integraalina üle piirkonna D: mD= ( x , y )dxdy D Tasandilise kujundi Kui tasandilise kujundi pindtihedus on antud pideva funktsiooniga (x,y), kus
3 3 3 3 3 9 9 3 4 16 V 9 3 4 9. 64 1.8 Kahekordse integraali füüsikalisi rakendusi 1.8.1 Aine mass. Olgu piirkonnas D antud mingi aine pindtihedus pideva funktsioonina x, y . Siis piirkonnas D leiduva aine mass m x, y dxdy D Näide 31. Määrata ümmarguse plaadi mass, kui plaadi raadius on 4 ja aine pindtihedus plaadi igas punktis on võrne selle punkti kaugusega ringi keskpunktist. Seega x, y x2 y2 . Jälle on kasulik kasutada polaarkoordinaate, sest integreerimispiirkond on ring
Põhjendage oma arvamust. 45. Kuidas muutub isendite arv kiskja populatsioonis kui isendite arv saaklooma populatsioonis on tasakaalutasemest väiksem? Põhjendage oma arvamust. 46. Päikesekiirgus ja FAR. Taimkattele langev kiirgus; kiirgus taimkattes. Päikesekiirgus: 1) otsene kiirgus - S; 2) hajus kiirgus - D; 3) summaarne kiirgus - Q FAR, selle osa kogu päikesekiirgusest; lehepinna indeks (m²/m²); lehtede pindtihedus (mg/cm², g/dm²); läbilaskekoefitsent; fotosünteesi intensiivsuse mõõtmine 47. Energiavoog läbi organismi ja läbi ökosüsteemis. Energiavoog piki toiduahelat. 48. Produktiivsus, puhastoodang ja kogutoodang. Primaarproduktsioon. Produktiivsus ors, koosluse vm biosüsteemi bioproduktsioonivõime · etoproduktsioonina e puhastoodanguna (N, NPP, NEP). Produktsioon toodang Brutoproduktsioon e kogutoodang P 49
ratsionaalse ja ohutu organiseerimise tegurid nagu silma kontrastitundlikkus, nägemisteravus ja tajumiskiirus ning nägemise stbiilsus. Valgustuse efektiivsust iseloomustatakse suure hulga nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete näitajatega. Suhteliselt kerge määratavuse tõttu on neist praktikas levinud valgustatus ehk valgustustihedus (varem valgusstustugevus), mille mõõtühikuks on luks (lx) 1 m2 suurusele pinnale langeva 1 lm (luumeni) suuruse ühtlase valgusvoo pindtihedus. Nagu lähtub sellest määratlusest, iseloomustab valgustustihedus pinnale langvat valgusvoogu. Nägemiselund reageerib aga valgusvoole, mis peegeldub vaadeldavalt esemeilt (pindadelt) silma suunas. Järelikult ei piisa valgustustingimuste hindamisest ainult valgustustiheduse põhjal. Valgustustehniliseks näitajaks, millele reageerib vahetult inimese silm, on pinnaheledus, mille mõõtühikuks on kandela ruutmeetri kohta (cd/m2), mida varem nimetati nitiks.
E= e r , kus e r = - kohavektori suunaline ühikvektor. Punktlaengute süsteemi 4 0 r 2 r elektrivälja tugevus on võrdne üksikute laengute elektrivälja tugevuste vektorsummaga r r (superpositsiooni printsiip): E = Ei . i Laengute pideva jaotuse korral kasutatakse laengutiheduse mõistet: ruumtihedus dq dq dq = , pindtihedus = , joontihedus = . Kui laeng on jaotunud ruumiosas V dV dS dl r r r 1 r dV tihedusega , siis kohavektoriga r määratud punktis on E = . 4 0 V r 3 r
suuremates piirkondades); - 17. Audio-CD. - . Digiteeritud audiosignaali salvestus(info pindtihedus 1 000 000 (samasuguste pikselite suhteline arv : bitti/mm2), salvestatud adnmemaht 730 MB, audio ifnovoog keskmisest väiksemates piirkondades). (; 1,41 Mbps, kanalikoodis info voog 4,3218 Mbps.
y '(, ) y '(, ) sin cos Muutuja vahetuse esimeses valemis esineb jakobiaani (J) absoluutväärtus. Kuna polaarkaugus on mittenegatiivne , siis J(, )== . Järelikult (x,y)dxdy= (a + cos , b + sin ) d d D D 10. Tuletada valem tasandilise kujundi massi arvutamiseks aine pindtiheduse kaudu. Olgu antud aine pindtihedus (P) kogupiirkonnas D. Jaotame piirkonna D osapiirkondadeks S1, S2, ..., Sn ja valime igas osapiirkonnas Si ühe punkti Pi. Tähistagu Si samaaegselt nii I-ndta tükki kui i-nda tüki pindala. Olgu S i mass mi. Kui osapiirkond Si on väike, siis võib aine pindtiheduse Si peal lugeda ligikaudselt konstatntseks ja võrdseks arvuga (Pi)Si saame funktsiooni integraalsumma n mn= (Pi)S, mis võrdub ligikaudselt piirkonna D massiga i=1 11
neid kasutatakse? Pooljuhtmaterjalid:Germaanium,Räni,Seleen,Galliumarseniid, Indiumantimonüdi, Sulfiide, Ränikarbüdi 41.Mis omadustega materjalid on elektreedid ja kus neid kasutatakse? Elektreetideks nimetatakse dielektrikuid, mis pikemat aega säilitavad polari- seeritud seisundi peale polarisatsiooni esilekutsuva mõju eemaldamist. Elektreet on teatud määral püsimagneti elektriline analoog. EJektreedi tähtsaimad parameetrid on potentsiaal ja laengu pindtihedus. Elektreetide nimetused tulenevad nende saamisviisist. Elektreete on võimalik kasutada näiteks elektriväljade tekitamiseks elektrifiltrites, milliseid kasutatakse gaaside puhastamiseks tahketest osakestest (näit. soojuselektrijaamades). Elektreetläätsi on võimalik kasutada elektronkiirte fokuseerimiseks elektronkiireseadistes. Samuti on elektreete võimalik kasutada mikrofonides, heli-salvestusseadmeis, JUHTME- JA KONDAKTIMATERJALID 42
10. Tuletada valem tasandilise kujundi massi arvutamiseks aine ruumitiheduse kaudu Vaatleme tasandilist piirkonda D, mis on kaetud mingi ainega nii, et piirkonna iga pindalaühiku kohta tuleb teatud hulk seda ainet. Valime piirkonnas D suvalise osapiirkonna S. Olgu S mass mS ning pindala S. Suhet S= mS/S nimetatakse aine keskmiseks pindtiheduseks osapiirkonnas S. Võtame Si peal konkreetse punkti P. Vaatleme piirprotsessi, kus S kahaneb punktiks P. ( P ) = lim S - aine pindtihedus S 0 punktis P Jagame piirkonna D n osapiirkonnaks Si, kus i=1,2,...,n. Olgu Si pindala Si ja PiSi (P)(Pi), kui PSi mSi=(Pi)Si Piirkonna D ligikaudne mass n mn = ( Pi )Si i =1 Olgu di Si diameeter ja n=max{d1, d2,...,dn}, siis funktsiooni (P) kus Vi on hulga V tükeldamisel n osahulgaks V1, V2,..., Vn saadud
=>kokkuvõttes midagi ei muutu. Kui pinnas laengud puuduvad, siis on voog võrdne nulliga. Gaussi teoreem magnetilise induktsiooni vektori B jaoks magnetilise induktsiooni vektori voog läbi mistahes kinnise pinna on võrdne nulliga. =BndS=0 Ühtlaselt laetud lõpmata tasandi väli väljatugevus on mistahes punktis suunatud tasandiga risti. Tasandi suhtes sümmeetriliselt paiknevates punktides on väljatugevus suuruselt ühesugune ja suunalt vastupidine. E=/20 ( on laengu pindtihedus ja 0 on elektriline konstant) 4.Elektriväli aines. Tegelikkuses asuvad laengud alati teatud keskkonnas, mille elektrilised omadused mõjutavad laengute vahel mõjuvaid jõude, seega ka elektrivälja omadusi üsnagi oluliselt. Molekulaarfüüsika vaatles aineid (keskkonda) kui punktmasside - molekulide - kogumit. Et molekulidel on elektrilised omadused, tuleb neid omadusi välja arvutamisel arvestada. Eeldame, et
orienteerumist dielektrikus välise elektrivälja mõjul . Dielektriku viimisel välisesse elektrivälja hakkavad aine molekulide laetud osakestele mõjuma mehaanilised jõud. Need jõud kutsuvad esile molekulide sees positiivse laenguga osakeste nihkumise välja suunas ja negatiivse laenguga osakeste nihkumise vastassuunas. Elektriväja tugevuse E U h , V m Laengu pindtihedus plaatidel U Q0 C + ( Q 0+ Q ’ ) 0 , -Q ’ Kondensaatori plaatide vahel tühjuses olevat elektrivälja võib S m 2 E iseloomustada suurusega , kus ε on elektriline konstant. Veel kehtib D0 0 E +Q ’ kondensaatorile
Elektriväljatugevuse voog läbi kinnise pinna on võrdeline laenguga, mis asub kinnise pinnaga piiratud ruumi osas. see kinnine pind on geomeetriline pind, gaussi pind. Kui laengu tihedused on võrdsed, siis: q= σ* S Φ=E∗S∗cos α 5. Ühtlaselt laetud lõpmatu tasandi, kahe erinimeliselt laetud paralleelse lõpmatu tasandi, laetud sfääri ja kera elektriväljad (Gaussi teoreemi kasutamine). Lõpmatu tasandi laetust kirjeldatakse laengu pindtiheduse mõiste abil. Pindtihedus σ on laenguhulk pinnaühikul. SI-süsteemis on mõõtühikuks C/m2. Elektrivälja määramiseks asetatakse mõlemale poole ja paralleelselt lõpmatut tasandit kaks pinnatükki pindalaga S, näiteks kaks ristkülikut. Neile ristkülikutele ehitatakse risttahukas, mille külgtahud lõikavad lõpmatust tasandist välja ristkülikukujulise pinnatüki. Nüüd on meil mõõtmetega kinnine pind, mida elektriväli läbib ning saab rakendada Gaussi teoreemi: Φ=4 π kS σ
(152,2 km). Maa liigub afeelis aeglasemalt elektromagnetilised lained s) kui periheelis, st p-poolkera suvi 2-3 päeva pikem kui l-poolkeral Solaarkonstant. Maa telje kallakus (23o 27') Maismaa 29%, meri 71%. P-poolkera maa: Kiirguse pindtihedus (intensiivsus) 39% ja vesi:61%, L-poolkera maa:19% ja atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti Päeva pikkused eri laiustel. vesi:81% oleval pinnal päikesekiirte langemisnurk suur, päevad 1367 W/m2 pikad Atmosfääri koostis, ulatus
E ∙ ⃗S ∙ cosα dΦ=E ∙ dS ∙ cosα ❑ ❑ Φ=∫ dΦ=∫ E ∙ dS= E∙ S S S Gaussi teoreem: elektrivälja voog läbi kinnise pinna on võrdeline pinna sees olevate laengutega. 42. Mida näitavad laengute joon-, pind- ja ruumtihedus. Lähtudes Gaussi teoreemist tuletada lõpmatu laetud tasandi elektriväli. q Joontihedus: λ= l q Pindtihedus: σ = S q Ruumtihedus: ρ= V Näitavad laengute tihedust ühtlase paiknemise korral. q dq σ = dΦ=2 E ∙ l∙ S= S ε ε0 dq σ E= = 2 dS ∙ ε ε 0 2 ε ε 0 43. Mis on dipool. Mida näitab dielektriline läbitavus
4.13) D yc=1/m lly(P)dS (3.4.14) D Kooriku inertsmomendid Ix ja Iy vastavalt x- ja y-telje suhtes on piirväärtused n lim 2i(i,i)Si max di->0 i=1 n lim 2i(i,i)Si max di->0 i=1 Seega Ix=lly2(P)dS (3.4.15) D Iy=llx2(P)dS (3.4.16) D Kuna kooriku inertsmoment I0 nullpunkti O suhtes avaldub I0=Ix+Iy (3.4.17) siis I0=ll(x2+y2)(P)dS (3.4.18) D Kui koorik on xy-tasandi piirkonnas D ja kooriku pindtihedus (x,y) kuulub C (D) siis selle kooriku mass m on leitav valemi (3.4.9) abil, staatilised momendid Mx ja My valemite (3.4.10) ja (3.4.11) abil, massikeskme koordinaadid xc ja yc kas valemite (3.4.12) või valemite (3.4.13) ja (3.4.14) abil ning inertsmomendid Ix ja Iy valemite (3.4.15) ja (3.4.16) abil ning I0 valemi (3.4.17) või valemi (3.4.18) abil. Massi arvutamine M=lllf(x,y,z)dxdydz T Inertsmoment I0=lll(x +y2+z2)dxdydz 2 25
bitti. Täielik paralleelsus võimaldab kiiret lugemist: kui võtta lugemiskiiruseks 1000 hologrammi sekundis, kusjuures iga hologramm sisaldab 1 000 000 pikslit, siis saame väljundkiiruseks 1 Gbit/s. Võrdluseks, DVD kiirus on 10 Mbit/s. Õnnestunud on katsed pindtihedusega 100 bitti ruutmikroni kohta 1 mm paksuses materjalis; paksemas materjalis võib see ulatuda ligi 350 bitini ruutmikroni kohta. Võrdluseks, DVD puhul on pindtihedus 20, magnetketastel aga 4 bitti ruutmikroni kohta. Selle salvestustehnika potentsiaal on haaranud arendusse kaasa paljud firmad alates Bell Labsist kuni USDARPAni (kuhu kuuluvad näiteks IBM, Kodak, Polaroid jt). Meeldetuletus füüsikast Hologramm on kujutis, mis saadakse kahe koherentse valguskiirte kimbu lõikumisel tekkiva interferentsimustri salvestamisel. Tavaliselt jaotatakse laserikiir kaheks kiireks
E E0 E p , p p Ep E0 mis on ilmselt nõrgem esialgsest elektriväljast E 0 . Kahest viimasest valemist saame plaatidevahelise väljatugevuse jaoks avaldise p E E0 , 0 kus p oli dielektriku külgtahul indutseeritud polarisatsioonilaengu pindtihedus. Et saadud valem võimaldab arvutada summaarset elektrivälja tugevust ainult risttahukakujulises dielektrikus, mis asub homogeenses elektriväljas ja mille külgtahud on risti elektrivälja tugevuse vektoriga, peame saadud valemit veel üldisema juhu jaoks teisendama. Et vasakul külgtahul indutseeritud laeng on q p S , parempoolsel külgtahul indutseeritud laeng q p S , kus S on külgtahu pindala, siis võime vaadelda seda risttahukat
annaabi.ee 
