REFERAAT Maraton Juhendaja: Jüri 2010 Maraton Üldisemas tähendus nimetatakse maratoniks mis tahes pikemat ning vastupidavust nõudvat spordiüritust. Populaarseim maraton on kergejõustikku alla kuuluv maratonijooks, mille pikkuseks on 42 195 meetrit. 28.septembri 2008.aasta seisuga on meeste maailmarekord 2:03:59 Haile Gebrselassie (Berliini maraton) ja naiste maailmarekord 13.04.2003.aasta seisuga 2:15:25 Paula Radcliffe (Londoni maraton)
Referaat Kergejõustik on üks vanemaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20
32) 200 meetri jooksu Eesti rekord kuulub Marek Niidule (20.69) Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit, poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Nüüdisaegse kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 miili jooksus (ligikaudu 8047 m), 6 miili jooksus (ligikaudu 9656 m) ja 10 miili jooksus (ligikaudu 16 094 m). Olümpiakavva tuli esimese pikamaajooksuna 5 miili jooks vaheolümpiamängudel 1906. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängude. Alates 1912. aasta suveolümpiamängudest on kavas 5000 ja 10 000 m jooks. Esimesed naiste pikamaajooksuvõistlused peeti 1953 Suurbritannias 3000 m distantsil
itaallased jõululaupäev jõulueelne aeg kabinet kadripäev kakssada kausjas kausjasse orgu Kreutzwaldi-aegne kristallvaas kodakondsete kohvgi kokku-ja lahkukirjutamine kolmas maailmasõda konstateerima koralllane kotlet kooki kõrbes koolikohustusseadus kuldsed kuplid kunstnik kurioossed kärbseseen käskkiri laiu välju leiutaja luteri usk lõunaeestlane lätikeelne läks lauta Lydia Koidula nimeline Maarjamaa Risti orden Maastrichti leping Madal-Eesti maffia mahhinatsioon maiad neiud maratonijooks materiaalne materjal metalne Metsik Lääs modernne monarh newyorklane november oaas olümpiamängud pankrot paragrahv paralleelne passiivsus peatselt Peeter Esimene petank/petanque plekkkatus poeem postiviija puhvet Raekoja plats renessanss revans rezissöör romansseero rongki Rootsi kuningas röntgen röntgenikiired rüiuvaip sada kuus sigaret siinne õhkkond stsenaarium subtroopika Suurbritannia Suur Munamägi suur reede Suur Rannavärav Sõrve säär sünagoog sümpoosion süzee
pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks , tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit), poolmaraton (21 km), maratonijooks (42 km) ja ultramaraton. Pikamaajooks
veekindlast materjalist valmistatud jooksudress. Pamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit, poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Samuti võib pikamaajooksu hulka arvata ka Cooperi testi.
Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naised: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Võistluste korraldus Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset.
Jooksualad olümpiamängudel MEHED NAISED 100 m jooks 100 m jooks 200 m jooks 200 m jooks 400 m jooks 400 m jooks 800 m jooks 800 m jooks 1500 m jooks 1500 m jooks 5000 m jooks 5000 m jooks 10 000 m jooks 10 000 m jooks Maratonijooks Maratonijooks 4x100/4x400 m teatejooks 4x100 m /4x400 m teatejooks 110 m/400 m tõkkejooks 100 m/400 m tõkkejooks 400 m jooks 3000 m takistusjooks 3000 m takistusjooks Jooksude kirjeldused Olümpiamängudel 100m jooks Stardiaeg pannakse tavaliselt varahommikusele ajale. Sportlase kontsentreeritud vaimse seisundi saavutamiseks on oluline kohe alguses hea tulemus kirja saada
Kergejõustiku võistlusmäärused Üldinfo Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja Maailmameistrivõistlustel on naistel 22 ala, ja meestel 24 ala. Ühelgi täielikult staadionil toimuval võistlusalal ei tohi korraldada nn segavõistlust, kus mehed ja naised võistlevad koos ühel alal. Mehed: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ning maratonijooks. 110 ja 400m tõkkejooks. 3000 meetrit takistusjooksu, 4x100 ja 4x400m teatejooksu. Hüpetest kõrgus-, kaugus-, teivas- ja kolmikhüpped. Samuti on kavas kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, ning 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise,
KERGEJÕUSTIK Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlus pargis või metsaradadel. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.
distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes nimetatakse pikamaajooksudeks ainult 3000 m jooksu, 5000 m jooksu ja 10 000 m jooksu staadionirajal, mis on IAAF-i (International Association of Athletics Federations) poolt tunnustatud pikamaajooksu alad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit), poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Pikamaa jooksu ajalugu: Kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 (8047 m), 6 (9654 m) ja 10 (16090) miili jooksus. 1906. a tuli olümpiakavva esimese pikamaajooksuna 5 miili – 8047 m – jooks. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängudel. Alates 1912. aasta suveolümpiamängudest on kavas 5000 ja 10 000 m jooks. Esimesed naiste pikamaajooksuvõistlused peeti 1953. Suurbritannias 3000 m distantsil. Ideaalne jooksutehnika:
Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Meestel on erinevad jooksud nagu 100m, 200m, 400m 800m, 1500m, 5000m 10000m, maratoni jooks, tõkkejooks, takistusjooks, teatejooks, kõrgushüpe, teivashüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, 20 ja 50km käimine. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. 1909. aastal korraldati Tartus Tallinna tänava spordiväljakul ja Tallinnas "Lootuse" aias võistlused, millest on loetud Eesti kergejõustiku sündi. Siis võisteldi võidujooksus, palliheitmises, hüpetes ja odaviskes - ühesõnaga nendel aladel, mis täna mahuvad ühise nimetaja alla kergejõustik. 2009
Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist(1609 meetrit) pikemad distantsid. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 meetri jooks, 5000 meetri jooks ja 10000 meetri jooks staadionirajal, mis International Association of Athletics Federations e. rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksu hulka ka 3000 meetri takistusjooks, tänavajooksud, poolmaraton ja ka maratonijooks. Pikamaajooksu ajalugu Nüüdisaegse kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 miili jooksus, 6 miili jooksus ja 10 miili jooksus, mis on vastavalt 8047 kilomeetri, 9656 kilomeetri ja 16 094 kilomeetri. Olümpiakavva tuli esimese pikamaajooksuna 5 miili jooks vaheolümpiamängudel 1906. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängude. Alates 1912. aasta suveolümpiamängudest on kavas 5000 meetri ja 10 000 meetri jooks. Saksamaal võisteldi
omadussõnad indiaani naine, slaavi hõimud kohanimelised täiendid vene muusika, läti rahvas, ungari kirjandus, eesti toit, inglise luule iseseisvate nimisõnadena diiselmootor, morsetähestik, tarvitatavad maratonijooks, röntgenikiired, olümpiatuli nimelähedased sõnad loomatõugude nimed eesnimeline täiend jaaniuss, jaanilill, kadripäev, mardihani, aadamaõun, eevaülikond omadus-, arv- ja asesõna vanaema, uusaasta, heategevus, + NS, kui tegemist on kolmnurk, vaenelaps omaette mõistega
Referaat Kergejõustik 10. klass Irina Raha 14.11.2008 Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150-190m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus
Üheks parimaks motivatsiooniks jooksmisel on Nike+ komplekt, see mängib sinu valitud muusikat ning võimaldab sul saada jooksvalt kõikvõimalikku informatsiooni treeningust: aeg, distants, põletatud kalorid jne. Pärast jooksmist kui oled oma iPodi arvutiga ühendanud näed koheselt ka tulemusi. Nii on lihtne jälgida oma treeningute edenemist ning saad seada endale ka kõrgemaid eesmärke. 1.2 MARATONID Maraton ehk maratonijooks on kergejõustiku ala, kus jookstakse umbes 42 kilomeetrit, poolmaratonis joostakse 21kilomeetrit. See on tänava- või maantee jooks. Maratoni jaoks treenimiseks tuleks harjutada jalgu pikaajalise koormuse ja korduvate löökidega vastu maad. Organism õpib samal ajal kasutama rasvu energia saamiseks. Pikkade treeningute pikkust tuleb kasvatada vähehaaval. Samuti tuleks treeninuga sisse harjutada kiire ning rahulik jooks. Need parandavad vastupidavusomadusi, koordinatsiooni ja jooksu
Referaat Juhendaja: Mihkel Allikmäe Maardu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastavamaid spordialasi. Kergejõustik hõlmab jookse, sportliku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail. Sõna STAADION tuleneb kreekakeelsest sõnast STADIONIS, vana Kreeka pikkusmõõdust, mis kõikus160 195 m vahel. Vana Kreekas koht jooksudeks; suur tribüünide, mitmesuguste väljakute ja võistluspaikadega ehitisspordivõistlusteks ja kehakultuuripidustusteks. Sportlikud saavutused on hoolika töö tulemus, et see on elustiil. Kõik peab aga millestki algama.
...............................6 Sissejuhatus Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit, poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Samuti võib pikamaajooksu hulka arvata ka Cooperi testi. Ajalugu Nüüdisaegse kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 miili jooksus (ligikaudu 8047 m), 6 miili jooksus (ligikaudu 9656 m) ja 10 miili jooksus (ligikaudu 16 094 m). Olümpiakavva tuli esimese pikamaajooksuna 5 miili jooks vaheolümpiamängudel 1906. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängude. Alates 1912. aasta suveolümpiamängudest on kavas 5000 ja 10 000 m jooks.
Mis on pikamaajooks? Pikamaajooks on spordiala, mis peaks sobima kõigile. Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist(1609 meetrit) pikemad distantsid. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 meetri jooks, 5000 meetri jooks ja 10000 meetri jooks staadionirajal,mis rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksu hulka ka 3000 meetri takistusjooks, tänavajooksud, poolmaraton ja ka maratonijooks. Mis on vatsupidavus? Vastupidavus on keha võime säilitada pikema füüsilise koormuse korral vajalik töö intensiivsus. See tuleb kasuks igasuguse trenni tegemise juures. Eriti tähtis on see spordis, kus pidev koormus kestab üle minuti. Näiteks pikamaa jooksus, ujumises, suusatamises, rattasõidus jne. Vastupidavuse treenimiseks on erinevaid võimalusi. Vaikselt treeningutega alustates ja aegamisi koormust suurendades, on võimalik seda tõsta piisavalt
Kergejõustik Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus
* meetrilaiune, omavalitsustevaheline, eeldustekohane, põhikirjakohane, vastavasisuline, riikidevaheline (nelja meetri laiune, kahe riigi vaheline) Ühispanga-sisene, NATO-väline, TPI-aegne, T- kujuline, Pühajärve-äärne, Eesti-suurune 25aastane 25-aastane, +märgiline +-märgiline, PIN-kood · järkjärguline, sõnasõnaline (vrd. sõna-sõnalt) lõunaeestlane, väliseesti kirjanik Nimed ja nimetused · morsetähestik, röntgenikiired, maratonijooks leghorni kanad · jaaniuss, mardihani, aadamaõun Aleksandri kook, Madise leib Kohanimed: · Emajõgi, Surnumeri, Teravmäed · Tartu linn Tartu, Kihnu saar Kihnu, Balkani poolsaar Balkan · Allika tänav, Raekoja plats, Pikk jalg · Vaiksel ookeanil, Musta merre · Kopli rand, India ookean * Donimaa, Baltimaad, Põhjamaad, Saksamaa, Tartumaa // Baffini maa // Aafrika maad, Beneluxi maad, Läänemere maad, Vahemere maad Arvsõna
Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Jooksud 100m jooks : 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas.100 m jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist
Üldiselt kergejõustikust. · Kergejõustik on üks vanemaid harrastatavamaid spordialasid. See hõlmab endas jookse, hüppeid, sportlikku käimist, heiteid ja mitmevõistlusi. · Suurvõistluste kavva kuuluvad: kaugushüpe, kettaheide, kolmikhüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, kümnevõistlus, käimine, maratonijooks, miilijooks, mitmevõistlus, poolmaraton, pikamaajooksud, seitsmevõistlus, vasaraheide, viievõistlus, 100 m jooks, 100 m tõkkejooks, 10 km käimine, 110 m tõkkejooks, 1500 m jooks, 10 000 m jooks, 2000 m jooks, 20 km käimine, 3000 m takistusjooks, 3000 m jooks, 400 m jooks, 400 m tõkkejooks, 4x100 m teatejooks, 4x400 m teatejooks, 50 km käimine, 5000 m jooks ja 800 m jooks.
aastal Helsinkis. KERGEJÕUSTIKU ALAD Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel 24 ja naistel 22 ala kavas. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Jooksudes võetakse aega nii käsitsi kui elektriliselt vastavalt käsiajavõtt ja elektriline ajavõtt. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel see tagab, et distantsidel 100-10000m võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega.
need koos nimisõnaga pikkpoiss(pikk poiss), (esimene sõna käändub) aja, oma aja, selle aja, teist moodustavad eritähendusliku kalliskivi(kallis kivi), nelinurk, laadi, seda sorti, sama liiki mõiste omaalgatus, isetegevus, pooltoon Iseseisvate nimisõnadena Morsetähestik, maratonijooks, Käändumatud omadussõnad Väärt soovitus, eesti keel, hiina tarvitatavad pärisnimedest olümpiamängud, röntgenikiired ja liiki, laadi märkivad tee, soome kelk, hollandi juust tekkinud üldnimed kohanimelised täiendid Eesnimeline täiendsõna, mis Kadripäev, jaanipäev, on kujunenud liigiterminiks mardihani, jüriöö,
Pikamaajooks Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit, poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000. Tõkkejooks Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikul distantsidel 10). Juba 19. sajandil oli olemas kolm klassikalist tõkkejooksudistantsi: 110 m (120 jardi), 200 meetri (220 jardi) ja 400 m (440 jardi) tõkkejooks. Nendest on ainult 200 meetri tõkkejooks tänaseks peaaegu unustatud.
meistrivõistlused. 1. Mis on kergejõustik? Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel (MM-l) on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kergej%C3%B5ustik 04.12.09) Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. (ibid)
.................................................... 12 Kokkuvõte............................................................................................................. 14 Sissejuhatus Kergejõustik on harrastatavamaid ja üks vanemaid spordialasid. Kergejõustikus võisteldakse jooksmises, sportlikus käimises, hüppamises, heitmises ja mitmevõistlustes. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150–190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos,
kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. 5-võistlus - Võistlused toimuvad 100 meetri tõkkejooksus, kaugushüppes, kuulitõukes, kõrgushüppes ja 800 meetri jooksus. http://www.ekjl.ee/content/editor/files/Kasulik_info/V%C3%B5istlusm %C3%A4%C3%A4rused/voistlusmaarused_ek_14-15.pdf 9. Kergejõustiku võistlusmäärused: Kergejõustiku alad - Olümpiamängudel ja Maailmameistrivõistlustel on naistel 22 ala, ja meestel 24 ala. Mehed: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ning maratonijooks. 110 ja 400m tõkkejooks. 3000 meetrit takistusjooksu, 4x100 ja 4x400m teatejooksu. Hüpetest kõrgus-, kaugus-, teivas- ja kolmikhüpped. Samuti on kavas kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, ning 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja
m.a. pikendati distantsi kahe staadioni pikkuseks. Neli, mõnedel andmetel ka kaheksa aastat hiljem lisati vastupidavusjooks, mille esialgse raja pikkuseks oli kaheksa, siis kümme, kaksteist ning lõpuks 24 staadioni. Nüüdisajal on olümpiamängude arvestuses seitse erinevat tavajooksudistantsi, lisaks veel 4x100 m ja 4x400 m teatejooks, mille eelkäijaks on Panathenaia tõrvikujooks, 110 m ja 400 m tõkkejooks, 3000 m takistusjooks ning maratonijooks, mis esmakordselt võeti kavva 1896. aastal Maratoni lahingu võiduteate tooja mälestuseks. Spordiala kui selline on jäänud, vaid vahemaad on muutunud; neid on ka juurde tulnud, samuti n-ö -"huvitavamaks" muudetud (teate-, tõkke- ja takistusjooks) ning maratoni jookstakse hoopiski pigem ühele olulisele ajaloosündmusele austuse avaladamiseks (Maratoni lahing), ehkki tänapäeval me seda vahest nõnda ei taju tavainimeste jaoks on tegemist
edasi võistelda, välja arvatud mitmevõistlejad. Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 km, 10 km), poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Nüüdisaegse kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 miili jooksus (ligikaudu 8047 m), 6 miili jooksus (ligikaudu 9656 m) ja 10 miili jooksus (ligikaudu 16 094 m). Olümpiakavva tuli esimese pikamaajooksuna 5 miili jooks vaheolümpiamängudel 1906. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängude. Esimesed naiste pikamaajooksuvõistlused peeti 1953 Suurbritannias 3000 m distantsil. Pikamaajooksude arengut on mõjutanud mitme tippjooksja treeningumeetodid
koos nimisõnaga moodustavad poiss), kalliskivi (kallis kivi), (esimene sõna käändub) oma aja, selle aja, teist laadi, seda eritähendusliku mõiste nelinurk, omaalgatus, isetegevus, sorti, sama liiki pooltoon ■ Iseseisvate nimisõnadena Morsetähestik, maratonijooks, ■ Käändumatud omadussõnad ja Väärt soovitus, eesti keel, hiina tee, tarvitatavad pärisnimedest tekkinud olümpiamängud, röntgenikiired liiki, laadi märkivad soome kelk, hollandi juust üldnimed kohanimelised täiendid 1 ■ Eesnimeline täiendsõna, mis on Kadripäev, jaanipäev, mardihani,
Kergejõustiku alad Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus. Võistluste korraldus Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset
tahtejõudu. Ülekaalu põhjustavat varurasva kasutab organism energia saamiseks siis, kui toiduenergia vähesuse tõttu on süsivesikute varud juba ammendatud. Varurasva kulutamine pole kerge: üks tund energilist kõndimist (vähemalt 5 km) toob kaasa energiakulu 22 kcal. Kui organismil muud energiaallikat ei ole, siis kasutab ta selle kulu katmiseks veidi üle 20 g varurasva. Millal jõuab niimoodi paar-kolm kilo kaalus maha võtta? 10 000 m jooks nõuab 600 kcal, maratonijooks 1800 kcal. Pole hõlbus ennast saledaks joosta! Pealegi peab tüse inimene tervisespordiga väga ettevaatlikult alustama. Tervisesport, mille eesmärk pole kõrged sportlikud saavutused, aga on igaühele vajalik lihaskonna, vereringe- ja hingamiselundite tugevdamiseks. Õigesti toitumine ei pruugi raske olla. Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev grupp varustab meie organismi erinevate ainetega
Nimisõnast lahku kirjutatakse ka käändumatud omadussõnad ja nende sarnased väiketähelised kohanimelised täiendid. nt. Väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, slaavi hõimud, eesti keel, peipsi siig, vene muusika, ungari kirjandus. Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku liitsõnades. nt. Diiselmootor, morsetähestik, röntgenkiired, maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatulid Loomatõugude nimed kirjutatakse siiski alati lahku. Erandid: ardenni tõugu hobune, leghorni kanad. Väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku. nt. Jaaniuss, jaanilinn, kadripäev, mardihani, pärtliöö, aadamaõun, eevaülikond. Erandid: Aleksandri kook, Madise leib, Kadri sai kui saiasort. Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta
Pikamaajookse ja käimisvõsitlusi peetakse enamasti maanteedel ja tänavatel, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Mehed võistlevad kergejõustikus 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus, 4x100 ja 4x400 teatejooksus, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmiküppes, kuuliõukes, ketta- ja vasaraheities, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50km käimises. Naised võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4x100 ja 4x400 m teatejooksus ja kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10km käimine. Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materialist, et see ei paistaks peale märjaks saamist läbi. Spordijalatsites (naelikud) ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm,
Kasutatud kirjandus 18 Lisad 19 2 1.Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastavamaid spordialasi. Kergejõustik hõlmab jookse, sportliku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail.(2) Siinjuures on huvitav märkida, et sõna STAADION tuleneb kreekakeelsest sõnast STADIONIS, vana Kreeka pikkusmõõdust, mis kõikus160 195 m vahel. Vana Kreekas koht jooksudeks; suur tribüünide, mitmesuguste väljakute ja võistluspaikadega ehitisspordivõistlusteks ja kehakultuuripidustusteks.(6)
Teine päev kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. 2. 5-võistlus - Võistlused toimuvad 100 meetri tõkkejooksus, kaugushüppes, kuulitõukes, kõrgushüppes ja 800 meetri jooksus. 9. Kergejõustiku võistlusmäärused: Kergejõustiku alad - Olümpiamängudel ja Maailmameistrivõistlustel on naistel 22 ala, ja meestel 24 ala. Mehed: 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ning maratonijooks. 110 ja 400m tõkkejooks. 3000 meetrit takistusjooksu, 4x100 ja 4x400m teatejooksu. Hüpetest kõrgus-, kaugus-, teivas- ja kolmikhüpped. Samuti on kavas kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, ning 20 ja 50 km käimises. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 meetri jooksud ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe,
väiketähelised kohanimelised täiendid: väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, slaavi hõimud (vt ka allpool eri); eesti keel, läti rahvas, vene muusika, ungari kirjandus. Märkus 1. Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad (nt diisel, morse, röntgen, maraton, olümpia) kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku liitsõnades nagu diiselmootor, morsetähestik, röntgenikiired, maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatuli jms. Märkus 2. Väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss, jaanilill, kadripäev, mardihani, pärtliöö, aadamaõun, eevaülikond (vrd Aleksandri kook, Madise leib, Kadri sai kui saiasort). Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet: vanaema (vrd vana ema), uusaasta (= 1. jaanuar, aga: head uut aastat
Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. 1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud
2006. aasta XIX Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus 6. - 13. augustini Göteborgis Rootsis 1 Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse(näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Göteborgi medalijahile 03.08.2006 Tiit Lääne, EPL Spordileht Uue nädala esimesel päeval algavad Rootsis Göteborgis järjekordsed Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. 19. korda hakkab Vana Maailm selgitama kontinendi meistreid ja teiste seas ei puudu ka Eesti. Oma rahvuslipu all starditakse EMil siiski alles kuuendat korda. Kuid vaid korra, 1994
.................................................................................................18 2 SISSEJUHATUS 11. kergejõustiku MM-võistlused peeti Jaapanis, 2,63 miljoni elanikuga Osaka linnas. Võistluskohaks oli 50 000 pealtvaatajat mahutav Nagai staadion. MM-i ametlik maskott kandis nime Traffic. Võistusaladeks olid meestel jooksudest: 100 m, 200 m, 400 m, 800 m, 1500 m, 5000 m, 10 000 m, maratonijooks, 4 x 100 m, 4 x 400 m, 110 m tõkkejooks, 400 m tõkkejooks, 3000 m takistusjooks ning 20 km käimine, 50 km käimine, kõrgushüpe, teivashüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise ja kümnevõistlus. Naistel erines meestest ainult see, et ei olnud 50 km käimist ning tõkkejooks oli 100 m ja muidugi ka seitsmevõistlus. ,,Kergejõustikufännidel tasub homme algavate Osaka MM-võistluste eel pöidlad
Esmakordselt osalesid olümpiamängudel Egiptus, Jaapan, Luksemburg, Portugal ja Serbia. Esmakordselt olid programmis nüüdseks klassikalisteks kergejõustikualadeks saanud 5000 ja 10 000 m jooks ning 4×100 ja 4×400 m teatejooks. Uue alana oli kavas maastikujooks. Tsaari-Venemaa võistkonna koosseisus võistlesid Stockholmis eestlastest kreeka- rooma maadlejad Martin Klein, August Kippasto, Oskar Kaplur, August Pikker ja Georg Baumann, kergejõustiklased Elmar Reiman (maratonijooks), Johan Martin (teivashüpe), Eduard Hermann (käimine), Karl Lukk (käimine), sõudja Mart Kuusik ning Oskar Vilkmann moodsas viievõistluses. Mõningates teatmikes on eestlasteks loetud ka laskur Harry Blau ja võimleja Georg Maser, kuid selles, kas nad olid eestlased, pole senini selgust. Eestlastest sai medali Martin Klein võites hõbeda kreeka-rooma maadluse keskkaalus. Temast sai esimene eestlasest olümpiamedalivõitja. Berliin 1916 Jäid sõja tõttu ära. Antverpen 20. aprill 12
Sama reegli järgi kirjutatakse lahku ka: teist laadi kaalutlused, seda liiki juhtumid, mitut seltsi mehed, igat sorti külalised, sama tüüpi suvila jms juhtumid. KOKKU LAHKU Iseseisvate nimisõnadena käändumatud omadussõnad ja tarvitatavad nimelähtesed sõnad Nt. nende sarnased diiselmootor, morsetähestik, röntgenikiired, väiketähelised kohanimelised maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatuli täiendid: Nt. väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, Väiketäheline eesnimeline täiend Nt. Muutumatu sõna Nt. kummuli jaaniuss, jaanilill, kadripäev, mardihani, pärtliöö, paat, lokkis juuksed, valjusti
tahtejõudu. Ülekaalu põhjustavat varurasva kasutab organism energia saamiseks siis, kui toiduenergia vähesuse tõttu on süsivesikute varud juba ammendatud. Varurasva kulutamine pole kerge: üks tund energilist kõndimist (vähemalt 5 km) toob kaasa energiakulu 22 kcal. Kui organismil muud energiaallikat ei ole, siis kasutab ta selle kulu katmiseks veidi üle 20 g varurasva. Millal jõuab niimoodi paar-kolm kilo kaalus maha võtta? 10 000 m jooks nõuab 600 kcal, maratonijooks 1800 kcal. Pole hõlbus ennast saledaks joosta! Pealegi peab tüse inimene tervisespordiga väga ettevaatlikult alustama. Tervisesport, mille eesmärk pole kõrged sportlikud saavutused, aga on igaühele vajalik lihaskonna, vereringe- ja hingamiselundite tugevdamiseks. Õigesti toitumine ei pruugi raske olla. Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev grupp varustab meie organismi erinevate ainetega.
Järgmisel päeval võttis ta vastu autasu ja kadus tagasi kodukülla. Ateena kaupmehed tõid talle hulgaliselt kingitusi: küünlaid, juveele, veini, shokolaadi, ülikondi jm. Samuti pakuti talle tasuta juukselõikust ja tasuta lõunaid. Tegelikult olevat Louis keeldunud vastu võtmast kõike peale hobuse ja vankri ning maia mehena ka sokolaadi. Imekombel õnnestus Louisil tagasi pöörduda suhteliselt normaalsesse ellu. PARIIS 1900 Maratonijooks toimus 19. juuli keskpäeval 38° palavuses. Kehvasti märgistatud rajal oli eelis prantslastel, kes orienteerusid tänavarägastikus paremini. Enne viimast viit kilomeetrit juhtis kümne minutiga teiste ees rootslane Ernst Fast, kuid siis suunati ta valele rajale ja enne, kui ta suutis õigele trassile tagasi pääseda, oli kulunud hulk aega. Ameeriklane Arthur Newton omateada juhtis poolel maal, kuid kui ta "võitjana" finisisse jõudis, kuulis ta, et on alles viies
väiketähelised kohanimelised täiendid: väärt tüdruk, kulla sõber, katoliku kirik, gooti stiil, indiaani naine, slaavi hõimud (vt ka allpool eri); eesti keel, läti rahvas, vene muusika, ungari kirjandus. Märkus 1. Iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähtesed sõnad (nt diisel, morse, röntgen, maraton, olümpia) kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku liitsõnades nagu diiselmootor, morsetähestik, röntgenikiired, maratonijooks, olümpiamängud, olümpiatuli jms. Märkus 2. Väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss, jaanilill, kadripäev, mardihani, pärtliöö, aadamaõun, eevaülikond (vrd Aleksandri kook, Madise leib, Kadri sai kui saiasort). Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet: vanaema (vrd vana ema), uusaasta (= 1. jaanuar, aga: head uut aastat
Kolmel eriti ilusal rohkesti neid lapsi, kes sel suvel juba mitmendat augustikuu suvepäeval jõuti soojas merevees veel vahetust laagris veetsid. Seetõttu tuli ka programm rannamõnudki ära proovida. Suur ühiskontsert anti seada nii, et oleks võimalikult palju huvitavaid uusi 27. augustil rohkearvulisele publikule ja pärast tegevusi. Öine maastikumäng, armeespordi võist- seda oligi aeg koju sõita. lused, maratonijooks eriti poistele meeldis sport- Kümnes laagrisuvi oli KutiMutis meeldejääv ja lik ja põnev elu. Draamaõpe koos laulu ja tant- sisukas. suga pakkus osalemis- ja tegemisrõõmu. Selle suve parimaks laagrilauluks tunnistati just selle vahe- Kui nüüd õnnestuks kolm aastat kestnud ponnis- tuse regilauluainetel loodud laul
annaabi.ee 
