Osaka MM (0)

Jüri Gümnaasium
Osaka maailmameistrivõistlused
Dan Glošin
10R klass
Juhendaja : Siim Palu
Jüri
2007
SISUKORD
SISSEJUHATUS.................................................................................................................3
1. ANDRES RAJA.............................................................................................................4
1.1. Raja võitis ennast ja kihlveo Noolega.....................................................................6
2. ANDRUS VÄRNIK.......................................................................................................8
3. GERD KANTER ............................................................................................................9
3.1. Helsingis toimunud MM-võistlused........................................................................9
3.1.1. Kettaheite üldjärjestus.........................................................................................10
3.2. Gerd Kanter heidab eelvõistlusel esimesena.........................................................11
3.3. Kanter haudus võidutaktikat.................................................................................12
3.4 Gerd Kanter on maailmameister !......................................................................... 13
3.4.1. Kettaheite tulemused...........................................................................................14
3.5. Riik premeerib maailmameister Gerd Kanterit....................................................15
4. HINNANG EESTI SPORTLASTE ESINEMISE KOHTA.........................................16
LISAD................................................................................................................................18
SISSEJUHATUS
11. kergejõustiku MM-võistlused peeti Jaapanis , 2,63 miljoni elanikuga Osaka linnas. Võistluskohaks oli 50 000 pealtvaatajat mahutav Nagai staadion. MM-i ametlik maskott kandis nime Traffic .
Võistusaladeks olid meestel jooksudest: 100 m, 200 m, 400 m, 800 m, 1500 m, 5000 m, 10 000 m, maratonijooks, 4 x 100 m, 4 x 400 m, 110 m tõkkejooks, 400 m tõkkejooks, 3000 m takistusjooks ning 20 km käimine, 50 km käimine, kõrgushüpe, teivashüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, kuulitõuge, kettaheide , vasaraheide, odavise ja kümnevõistlus. Naistel erines meestest ainult see, et ei olnud 50 km käimist ning tõkkejooks oli 100 m ja muidugi ka seitsmevõistlus.
,,Kergejõustikufännidel tasub homme algavate Osaka MM-võistluste eel pöidlad tugevasti pihku suruda, sest Eesti koondise medalitaotleja Gerd Kanter peab oma valmisolekut väga heaks,’’ nii kirjutas Eesti Päevalehe reporter MM-il Andrus Nilk.
,,Kanterit oli eestlaste pressikonverentsil mõnus kuulata. 28-aastane kettaheitja kasutas oma seisundi kirjeldamisel ainult häid hinnanguid. Tema kehaline vorm on väga hea ja treeningute kontrollnäitajad paranesid Osakas mõnesaja kilomeetri kaugusel Marugames harjutades märgatavalt.’’
Treener Vesteinn Hafsteinsson kinnitas hoolealuse sõnu: “Gerd on nii kehaliselt , vaimselt kui ka tehniliselt väga heas vormis. Kõik läks nii, nagu kavandasime. Nüüd tuleb astuda üks samm korraga – kõigepealt saada lõppvõistlusele, seejärel kaheksa parema hulka ning seejärel võidelda medali pärast.”
Niisiis kirjutan mõndadest eestlastest, kes olid märkimisväärsemad Osaka maailmameistrivõistlustel: nende arvamustest enne võistlusi, nende ajal ja pärast neid ning muidugi ka nende saavutustest.

ANDRES RAJA
Esimest korda suurvõistlusel osalenud kümnevõistleja Andres Raja kogus 7794 punkti ning sai 16. koha. Andres Raja püstitas odaviskes isikliku rekordi.
«Olen õnnelik, et see võistlus ükskord ometi läbi sai,» sõnas Raja pärast 1500 meetri jooksu lõppu. «Enne rajale minekut tundsin nii suurt väsimust, et mõtlesin joosta kas või viie minutiga ning lasta end seejärel ära kanda. MM võrdub kahe Eestis tehtava kümnevõistlusega.»
Raja möönis, et MM tähendab siiski hoopis teistsugust võistlust, kui ta seni kogenud. Pikk ja kurnav jõuproov röövis lõpuks isegi sportimise soovi. «Nüüd on isu jälle tagasi,» kinnitas ta veerand tundi pärast võistluse lõppu. «Hea tunne oli tabloole ilmunud numbreid vaadata. Pealegi jäi ju seekord vaid kuus punkti 7800st puudu – nii ei saa ju seda jätta.»
Oma rekordist jäi Rajal vajaka 40 punkti, ent kahel üksikalal 400 meetri jooksus ja odaviskes püstitas ta isikliku tippmargi.
Veel avapäeva järel püsis Raja oma parima kümnevõistluse graafikus, kuid laupäeva hommikul ebaõnnestunud tõkkejooks 14,52 ja kettaheide 37.07 kukutasid ta peaaegu saja punktiga miinusesse.  « Nutt tuleb peale, kui kettaheitest mõtlen,» sõnas Raja. «Arvasin, et heidan B- grupis ja vaatasin A-grupi meeste soojendust, alles siis taipasin, et pean ise ka seal olema. Tehniliselt olid heited viletsad, ilmselt pean trennis sellele alale rohkem tähelepanu pöörama.»
Tõkkejooksu ebaõnnestumist seletas Raja väsimusega. «Sain öösel vaid kolm tundi magada ega puhanud välja,» nentis ta.
Kolmas ebaõnnestumine tabas Rajat juba esimesel päeval, kui ta hüppas kõrgust vaid 1.85. Raja kasutas tõukamiseks vale jalga, sest harjumuspärane tõukejalg polnud möödunudsügisesest lõikusest veel piisavalt taastunud.
«Järgmiseks hooajaks vahetan jala tagasi,» lubas ta. «Kui ma ühe hooajaga ei õppinud teiselt jalalt hüppama, siis ma seda ei õpigi.»
Võistluse käigus püüdis Raja kuulsaid konkurente mitte liialt jälgida, vaid oma tegemistele keskenduda. «Püüdsin sellega oma elu lihtsamaks teha,» põhjendas ta. «Aga midagi ma neilt ikkagi õppisin. Kui nemad hakkasid end järgmiseks alaks sättima ja soojendama, alustasin ka mina.»
Raja kinnitas, et jätkab koostööd treener Remigija Nazarovienega, ent appi tuleks palgata mõne ala spetsialistid . «Näiteks kettaheites vajan kellegi õpetust,» nentis ta.1
1.1. Raja võitis ennast ja kihlveo Noolega
Andres Raja jooksis Osaka MMi kümnevõistluse esimese päeva viimasel alal 400 meetri jooksus end täiesti tühjaks – tasuks isiklik rekord ning kihlveovõit olümpiavõitja Erki Noole üle.
Kogu kümnevõistluse esimese päeva isikliku rekordi piiril püsinud Raja läbis hilisõhtul 400 meetrit 48,89ga. Esimest korda suurvõistlustel osalev mees vankus pärast finišit mitu minutit, ent püsis jalgel ning vedas end lõpuks ajakirjanike ette.
«Pea nii valutab,» olid Raja esimesed sõnad. Kuid kuulnud , et jooksis isikliku tippmargi, elavnes ta silmanähtavalt. «Läks korda!» õhkas ta. «Vedasin Noolega kihla, et jooksen alla 49 sekundi. Võitsin! Sarnaseid kihlvedusid on meil veel, kuid nendest kuulete juba homme.»
Avapäeva viie alaga 4073 punkti kogunud ning 17. kohal olev Raja edestab isikliku rekordi graafikut 17 punktiga. Millise summani loodab ta täna jõuda, ei soovinud Raja öelda. «Võtan ühe ala korraga, praegu mõtlen vaid hommikusest tõkkejooksust, seejärel kettaheitest,» lausus elu parimas kümnevõistluses 7834 punkti kogunud atleet .
Raja alustas võistlust üle ootuste hästi. Paljudel tippmeestel ebaõnnestus kaugushüpe ning eestlane oli kahe ala järel koguni viiendal kohal. Sajas meetris oli ta oma jooksu kiireim .
«Start õnnestus ja sain joosta oma rütmis. 30 meetrit enne lõppu korraks kangestusin, ent suutsin end lõdvestada ning hästi lõpetada,» kirjeldas Raja sprinti.
Kaugushüppes sündis Raja parim tulemus kolmandal üritusel. «Esimene üleastutud katse tegi pisut ärevaks, teine polnud tehniliselt kuigi hea. Kolmandal hüppel oli kõik korras,» analüüsis ta. Kuulitõukeski tunnetas ta varu. «Soojendusel lendas kuul kaugemale,» tõdes Raja.
Pärast kolme ala oli Raja seisuga rahul. «Siit saab hea hooga edasi minna,» ütles sellel hetkel 10. kohal asunud mees.
Paraku hüppas ta kõrgust vaid 1.85. Mullu sügisel opereeritud tõukejalg pole veel võistlemiseks valmis ning Raja tõukas harjumatult parema jalaga. «Järgmiseks aastaks vahetan õige jala tagasi ning hüppan taas kaks meetrit,» kinnitas isiklikku rekordit 2.04 omav mitmevõistleja.
400 meetri jooksu eel arutles Raja treener Remigija Nazarovienega, et Osaka tingimustes on end raske kinni joosta. Nii alustaski ta tavatult kiirelt ning rasked hetked tekkisid alles paarkümmend meetrit enne lõppu.
«Nende meetritega ma kuigi palju ära ei andnud. Ka aeglasema alguse korral poleks lõpus nagunii jaksanud,» mõtiskles Raja.2

ANDRUS VÄRNIK
Tiitlikaitsjana Osaka MMil osalenud osaviskaja Andrus Värnik viskas eelvõistlusel oma tänavuse parima 75.96, ent lõppvõistlusele see ei viinud.
«Senine hooaeg on rääkinud iseenda eest,» netis Värnik «Ent kui ma ei oleks siia tulnud, poleks ma saanud kunagi teada, mis võinuks juhtuda.»
Tehniliselt viletsalt visanud Värniku odakaar jäi avavoorus lühikeseks ja ta astus selle üle, teisel katsel sai eestlane kirja hooaja parima 75.96. Kolmandal üritusel jäi odakaar samuti lühikeseks ja see lendas sektorist välja. Värniku tulemus oli kahe grupi peale paremuselt 24.
«Esimene katse tuli väga raskelt , teisel viskel sain vähemalt mingi märgi maha,» sõnas Värnik. «Kolmandal katsel püüdsin end kätte võtta, aga läks nagu läks…»
Enne võistlust teadsin , et olen raskes seisus, kuid otsustasin tulla ja osaleda – see polnud kerge,» mõtiskles Värnik. «Aga hinges ma seda ei kahetse.»
Eelvõistluse võitis Värnikuga ühes grupis visanud lätlane Vadims Vasilevskis 87.37ga.
Sama grupi eesotsas oli ka  kuubalane Guillermo Martinez (82.99), lõuna- aafriklane John Robert Oosthuizen (82.06) ja poolakas Igor Janik (80.83). Kvalifikatsiooninorm oli 82 meetrit.
A-grupis visanud Marko Jänes lõppvõistlusele ei pääsenud. Avakatsel ta tulemust kirja ei saanud, teisel üritusel viskas 68.64 ja kolmandal 69.65.
A-grupis täitis normi neli sportlast: ameeriklane Breaux Greer (, soomlane Tero Järvenpää, rootslane Magnus Arvidsson ja olümpiavõitja Andreas Thorkildsen.
Nelja suve taguse venelasest maailmameistri Sergei Makarovi parimaks jäi vaid 78.22, millega sai A-grupis kümnenda koha.3

GERD KANTER

Helsingis toimunud MM-võistlused
Helsingis toimunud kergejõustiku MM-võistlustel tuli meeste kettaheites tulemusega 70,17 m maailmameistriks Virgilijus Alekna, Gerd Kanter võitis 68,57 meetriga hõbemedali.     
Kahekordne olümpiavõitja Alekna sai oma parima tulemuse, mis on ka uus MM-võistluste rekord, kirja viimasel katsel.  
Sakslane Michael Möllenbeck võitis tulemusega 65,93 m pronksmedali. Esimesena jäi medalist ilma eestlane Aleksander Tammert juunior, kelle parim heide oli 64,84 m.  
ETVle antud intervjuus ütles Kanter, et on väga õnnelik ja arvas , et ka kõigi nende inimeste ootused tasusid ära, kes polnud temasse lootust kaotanud. « Tegin seda, mida Eesti rahvas ootas,» ütles värske hõbemedalimees, kes oma parima tulemuse sai kirja neljandal katsel.  
Oma esimese ebaõnnestunud katse kohta ütles Kanter, et närvipinge oli päris suur ja kuna ta pidi seal natuke pikalt ootama, siis ilmselt mõtles veidi üle.
«Teine katse (64,69 m) oli ka suhteliselt krobeline, aga õnneks ma teadsin, et see tagas vähemalt koha kaheksa hulgas ja siis sai kolmandale katsele minna natukene kergemalt ja sealt tuli ka juba tulemuse parandus (65,10 m).»   
Kanteri sõnul oli ta enne võistlust hõbemedalile mõelnud ja ilmselt sellest oli ka päris suur pinge peal. «Kui ma selle hõdedakatse tegin, siis käis kehast jõnks läbi ja mingil hetkel isegi tundus, et nüüd tuleb ja et võib isegi kuldne  olla.»
«Aga pärast Virgilijust, kes on maailma parim kettaheitja, on tänasel päeva päris hea olla teine,» tõdes ta. 4
3.1.1. Kettaheite üldjärjestus5:
1. Virgilijus Alekna          LTU 70,17 m
2. Gerd Kanter                EST 68,57 m 
3. Michael Möllenbeck     GER 65,95 m 
4. Aleksander Tammert   EST 64,84 m 
5. Ian Waltz                     USA 64,27m 
6. Frantz Kruger             RSA  64,23 m 
7. Jarred Rome               USA 64,22 m 
8. Jason Tunks               CAN 63,77 m 
9. Lars Riedel                 GER 63,05 m 
10. Zoltan Kövago          HUN 62,94 m 

Gerd Kanter heidab eelvõistlusel esimesena
Homme Eesti aja järgi öösel kell 3.30 avab maailma hooaja edetabelijuht Gerd Kanter A-grupis kettaheite kvalifikatsioonivõistluse.
Tänavu 72.03 saavutanud Kanteriga koos heidab A-grupis kolmandana Märt Israel, kel on sellest hooajast kirjas isiklik tippmark 63.64.
Eesti kolmas kettaheitja, seitsmendat korda MM-il osalev Aleksandet Tammert teeb oma etteaste B-grupis kaheksandana. Teine grupp alustab Eesti aja järgi kell 5.10.
Suurfavoriit Virgilijus Alekna Leedust heidab samuti B-grupis, järjekorras neljandana. Kokku läheb võistlustulle 29 meest, kvalifikatsiooninorm on 64.50. Kui normi täitjaid on vähem, pääseb lõppvõistlusele 12 paremat.
“Loodan ühe katsega hakkama saada, kuigi viimati pääsesin avaheitega lõppvõistlusele viis aastat tagasi Müncheni EM-il,” ütles Kanter.6
Siiski tuli Kanter raskest olukorrast välja ega korranud oma altminekut 2003. aasta MM-il ja 2004. aasta olümpial. Eesti rekordimees heitis eelvõistluse A-grupis parima tulemuse 67.45. Miks
“ Varasemast on teada, et kõvadki mehed on jätnud kõik kolmanda katse otsustada,” vihjas Kanter kümnevõistluse olümpiavõitjale Erki Noolele, kes sageli pääses viimasel üritamisel kõrbemisest.
Kanteril sujusid kõik üheksa soojenduskatset, kuid kvalifikatsiooni avakatset sooritas ta liiga rahulikult , käsi langes enne heidet madalale ja ketas lendas vaid 56.59. Ka teine katse jäi alamõõduliseks – 58.81.
“Kindel ei saanud milleski olla, mõtlesin ka mustale stsenaariumile,” tunnistas ta. “Mõtlesin viimast heidet teha suhteliselt lihtsalt. Otsustasin hoovõtutõmmet lühendada, see on toiminud ka treeningutel, kui on esinenud mõistmatuid probleeme.”7

Kanter haudus võidutaktikat8
Gerd Kanter kontrollis tänasel treeningul oma valmidust homse Osaka MM-i finaali eel ja treener Vesteinn Hafsteinsson usub, et hoolealune sekkub kettaheite kullaheitlusse.
Eilset eelvõistlust analüüsinud Kanter leidis, et kindla heiterütmi saavutamiseks juba esimestel katsetel tuleb tehnikat veidi kohendada.
“Tahame uuesti kasutada seda heitevarianti, mille juurde tulime pärast Ateena olümpiat,” ütles Eesti rekordi omanik.
Kanteri esimene ülesanne on kindlustada kolme vooru järel koht kaheksa parema hulgas. Kuid nii mees ise kui ka treener leidsid , et juba avakatsel tuleks teha medalivääriline tulemus.
“Gerdi avakatse õnnestumise protsent on tänavu olnud seitsekümmend, kaks aastat tagasi oli õnnestumisi kaks korda väiksem,” lausus Hafsteinsson. “Ta on olnud tänavu eriliselt hea viimasel katsel. Kui pikk heide ei tule esimesel või viimasel katsel, siis võib see tulla ükskõik missugusel ülejäänud neljal katsel.”
Kanter tegi soojendustreeningul kümme heidet, mis kinnitasid juhendaja sõnul tema suurepärase vormi püsimist.
“Võistlusel mängivad rolli emotsioonid , vastaste sooritused, pisiasjad. Kuid olen kindel, et Gerd on valmis heitma väga kaugele,” ütles islandlane .
Kettaheite lõppvõistlus algab homme Eesti aja järgi kell 13.30.

Gerd Kanter on maailmameister!9
Gerd Kanter tuli Osaka MM-il tulemusega 68.94 ülekaalukalt kettaheite maailmameistriks.
28-aastane vägilane Kanter saavutas oma pikima kettakaare  kolmandas heitevoorus. Keegi talle ohtlikuks ei saanud, ka liimist lahti olnud valitsev maailmameister Virgilijus Alekna mitte.
Hõbemedali võitis sakslane Robert Harting (66.68) ja pronksi hollandlane Rutger Smith (66.42).
Vägagi kahvatult esinenud Alekna pikim kettakaar oli vaid 65.24 ning kuulus leedulane jäi esimesena medalita. Aleksander Tammert pääses viimasena finaali ja sellel kohal ta võistluse ka lõpetas. Tammerti parima heite pikkuseks oli 64.29.
Gerd Kanteri heiteseeria: 64.89, 65.37, 68.94, X, 65.22.
Kanter sõnas pärast võistlust intervjuus ETV-le, et pidas oma võiduvõimalusi vaid 30 protsendiliseks.
"Olin järjekorras seitsmes, järelikult on see minu õnnenumber," ütles Kanter. "Tulemus ei tulnud küll selline, mida oleks lootnud, kuid sellel polegi enam tähtsust. Peaasi , et võit tuli!"
Kanter tänas maailmameistritiitli saavutamisel eelkõige oma isa Jaani. "Tema mu selle ala juurde tõi ning on mu suurim fänn. Kuid kogu tiim oli väga tubli ning usun, et see on alles esimene samm tipu poole."
Seda, et Virgilijus Alekna medalikonkurentsi ei mahu, ei oleks Kanter uskunud. "Juba kvalifikatsioonis tundus, et tal on mingi põlvemure. Ju sai see siis saatuslikuks."
Kanter on tänavu ketast heitnud 72.02, isiklik rekord on tal 73.38. Senine parima koha MM-il, hõbemedali, saavutas tal 2005. aastal.
3.4.1. Kettaheite tulemused:10
1. Gerd Kanter EST 68.94
2. Robert Harting GER 66.68
3. Rutger Smith HOL 66.42
4. Virgilijus Alekna LTU 65.24
5. Gabor Maté HUN 64.71
6. Omar Ahmed El Ghazaly EGY 64.58
7. Ehsan Hadadi IRI 64.53
8. Aleksander Tammert EST 64.33
9. Zoltan Kövagó HUN 63.04
10. Mario Pestano SPA 62.70
11. Rashid Shafi Al-Dosari QAT 62.60
12. Piotr Malachowski POL 60.77

Riik premeerib maailmameister Gerd Kanterit11
Riik premeerib kettaheite maailmameistriks tulnud Gerd Kanterit 300 000 ja tema treener Vesteinn Hafsteinssoni 150 000 krooniga .
Tiitlivõistlustel edukalt esinenud Eesti sportlaste premeerimise põhimõtted kinnitas valitsus 18. septembril 2003 aastal, teatas kultuuriministeerium. Aasta hiljem otsustas vabariigi valitsus premeerida lisaks sportlastele ka nende treenereid sportlastele määratud summast kuni poole ulatuses.
Maailmameistrivõistluste kuldmedali väärtuseks on 300 000 krooni.
Kettaheitja Gerd Kanter tuli teisipäeval Jaapanis Osakas heidetud tulemusega 68,94 maailmameistriks. Teise koha saanud sakslane Robert Harting heitis ketast enam kui kaks meetrit vähem, tema parim tulemus oli 66,68 meetrit. Pronksmedali sai hollandlane Rutger Smith 66,42 meetriga.

HINNANG EESTI SPORTLASTE ESINEMISE KOHTA12
MAAILMA PARIM
Gerd Kanter, kettaheite maailmameister 68.94
Kui sportlane kroonitakse maailmameistriks, saab tema kohta öelda vaid üht – maailma parim. Kanter on ere näide süsteemse ja kohusetundliku töö viljadest. Sportlase ettevalmistuses pole ükski detail olnud liiga pisike, et sellele mitte tähelepanu pöörata. Kanteri ümber on professionaalne tiim ning samal kursil jätkates võib järgmised paar olümpiatsüklit mööduda tema valitsemise all.
TIPPTASE
Aleksander Tammert, kettaheite 8. 64.33
Alates 2002. aasta Müncheni EMist on Tammert heitnud kõikide tiitlivõistluste finaalis . See, et eelmise MMi neljas koht vahetus tänavu kaheksanda vastu, ei näita sportlase tipust taandumist. Oli teada, et Tammert võtab käesolevat hooaega rahulikumalt, ent vaatamata sellel suutis ta aasta tähtsaimal võistlusel näidata tänavust parimat tulemust.
KESKMIKUD
Märt Israel, kettaheite 22. 60.23
Eesti kettaheite kolmas number püsib juba mitmendat hooaega 60 meetri joone lähistel. See tagab küll keskpärase rahvusvahelise taseme, ent ei võimalda ennast tippmeheks lugeda ning suurvõistlustel finaalikohta loota . Viimane aeg oleks astuda arengus järgmine samm.
Andres Raja, kümnevõistluse 16. 7794 punkti
Vaatamata kesisele punktisummale pakkus mitmeid positiivseid emotsioone. Esialgu on küll raske näha Rajas kõrgesse rahvusvahelisse klassi tungivat meest, ent Osakas ilmutatud võitlejahing annab edaspidisteks pürgimusteks hea aluse. Püstitada MMil kaks isiklikku rekordit polegi nii paha saavutus.
NÕRGAD
Andrus Värnik, odaviske 24. 75.96
Ilmselt ootasid paljud ettearvamatu mehena tuntud Värnikult imet . Paraku seda seekord ei sündinud, ent täielikuks läbikukkumiseks ei tihka eksmaailmameistri esitust pidada. Positiivse mulje jättis tema julgus tulla ja proovida, mitte aga köhale-nohule viidates põõsas kükitada. Tippu naasmiseks peab tegema tänavusest aastast tõsised järeldused.
Kaie Kand , seitsmevõistluse 30. 5616 punkti
Sarnaselt Värnikuga pääses siia kasti väikese mööndusega. Viie esimese ala ebaõnnestumise järel suutis end odaviskes ja 800 meetri jooksus maksimaalselt piitsutada ning sellega üldmuljet parandada. Kand on osalenud kolmel suurvõistlusel ja kõikjal esinenud oodatust nõrgemalt – mõtlemapanev fakt, mis peaks näitama, millises suunas edaspidi tegutseda.
KONKURENTSIVÕIMETUD
Marko Jänes, odaviske 34. 69.65
Jänese jaoks võib MMi nimetada kogemuste hankimise reisiks. Kas neist kogemustest kunagi ka kasu tuleb, näitab aeg. Kuid esialgu jääb Jänesel tiitlivõistlustel osalemise tasemest tublisti vajaka.
Tarmo Jallai, 110 m tõkkejooksu 38. 14,16
Alles mõni nädal enne MMi jooksmise võimalusest kuulnud Jallai polnud tiitlivõistluseks piisavalt treeninud . Kindlasti jättis USAs õppiva ja treeniva mehe ettevalmistusele jälje talvine seljavigastus. Fakt, et koduses Eestiski leidub temast kiirem tõkkesprinter, räägib samuti enda eest.
Pavel Loskutov, katkestas maratonil
Kuumas ja kõrge õhuniiskusega Osakas oli kogenud maratoonari põrumine aimatav. Pealegi tunnistas mees ise, et pole enam parimate päevade tasemel. Samas on maratonis varemgi vanad mehed tegusid teinud, Loskutovi tõusmine paremate päevade lähistele pole võimatu.
TURIST
Marek Niit, loobus võistlemisest
Tegelikult pole võimalik Niitu milleski süüdistada. Vigastatud mees sõitis Jaapanisse alaliidu palvel, et tagada tippudele abipersonali piisav suurus. Pooleldi vigastatuna võistlusest loobumine oli õigustatud.13
LISAD14
Gerd Kanter (kettaheide)
Andrus Värnik (odavise) Andres Raja (kuulitõuge)
1 Kasutatud ajalehte Postimees 03.09.2007 väljaanne
2 Kasutatud ajalehte Postimees, 01.09.2007 väljaanne
3 Kasutatud ajalehte Postimees 31.08.2007 väljaannet
4 Kasutatud ajalehte Postimees 07.08.2007 väljaannet
5 IAAF andmetel
6 Kasutatud ajalehte Postimees 25.08.2007 väljaannet
7 Kasutatud ajalehte Postimees 26.08.2007 väljaannet
8 Kasutatud ajalehte Postimees 27.08.2007 väljaannet
9 Kasutatud ajalehte Postimees 28.08.2007 väljaannet
10 IAAF andmetel
11 Kasutatud ajalehte Postimees 28.08.2007 väljaannet
12 Kasutatud ajalehte Postimees 03.09.2007 väljaannet
13 Kasutatud ajalehte Postimees 03.09.2007 väljaannet
14 Kasutatud Interneti aadressi www.viewimages.com
18