Pikamaajooks (0)

Pikamaajooks
Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes nimetatakse pikamaajooksudeks ainult 3000 m jooksu, 5000 m jooksu ja 10 000 m jooksu staadionirajal, mis on IAAF -i (International Association of Athletics Federations) poolt tunnustatud pikamaajooksu alad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit), poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton.
Pikamaa jooksu ajalugu:
Kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 (8047 m), 6 (9654 m) ja 10 (16090) miili jooksus. 1906. a tuli olümpiakavva esimese pikamaajooksuna 5 miili – 8047 m – jooks . Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängudel. Alates 1912. aasta suveolümpiamängudest on kavas 5000 ja 10 000 m jooks. Esimesed naiste pikamaajooksuvõistlused peeti 1953. Suurbritannias 3000 m distantsil .
Ideaalne jooksutehnika :

• Ergonoomiline - See tähendab, et võimalikult kiirelt joostes saavutada võimalikult väikese energiakuluga maksimaalselt hea tulemus
  
• Raskusjõud tuleb panna enda kasuks tööle - Füüsika ärakasutamine . Jooks läheb oluliselt lihtsamaks, kui hüppeliigesest kallutada keha ettepoole.
  
• Edasi liikumine toimub puusast
  
• Keha sirgjoonelist liikumist segavaid liigutusi ei esine - Ei ole paremale- vasakule kõikumisi ega liiga hüplevat liikumist
  
• Sammupikkus
  
• Sääreluu ja vertikaaltelje vaheline nurk, hetkel kui jalg puudutab maad, peab olema minimaalne
  
• Ära tõsta varbaid! - Hüppeliiges jääb vahetult enne toefaasi maaga paraleelseks.
  

Pigem sammusagedus tihedamaks kui samm pikemaks!
Treening meetodid:
Pikamaajooksude arengut on mõjutanud mitme tippjooksja treeningumeetodid. Paavo Nurmi jooksis kaks korda päevas pikka maad (talvel suusatas) ning tegi kordusjookse lühimaa distantsidel. Gunder Hägg leiutas sõidumängu (fartlek), mis koosnes vahelduvas tempos maastikujooksudest. Emil Zátopek kasutas intervallimeetodit, joostes näiteks 60 korda 400 meetrit. Murray Halbergi ja Ron Clarke 'i eeskujul võeti laialdaselt kasutusele vastupidavustreening. Vastupidavuse arendamisega on soovitav tegeleda aastaringselt mitmeaastase tsüklina ning kombineerida seda teiste spordialade ja liikumisviisidega. Vastupidavuse arendamisel tuleb olla kannatlik, järjekindel ja leidlik, kasutada erinevaid võimalusi.
Cooper ’i test:
Test on möödunud aastakümnete jooksul laialt levinud vahendiks kehalise töövõime hindamiseks kooliõpilastel, treeningrühmades ja tervisesportlastel. Testi on välja töötanud USA arst,  dr.Kenneth Cooper tuginedes enam kui 20 000 vaatlusaluse uurimisele.

• Testi läbiviimisel hinnatakse 12 minuti jooksul kas kõndides-sõrkides või joostes läbitud maa pikkus meetrites
  
• Test viiakse läbi tasasel maa-alal. Tähtis on võimalus hinnata läbitud vahemaad, selleks on sobivaim teadaoleva ringisuurusega staadion , täpselt mõõdetud tervisespordirada vm.
  
• Testi ei tohiks teha päris " tugitoolist" tõustes. Vajalik on eelnev mõnenädalane treening.
  
• Testi tulemus jaotub 5 rühma: VÄGA HEA; HEA; RAHULDA; NÕRK; VÄGA NÕRK. Eraldi on välja töötatud tulemused meestele ja naistele sõltuvalt vanusest
  
• Regulaarse terviseliikumise korral on mõtekas Cooperi testi läbi viia 2-3 korda aastas. Test võimaldab hinnata kehalise töövõime muutumist aastate jooksul tervisespordi, vanuse kasvamise , kehakaalu muutuste, krooniliste haiguste (suhkruhaigus, kõrgvererõhuhaigus, kõrgenenud vere kolesteroolisisaldus) jt tegurite mõjul.
  

16- aastaste tulemused:
Poisid Tüdrukud
Suurepärane : 3050m 2850m
Väga Hea: 2850m 2650m
Hea: 2450m 2250m
Rahuldav: 2050m 1850m
Kasutatud kirjandus:

• file:///C:/ Users /Kerti/Downloads/kehalised+v6imed_netti.pdf
  
• http://tervis.tostamaa.ee/?id=190
  
• http://www.jookseme.com/blogi/ideaalne-jooksutehnika-alustuseks-teoorias
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Pikamaajooksud
  

Halb: 1450 1250m