Pikamaajooks (0)

Pikamaajooks
Mis on pikamaajooks?
Pikamaajooks on spordiala , mis peaks sobima kõigile. Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist(1609 meetrit) pikemad distantsid. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 meetri jooks , 5000 meetri jooks ja 10000 meetri jooks staadionirajal, mis International Association of Athletics Federations e. rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksu hulka ka 3000 meetri takistusjooks , tänavajooksud, poolmaraton ja ka maratonijooks.
Pikamaajooksu ajalugu
Nüüdisaegse kergejõustiku algaegadel võisteldi 5 miili jooksus, 6 miili jooksus ja 10 miili jooksus, mis on vastavalt 8047 kilomeetri, 9656 kilomeetri ja 16 094 kilomeetri. Olümpiakavva tuli esimese pikamaajooksuna 5 miili jooks vaheolümpiamängudel 1906. Sama ala oli kavas 1908. aasta suveolümpiamängude. Alates 1912. aasta suveolümpiamängudest on kavas 5000 meetri ja 10 000 meetri jooks. Saksamaal võisteldi enne Esimese maailmasõjani ainult ühe saksa miili (7500 meetri pikkusel distantsil ). Selle ala viimane Saksamaa rekord (22 minutit ja 43 sekundit) registreeriti 1939 Max Syringi nimele. 23. ja 24. augustil 1919 võisteldi Saksamaa meristrivõistlustel esimest korda 5000 meetri jooksus. Esimesed naiste pikamaajooksuvõistlused peeti 1953 Suurbritannias 3000 meetri distantsil.
Maraton
Maraton on minu arust üks kõige tuntumaid pikamaajooksu alasid maailmas. Maraton 42 kilomeetrit pikk. Seisuga 25. september 2011 on meeste maailmarekord 2 tundi 03 minutit ja 38 sekundit (Patrick Makau , 25.09.2011 Berliini maraton) ja naiste maailmarekord 2 tundi 15 minutit ja 25 sekundit (Paula Radcliffe , 13.04.2003 Londoni maraton).
Kes on jooksnud maratoni teab, et selles jooksus võetakse kõik organismi varud kasutusele. Halvimal juhul saavad varud enne lõppu (30-35 km paiku) otsa. Sarnaselt panevad organismi proovile suuremamahulised treeningud ja maratonijooksja erialatreeningud nn pikad otsad.
Toitumine ja keemia kasutamine
Väidetavalt pikematel (üle 90 minuti) kestvate jooksutrennide või võistluste puhul jõuavad süsivesikute varud otsakorrale. Varusid saab jooksu ajal mõnevõrra täiendada kas juues süsivesikuid sisaldavat spordijooki või tarbides spordigeele. Spordijooki (lahjemat) soovitatakse tarvitada iga 15-20 minuti tagant, et taastada vedeliku ja süsivesikute varusid. Spordigeelist võib saada, sõltuvalt geeli liigist, tuge pikemaks, kuni tunniseks, lisaenergiaks. Geele on erinevaid – kiire efektiga (sisaldavad lisaks näiteks kofeiini) või aeglasemalt imenduvad. Kiire toimega geele võetakse tavaliselt jooksu lõpu poole kui soovitakse kiiret täiendavat energiasüsti. Aeglaselt imenduvaid geele võetakse enne jooksu ja jooksu ajal.
Lisanditena on kogenenumad jooksjad soovitanud jooksu ajal tarbida vajadusel magneesiumi ja naatriumi (soola). Esimene aitab vähendada krampide riski või aitab tekkinud krampidest lahti saada. Teisest on abi vedeliku organismis püsimisel.
Jooksjatel soovitatakse tarbida väga palju vett. Mitte jooksu ajal vaid üleülidselt on selline soovitus. Söömaajad peaksid olema planeeritud ja ei tohiks oodata kuni hakatakse tundma nälga. Kindlasti tuleks süüa hommikusööki. Läbi öö kestval paastuperioodil veresuhkru tase langeb ja võib olla hommikul tõustes vägagi madal. Hommikusöögi söömine on hädavajalik, et sinu sooritusvõime, nii füüsiline kui ka psüühiline, oleks korras juba hommikust alates. Mõned jooksjad väldivad terve päeva söömist, sest kardavad õhtusel jooksul tulevaid kõhuhädasid. Tegelikult peaks kõik 2-3 tundi enne jooksma minemist sööma väikse süsivesikute rikka, kergelt imenduva roa. Siis on veresuhkur jooksu ajal õigel tasemel, aga magu on siiski piisavalt tühi, et ei tekiks probleeme. Kui harjutad iga päev, on eriti tähtis, et optimiseerid taastumise süües taastavat toitu kohe peale trenni . Vahepala võib olla tavaline toit kui see on väherasvane ja sisaldab 40- 100g süsivesikud ja u. 10-20g valku. Süsivesikurikkad toidud peaks olema igal päeval aluseks. Piisav süsivesikute saamine päeva jooksul on võti, tänu millele sa jõuad teha trenni.
Tuntumad jooksjad 2012. aasta Londoni olümpiamängudelt
Mehed:
Mohamed Farah – 5000 ja 10 000 meetri kuld
Stephen Kiprotich – maratoni kuld
Ezekiel Kemboi – 3000 meetri takistusjooks
Naised:
Tirunesh Dibaba – 10 00 meetri kuld
Tiki Gelana – maratoni kuld
Julija Zaripova – 3000 meetri takistusjooks
Meseret Defar – 5000 meetri kuld