Eesti kergejõustik (0)

Eesti kergejõustik
Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatumaid spordialasid.
Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavas on 40 ala. Enamus võistlusi peetake küll staadionitel või spordiväljakutel, kuid pikamaajookse nagu maraton ja käimisvõistlusi korraldatakse maanteel, tänavail, krossivõistlusi pargis ja metsaradadel. Kergejõustik tuli Kreeka olümpiamängudelt ning aastasude hiljem hakkati seda taas harrastama.
Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Meestel on erinevad jooksud nagu 100m , 200m, 400m 800m, 1500m, 5000m 10000m, maratoni jooks , tõkkejooks, takistusjooks , teatejooks , kõrgushüpe, teivashüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, kuulitõuge, kettaheide , vasaraheide, odavise , kümnevõistlus, 20 ja 50km käimine. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas -, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta - ja vasaraheide, odavise, seitsmevõistlus ja 10 km käimine.
1909. aastal korraldati Tartus Tallinna tänava spordiväljakul ja Tallinnas "Lootuse" aias võistlused, millest on loetud Eesti kergejõustiku sündi. Siis võisteldi võidujooksus, palliheitmises, hüpetes ja odaviskes - ühesõnaga nendel aladel, mis täna mahuvad ühise nimetaja alla kergejõustik. 2009. aastal oli eesti kergejõustiku sajas juubel . Selle puhul anti valja Erlend Teemägi poolt kirjutatud raamat”Eesti kergejõustik 100 „Raamat annab ülevaate Eesti kergejõustiku ajaloost. Nüüd 2011 on eesti kergejõustik 102 aastane.
Kergejõustiku niiöelda sünnist on eestlased sellega palju tegelenud. Kui võrrelda maailma ja eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustiku aladel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Venemaa meistrivõistlustel osaleti esimest korda 1914. Tallinlased A. Ohaka, J. Villemson, J. Lossmann , A. Kolmpere, E. Hiop ja paljud teised jõudsid peagi esikohtade ja rekorditeni. 1916 kuulus 29 Venemaa rekordist 16 tallinlastele. Meeste meistrivõistlusi peetakse Eestis aastast 1917, naiste omi aastast 1920. Olümpiamängudest on Eesti kergejõustiklased osa võtnud aastast 1912. Ja ka medalid ei ole jäänud tulemata.
Üldjuhul teatakse , et Eesti kergejõustiku sisemeistrivõistlused on seljataga 40-aastane ajalugu - meistrite loetelu alustatakse 1963. aasta Kalevi vastvalminud spordihallis toimunud esivõistluste võitjatest. Ent meie hulgas on veel neid, kel kodus Eesti sisemeistriks tuleku diplom aastatest 1945, 1948 jne.
Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Suuremad saavutused on olümpiamängudel võidetud kullad. 1972 võitis Jüri Tarmak kõrgushüppes kuldmedali, 1980 võitis Jaak Uudmäe kuldmedali kolmikhüppes, 2000 võitis Erki Nool kümnevõistluses ning 2008 Gerd Kanter kettaheites. Hõbemedali on võitnud 1920 aastal Jüri Lossmann, pronksmedaleid on võidetud 1924 aastal Aleksander Kolmpere odaviskes, 1952 ja 1956 Bruno Junk käimises, 1980 ja 1988 Juri Tamm kettaheites, 2004 Aleksander Tammert kettaheites. Kokku on Eestil kergejõustikus 3 kuldmedalit, 2 hõbemedalit, 6 pronksmedalit.
Järvamaa kergejõustikul on pikk ja märkimist vääriv ajalugu. Kergejõustiku alged Järvamaal ulatuvad eelmise sajandi algusesse . Järvamaa kergejõustiku sünniloo alguseks võiks pidada 1912. aastat, kui Paides tutvustasid kalevlased Johannes Villemson ja Leopold Tõnson kuidas kivi tõugata, kepiga hüpata ning muid seninägemata spordiharrastuse võtteid. Paidest , Koerust, Jänedalt, Järva- Jaanist , Amblast, Tapalt, Lehtsest, Türilt ja mujalt pärineb mitmeid tuntuid kergejõustiklasi, kes hiljem jõudnud vabariigi paremikku ja isegi olümpiamängudele. Praegugi on Järvamaal tugevad kergejõustiku treeningud ning seal on hästi arenetud.
Eestis on tehtud mitmed kergejõustiku grupid, klubid, seltse ning kergejõustike liit. Läbi aegade on tehtud eestis võistlusi ja saavutatud rekordeid. Kergejõustik on populaarne nii noorte kui vanade seas, me võime olla rahul eesti kergejõustikuga. Eesti kergejõustiklased on võidutsenud kõikidel tiitlivõistlustel, püstitanud maailma- ja Euroopa rekordeid, saavutanud silmapaistvaid võite paljudel rahvusvahelistel jõuproovidel.
Ma arvan et Eesti kergejõustik on väga tugev, ja sellega on tehtud tublit tööd. See on praegugi väga populaarne ja ma arvan, et võite tuleb mitmetel võistlustel veelgi.