Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMISE REEGLITE KORDAMINE (0)

1 Hindamata
Punktid

KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMISE REEGLITE KORDAMINE


  • Guugelda „eesti keele käsiraamat“, ava esimene link aadressilt http://www.eki.ee/books/ekk09/ .
  • Loe läbi kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted.
  • Kola“ reegleid pidi ja trüki iga reegli juurde vähemalt 5 näidet.
  • Pööra tähelepanu sellele, mida võib nii kokku kui ka lahku kirjutada, ja eranditele.
  • Vajadusel muuda tabelit / trükitud sõnastust enda jaoks arusaadavamaks / paremini meelde jäetavaks.
  • Jätka tabelit tegusõnade ning muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamise kohta.

    KOKKU

    LAHKU

    NÄITED

    ainsuse nimetavas käändes või lühitüveline sõna
    vesiveski , nahkmööbel, verivorst , inimväärikus, betoontala

    ainsuse omastavas olev NS, kui see mõiste märgib liiki või laadi


    jahikoer, taskukell , seapraad, marjakorv, sõiduauto, märtsikuu
    sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid
    konkreetse üksikjuhtumi korral omastav NS-st lahku
    rukkilõikus, kartulipanek, vennaarmastus, matsavaht, kinga parandamine, vaiba puhastamine, kirja saatja
    hulka ja kogu väljendavad ühendid
    kui täiendosa on liitsõna
    liivahunnik, suhkrutükk, piimaliiter, singiviil, mereliiva hunnik , peegliklaasi kild
    mitmusliku sisuga ainsuse omastav
    tikutoos, riidekapp , hambaarst, männimets, marjakorjamine
    kolm või enamgi sõnatüve
    liiga pikki kokkukirjutisi võib liigendada loetavussidekriipsu abil või kirjutada lahku
    aedviljakonserv, jalgpallikohtunik, kartulivõtumasin, allmaaraudteejaam, viljapuuaed
    ülehelikiirus-lennuk/ ülehelikiirus lennuk
    vaherahu -läbirääkimised/ vaherahu läbirääkimised
    kui sõna näitab liiki või ametinimetust (kindel mõte väljendub)
    kui ainsuse omastavas olev NS vastab küsimusele kelle? mille?
    isa saapad , eesli saba, õpiku autor,
    lapse kisa => lapsekisa
    osakonna juhataja => osakonnajuhataja
    täiend laiendab kogu
    järgnevat ühendit
    märjad turbahunnikud
    täiend laiendab täiendit
    märja turba hunnikud
    tähtsa linna elanikud => tähtsad linnaelanikud
    meie kooli õpetajad => meie kooliõpetajad
    küpse vilja pead => küpsed viljapead
    tubli koori juhid => tublid koorijuhid
    mitmuse omastavas olev NS + järgnev NS
    vigade parandus, teaduste akadeemia, sademete hulk, raamatute nimestik, õpilaste nimekiri
    NS + kahesilbiline mitmuse omastavas olev NS
    lasteaed , meestesärk, häälteenamus, keeltekool , vanadekodu, maadeuurija
    kindlakskujunenud ühendite puhul ka pikemad mitmuse omastavas olevad NS
    hingedepäev, surnutepüha, rahvastepall , teenetemärk, võõrastemaja
    ka mõnes muus käändes olev NS
    KOKKU
    rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine , hädasolija, maatamees, peataolek
    kaks või rohkem omastavalist täiendit
    elu ja surma küsimus, nafta ja naftasaaduste eksport , ooperi-ja balletiteater, suu- ja sõrataud, liha- ja villalammas
    omadus-, arv- ja asesõna + NS
    suur maja, meie maa, ses suhtes, tol ajal, sinist värvi, kolm nurka
    käändumatud omadussõnad
    väärt tüdruk, kulla sõber, gooti stiil, indiaani naine, slaavi hõimud
    kohanimelised täiendid
    vene muusika , läti rahvas, ungari kirjandus, eesti toit, inglise luule
    iseseisvate nimisõnadena tarvitatavad nimelähedased sõnad
    diiselmootor , morsetähestik, maratonijooks, röntgenikiired, olümpiatuli
    loomatõugude nimed
    eesnimeline täiend
    jaaniuss, jaanilill, kadripäev, mardihani, aadamaõun, eevaülikond
    omadus-, arv- ja asesõna + NS, kui tegemist on omaette mõistega
    vanaema, uusaasta, heategevus, kolmnurk , vaenelaps
    lühenenud tüvega OS ja tegusõna tüvivorm + NS
    esmaabi, kiirrong, kinnistäht, nüüdisaeg, sinilill
    NS ja OS + OS, kui moodustub omaette mõiste
    viljarikas, maailmakuulus, peegelsile , ohvriterohke, helekollane
    tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg , pool- jts
    lihtlabane, püstihull, uhiuus, poolvillane, ebakindel
    -ohtu, -verd, -võitu,
    -karva, -värvi
    eelneva omastavaga
    lapseohtu, mustaverd, laisavõitu, tinakarva pilved , samblavärvi seelik
    osastav + -karva ja
    -värvi
    roosat karva riie, punast värvi maja, kollast värvi vihik, musta värvi aed, pronksi karva sõrmus
    määrsõnaliselt tarvitatavad OS
    hirmus palav, kole külm, paras soe, tohutu suur, ääretu lai
    ne- ja line-liiteline OS + eelnev kääne(üks sõna)
    meetrilaiune, mäekõrgune, sajanditepikkune, suurejooneline, eeldustekohane
    kui ne- või line-sõnal on käändsõnast täiend
    (kaks või enam sõna)
    nelja meetri laiune, paljude sajandite pikkune , kõigi eelduste kohane, suurte linnade vaheline, tolle mäe kõrgune
    arvsõnadest: -teist,
    -teistkümmend, -sada,
    -kümmend
    kolmteist, nelisada, üheksakümmend, viissada, seitseteistkümmend
    ühend- ja väljendtegu-
    sõnade osad
    alla tulema , ette võtma, maha hüppama, jalga laskma , pead murdma
    -v, -dav(-tav), -nud,
    -tud(-dud), mata-vorm täiendi või öeldistäitena
    -v, -dav(-tav), -nud
    -dud(-tud), mata-vorm
    täiendi või öeldistäitena
    mahamurdunud puu, halvaks pandav komme , asetleidnud sündmus, vastuvõtmata töö, äraminev külaline
    mine- ja ja-liitelised
    tuletised ühend- ning väljendtegusõnadest
    altvedamine, arusaamine, peamurdmine, ettevõtja, päheõppija
    kui ÜTS määrsõnalisele
    osale eelneb laiend
    piletist ilma jäänud poiss, tunnelist läbi sõitnud rong , majast mööda sõitvad autod, bussile peale langenud puu, emale vastu jooksev laps
    ÜTS ja VTS hulka mittekuuluvad kesksõnaühendid
    paljutõotav algus, põhjapanev uuendus, väheminev kaup, teretulnud külaline, ennastsalgav töö

    NB! Kui kõhkled, kas kirjutada kokku või lahku, kirjuta pigem lahku!


  • ------ KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMISE REEGLITE KORDAMINE #1 ------ KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMISE REEGLITE KORDAMINE #2 ------ KOKKU- ja LAHKUKIRJUTAMISE REEGLITE KORDAMINE #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Makesumnoiss Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Kokku- ja lahkukirjutamine
    6
    doc

    Kokku- ja lahkukirjutamine

    d) Kolm või enamgi tüve. nt. Aedviljakonserv, aruandeaasta, jalgpallikohtunik, töövõtuleping. Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku. nt. Isa saapad, õpiku autor, ukse kääksumine, tuule undamine. NB! Lapse kisa (ühe teatud lapse kisa) vrd lapsekisa (liigimõisteline), osakonna juhataja vrd osakonnajuhataja. NB! Kokku- või lahku kirjutamine oleneb täiendi kuuluvusest. nt. Märja turba hunnik ja märjad turbahunnikud, tähtsa linna elanikud ja tähtsad linnaelanikud. Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku. nt. Teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, sademete hulk. NB! Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev

    Eesti keel
    Kokku-lahku kirjutamine
    16
    docx

    Kokku-lahku kirjutamine

    (omadussõna + nimisõna + nimisõna), kahemehefirma, kolmepunktivise, neljasilmajutt, neljarattavedu, üheinimesevoodi (arvsõna + nimisõna + nimisõna), mitmeparteisüsteem (asesõna + nimisõna + nimisõna), allveelaev, pealmaarajatis, ülesõelajahu, ümbermaailmareis (kaassõna + nimisõnad). Kui omaette tähendust ei ole, tuleb kirjutada lahku: puhta vee juurdevool, viie ratturi võistlus, üle mere tulijad. Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine Kohanimedes kirjutatakse liigisõna nimetuumaga harilikult kokku: Emajõgi, Põhjalaht, Vahemeri, Surnumeri, Lasnamägi, Pelgurand, Mõisaküla, Supilinn (Tartus), Metsakalmistu, Rannavärav, Hirvepark, Kivisild; Suursaar, Kõrgelaid, Pühajärv, Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, Punaoja, Teravmäed. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta:

    Eesti keel
    Kokku-lahkukirjutamise näited
    5
    docx

    Kokku-lahkukirjutamise näited

    hiljuti saabunud külalised Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleasetamise teel helilindistama, kahekordistama, naeruvääristama, sundvõõrandama, vastunäidustama · Liittegusõnade osad kirjutatakse KÕIKIDES vormides kokku alahindama, alahinnates, alahinnaku, alahindaksime Ühend- ja väljendtegussõnade osi saab reeglite kohaselt ümber paigutada ja muude sõnade vaheleasetamise teel lahutada · Ühendtegusõnad (tegusõna + määrsõna) alla tulema, ette võtma(on ette võetud), juures seisma, läbi otsima, maha hüppama, vaja olema, tarvis minema, kortsu minema, üle värvima · Väljendtegusõnad (tegusõna + käändsõna) ­ ülekantud tähendus aru saama, aset leidma, heaks kiitma, hoolt kandma, hukka mõistma, jalga

    Eesti keel
    Eesti keele väljendusõpetus-kokku- ja lahkukirjutamine
    12
    docx

    Eesti keele väljendusõpetus: kokku- ja lahkukirjutamine

    Kokku- ja lahkukirjutamine. NIMISÕNA+NIMISÕNA KOKKU LAHKU Esimene sõna ainsuse nimetavas või Kui täiendosa on liitsõna (mereliiva lühenenud (nahkmööbel, sarvloom, hunnik, aknaklaasi kild, prantssaia viil). kuningriik, tellimisleht). Esimene sõna ainsuse omastavas, Kui ainsuse omastavas olev sõna näitab näitab liiki, tekib kindlakskujunenud kuuluvust (sõbra koer, minu töö, mõiste (jahikoer, eksamitöö, toodangu kvaliteet, tuule undamine). raamatupidamine). Hulka ja kogu väljendavad ühendid Mitmuse omastavas nimisõna (vigade (liivahunnik, vihmapiisk, klaasikild). parandus, sademete hulk, uudiste agentuur). Mitmusliku sisuga ainsuse omastav Mitu omastavalist täiendit: (tikutoos, raamaturiiul, elu ja surma

    Eesti keele väljendusõpetus
    Kokku-lahku kirjutamine
    10
    pdf

    Kokku-lahku kirjutamine

    on liitsõna, siis kirjutatakse lahku: mereliiva hunnik, peegliklaasi kild
 c) mitmusliku sisuga ainsuse omastav: tikutoos, raamatukapp, palgikoorem
 d) kolm või enamgi tüve: adviljakonserv, jalgpallikohtunik, seisuametnik
 Liiga pikaks minevaid kokkukirjutusi võib liigendada sidekriipsu abil või kirjutada lahku - Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse järgnevas nimisõnast lahku: isa saapad, naabri auto, õpetaja portfell - Kokku- või lahkukirjutamine oleneb täiendi kuuluvusest:
 Täiend laiendab täiendit: Täiend laiendab kogu järgnevat ühendit:
 märja turba hunnikud märjad turbahunnikud
 tähtsa linna elanikud tähtsad linnaelanikud
 meie kooli õpetajad meie kooliõpetajad - Mitmuse omastavads olev nimis. kirjutatakse järgnevast nimis-st lahku: teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, sademete hulk

    Eesti keel
    Eesti keele reeglid
    36
    docx

    Eesti keele reeglid

    nimisõna omaette tähendusega ühendeis Nt. lasteaed, meestesärk, noorterekord, noorteõhtu; häälteenamus, keeltekool, kiirtepärg, käterätik, kätetöö, maadeuurija, meeltesegadus pikemad mitmuse omastavas olevad nimisõnad kindlakskujunenud ühendeis Nt.hingedepäev, surnutepüha, teadetebüroo, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja. Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb nende kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi. Nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad; pronks on vase ja tina sulam, nafta ja naftasaaduste eksport, impordi ja ekspordi maht. Nt kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna- ja marjaaed, suu- ja sõrataud, hinna- ja turupoliitika, aruande- ja valimiskoosolek, liha- ja villalammas. Omadus­, arv­, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast

    Eesti keel
    Kõik reeglid kokku-lahku kirjutamisest
    3
    xls

    Kõik reeglid kokku-lahku kirjutamisest

    Arvsõnade KOLAKI 1.Eelnev arvsõna ja sõnad -teist, -kümmend ja -sada kirjutatakse kokku. 1.1.Hulgasõnad on ka kokku arvsõnadega. Nt: kolmteist, seitsekümmend, kakssada, üheksasada, viiskümmend. Nt: mitukümmend, paarsada, paarteist, mitukümmend, mõnisada. 2.Teised arvsõnad kirjutatakse lahku. Nt: viis tuhat, kolm miljonit, kaks miljardit. <=need juhised käivad ka järg- ja murdarvude ning arvsõnadest moodustatud ne- ja line-liitelised omadussõnad. Nt: tuhande üheksasaja viiekümne üheksas aasta, viieteistkümnene, viiesaja(li)ne, kolmekümne kaheksane, saja neljane, kuue ja poole miljonine. NB! kaks tuhat --- kahe tuhandes, kahetuhandik, kahetuhande(li)ne. kolm miljonit --- kolmemiljoneis, kolmemiljondik, kolmemiljoni(li)ne. pool miljardit --- poolemiljardeis, poolemiljardik, poolemiljardi(li)ne. 3.Ühesõnaline arv + ne- ja line- liiteline omadussõna = kokku. 3.1.Mitmesõnali

    Eesti keel
    Kokku-lahkukirjutamine - nimisõna- nimisõna
    6
    doc

    Kokku-lahkukirjutamine - nimisõna + nimisõna

    -kärvaja -värvi lahku maja määrsõnaliselt tarvitatavad Hirmus palav, paras soe, tohutu omadussõnad suur, ääretu lai, põhjatu sügav KOHANIMEDE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE kui kohanime esiosa Emajõgi, Munamägi, kui kohanimi võib esineda Peipsi järv= Peipsi, Tartu linn iseseisvalt samaväärse nimena ei Vahemeri, Surnumeri, ilma liigisõnata = Tartu Volga jõgi = Volga tarvitata Naissaar, Supilinn kui tegemist on teisest koha- Jaapani meri (Jaapan), Pärnu

    Eesti keel




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun