Kokkuvõte (kodanik, demokraatia erinevad vormid, erakonnad) (0)

Ühiskonnaõpetus
lk 60-89
Kodakondsus – püsiv õiguslik seos riigi ja kodaniku vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused.
Kodanik – on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus.
Kodakondsus Eestis - *omandatakse sünniga, kui vähemalt ühel vanemal on kodakondsus, *taastatakse isikule, kes on selle kaotanud alaealisena, *saadakse naturalisatsiooni korras, *eriliste teenete eest.
Demokraatia – valitsemisvorm , mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas
Otsene demokraatia – Eestis esineb enamasti kohalikes omavalitsustes ja referendumitel. Võimu teostavad inimesed kodanikud ise. (14. sept. 2003 EL küsimus ja 28. juun. 1992 ps küsimus)
Esindusdemokraatia – võimu teostab inimeste poolt valitud esindajaskond. Mandaatide loomine-ühendav side valija ja valitava vahel. Eestis: kohaliku omavalitsuse volikogu 2009 ja riigikogu valimised 2007.
Osalusdemokraatia – kodanike kaasamine poliitikasse, arvamusi oodatakse kõigilt. Eestis enamast kodanikuorganisatsioonid, samas ka streigid ja meeleavaldused.
Elitaardemokraatia – mandaati käsitletakse kui rahvalt saadud volitust valitseda . Juhtivaks grupiks on väikesearvuline eliit , kuid arvestavad siiski enamuse huvidega .
Valimiste funktsioonid:
*täidavad võimu regulaarse ja seaduspärase vahetuse
*vahendavad võimudele kodanike nõudmisi
*hariva funktsiooniga
*rahva usalduse heaks indikaatoriks
Valimiste läbiviimise etapid:
*valimisteks ettevalmistumine (korralised ja erakorralised valimised) Parlament (4a), president (5a).
* valimiskampaania -tutvustatakse tegevusplatvorme, toimub saadikute registreerimine
*hääletamine
*häälte lugemine, mandaatide jagamine
Demokraatlike valimiste põhimõtted:
*regulaarsed(et parlament vahetuks)
*üldised(et võimalikult palju valijaid oleks)
*vabad(võid valida ükskõik keda)
*hääleõigus kõigil täisealistel kodanikel v.a kriminaalid
*ühetaolised(võrdne häälte osakaal)
*salajased(anonüümsus)
Majoritaarne valitsemissüsteem – igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik (Eestis 101). Plussid – kontakt esindaja ja valimisringkonna vahel, valija arusaam valimissüsteemist (mõistab, et tema hääl on oluline), selgus ja lihtsus, stabiilne valitsemissüsteem. Miinused – annab eelised juhtivatele suurparteidele, kaotsiläinud hääled, kahe vastandliku partei järjestikuse valitsemise jooksul tekivad järsud pöörded riigipoliitikas.
Proportsionaalne valimissüsteem – jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt, mitmemandaadilised valimisringkonnad, valimiskünnis. Plussid – hääled ei lähe kaduma, parteidel võrdsemad šansid, tagab pluralismi valitsuses paremini. Miinused – häältelugemise keerukus , erakondade mõju valimistulemustele, vähem hääli saanud erakonnad võivad mõjutada ebaproportsionaalselt parlamendi tööd, võivad tekkida valitsuskriisid .
Sarnasused: vastavad demokraatlikele tunnustele, valitakse saadikud, riik jagatakse ringkondadeks.
Erinevused: ringkondade ja mandaatide arv, mandaadi saamise tingimus, kandidaatide ülesseadmise vorm, parteide arv parlamendi, väikeparteide šansid parlamenti pääsemiseks, valimiskünnise olemasolu.
Eesti valimissüsteemi üldised põhmõtted:
*kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi
*kandideerida saab erakonnana või üksikisikuna
*häälte arv peab ületama lihtkvooti (häälte arv jagatakse selle ringkonna mandaatide arvuga)
*ringkonnamandaadi kohaselt saavad kandideerida need erakonnad, kes ületavad üleriigilise valimiskünnise.
* kompensatsioonimandaat - jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse üleriigiliste nimekirjade alusel erakondadele, mis kogusid vähemalt 5% kogu riigis antud häältest.
Riigikogu valimised – kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad. Selle arv tuleneb sellest, kus ringkonnas on rohkem valijaid, seal on ka rohkem mandaate. Riigikogu valimistel keskmiselt 8 mandaati. Kokku saab mandaate olla nii palju, kui on valitavas kogus saadikukohti. (Riigikogus 101)
Hübriidne valimissüsteem – ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled parlamendikohad jagatakse ühe, pooled teise süsteemi alusel. Valijatel 2 häält- üks majoritaarsele, teine proportsionaalsele põhimõttele. (Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari). Eelisteks loetakse paremat tasakaalu regionaalsete ja erakondlike huvide vahel.
Valimiskäitumine ja selle mõjutamine –
valijate käitumist mõjutavad tegurid on * massimeedia , *klassikuuluvus, *erakondade programmid ja suhtumine erinevatesse konkreetsetesse probleemidesse.
Erakond - kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on 1)oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning 2)riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine , ning mis on reistreeritud seaduses sätestatud korras. Peamine eesmärk on jõuda parlamenti.
Asetus skaalal (vasakult paremale): keskerakond , sotsiaaldemokraadid , rahvaliit, rohelised, IRL, reformierakond .
Erakondade ja survegruppide erinevused – Erakonnad tahavad luua poliitikat (tulla võimule), kuid survegrupid vaid mõjutada (avaldavad survet võimulolijatele). Programmi ulatus erakondadel haarab kõiki valdkondi, kuid survegrupil on keskendunud ühele valdkonnale. Sihtgrupiks on erakondadel valijaskond, kuid survegrupil võimueliit. Teavitamise viisiks on erakondadel tähelepanu meedias, kuid survegruppidel lobism.
Survegruppide liigid – kategooriakaitse grupid – organisatsioon või ühendus, mis kaitseb kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, naftaärimeeste) huve. Huvituvad elu-või äritingimuste parandamisest. (tarbijate liidud-info kaupade kohta). Edendamisgrupid – on pisut hägusem organisatsiooni ja liikmete poolest. Tekivad kodanikualgatusel, tegelevad väärtuste või tegevustega, mis on kasulikud kogu ühiskonnale (ühisteenused).
Nende mõju poliitikale – kaudne surve-(edendamisgrupid) avalik arvamus (reklaamkampaaniad, massiaktsioonid), koostöö erakonnaga valimiste ajal. Otsene surve- püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke.
Sotsiaalsed liikumised – piiritlematu liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus, rahvusvaheline võrgustik. Uued sotsiaalsed liikumised: killustunud võrgustikud, toetajaskond on laialivalguv, probleemipõhised (tekivad ja kaovad vastavalt sellele), tegevus ei mõjuta osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni, eelistatakse otseseid aktsioone, riigiülesed, mõnikord ka üleilmse ulatusega.