Eesti valimissüsteem (0)

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Valimised

KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Tsensused e. piirangud valimistel 1. Ajaloos esinenud: 1) varanduslik 2) sooline 3) rassiline 4) usuline 5) seisuslik 6) hariduslik jm 2. Tänases Eestis:

Ühiskond

2

docx

Ühiskonnna kodune KT

Millised on peamised valimissüsteemid ja millist rakendatakse eestis? 1. Majoritaarsed ehk enamusvalimised: Moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest ning valituks osutub ainult üks kandidaat. Valituks osutub isik, kes oma valimisringkonnas kogub seadusega nõutava häälte enamuse. Majoritaarse valimissüsteemi eeliseks on tema lihtsus ja inimesele arusaadavus ning see, et valituks osutumiseks on harilikult vaja saada oluliselt rohkem hääli kui proportsionaalse valimissüsteemi rakendamise puhul. Majoritaarse valimissüsteemi puuduseks on see, et kõik hääled, mida ei antud võitnud kandidaadile, lähevad kaotsi, mistttu nende valijate tahe pole esindatud parlamendis. 2. Proportsionaalsed e võrdelised valimised: Riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks, kuid kogu riik võib moodustada ka ühe mitmemandaadilise ringkonna. Sellise süsteemi puhul omandavad kandidaadid vastavast ringkonnast mandaate võrdeliselt kogutud häälte arvu

Ühiskond

2

odt

Nimetu

tekkele, sest valijad ei anna harilikult sellisele kandidaadile oma häält, kellel ei ole lootust valimisringkonnas võita. Majoritaarse valimissüsteemi ,,Võitja saab kõik" eeliseks on tema lihtsus ja kõigile arusaadavus, kuid puuduseks see, et ta ei tarvitse väljendada valijate enamuse tahet. Samuti või minna palju valijate hääli kaotsi, kui nad on hääletanud kandidaadi poolt, kes ei saanud enim hääli. Niisugune valimissüsteem kehtib näiteks USA-s, Suurbritannias, Kanadas, Mehhikos, Indias jt. riikides. (Majoritaarde variandi alaliigi moodustab veel absoluutse häälteenamuse süsteemi. Sel juhul annab võidu ringkonnas 50%+1hääl. Kui ükski kandidaatidest ei kogu esimeses voorus nõutud häälte hulka, siis korraldatakse teine valimisvoor, kus osalevad ainult esimeses voorus kaks kõige enam hääli saanud kandidaati. Kuna see süsteem on tülikas ja

Kategoriseerimata

8

docx

Valimised

Eestis ei saa valimistel osaleda need, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Samas ei ole demokraatlikes riikides, sh ka Eestis seatud valimiste toimumise tingimuseks osavõtu protsenti. Vaid 1989. aasta kohalikel valimistel ja 1992. aasta nn vahevalimistel oli nõudeks, et valimiste toimumiseks peab selles osalema 50% pluss üks valija. Praegu ei ole Eestis valimistel osalemine kohustuslik, kuid ühed kohustuslikud valimised on Eesti Vabariigi ajaloos siiski olnud. Nimelt said 1932. aasta referendumil mitteosalenud kodanikud Eestis trahvida. Valimisaktiivsus, eriti kohalike volikogude valimistel, on tavaliselt väike, püsides 3040% piirimail. Politoloogiaprofessor Galan Irwin on kirjutanud: ,,Kuidas saab keegi kõnelda enamuse nimel, kui enamus ei võtnud valimistest osa? Kuidas saab poliitik tunda, et rahvas on ta valinud, kui enamik rahvast ei hääletanud?" Suurt valimisaktiivsust peetakse demokraatia väärtuseks

Ühiskonnaõpetus

4

doc

Kodanikud, huvid ja demokraatia

· Absoluutse häälteenamuse nõue. (nt.presidendi valimised.) Näidisriigid- USA, Kanada, Uus-Meremaa PROPORTSIONAALNE VALIMISSÜSTEEM Definitsioon- Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile andtud häältega. Tunnused- · Mitmemandaadilised valimisringkonnad · Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas(avatud ja suletud nimekiri) · Puuduseks on häälte lugemise keerukus ja erakondade suur mõju. Näididriigi- Holland, Eesti. HÜBRIIDNE VALIMISSÜSTEEM Definitsioon- ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi. Tunnused- · Igal valijal on 2 häält · Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. Näidisriigid- Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu ja Ungari. 5)Kuidas toimib Eesti proportsionaalne valimissüsteem? Sätestati 1992 a.- võrdeline valimissüsteem. Mitmeid puudusi, aga ka eeliseid. 101 mandaati. Enne valmisi tuleb erakondadel koostada üleriigiline nimekiri, mis on suletud

Ühiskonnaõpetus

3

doc

Demokraatia vormid

tingimus hääli Kandidaatide ülesseadmise Personaalne Erakonna valmisnimekirjas vorm Parteide arv parlamendis 2­3 Üle 5 Väikeparteide sanss Väike Arvestatav või hea pääseda parlamenti Valmiskünnis Puudub Reeglina 2-3 protsenti Näidisriike SB, Kanada,USA, PR Soome, Rootsi, Eesti, Taani Hübriidne valimissüsteem · Ühendab kahe eelmise põhimõtteid · Valijal on kaks häält · Üks hääl läheb ringkonna esindajale · Teine hääl erakonna üleriigilisele valimisnimekirja kandidaadile · Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus · Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu ja Ungari Eesti proportsionaalne valmissüsteem

Ühiskonnaõpetus

16

ppt

Valimissüsteemid

Valimissüsteemid • Valimissüsteem – mandaatide (ehk saadikukohtade) jaotamise viis valimistel. • Valimissüsteemid: 1) Majoritaarne süsteem 2) Proportsionaalne süsteem 3)Hübriidsed ehk segasüsteemid  Majoritaarne valimissüsteem “Winner takes all” • Ühemandaadilised valimisringkonnad – igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. • Iga parteid esindab üks kandidaat. • Valituks osutub kandidaat, kes kogub kõige rohkem hääli, st saab enamuse.  Kui suurest häälteenamusest piisab, et osutuda valituks? • Lihthäälteenamuse põhimõte: Ringkonnas jagatava mandaadi saab see, kes sai teistest rohkem hääli. • Absoluutse häälteenamuse põhimõte:

Ühiskonnaõpetus

4

doc

Vabad valimised ja parteid

üksikkandidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks) · Reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist · Valimiste ühetaolisus seisneb selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on ainult üks hääl. Valimissüsteemid Majoritaalne valimissüsteem ehk enamusvalimiste süsteem · On kõige vanem (rakendati Inglismaal ca 500 a tagasi) Tänapäeval kehtib Briti asumaades- Uus- Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas. · Ühemandaadilised valimisringkonnad- igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, kes esindavad erinevaid parteisid. Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat, st see, kes saab enamuse. (,,Võitja saab kõik")

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)