Ãœhiskonna konspekt: erakonnad, valimised (0)

Ãœhiskond
Erakonnad (2.4 lk 46-49)
Partei ehk erakond - kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon , mille eesmärgiks on valimiste kaudu võimule pääsemine, et realiseerida oma seisukohti.
Eesti Vabariigis peab erakonna registreerimiseks vähemalt 1 000 liiget. Erakonda võib kuuluda vähemalt 18 aastane Eesti kodanik ($18).
Eesti Vabariik on mitmeparteisüsteem, kus on registreeritud ~10 parteid.
Poliitilised ideoloogiad (1.5 lk 22-25)
Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi.
Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus.
Tabel
1. Põhiväärtused
2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem
3. Sotsiaalsed taotlused
Liberalism
Konservatism
Sotsiaaldemokraatia
Eesti parteipoliitiline maastik : parteide asetus vasak- parempoolsuse teljestikul
Vasakpoolsus (sotsiaaldemokraatia)
Parempoolsus (konservatism, liberalism)
Saadikukohti 12. Riigikogus 2011. aasta seisuga 19 sotsdem, 25 keskerakond , 23 irl, 33 reform
Keskerakond (juht Edgar Savisaar )
Sotsiaaldemokraatlik erakond (juht Sven Mikser )
Isamaa ja Respublica Liit (juht Urmas Reinsalu )
Reformierakond (juht Andrus Ansip ) see on parempoolne valitsus
opositsioonis 45 riigikogu saadikuid
koalitsioonis 56 riigikogu saadikuid
Baasideoloogiaks sotsiaaldemokraatia
Baasideoloogiaks konservatism, kristlik demokraatia, liberalism.
Sotsiaalriik ehk sekkuv riik ehk nn paks riik eesmärgiga tagada kollektiivne heaolu, võrdsus ja õigus
Minimaal riik ehk vähesekkuv riik, nn õhuke riik, see tähendab riigi vähest reguleerimist majanduses, vähest efektiivset avalikku sektorit eesmärgiga tagada riigi julgeolek, avalik kord ja sõltumatu kohtumõistmine.
Riigil lasub põhivastutus elanike elujärje eest: riik peab tagama indiviidile võimaluse tasuta saada haridust, arstiabi , saada tööd, et inimeste vahel poleks lõhed suured.
Toimetuleku eest vastutab eeskätt INIMENE ISE (individuaalne heaolu). Kuna ühiskonda viib edasi ettevõtlus, siis on riigi ülesandeks luua soodne ettevõtluskliima, vabakonkurents, tagada kõrge tööhõive, motiveerida inimesi ise tööd otsima ja kutseoskusi arendama. Mitte karistada edukaid kõrgete maksudega, seega võrdeline ehk proportsionaalne maksusüsteem.
Suurema sissetulekuga isikud ja ettevõtted peavad maksma kõrgeimaid makse, seega astmeline e progressiivne maksusüsteem
Valimised (2.3 lk 42-45)
1. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine.
2. Vahendada võimudele kodanike nõudmisi
3. Rahva usalduse heaks indikaatoriks
4. Hariv funktsioon
Vabade valimiste põhimõtted
1. Üldised - üldreeglina on hääleõiguslik kogu täisealine kodanikkond . Siiski rakendatakse mõningaid valimispiiranguid/tsensuuri:
* vanusetsensus (alates 18)
* kodakondsustsensus
* tervisetsensus ($57)
* kirjaoskustsensus
* paiksustsensus kohalikel valimistel
* $58: kohtu poolt süüdimõistetud ja kannab karistust.
2. Ühetaolisus ehk võrdsus- kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on 1 hääl.
3. Vaba konkurents - vabadus kandideerida ning hääletada isiklike veendumuste järgi.
4. Regulaarsus - korralised valimsed kindla ajavahemiku tagant vastavalt Põhiseadusele ($60; $156).
5. Salajasus- puudub
Valimiskünnis - seadusega kehtestatud minimaalne häälteprotsent, mille peab ERAKOND koguma parlamenti pääsemiseks (eestis on 5%). Vajalik selleks, et vältida parlamendi liigset poliitilist killustatust, mis omakorda muudab raskeks püsivate või stabiilsete valitsuse moodustamise. Kahjulik väikeparteidele, kes peavad olema seetõttu nn varjusurmas.
Avatud nimekirjad - reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole .
Suletud nimekirjad - uut pingerida ei moodustata, valijate tahe mõjutab vaid seda, kas ületatakse künnis ja mitu inimest ühest nimekirjas parlamenti pääseb.
Peamised valimissüsteemid
Majoritaarsed e enamusvalimised
Proportsionaalsed ehk võrdelised valimised
Rakendatakse kaheparteisüsteemiga riikides (näiteks Suurbritannia , Austraalia , USA, Uus- Meremaa )
Rakendatakse mitmeparteisüsteemiga riikides, sealhulgas Eesti Vabariigis
Ãœhemandaadilised valimisringkonnad (Suurbritannias Alamkoja valimistel 651 valimisringkonda)
Riik on jagatud mitmemandaadilisteks valimisringkondadeks (kaart lk 44: Pärnumaa 12. valimisringkonnal on 8 mandaati riigikogu valimistel)
Valituks osutub igas valimisringkonnas vaid üks kandidaat, see kes kogub kõige rohkem hääli (põhimõte "võitja võtab või saab kõik")
Saadikukohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk vördeliselt neile antud häältega sealjuures kehtib valimiskünnis
rakendatakse avatud ja suletud nimekirju
Korrata (13. november)
1. Poliitilised ideed, seehulgas parem- ja vasakpoolsus: 1.5. lk 22-23 + konspekt
2. Erakonnad: 2.4. lk 46-49 + konspekt
3. Valimised sealhulgas funktsioon, põhiprintsiip, mõisted, majoriteet ja proportsioon valimissüsteem: 2.3. lk 42-45 + konspekt sh paljundus .