Carmen Kassist (0)

Carmen Kass
Carmen Kass on eesti edukaim supermodell, keda tuntakse kogu maailmas.
Ta on sündinud 14.septembril 1978.See aasta saab ta 32 aastaseks.
Modellina
14-aastase Carmeni avastas modellindusega tegelev itaallasest agent ning tegi talle tööpakkumise, kuid tütarlapse ema ei olnud sellega nõus. Kohaliku modelliagentuuri Baltic Modelsi kaudu kirjutas ta ise endale loa ning lahkus kolmeks kuuks Milanosse, kus tegi algust oma modellikarjääriga.
18-aastaselt kolis Carmen Pariisi – siin saavutas ta kiiresti edu, olles mitmete ajakirjade esikaantel:Prantsusmaa ajakirjadeL'Officiel ja Vogue , Austraalia ajakirja Elle , Inglismaa ajakirja Image ,
Prantsusmaa ajakirjade Madame Figaro, Numero France, Vogue ja Ameerika Vogue.
Aastal 2000 valis ajakiri Vogue ta aasta modelliks.
Ta on teinud koostööd mitmete tuntud disaineritega, nagu Alberta Ferretti, Anna Sui, BCBG, Bill Blass , Calvin Klein , Coco Chanel , Christian Dior , DKNY, Dolce & Gabbana, Gianfranco Ferré, Gianni Versace , Gucci , Jill Stuart , MaxMara, Michael Kors, Moschino, Nicole Miller , Prada, Oscar de la Renta, Ralph Lauren, Tommy Hilfiger ja Valentino.
Carmen on poseerinud ka disaineritööde jaoks (Calvin Klein, Chanel, Donna Karan, General Motors, Guy Laroche, Krizia, ja Versace.
Olles New Yorgis , sai ta kahe Ameerika ajakirja kirjaklambriks.
2009. aasta juunis poseeris ta Saksamaa ajakirjale Der Stern .
Carmen on osanik oma esimeseses modelliagentuuris Baltic Models.
Meedias
2003. aasta augustis intervjueeis Urmas Ott teda saates Augustivalgus ning sama aasta detsembris oli ta külaline Craig Kilborni saates The Late Late Show.
Tal on olnud ka üksikud filmirollid . 2001. aastal mängis ta Ben Stilleri komöödias Zoolander iseennast . 2004. aastal mängis ta peaosa Ilmar Taska mängufilmis Täna öösel me ei maga
Ühiskondlik tegevus
23. mail 2004 valiti Carmen Kass Eesti Maleliidu üldkoosolekul ühehäälselt EML-i presidendiks. Samal aastal astus ta erakond Res Publica liikmeks ning kandideeris selle nimekirjas 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, kus talle anti ligi 2000 häält, kuid mandaati ta ei saanud.
Jutt raamatust "Kuidas ma ronisin mäe tippu" autor:Carmen Kass
Noor hing otsib alati tippe, mida vallutada. Ja tippudest on paremad vaid need tipud , mida keegi pole veel vallutanud, ütles üks poeet. Suurimaks takistuseks teel igale uuele tipule oleme sageli meie ise. Kas mugavusest või laiskusest.Lööme põnnama seal, kus tee pole veel alanudki. Kuid iga algus on tüütu. Tegelikult ei tea tee alguses sageli isegi seda , kuhu minemas oled. Kuid tee saab käies selgeks!
Mida kõrgemale pilgu sead, seda raskem, aga ka huvitavam. Kui sa sirutud tähtede poole, siis võib olla sa ei ulatu nendeni , kuid samas ei lõpeta sa vähemalt peotäie poriga. Seda on öelnud üks teine tark inimene.
Arvan, et ei ole palju neid, kes juba 14-aastaselt välismaale tööle lähevad. Mõned eestlased pole niisamagi kunagi kodumaalt ära käinud, mõni pole Lõuna-Eestist Tallinnassegi saanud. Aga mina läksin. Kool jäi kahjuks küll siiski pooleli. Aga läksin, teadmata absoluudselt, mis on modellitöö, või kuidas näevad välja Itaalia,Prantsusmaa või Ameerika. Ei osanud korralikult ühtegi välismaa keeltki.
Nüüd kümme aastat hiljem pannakse kogu maailmas minu ametinime ette sõna ''tipp''. Ma ei ole ise kindel, kas olen millegi tipus või mille tipus siis täpselt. Olen teinud tööd ja tundub et hästi, sest olen vaba tegemaks asju, mis mulle meeldivad. See ongi tipp. Ma tean täpselt, kuhu võib järjekindla tööga jõuda. Õnne peab alati muidugi ka natuke tagataskus olema.
Mulle teeb alati nalja, kui paljud inimesed arvavad , et modellina edukas olemiseks piisab pikkadest jalgadest või saledast kehast. Öeldakse umbes et, mis tal viga, ta on ju ilus, siis tuleb kõik kergelt kätte. Ega ikka ei tule. Konkurents on igal elualal karm. Tippu jõudmisel on üks olulisemaid omadusi hoopis see, et sa oled positiivne inimene. Nii lihtne see edu valem ongi ja sellega peaks kõik hakkama saama. Ehk siis ole sõbralik, lihtne,naeratav. Tujukuse ja negatiivsusega ei jõua keegi poolele teelegi.
Aga ka allaandmine, käegalöömine ja laiskus ei aita tippu jõuda. Kõige tähtsam on teada oma kohta ja seda, kuhu jõuda tahad . On ju see kogu matkamise alus - kompass ja kaart. Need tuleb leida iseenda ja ainult iseenda seest. Ja ükskõik, kui hullus olukorras, ükskõik kui järsul nõlval, ükskõik kui võõral rajal tasub meeles pidada, et sul on selles olukorras tegelikult üks inimene, keda saab ja tasub lõpuni usaldada . See inimene oled sina ise.
Tee võib olla raske, aga kui kaart on selge, toob igaüks oma peotäie tähti taevast alla.
Carmen Kass on mulle suureks eeskujuks. Tahan saada ka supermodelliks, tuua peotäie tähti taevast alla ning olla tulevikus edukas.