Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ülemnõukogu (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Loeng
Ants Käärma Andra Udeküll

Sellel ajal kasutasid inimesed ära vabadust, mis neile tekkis tänu
segadustele ja muudele põhjustele, ning kasutasid seda ära. Tänu
vabadusele tekkis nt. Eesti Muinsuskaitseliit, Rahvarinne jne.
1988.aastal võeti Ülemnõukogus vastu iseseisvusdeklaratsioon,
samuti võeti vastu uued valimisseadused, mida kasutati juba
1990.aasta valimistel kus oli juba 105 liikmeline koosseis. Uute
seaduste järgi sai nüüd ühele kohale kondideerida mitu isikut.
Nii kandideeris 1990.a üle 4 inimese ühele kohale. Järvamaal nt
oli 3 mandaati kuid kandideeris 9 inimest. Nõukogusse valiti ka 4
Ülemnõukogu #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ShineyStar Õppematerjali autor
Kokkuvõte ülemnõukogu liikme Ants Käärmaa loengust .

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Ajalugu, sisukas konspekt

11sept 1988 "eestimaa laul " 16.nov 1988 ­ suveräänsusdeklaratsioon. 1989jaanuar ­ kohalikuks keeleks eesti keel, mis interrindlasi ärritas. 24veebr1989 snimustvalge lipu heiskamine toompeal Veebr 1989 kodaniku komitee ­ ERSP tahtsid et oleksid eesti kodanikud nimekirjas. Suunatud võõrtöö vatu 60ndatel toodud inimestele. Seega kodaniku komitee ongi nimekiri, kus on eesti kodanikud Valimised 1989, valiti eesti kongress, kes nimekirjas olid, need said valida. Valiti ülemnõukogu, valitsusjuhiks sai edgar savisaar. 1989- märts nõuavad inerlased linnahalli juures nõukogude liitu. 1990 15,mai tooompeal kogunes suur hulk interrinde liikmeid. Nad tahtsid riigikokku sisse murda. 1989 23august balti kett ­ mälestusüritus MRP jaoks. 50 juubel. Tahtsime tähelepanu et meid on okupeeritud, inimesed eisid tallinnast vilniuseni kätest kinni, u 660 km, seda näidati palju medias ning taheti

Ajalugu
thumbnail
13
doc

Nimetu

Värska Gümnaasium Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Kaidi Kattai 2008 Värska Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumise eeldused.............................................................................. 2. Taasiseseisvumisele eelnenud sündmused............................................................. 3. Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess............ 4. Gorbatsovi reformide algus ja uus ärkamisaeg......................................................... 5. Fosforiidikampaania.................................................................................................. 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine......................................................................................... 8. IME..........................................

Ajalugu
thumbnail
22
docx

Üks Eesti omariikluse taastajatest

Lähte Ühisgümnaasium PK Üks Eesti omariikluse taastajatest Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Viivi Rothla Lähte 2013 Sisukord Lk. Sissejuhatus .........................................................................................3. Elulugu..................................................................................................4. Maie Anton abikaasast ja Eve Anton isast.........................................5. Rein Anton isast....................................................................................6. Arvo Anton isast ja Arvi Anton vanaisast..........................................8. Kristiina Anton vanaisast ja Kalev Kiisler sõbrast...........................9. Heino Konstabi klubikaaslasest.............................................

Ajalugu
thumbnail
20
doc

Ajalugu 9. klass õpik - paragrahvid 28,29,30

gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja 1989-90 kommunistlike reziimide kokkuvarisemine idabloki maades, oma tegevuse lõpetas varssavi lepingu organisatsioon VLO 1980 aastate lõpuks paranesid ka nõukogude-hiina suhted 1988 valiti gorbatsov nõukogude liidu ülemnõukogu presiidiumi esimeheks ­ riigipeaks 1989 aasta märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan ­ nsv liidu rahvasaadikute kongress ­ need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised Vene föderatsioon ­ eesotsaas boriss jeltsiniga Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990 aastal. 1991 aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus kolmveerand hääletanutest pooldas endise suurriigi sälimist. Eesti läti leedu armeenia gruusia ja moldova boikoteerisid seda

Ajalugu
thumbnail
20
doc

Ajalugu 9. klass

gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja 1989-90 kommunistlike reziimide kokkuvarisemine idabloki maades, oma tegevuse lõpetas varssavi lepingu organisatsioon VLO 1980 aastate lõpuks paranesid ka nõukogude-hiina suhted 1988 valiti gorbatsov nõukogude liidu ülemnõukogu presiidiumi esimeheks ­ riigipeaks 1989 aasta märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan ­ nsv liidu rahvasaadikute kongress ­ need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised Vene föderatsioon ­ eesotsaas boriss jeltsiniga Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990 aastal. 1991 aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus kolmveerand hääletanutest pooldas endise suurriigi sälimist. Eesti läti leedu armeenia gruusia ja moldova boikoteerisid seda

Ajalugu
thumbnail
22
docx

Ajalooarvestus

Jeltsin kuulutas RESK tegevuse seadusevastaseks ja riigipöörajad kurjategijateks ning tata, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. 20 augustil andis RESK oma üksustele korralduse rünnata öösel valget maja, mille kaitsele oli kogunenud ligi 100 000 inimest. Osa rünnakuks määratud üksustest keeldus aga käsku täitmast. Moskva kesklinnas akgasid kokkupõrked soomusmasinate ja valge maja kaitsjate vahel, hukkus 3 inimest. Riigipöörajatele sai selgeks, et ülemnõukogu hoone saab vallutada vaid ohvriterohke lahinguga. Mässajad asusid otsima võimalusi läbirääkimisteks. 21 augusti hommikuks oli jõudude vahekord Moskvas lõplikult muutunud. Linna saabusid Jeltsinile ustavad üksused, RESK lagunes. Võim Venemaal läks Jeltsi kätte, kes lasi vandenõulased arrereerida. Moskvasse pöördus koduarestist tagasi Gorbatsov, kuid tema võim oli sama hästi kui olematuks muutunud. c) Eesti iseseisvuse väljakuulutamine; 20. augustil 1991 kell 23

Ajalugu
thumbnail
17
doc

Nõukogude liidu lagunemine

Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumine aastatel 1986-1992 uurimustöö Juhendaja: Tiina Kull Autor: Doris Turk Lähte 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................... 3 AJALOOLINE TAUST................................................................................................................ 4 Venemaal toimunud sündmused............................................................................................... 4 Intervjuu kahe inimesega............................................................................................................ 13 Analüüs....................................................................................................................

Ajalugu
thumbnail
10
doc

EESTI NSV

interrindest. See ühendas Eestis elavaid mitteeestlaseid. Baasiks … (tööstustöölised?). IL (Interliikumine). 1988 aasta suve kulminatsiooniks septembris toimunud üritus Eestimaa laul. Toimus Tallinnas lauluväljakul ja vähemalt müüditasandil olevat sellel osalenud 300 000 inimest (ilus müüt). Miks Eestimaa laul oluline? Esmakordselt käidi seal välja mõte, et Eesti peaks saavutama iseseisvuse taastamise. 1988 aasta sügisel, 16 november võttis toona veel Eesti NSV ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Selle sisu oli selles, et Eesti NSV seadused on ülimuslikud NSVL seaduste ees. Eesti NSV-s kehtivad omad seadused ja ei pea NSVL seaduseid silmas pidama (võimu tasandil oli see väga suur samm edasi). Aasta lõpust võib välja tuua kolm erinevat poliitilist suundumust: 1. Ei mingeid muutusi, kõik, mis seni on toimunud (Selle suuna järgijad: Interliikumine, EKP vanameelne osa); 2. Eesti peab saama NSVL

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun