Eestikeelse õppe sissevimine vene koolidesse (0)

Eestikeelse õppe sissevimine vene koolidesse
Sissejuhatus
Tänapäeva hariduskorralduses on väga palju erinevaid probleeme. Üks oluline probleem on eestikeelse õppe sisseviimine vene koolidesse. Sellest ma täna räägin.
Alates 1725. aastast on Eestis toimunud ka venekeelne õpe. Venekeelne haridus on erinevatel perioodidel olnud tõusuteel. Praegu võime me näha inimeste haridustasemes järsku langust. Kui vastame küsimusele miks, siis võime eristada peamisi põhjusi:

Mitte kuskil ei õpetata õpetajad, et õpetada vene koolides

Vähe kvalifitseerituid õpetajaid

Kasine rahastamine

Keeleinspektsiooni pidev kontroll, mis loob närvilise keskonna.

Liiga palju tähelepanu pööratakse eesti keele tundidele, mis vähendab teiste ainete teadmisi(aga eesti keele teadmised ka puuduvad)

Kooli politiseerumine, ka õpetaja ja koolijuhi elukutse

Madal palk, mis ei anna õpetajale motivatsiooni oma tööd paremini teha

Ja teised
Milline on selle reformi sisu?
Kui üldiselt, siis muuta õppimine vene gümnaasiumites eestikeelseks. Selle reformi läbirääkimised algasid Mart Laari valitsusajal (1999. Aastal). See oli projekt, kus peaks olema astmeline üleminek. See pidi algama juba 2001. aastal, aga valitsus arvas , et vene koolid ei ole selleks veel valmis. Reformi algus pandi kõrvale kuni 2007. aastani. 2007. aastal pidi igas vene koolis olema vähemalt üks aine riigikeeles. Igal aastal lisandus veel ühe aine õpetamine eesti keeles. Kui kool õpetaks rohkem aineid riigikeeles, siis määrati neile lisarahastamine. 2010. aastaks pidi igas koolis olema 3-4 ainet eesti keeles. Sellest aastast peab vene gümnaasiumis olema 60% ainete õpetamisest riigikeeles. Nagu te võite arvata, siis on see pooleli . Lõplik eesmärk on teha niimoodi , et Eestis poleks ühtegi vene gümnaasiumit.
Kuidas valitsus argumenteerib selle reformi vajadust?
Põhimõtteliselt annab vaitsus ainult kaks põhjust:

Eesti keele teadmiste paranemine

Venekeelse rahva konkurentsivõime suurendamine eesti keele parema tundmise kaudu.
Kuidas on läbi viidud sama reform Lätis?
Selle reformi valmistamine kests kümme aastat. 1995. aastal otsustas Läti Seim , et igas vene koolis peaksid lapsed õppima vähemalt kaks ainet läti keeles põhikoolis ja kolm ainet keskkoolis .
1998. aastal vastuvõetud haridusseaduse redaktsiooni kohaselt peaksid keskooli õpilased õppima ainult läti keeles. See pidi jõustuma 1. septembril 2004 aastal, aga ühiskond nõudis, et ainult 60% ainetest oleks läti keeles.
Selle reformi vastu olid pidevad protestid. Balti sotsiaalteaduste ülikool viis läbi ühe küsitluse. Seda reformi toetasid ainuld 20% venekeelse kooli õpetajaids, 15% õpilasi ja 13% vanemaid.
Arvamused, milleni see viis on väga erinevad.
Eelmine haridusminister arvab , et kõik on korras: riigieksami tulemused 2005. aastal olid põhimõtteliselt samad kui eelmiste aastate tulemusedki.
Õpilased ja õpetajad arvavad teisiti. „Mul oli 2 õpiku komplekte igas aine,“ ütles tänane tudeng Anna, „läti eksemplari võtsin kaasa kooli, aga kodus õppisin kõike vene keeles, et paremini aru saada millest õpetaja tunnis rääkis. Kodutööd tõlkisin sõnaraamatuga. Aega läks paris palju, aga hinned ikka langesid “. Ma olen kindel, et mõned teisted õpilased, kes tahaks teadmisi omandada, tegid samuti.
Mõned õpetajad, kes ei osanud läti keelt või ei tahtnud õpetada selles keeles, lahkusid töölt. Kes jäid, pidid õppima oma konspektid ära läti keeles ning viima tunni läbi riigikeeles.
Õppeedukus vähenes üpris kiiresti. Näiteks 2005. aasta matemaatika riigieksami keskmine tulemus vene koolis erines läti koolist alla 5%. 2007. aastal suurenes erinevus kuni 9.4%.
Nagu ütlevad õpetajad, oli kõige olulisem arvutada korrektne protsentne suhe, mida õpetada läti keeles ja vene keeles. Säilitada tuleks keeruliste ainete õpetamine vene keeles, koolijuhatajad lisaksid teistejärgulised ained. Ka vähenes venekeelsete perekonnanimede arv olümpiaadides.
Võrdleme meie reforfmi Läti reformiga.

• Teise keeleõppe siiseviimine oli astmeline.
  
• Reform oli politiseeritud. Väga vähe tähelepanu pööratud inimestele, keda ta puudutas.
  
• Lätis olid kõik vajalikud materjalid, näiteks õpikud, meil aga seda pole.
  
• Kvalifitseeritud õpetajate puudumine
  
• Rahvusvähemus tahab säilitada emakeelset haridust.
  

Kas meid ootavad samad probleemid nagu Lätis?

Õppeedukuse taseme langemine

Konkurentsivõime langemine

Edukate õpilaste arvu langemine

Teadmiste taseme langemine

Ja teised
Mida tahab valitsus tegelikult saavutada?
See on väga aktuaalne küsimus. Mõned arvavad, et seetõttu, et meil on olemas tööjõudupuudus. Kui õpilastele ei ole keskharidus kättesaadav, siis nad lähevad kutseõppekeskusse, aga see suurendab tööjõu hulka.
Teised arvavad, et Eestis toimub rahvuslik diskrimineerimine . Ja niimoodi on võimalik venelasi paremini assimileerida.
Kõigis on olemas tõde. Aga kui vaadata fakte, siis on võmalik näha, et üks väike rühm otsustas selle reformi läbi viia ja need ei kuula ega taha kuulata teisi inimesi, keda see refoorm puudutab. Selle rühma liikmed küll räägivad kogu aeg midagi, aga mitte midagi ei tee.
Kas see reform on seaduslik?
See küsimus on vaja päevakorda panna. Vastavalt Põhiseaduse § 37 on hariduse iseloomu valikul otsustav sõna lapsevanematel. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 73 näeb ette koolides hoolekogude kui lastevanemate kooli puudutavate küsimuste lahendamisse kaasamise mehhanismi loomise.
Õppekeele kinnitamise dokumendiks koolis on arengukava. Mitte miski ei keela koolil märkida arengukavas õppekeeleks vene keelt. Arengukava koostatakse koostöös hoolekoguga ning kinnitatakse koolipidaja poolt. Hoolekogul on õigus kooli arengukava kohta arvamust avaldada ning ta võib ilmutada selles osas ka järjekindlust. Kooli arengukavaga võib kinnitada ka gümnaasiumiastme õppekeeleks vene keele.
Oluliseks dokumendiks on ka kooli õppekava, mis määrab, millises keeles ja kuidas õpetamine toimub. Õppekava kinnitab kooli direktor , võimaldades enne kinnitamist hoolekogul oma arvamust avaldada. Hoolekogu nõusolekut eeldab ka koolis eriprogrammide, nagu keelekümblus või teistes keeltes õpetamine, rakendamine. Seega on hoolekogul võimalik lisaks vene keele kui ainukese põhikoolis õpetamise keele otsustamisele võimalik mõjutada ka teiste keelte kasutamist.
Järgnevaks põhikoolis ja gümnaasiumis õppekeele määramise etapiks on vastava ettepaneku esitamine linna- või vallavolikogule, kes omakorda kehtestab õppekeele põhikoolis ning esitab taotluse vabariigi valitsusele gümnaasiumi kohta.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus annab hoolekogule küll võimaluse põhikooli ja gümnaasiumi õppekeele küsimuse otsustamises osaleda, kuid jätab viimase sõna õiguse põhikooli osas kohalikule omavalitsusele, gümnaasiumi osas aga Vabariigi Valitsusele. Hoolekogu esineb seega vaid taotlejana, kelle ettepanekule võib järgneda nii positiivne kui ka negatiivne vastus. Hoolekogude mandaati tuleks muuta nii, et hoolekogu saaks endale vajaliku mõjujõu ning suurendaks sellega lastevanemate osa kooli saatuse küsimuste otsustamisel, õppekeele küsimus kaasa arvatud.
Mis on vaja välja mõ elda ?

Vene koolides pööratakse suurt tähelepanu eesti keele õppimisele. Õpilastel toimuvad 5 korda nädalas eesti keele tunnid , samal ajal vene keele tunnid ainul 1 kord nädalas. Miks ei oska õpilased eesti keelt, kuigi nad õpivad seda nii palju? See sõltub paljudest faktoritest. Esiteks, eesti keele õpetajad tunnevad , et valitsus paneb neid erikohta. Seega eesti keele õpetajad arvavad, et ei ole vajalik end vaevata. Teiseks, õpilastel tekkib psühholoogiline barjäär, sest valitsus propageerib teist keelt. Teised õpilased arvavad, et seda neile ei ole vaja. Mõned teised tahavad sõita siit ära ja sellepärast õpivad nad inglise keelt. Keelt õpib selline inimene, kellele see on vajalik.

Kuidas tagada kvalifitseeritud kahekeelseid õpetajaid? Mul on ainult üks mõte. On vaja anda võimalus omandada pedagoogilist kõrgharidust vene keeles koos eesti keele elementidega. Need, kes tahavad praegu saada õpetajaks, saavad aru, et peavad oskama eesti keelt, et tööd saada.

Kust võtta vajalikke materjale? Need on õpikud ja sõnastikud. Ka peab olema valik, milliseid õpikuid kasutada. Arvame, et on vaja dubleerida õpikuid. See on vajalik, et haridustase ei langeks . Õpilane peab aru saama, mida ta õpib. Et seda teha, on vajalik lisarahastamine, mis on problemaatiline.

Õpetajatele on vaja motivatsiooni, et töötada teises keeles. See on sama tobe, kui kaks inimest, kes räägivad vene keeles, peaksid rääkima teises keeles, sest teist võimalust neile ei anta.

Motivatsioon on vajalik ka lastele ja nende vanematele. Minu arvates eesti keele oskamine ja konkurentsivõime võimalus ei anna korralikku motivatsiooni. Kui ei ole teadmisi valdkonnas, siis konkurentsivõime ainult langeb.
Kokkuvõte
Minu meelest on venekeelset keskharidust Eestis vaja säilitada. Aga mõned muutused on vaja ikka teha:

Spetsiaalselt õpetada noori inimesi, et saada õpetajaks vene koolis

Palgatõus

Lõpetada kooli politiseerimine

Vähendada närviõhkkonda koolis(kaotada keeleinspektsioon)

Parem on umbes 30% ainetest õpetada eesti keeles(sellised ained nagu: eesti kirjandus, eesti kultuurilugu , ühiskonnaõpetus, kehaline kasvatus)

Rohkem küsida eesti keele õpetajatelt, miks nende õpilased ei oska eesti keelt, kui nii palju õppetunde on antud.
Kõik need muutused võivad aidata parandada haridust ja eesti keele taset, mis kokkuvõttes suurendab venegümnaasiumi lõpetajate konkurentsivõimet ja sisseastumist ülikoolidesse.
Me elame Eestis ja tahame õppida eesti keelt, ega tahame õppida emakeeles!
Kasutatud kirjandus
https://www.riigiteataja.ee/akt/633949
http://www.lichr.ee/main/assets/School-Eng.pdf
http://ria.ru/analytics/20100324/216088583.html
http://rus.delfi.ee/daily/estonia/pochemu-russkaya-shkola-otstaet-ot-estonskoj.d?id=40685902
http://baltija.eu/news/read/78
http://www.meis.ee/bw_client_files/integratsiooni_sihtasutus/public/img/File/raamatukogu_uuringud/Meediamon9901_4Korts.pdf
http://rus.delfi.ee/projects/opinion/uroki-shkolnoj-reformy-opyt-latvii.d?id=39764623