Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kas Eestis tuleks muuta valimissüsteemi? (1)

1 Hindamata
Punktid
Kas Eestis tuleks muuta valimissüsteemi #1 Kas Eestis tuleks muuta valimissüsteemi #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor angelazzy Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Kas Eestis tuleks muuta valimissüsteemi

Kas Eestis tuleks muuta valimissüsteemi? Eestis on proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem, mida kasutatakse nii kohalike omavalitsuste-, Riigikogu- ja Europarlamendi valimistel. See tähendab, et valimised toimuvad mitmekandidaadilistes valimisringkondades, kes on üles seatud erakondade valimisnimekirjades ning kohad jagunevad erakondade vahel vastavalt neile antud häältega. Nii nagu on majoritaarses valimissüsteemis oma plusse ja miinuseid, nii on seda ka proportsionaalses. Suurimaks miinuseks pean ma valimissüsteemi keerukust. Tavaline inimene, kes poliitikast

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
docx

Kas Eestis tuleks muuta valimissüsteemi?

Eestis kasutatakse nii europarlamendi, Riigikogu kui ka volikogude valimistel proportsionaalset valimissüsteemi. Proportsionaalse ehk võrdelise valimissüsteemi järgi saab erakond parlamendis kohti võrdeliselt kogu riigis kogutud häältearvuga. Praeguse valimissüsteemi peamiseks plussiks on parteide küllaltki võrdsed sansid saada parlamendis esindatud ning parem pluralismi tagamine valitsemises. Teisest küljest aga on proportsionaalne valimissüsteem ülesehituselt küllaltki keerukas ja erakondadel on suur mõju valimistulemustele. Tulenevalt proportsionaalse valimissüsteemi keerukusest on tavahääletajatel raske mõista, kellele nad tegelikult oma hääle annavad ja miks just üks või teine inimene valituks osutub. Valija annab oma hääle küll konkreetsele kandidaadile, kuid valituks osutumine sõltub erakonnale kogu riigis antud häältest ning konkreetse kandidaadi kohast erakonna valimisnimekirjas

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
1
doc

Kas eesti valimissüsteemi tuleks muuta?

Kas Eesti valimissüsteemi tuleks muuta? Eestis on proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem, mida kasutatakse nii europarlamendi, Riigikogu kui ka kohaliku omavalitsuste volikogude valimistel. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Mandaadid valimisringkondade vahel jaotatakse lähtuvalt hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Valimistel kasutatakse nii avatud kui suletud nimekirju. Kõik eelnev ning veel palju muudki käib Eesti valimissüsteemi alla, kuid kas see kõik pole üleliia keeruline.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
20
pdf

Eesti valitsemissüsteemid

Otsuse põhiseaduse muutmiseks kiireloomulisena teeb RK 4/5 häälteenamusega. 4. Selgitage Riigikogu valimise süsteemi ja mandaatide jagamise põhimõtteid (üldloogika, arvutada ei ole vaja). Majoritaarne - riik jaotatakse 1-mandaadilisteks valimisringkondadeks, esindusorganisse saab kandidaat, kes saab valimisringkonnas kõige enam hääli, teiste hääled lähevad kaotsi. Võidab üks suur erakond, kes saab enamuse parlamendis ja valitsuses. Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem - mitmemandaadilised valimisringkonnad, erakonnad nimekirja järgi, isiklikud mandaadid ja häälte ülekandmise süsteem. (Eestis avatud, ehk vastavalt häälte arvule erakonna nimekirjad. Valimis- künnis 5% ) Eestis tulemuseks on mitmeparteiline poliitiline süsteem ja parlament. Riigikogu valimissüsteem - valimisringkondades jagatakse isikumandaate ja ringkonnamandaate. Lihtkvoot arvutatakse kehtivate häälte arv ringkonnas/ringkonna mandaatide arv

Eesti valitsemissüsteem
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

Tööstuspöörde toimumine riikide kaupa oli alljärgnev. · Suurbritannia ­ alates 1769 kuni 19. sajandi keskpaik. · Prantsusmaa ­ 18. sajandi lõpust 1860. aastateni. · Saksamaa ­ 19. sajandi algusest 1880. aastateni. · USA ­ 19. sajandi algusest 1850. aastateni. Sel ajal oli lõunaosariikides veel orjus. USA eripära oli see, et tööstus ja põllumajandus olid eraldiseisvad nähtused. · Venemaa ­ 1830. aastatest kuni 1920. aastate lõpuni. · Eesti ­ alates 1820. aastatest. o Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond ­ TÖÖSTUSÜHISKONNALE JÄRGNENUD ÜHISKONNA ARENGUFAAS, MIDA ISELOOMUSTAVAD KÕRGTEHNOLOOGIA MASSILINE KASUTAMINE, PAINDLIK SOTSIAALNE STRUKTUUR, TEENINDUSSEKTORIS HÕIVATUTE ÜLEKAAL JA TEHNOLOOGILINE MASSIKULTUUR. Kujunes 20. sajandi viimaseks veerandiks, lisaks eelpoolmainitule eristas seda kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Suurim muutus oli teenindussektoris

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik) Välismaalased Kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad) Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus ­ laps pärib vanemate kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased. b) jus solis e päikeseõigus ­ laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt; taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon on vabatahtlik

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

mitmekesisuse. Kodanikuühiskonnast saame rääkida ainult seal, kus on tegu piiratud valitsemisega, s.t niisuguse riigivõimuga, mis ei sekku inimeste eraellu ega omaalgatusse. Majanduse suhtes teostab piiratud valitsemisega riik vaid üldist kontrolli ja juhtimist. Eestis algas kodanikuühiskonna struktuuride ja suhete kujunemine 19 sajandi viimasel veerandil (laulu- ja mänguseltsid ). Täishoo saavutas kodanikuühiskonna ülesehitamine pärast Eesti taasiseseisvumist 1991 a. Tsiviilühiskonna vajalikkus? kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid. Samas võimaldab arenenud kodanikualgatus neid huve ka realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid tasandada, luua koalitsioone. See hoiab ära võimu monopoliseerimise ning stabiliseerib ühiskonda. Kodanikuühiskond piirab riigivõimu, s.t kaitseb majandust, kultuuri ja eraelu riigi liigse sekkumise eest.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
23
docx

Ühiskonnaõpetuse eksami piletid

Neid arutatakse Ülemkogul. Volitused annab aga Euroopa Parlament, kes võib ka umbusaldust avaldada. Seega vastutab komisjon Euroopa Parlamendi ees. Vt ka http://europa.eu/about-eu/institutions-bodies/european-commission/index_et.htm. Eksamipilet nr 3 1. Mille poolest erineb valitsuse moodustamine ja ametis püsimine parlamentaarses vabariigis ja presidentaalses vabariigis? Kas Eesti on parlamentaarne või presidentaalne vabariik ja milliste põhiseaduse sätete alusel võib seda väita? Presidentaalne riik (ka presidentaalsüsteem) Demokraatliku riigi valitsemisvorm, milles seadusandluse ja täidesaatva võimu teostamine on jaotatud riigi eriorganite vahel ja nende organite tegevus on tasakaalustatud. Täidesaatva võimu teostamine on rahva poolt kas otse või kaudselt ja tähtajaliselt valitud riigipeal-

Ühiskonnaõpetus



Lisainfo

12. klassi ühiskonnaarutlus. Olemas viis alateemat, nagu ka riigieksamil nõutakse. Hinnatud hindega "viis".

Kommentaarid (1)

kristinn23 profiilipilt
kristinn23: hea arutlus, kuid ei tea kas 5 vääriline
11:30 19-04-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun