Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kodanikud, huvid ja demokraatia (2)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendavad osalus- ja elitaardemokraatia?
  • Mis on vabade valimiste funktsioonid ja peapõhimõtted?
  • Kuidas toimib Eesti proportsionaalne valimissüsteem?
  • Millised on riigi ülesanded valimiste läbiviimisel?
  • Mis funktsiooni täidavad ühiskonnas erakonnad?
  • Millist rolli täidavad ühiskonnas survegrupid ja sotsiaalsed liikumised?
  • Mis on poliitiline kultuur mis seda mõjutab?
Kodanikud-huvid ja demokraatia #1 Kodanikud-huvid ja demokraatia #2 Kodanikud-huvid ja demokraatia #3 Kodanikud-huvid ja demokraatia #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 153 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Annely Uukkivi Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
rtf

Kodanikud, huvid ja demokraatia

Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia kui rahva võim Demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
doc

Kodanikud, huvid ja demokraatia

*individualism, *vähene võimudistants, *rahvuslik maailmanägemus, *maskuliinsus, *riigitraditsioonide nõrkus ja antietatism, *nõrk kodanikukultuur, *nõrgad kommunitaarsed väärtused, *orienteeritus muutustele, *mittevägivaldne protestikultuur ja antimilitaarsus. Kas valimas käimine on kodanikukohustus? Valimas käimine on pigem kodanikuvabadus. Kodanikud saavad valimas käia oma vaba valiku alusel, kui nad seda soovivad. Kui nad seda teha ei soovi, ei pea nad seda tegema. OTSENE DEMOKRAATIA ­ demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on selle põhivahendiks referendum. ESINDUSDEMOKRAATIA ­ nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete (rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine. OSALUSDEMOKRAATIA ­ demokraatiavorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitka vastu ning aktiivne osalus selles.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
58
docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................

Ühiskond
thumbnail
4
odt

Kodanikud, huvid ja demokraatia

Demokraatia Oma pika arengu vältel on demokraatlik valitsemine oluliselt muutunud. Teisenenud on sotsiaalne keskkond, kus poliitikat tehakse, muutunud on ühiskonna kihistumus ja põhiväärtused. Demokraatia, kui rahva võim- demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Paraku jääb see tõlgendus liialt ebamääraseks. Parema iseloomustuse on andnud Abraham Lincoln, kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas, rahva enese huvides. Lincolni sõnad rõhutavad kolme olulist joont. Esiteks, rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
4
doc

Kodanikud ja demokraatia

1. Isel. Demokraatia vorme OTSENE ehk VAHETU demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul. Ajalooliste juurte tõttu nimetatakse otsest demokraatiat ka klassikaliseks demokraatiaks. Tänapäeval leiab otsest demokraatiat põhiliselt kohalikus omavalistuses, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski ESINDUS- ehk VAHENDATUD demokraatia. Kuna see kujunes koos liberalismi levikuga, kasutatakse sünonüümina ka mõistet liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Kodanikkond ise ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. 2. Valimiste põhimõtted ja piirangud

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
3
doc

KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA

· Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustada ­ kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti päseb. Kes need personaalselt on, sõltub erakonna otsusest, st sellest, kelle on partei paigutanud nimekirja etteotsa. Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Valimisnimekirjade ning häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, kuid hääled ei lähe kadumina nagu majoritaarse süsteemi puhul. Plussiks on parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud. MAJORITAARNE JA PROPORTSIONAALNE VALIMISSÜSTEEM MAJORITAARNE PROPORTSIONAALNE RINGKONDADE ARV Võrdub parlamendikohtade 1-20 arvuga MANDAATIDE ARV R

Ühiskond
thumbnail
25
ppt

Kodanikud, huvid ja demokraatia (lk 60-95)

3. Teema. Kodanikud, huvid ja demokraatia II osa Erakonnad tänapäeva poliitikas. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Sidususe mehhanismid. Ühiskonnaõpetuse õpik, lk 74-94 Helle Pondre 2010 Valimiskäitumine ja valimistulemus 1. Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku aluse loomisest (seadus, rahastamine, valijate register, valimiskomisjon, hääletamiseks vajalik dokumentatsioon jt) 2. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid (kontroll, kautsjon) 3. Tulemused (tehnoloogia areng võimaldab anda mitteametlikke) 4. Ametlikud tulemused kinnitatakse alles siis kui on laekunud apellatsioonid või on möödunud teatud tähtaeg) 5. Kulukad valimised (reklaam) põhjustavad erakondade kuludele üle rohkem kontrolli Helle Pondre 2010 Valijate käitumist mõjutavad aspektid Klassikuuluvus (sotsiaal-majanduslik positsioon). Varem oli selge valik. Otsuse tegemise hetk s

Ühiskond
thumbnail
3
doc

ühiskonna sidusus, kodanikud, huvid ja demokraatia

- sotsiaalse võrdsuse tagavad organisatsioonid Vanad kapitulistlikud riigid Liberaalne heaolumudel (Eesti) - valitsus toetab turumajandust - ise peab toime tulema - inimene peab olema vaba - riigi ül tagada kõrge tööhõive, konkurents - teenuste saamine sõltub rahakoti paksusest Sotsiaalne tõrjutus (elukoht, reisid, haridus jne) - vaesus, töötus - kodakondsuse omamine - puue, erivajadus - kuulumine vähemusrühma - piirkondlik turu ja infrastruktuuri erinevus Otsene ehk vahetu demokraatia Kohalike omavalitsuste kaasamine poliitikasse Riigi tasandil referendum ehk rahvahääletus Esindus ehk vahendatud demokraatia Rahvas annab hääle saadikule, kes võimu teostavad Mandaat ­ saadiku volitus esindada, kaitsta valijate huve Osalusdemokraatia Pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse Hääletamine, kodanikufoorumid, ümarlaudade ja võrgustike tegevus Tugev omavalitsus, kodanikualgatus, ühistegevus Elitaardemokraatia Huvide esindamine, mandaadi valdamise põhimõte

Ühiskonnaõpetus



Lisainfo

vabd valimised, valimissüsteemid, valimiskäitumine ja valimistulemused, erakonnad, survegrupid ja sotsiaalsed liikumised, poliitiline kultuur.

Kommentaarid (2)

SRoos profiilipilt
SRoos: Päris hea materjal.
11:55 05-11-2009
baahhh profiilipilt
baahhh: täitsa kasulik
14:26 05-01-2011





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun