Kodanikud, huvid ja demokraatia (2)

1) Selgita mida tähendab otsene-ja esindusdemokraatia . Too konkreetne näide toimumisest Eestis.
Otsene ehk vahetu demokraatia- demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise(rahvakoosolekul, hääletusel) vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahendik referendum .
Esindusdemokraatia ehk vahendatud demokraatia- nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine.
2)Mida tähendavad osalus- ja elitaardemokraatia ?
Osalusdemokraatia - demokraatiavorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles; mõitseliselt kattub otsese demokraatiaga.
Elitaardemokraatia- demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik , põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud.
3) Mis on vabade valimiste funktsioonid ja peapõhimõtted?
Vabad valimised- demokraatlikud ühiskonnas korraldatavad valimised, mille tunnused on üldine valmisõigus, kandidaatide võistlus ja valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu.
Põhimõtted-

• Valimisõigus on üldine
  
• Kodakondsuspiirang
  
• Vanusepiirang
  
• Valimistel on vaba konkurents
  
• Valimised on ühetaolised ehk võrdsed.
  

Funktsioonid-

• Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine
  
• Vahendada võimudele kodanik nõudmisi.
  
• Hariv funktsioon.
  

4)Selgita majoritaarset-, proportsionaalset- ja hübriidset valmissüsteemi.
MAJORITAARNE VALIMISSÜSTEEM
Definitsioon- enamusvalimiste süsteem
Tunnused-

• Ühemandaadilised valimisringkonnad
  
• Valituks osutub ainult 1 kandidaat igast ringkonnast
  
• Lihthäälte enamuse põhimõte
  
• Absoluutse häälteenamuse nõue. (nt.presidendi valimised.)
  

Näidisriigid- USA, Kanada , Uus- Meremaa
PROPORTSIONAALNE VALIMISSÜSTEEM
Definitsioon- Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile andtud häältega.
Tunnused-

• Mitmemandaadilised valimisringkonnad
  
• Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas(avatud ja suletud nimekiri)
  
• Puuduseks on häälte lugemise keerukus ja erakondade suur mõju.
  

Näididriigi- Holland , Eesti.
HÜBRIIDNE VALIMISSÜSTEEM
Definitsioon- ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi.
Tunnused-

• Igal valijal on 2 häält
  
• Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus.
  

Näidisriigid- Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu ja Ungari.
5)Kuidas toimib Eesti proportsionaalne valimissüsteem?
Sätestati 1992 a.- võrdeline valimissüsteem. Mitmeid puudusi, aga ka eeliseid . 101 mandaati . Enne valmisi tuleb erakondadel koostada üleriigiline nimekiri, mis on suletud ja ringkondade nimekiri, mis on avatud.
3 häältelugemisvooru:

• Lihtmandaat- arvutatakse välja iga ringkonna lihtkvoot. (sedelid jagatakse valmis ringkondade mandaatide arvuga). Täidetakse 15-17 kohta.
  
• Ringkonna mandaat- salevad ainult need erakonnad , kes on saanud üleriigiliselt 5%( Liidetakse iga nimekiri ja kandidaatide hääled, see summa jagatkse ringkonnakvoodiga e. 27 000: 16= 1687 ,5….jagatis näitab mitu mandaati omandab üks või teine nimekiri selles ringkonnas)
  
• Kompentsiatsiooni mandaat- uuesti võetakse vaatöuse alla üleriigilised nimekirjad. Kandidaate enam ümber ei reastata.
  

6)Millised on riigi ülesanded valimiste läbiviimisel? Mis mõjutab ja kuidas valijate käitumist?
Riigi ülesand-

• Valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni (valimisbülletäänid, protokollivormid, nimekirjad).
  
• Tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse.
  
• Rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid .
  

Mis mõjutab valijaid-

• Paindlik sotsiaalne struktuur ning ühtlustuv elatustase ning elustiil.
  
• Erakondade programmid .
  
• Massimeedia mõju on väga keeruline.
  
• Perekonnatraditsioonid ja isiklik kogemus.
  

7)Mis funktsiooni täidavad ühiskonnas erakonnad?

• Erakonnad e. valimisvõiluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi e. põhidokumenti.
  
• Valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas.
  

8)Nimeta Eesti erakonnad, nende liidrid ja asetus (parem vasak).
Demokraadid - Eesti Demokraatlik Partei
Eesti Vasakpartei
Eesti Iseseisvuspartei- Vello Leito
Eesti Keskerakond - Edgar Savisaar
Eesti Reformierakond -
Eestimaa Rahvaliit- Karel Rüütli
Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid
Erakond Eestimaa Rohelised- Marek Strandberg
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit- Ene Ergma
Konstitutsioonierakond- Sergei Jürgens
Põllumeeste Kogu- Mart Niklus
Sotsiaaldemokraatlik Erakond- Ivari Padar
Vene Erakond Eestis- Stanislav Tšerepanov
Vabariiklik Partei
9)Millist rolli täidavad ühiskonnas survegrupid ja sotsiaalsed liikumised?
SURVEGRUPID- legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikuyte mõjutamise teel.
Tunnused:

• Keskendub ühele valdkonnale või probleemile.
  
• Alati kindle liikmeskond ja organisatsioon koos põhikijaga.
  

SOTSIAALSED LIIKUMISED- kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud./väärtused. Erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus.
Tunnused-

• Killustunud võrgustikud
  
• Toetajaskond muutub kiiresti
  
• Probleemipõhised
  
• Edendab ideid ja väärtusi
  
• Eelistavad otseseid aktsioone, mitte lobismi.
  
• Sageli riigiülised, vahel üleilmse ulatusega.
  

Sarnasused-

• Esinedavad avaliku tähtsustomavaid huve.
  
• Püüavad mõjutada poliitikat
  
• Pakuvad alternative
  
• Kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi.
  

10)Mis on poliitiline kultuur, mis seda mõjutab?
Poliitiline kultuur- poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks .
Mõjutavad-

• Võimu legitiimsus ehk valitsejate ja alluvate üksmeel põhiväärtuste, ühiskonna arengustrateegiate ja rahva osaluse suhtes.