Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kohaliku omavalitsuse valimised (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kohaliku omavalitsuse valimised 
 
Valimisaktiivsus   Eestis  on  langenud.   2017 .  aastal  oli  tulemus  53,2%  mis  on 
aastaga 2013 võrreldes langenud 5%. Kõige rohkem langes aktiivsus Tallinnas, 
2013 oli selleks 64,1%, aga 2017 oli tulemuseks a
  inult 53,6%. V
  alimisaktiivsus 
langes  peaaegu  igal  pool,  aga  oli  ka   erandeid   näiteks  tõusis  see  Läänemaal, 
Jõgevamaal,  Võrumaal  ja  Viljandimaal.  See  tõus  nendes  kohtades  oli  väga 
väike, jäi umbkaudselt 1% juurde või alla selle. 
Kose  valla valimisaktiivsus oli samuti madal.  
Kuigi nüüd said ka hääletada 16. ja 1
  7. aastased, s
  iis a

Kohaliku omavalitsuse valimised #1 Kohaliku omavalitsuse valimised #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MerlynSagaja Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
odt

Valimisaktiivsus Eestis ja Kose vallas

Valimisaktiivsus Eestis ja Kose vallas Valmisaktiivsus langes eriti järsult pealinnas, kui 2013. käis Tallinnas valimas 64,1% valijaid, siis sel aastal 53,6%. Tallinna kaheksast valimisringkonnast- linnaosadest parima tulemuse tegi Nõmme (62,69%), teise koha tulemuse tegid Pirita linnaosa elanikud (59,54%). Passiivseim oli Kesklinna valijaskond (49,43%). Tallinna linnavolikogu valimisel osalemise võimalus oli 361 509 inimesel. Valimisaktiivsus langes mõned protsendid peaaegu igal pool. Olid siiski mõned erandid. Natuke tõusis valimisaktiivsus Läänemaal, mis on aga peale haldusreformi oluliselt kahanenud. Väike tõus oli ka Jõgevamaal, Lääne- Virumaal, Võrumaal ja Viljandimaal. Kõik tõusud jäid ühe protsendi piiridesse, sellal kui valimisaktiivsuse langused teistes maakondades olid tihti palju suuremad. 2013 aastal oli valimisaktiivsus Eestis 58 %, kuid aastal 2017 vaid 53,2%. 2017 aastal oli hääli kokku 582542, aastal 2013. aga 630050 häält.

Ühiskond
thumbnail
8
docx

Valimised

VALIMISED Vabad valimised on demokraatlikul rahvaesindusel põhineva valitsusvormi alus, sest demokraatlikus riigis tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Tänapäeval korraldatakse valimisi kõigis demokraatlikes riikides, kuid mitte kõiki valimisi ei saa demokraatlikuks pidada; näiteks endise N. Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on võimalus panna demokraatia toimima. See on hetk, mil kõigil hääleõiguslikel inimestel riigis on võrdne sõnaõigus selle kohta, kes peaksid olema nende esindajad ja missugune peaks olema valitsus. Valimised pole mitte ainult parlamendiliikme jaoks ja selleks, et otsustada, millise parteid valitsuse moodustavad. Me valime ka valla ja linnavolikogusid ning oma esindajad Euroopa Parlamenti. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE TUNNUSED 1

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
10
docx

Valimised

· ühetaolised ­ igal valijal on võrdne häälte arv, iga valija häälel võrdne kaal valimistulemuste kindlakstegemisel · salajased ­ puudub võimalus kindlaks teha, kellele valija hääle andis (hääletamise anonüümsus) · otsesed ­ iga valija annab hääle otse kandidaadile, keda soovib näha esinduskogus vm (nt Eestis on presidendivalimised kaudsed ­ presidendi valib Riigikogu või valimiskogu) · regulaarsed e perioodilised ­ valimised toimuvad kindlksmääratud ajaperioodi järel: - KOV iga 4 aasta tagant oktoobri 3. pühapäeval - RK - iga 4 aasta järel märtsi 1. pühapäeval - President - iga 5 aasta järel - EP ­ iga 5 aasta järel juunis Kohalikel valimistel on õigus hääletada ka piirkonnas (KOV üksustes - vallas või linnas) püsivalt elavatel

Ühiskond
thumbnail
28
docx

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

Aasta jooksul (see on institutsionalistlik uurimine) · Miinus: Ei anna vastust kiiretele muutustele, nagu näiteks äsja vast võetud seaduse mõju ühiskonnas/poliitikas · Pluss: Demokraatlikud protsessid ongi aglased, mistõttu on neid institutsionalistlikult hea uurida · Põhiideed: o Kuidas ühildada omavahel piiramatu võimuga rahvast ning piiratud võimuga valitsust (Montesqieu) o Valimised, millega võim paika pannakse. Kui on liiga demokraatlik ja võrdne ühiskond, siis on raske kedagi millekski sundida · Üsna kirjeldav, kasutab juriidilist lähenemist. · Joonis ­ seadusandlik võim valitseb avalikkust seadustega, täidesaatev võim otseselt mõjutades. · Kaks institutsionalismi liiki: o Klassikaline institutsionalism o Neoinstitutsionalism Behavioralism

Ühiskond
thumbnail
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
60
docx

RÕ II konspekt

kuidas kohus käitub kui antud probleem jõuab välja kohtusse (RKPJKo 01.09.2005, 3-4-1-13-05, elektroonile hääletamine / RKÜKo 01.07.2010, 3-4-1-33-09, poliitiline välireklaam / RKÜKo 01.07.2015, 3-4-1-2-15, Erik ja Kalda / Hirst vs Ühendkuningriik / Yumak ja Sadak vs Türgi) VALIMISÕIGUSE PÕHIMÕTTED Põhiseadus §60 lõige 1 (põhimõte = kedagi mingis tegevuses, toimimises juhtiv, suunav mõte v. printsiip) (1)Vabad valimised ehk valijal on õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt. Valimistel on õigus osaleda kõigil hääleõiguslikel kodanikel. Õigus valimistel kandideerida on kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel. (2) Üldised valimised ehk oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Ebaproportsionaalseid valimistsensuseid kehtestada ei tohi. (3) Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl. Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal.

Õigus
thumbnail
58
docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised.................................................................................................. 6 2.1Valimiste funktsioonid....................................................................................... 6 2.2Vabade valimiste põhimõtted.........................................................................7 2.2.1Valimistel on vaba konkurents.....................................................................8 2.2.2Valimised on ühetaolised ehk võrdsed........................

Ühiskond
thumbnail
23
docx

Ühiskonnaõpetuse eksami piletid

osalemine otsustamisel (rahvakoosolekul või rahvahääletusel (referendumil)) või esindajate valimisel. Demokraatlik on ühiskond siis, kui ettepanekud (otsuste eelnõud) või kandidaadid saavad omavahel vabalt võistelda (konkureerida). Mõttekaaslased peavad saama ühineda (ühinemisvabadus), pidada koosolekuid (koosolekuvabadus), tutvustada oma mõtteid ja neid propageerida (sõnavabadus). Vabad valimised eeldavad valimisseaduse olemasolu enne valimisi (reegleid ei muudeta mängu ajal), kandidaatide esitamise vabadust, vabadust valimiskampaaniaks, inimese õigust vabalt anda oma hääl ja valitud kogu või institutsiooni põhiseadusega antud pädevust. Samuti sõltumatut kohut vaidluste ja protestide lahendamiseks. Seaduse ülimuslikkuse kõrval on hiljem tulnud võimude lahusus ja inim- ning kodanikuõiguste kaitsmine

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun